Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Eesti käibemaksuseaduse olulistest muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 01.01.2010. Muudatused toovad kaasa uued reeglid teenuste käibe tekkimise koha määramisel, käibemaksugruppide deklareerimisel ning kohustusliku elektroonilise esitamise nõuded, pakkudes ettevõtjatele selgust oma maksukohustuste täitmisel.
Uued käibe tekkimise alused ja maksukohustused
Alates 01.01.2010 täiendati käibemaksuseadust uute sätetega, mis laiendavad käibe ja maksukohustuse mõisteid.
- Paragrahvi 3 lõikele 6 lisati punkt 6, mille kohaselt peab käibemaksu maksma aktsiisikauba omanik, kui aktsiisikaup toimetatakse aktsiisilaost välja ilma võõrandamiseta, välja arvatud juhul, kui kaup toimetatakse teise aktsiisilattu.
- Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 sätestati uue käibe tekkimise alusena kauba sundvõõrandamine tasu eest. Eelmises redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
- Paragrahvi 3 lõikele 3 lisati säte, mille kohaselt välisriigi maksukohustuslast ei käsitata tema Eestis oleva püsiva tegevuskoha tõttu Eesti maksukohustuslasena, kui ta ei osale tehingus selle tegevuskoha kaudu.
Põhjalikud muudatused teenuse käibe tekkimise koha määramisel
Teenuse käibe tekkimise koha määramise reegleid paragrahvis 10 ajakohastati oluliselt, asendades senised põhimõtted uute üld- ja erireeglitega.
Uue redaktsiooni kohaselt on teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele. Kui teenust osutatakse isikule, kes ei ole registreeritud üheski liikmesriigis ega tegele ettevõtlusega ühendusevälises riigis, on käibe tekkimise koht Eesti siis, kui teenust osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu.
Paragrahvi 10 lõikes 2 sätestati erireeglid konkreetsete teenuste osutamisele Eestis, sealhulgas kinnisasjaga seotud teenused, kultuuri-, spordi- ja meelelahutusteenused ning reisijateveo teenused. Paragrahvi 10 lõikesse 4 lisati punktid 1 kuni 9, mis sätestavad juhud, mil teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti.
Käibemaksugruppide ühine deklareerimine ja elektrooniline asjaajamine
Käibemaksugruppide (endise nimega ühe maksukohustuslasena registreeritud isikud) regulatsioon paragrahvis 26 sai uue sisu.
- Käibemaksugrupina registreeritud isikud esitavad nüüd ühise käibedeklaratsiooni ning vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Eelmises redaktsioonis esitasid isikud käibedeklaratsiooni eraldi.
- Käibemaksugrupi liikmete omavahelisi tehinguid ei loeta käibeks ning omavaheliste tehingute puhul arveid ei väljastata.
- Paragrahvi 27 lõike 1 kohaselt on käibedeklaratsiooni elektrooniline esitamine kohustuslik kõigile isikutele, kes on olnud käibemaksukohustuslased vähemalt 12 kuud.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks toob 01.01.2010 jõustunud käibemaksuseaduse redaktsioon kaasa olulisi muudatusi ettevõtjate jaoks. Peamised uuendused puudutavad teenuste käibe tekkimise koha reegleid, aktsiisikaupade maksustamist ja sundvõõrandamise lugemist käibeks. Samuti muutub kohustuslikuks käibedeklaratsioonide elektrooniline esitamine pärast 12-kuulist registreeringut ning käibemaksugrupid hakkavad esitama ühist käibedeklaratsiooni, lihtsustades grupisisest asjaajamist ja tugevdades solidaarset vastutust.
Õigusaktid
- Käibemaksuseadus KMS