Alates 01.01.2011 muutus Käibemaksuseaduse redaktsioon mitmes praktilises osas: kroonisummad asendati eurodes väljendatud piirmääradega, täpsustusid käibe tekkimise koha ja aruandluse sätted ning lisati või ümber kujundati erikorrad. Ülevaade aitab märgata, milliste paragrahvide tekst oli eelmises redaktsioonis teistsugune ja milline sõnastus kehtib uues redaktsioonis.
Peamised praktilised muudatused
01.01.2011 redaktsioonis on kõige nähtavamad muudatused seotud summade eurodesse kirjutamise, aruandlusperioodi täpsustamise, kassapõhise käibemaksuarvestuse ümberkujundamise ning kinnisasja ja metallijäätmete erikorra lisamisega. Sisulise võrdluse seisukohalt on oluline eristada neid muudatusi sätetest, kus muutus üksnes redaktsioonimärkuse, kirjavahemärgi või vormistuse esitus.
- § 19 lg 1 ja lg 2: 250 000 krooni asemel 16 000 eurot.
- § 19 lg 4: 550 000 krooni asemel 35 000 eurot.
- § 21 lg 2 ja § 25 lg 2: 160 000 krooni asemel 10 000 eurot.
- § 37 lg 7 p 10: käibemaksusumma märgitakse eurodes.
- § 37 lg 9: lihtsustatud arve piir on 160 eurot.
Piirmäärad ja summad
Kroonides väljendatud piirmäärad asendati mitmes sättes eurodes väljendatud summadega. Muudatused puudutavad muu hulgas reklaami eesmärgil üleantava kauba piiri, kauba ekspordina käsitamise müügihinna piiri, reisija pagasis toodava mittekaubandusliku kauba väärtust, kaubasaadetise maksuvaba impordi piiri, registreerimiskohustust, ühendusesisese soetamise piiri, sisendkäibemaksu tagastamise miinimumsummasid ja lihtsustatud arvet.
Aruandlus
§ 28 lg 2 järgi esitatakse ühendusesisese käibe aruanne uues redaktsioonis kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäevaks, mitte enam kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. § 28 lg 6 lisas täiseurodes kajastamise nõude.
Uued ja ümberkujundatud erikorrad
Võrdluses tõusevad eraldi esile § 41 ja § 44. § 41 lõiked 1–5 lisasid kinnisasja ja metallijäätmete käibemaksuga maksustamise erikorra, mille keskne mõte on, et teatud kauba soetaja arvestab arvel märgitud käibemaksu enda tasumisele kuuluva käibemaksuna võõrandaja asemel. § 44 asendas varasema füüsilisest isikust ettevõtja erikorra kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorraga.
- § 41 lg 1: soetaja tasub müügihinna käibemaksuta ja arvestab käibemaksu enda tasumisele kuuluva summana.
- § 41 lg 2: erikord hõlmab kinnisasja või selle osa ning metallijäätmeid.
- § 41 lg 5: tehingu kohta tuleb väljastada eraldi arve, millel on märge soetaja käibemaksu arvestamise kohta.
- § 44 lg 1: kassapõhist erikorda võib rakendada maksukohustuslane, kelle maksustatav käive ei ületanud 200 000 eurot.
- § 44 lg 11: loetletakse tehingud ja toimingud, mille korral kassapõhist erikorda ei rakendata.
Kassapõhine käibemaksuarvestus
Eelmises redaktsioonis käsitles § 44 füüsilisest isikust ettevõtja käibemaksuga maksustamise erikorda. Uues redaktsioonis reguleerib sama paragrahv laiemalt kassapõhist käibemaksuarvestust, sh erikorra rakendamise alustamist, lõpetamist, käibe tekkimise aega, sisendkäibemaksu mahaarvamise hetke ja erandi alt välja jäävaid tehinguid.
Teenuste, energia ja maksuvabastuste täpsustused
Mitmes sättes laiendati või täpsustati varasemat sõnastust. Energia kohta lisati maagaasi ja elektrienergia kõrvale soojus- ja jahutusenergia, samuti täpsustati võrgu ja edastamisega seotud teenuseid. Teenuse käibe tekkimise koha sätted eristavad uues redaktsioonis senisest täpsemalt teenuse saaja staatust ja sissepääsuteenuseid. Maksuvaba käibe ja maksuvaba impordi sätted muudeti konkreetsemaks ning mitmes kohas asendati varasemad summad eurodes summadega.
- § 7 lg 2 p 9 ja § 8 lg 3 p 10 laiendavad energia sõnastust ühendusesisese käibe ja soetamise puhul.
- § 9 lg 1 p 5, § 9 lg 1 p 6, § 9 lg 2 p 3 ja § 9 lg 3 täpsustavad energia käibe tekkimise koha reegleid.
- § 10 lg 2 p 2 ja § 10 lg 4 p 2 eristavad teenuse saaja staatust ja sissepääsuteenuseid.
- § 16 lg 1 p 3 laiendab spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenuse sõnastust ka sihtasutusele.
- § 17 lg 1 p 5, p 8 ja p 9 muudavad maksuvaba impordi sõnastust ja piirmäärasid.
Kokkuvõte
Käibemaksuseaduse 01.01.2011 redaktsioon tõi võrdluse põhjal kaasa mitu praktilist muudatust. Suur osa rahalistest piirmääradest kirjutati eurodesse, ühendusesisese käibe aruande esitamine seoti kalendrikuuga ning summad tuleb aruannetel näidata täiseurodes. Oluliselt muutus § 44, kus varasema füüsilisest isikust ettevõtja erikorra asemel sätestati kassapõhine käibemaksuarvestus. Lisaks lisati kinnisasja ja metallijäätmete erikord, täpsustati energia ja teenuste käibe tekkimise koha reegleid ning muudeti mitut maksuvabastuse, tagastamise ja rakendamise sätet.
Õigusaktid
- Käibemaksuseadus KMS