02.10.2011 jõustunud redaktsiooni võrdlus näitab, et sisuliselt tuli lugejal tähele panna eelkõige mitme rakendustähtaja edasilükkamist ning üleminekusätete täpsustamist. Muudatused puudutavad seda, millise ajani kohaldati varem kutse saanud vandeaudiitoritele erireegleid, millal jõustusid teatavad nõuded ning milliste aruandeperioodide kohta rakendati § 81 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
Peamine praktiline mõju
Võrdluses esile tulnud sisulised muudatused koonduvad peamiselt ülemineku- ja jõustumissätete ümber. Lugeja jaoks on oluline, et mitmes sättes ei muudetud kohustuse sisu, vaid nihutati kuupäeva ühe aasta võrra edasi. See puudutab § 171 lõikeid 3–5, § 175 lõiget 2, § 183 ning § 207 lõike 2, lõike 3 punktide 1 ja 2 ning lõike 10 jõustumiskuupäevi. Samuti muudeti § 207 lõikes 5 seda, milliste aruandeperioodide kohta § 81 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kehtib.
- § 171 lõikes 3 nihkus kohaldamise lõpptähtaeg 2011. aasta 30. septembrilt 2012. aasta 30. septembrile.
- § 171 lõigetes 4 ja 5 nihkus viidatud tähtaeg 2011. aasta 1. oktoobrilt 2012. aasta 1. oktoobrile.
- § 175 lõikes 2 ja § 183-s nihkus 2013. aasta 1. jaanuar 2014. aasta 1. jaanuarile.
- § 207 lõikes 3 nihkusid jõustumisviited vastavalt 2012. aastalt 2013. aastale ja 2014. aastalt 2015. aastale.
- § 207 lõikes 5 nihkus aruandeperioodide algus 2011. aasta 1. jaanuarilt 2012. aasta 1. jaanuarile.
§ 171 lõike 6 erisus
Kõige sisulisem sõnastuslik erinevus ilmneb § 171 lõikes 6. Eelmises redaktsioonis oli rõhk keelul osutada pärast 2011. aasta 1. oktoobrit §-des 50, 52 ja 53 sätestatud audiitorteenust, kui nõutud testi ei olnud sooritatud. Uues redaktsioonis kirjeldatakse piiratud üleminekuvõimalust: teatud vandeaudiitor võib enne 2012. aasta 30. septembrit sõlmitud kliendilepingu alusel allkirjastada vandeaudiitori aruannet kuni 2012. aasta 30. septembrini ning viidatud teenused on §-des 50 ja 51.
Mida muudatuste lugemisel tähele panna
Muudatuste loendis esines palju kirjeid, kus sama säte oli märgitud nii lisatuks kui ka kustutatuks samas sõnastuses. Selliseid kattuvaid paare ei saa sisuliselt käsitada tekstimuudatusena, sest vana ja uus tekst olid samad. Seetõttu keskendub käesolev kokkuvõte nendele kirjetele, kus vana ja uus tekst erinesid. Kui erinevus puudutas üksnes viidet, veaparanduse kellaaega või muud põhiteksti mitte muutvat osa, on seda käsitletud lühidalt ega ole sellest tehtud laiemat sisulist järeldust.
Praktiliselt tähendab see, et 02.10.2011 redaktsiooni puhul tuleb jälgida eeskätt tähtaegu: kas konkreetne kohustus, üleminek või jõustumine oli seotud 2011., 2012., 2013., 2014. või 2015. aastaga. Kõige olulisem sisumuutus on seotud § 171 lõikega 6, kus varasem keeld asendus täpsema üleminekusõnastusega teatud lepingu ja aruande allkirjastamise kohta.
Kokkuvõte
02.10.2011 redaktsiooni võrdluses ei tulnud esile kogu seadust läbivat sisulist ümberkujundamist, vaid peamiselt ülemineku- ja jõustumissätete kuupäevade muutmine. Tähelepanu vajavad § 171 lõiked 3–6, § 175 lõige 2, § 183 ning § 207 lõiked ja punktid, milles nihkusid tähtajad või täpsustusid üleminekuvõimalused. Kõige sisulisem erinevus oli § 171 lõikes 6, kus varasem keeld asendus konkreetse üleminekureegliga kuni 2012. aasta 30. septembrini.