Alates 01.09.2014 jõustusid olulised muudatused teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korras. Käesolev ülevaade aitab tööandjatel ja töötajatel mõista uusi maksuvaba hüvitise piirmäärasi ning lihtsustunud vormistamise reegleid, tagades korrektse maksuarvestuse ja hoides ära võimalikud eksimused maksuvabastuse kohaldamisel.
Hüvitise maksmise põhimõtted ja vormistamise uus kord
Alates 01.09.2014 kehtima hakanud redaktsioonis on oluliselt muudetud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise aluseid ja vormistamise nõudeid. Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatakse nüüd selgelt, et isikliku sõiduauto kasutamise eest teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel võib maksuvabalt maksta hüvitist üksnes paragrahvis 5 sätestatud piirmäära ulatuses, kui on järgitud paragrahvis 3 toodud nõudeid ja sõitude kohta on peetud arvestust vastavalt paragrahvile 4. Varasemas redaktsioonis oli lubatud maksta hüvitist ka ilma arvestust pidamata (arvestuslik hüvitis), kuid see võimalus on uues korras täielikult kaotatud.
Paragrahvi 3 pealkiri muudeti senisest pealkirjast 'Nõuded hüvitisele' uueks pealkirjaks 'Hüvitise vormistamine'. Lõikes 1 muudeti sõnastust: vana redaktsiooni kohaselt ei kuulunud maksustamisele hüvitis, mis ei ületanud piirmäärasid ja mille kohta oli vormistatud kirjalik otsus, käskkiri või korraldus. Uues redaktsioonis on sätestatud kohustus vormistada kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse konkreetsed andmed. Selles otsuses tuleb nüüd näidata hüvitise suurus (paragrahv 3 lõige 1 punkt 2) ning sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõitude kulusid hüvitatakse (paragrahv 3 lõige 1 punkt 3). Varem nõuti nendes punktides hoopis sõiduauto registreerimismärgi andmeid ja sõidu eesmärki juhul, kui arvestust ei peetud.
Lisaks on paragrahvi 3 lõikest 1 kustutatud punktid 4 ja 5, mis varem reguleerisid hüvitise suuruse ja sõidu kuupäeva näitamist eraldi. Samuti on täielikult kustutatud vana lõige 2 ja selle alampunktid 1 ja 2, mis nõudsid dokumendi koopia ja teiste tööandjate hüvitiste mittesaamise kinnituse lisamist, ning lõige 3. Nende asemel on lisatud uus lõige 2, mis kohustab otsusele lisama sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia üksnes siis, kui andmed on võrreldes eelmisel korral esitatuga muutunud.
Hüvitise piirmäärade muutused ja arvestuseta hüvitise kaotamine
Teine suur muudatus puudutab hüvitise piirmäärasid ja arvestuse pidamise kohustust. Paragrahvi 5 pealkiri muudeti lühemaks: vana pealkiri 'Hüvitise piirmäär arvestuse pidamisel' asendati pealkirjaga 'Hüvitise piirmäär'. Paragrahvi 5 sisu kohaselt tõsteti maksuvaba hüvitise piirmäära seniselt 256 eurolt kalendrikuus 335 eurole kalendrikuus ühe füüsilise isiku kohta. Kilomeetripõhine piirmäär jäi samaks ehk kuni 0,3 eurot ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta. Kui isikule maksab samas kalendrikuus tehtud sõitude eest hüvitist mitu tööandjat, on nüüd igal tööandjal õigus maksta maksuvabalt hüvitist kuni 335 eurot (eelmises redaktsioonis oli see piirmäär 256 eurot).
Olulise muudatusena kustutati uuest redaktsioonist täielikult paragrahv 6, mis reguleeris hüvitise maksmist arvestuse puudumisel. Varasemas redaktsioonis oli lubatud arvestuse osalisel või täielikul puudumisel maksta maksuvabalt hüvitist kuni 64 eurot kalendrikuus ühe isiku ja sõiduauto kohta. Alates 01.09.2014 sellist võimalust enam ei eksisteeri ning maksuvaba hüvitise maksmise eelduseks on alati korrektne arvestuse pidamine. Samuti kohandati paragrahvi 4 sõnastust, kus vana algus 'Kui sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel peetakse arvestust, siis näidatakse selles:' asendati konkreetsema nõudega 'Sõiduauto kasutamise üle peetavas arvestuses näidatakse:'.
Viimase muudatusena kustutati uuest redaktsioonist täielikult paragrahv 7, mis sisaldas vananenud rakendussätet 2006. aasta juulis tehtud sõitude kohta. Kuna see säte ei olnud enam asjakohane, eemaldati see õigusaktist täielikult.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.09.2014 jõustunud muudatused kaasa isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise korra lihtsustumise ja piirmäärade tõusu, kuid samas karmistusid nõuded arvestuse pidamisele. Maksuvaba hüvitise piirmäära tõsteti 256 eurolt 335 eurole kalendrikuus, säilitades kilomeetripõhise määra kuni 0,3 eurot. Täielikult kaotati võimalus maksta maksuvaba hüvitist ilma arvestust pidamata (endine 64-eurone piirmäär). Vormistamisel tuleb nüüd alati esitada kirjalik otsus, kus näidatakse hüvitise suurus ja sõitude periood, ning lisada auto kasutamise õigust tõendav dokument vaid juhul, kui andmed on muutunud.