Alates 02.07.2009 jõustusid Eesti lipu seaduse muudatused, mis täpsustavad riigilipu langetamisel kasutatavat helisignaali Pika Hermanni tornis. See seadusemuudatus toob selgust riikliku sümboli austamise korras ning tagab, et igapäevane lipu langetamise tseremoonia toimub uue ja täpsema muusikalise kujunduse kohaselt, mida iga kodanik ja külaline saab kohapeal märgata.
Muudatused Pika Hermanni torni lipu langetamisel
Eesti lipu seaduse muudatusega, mis hakkas kehtima 02.07.2009, muudeti seaduse paragrahvi 3 lõiget 2. See konkreetne säte reguleerib muusikalisi signatuure, mida mängitakse riigilipu heiskamisel ja langetamisel Tallinna Pika Hermanni tornis igapäevaselt.
Võrreldes eelmise seaduse redaktsiooniga on toimunud oluline sisuline muutus lipu langetamise tseremoonias, mida iga kuulaja peaks märkama:
- Eelmises redaktsioonis, mis kehtis kuni 01.07.2009, kasutati lipu langetamisel muusikalise signatuurina laulu «Mu isamaa armas» algusfraase.
- Uues redaktsioonis, mis hakkas kehtima alates 02.07.2009, kasutatakse lipu langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri.
- Lipu heiskamisel kasutatav signatuur jäi täiesti muutmata – selleks on endiselt Eesti Vabariigi hümni algusfraasid.
See muudatus täpsustab ja ajakohastab lipu langetamise tseremoonia muusikalist osa, asendades senise lahenduse uue signatuuriga. Kodanike ja külastajate jaoks tähendab see seda, et õhtusel lipu langetamisel kõlab nüüd uus heliteos, mis põhineb Gustav Ernesaksa tuntud viisil.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõi 02.07.2009 jõustunud Eesti lipu seaduse muudatus kaasa ühe konkreetse muudatuse Pika Hermanni torni lipu langetamise tseremoonias. Senine laulu «Mu isamaa armas» algusfraaside kasutamine asendati Gustav Ernesaksa ja Lydia Koidula teosel «Mu isamaa on minu arm» põhineva signatuuriga. Lipu heiskamise signatuurina säilis endiselt Eesti Vabariigi hümni algusfraaside mängimine. See muudatus tagab tseremoonia uue muusikalise kujunduse.