Alates 1. septembrist 2017 jõustusid audiitortegevuse seaduse olulised muudatused, mis toovad kaasa ulatusliku reformi valdkonna järelevalves ja tegevusnõuetes. Käesolev ülevaade aitab vandeaudiitoritel ja audiitorettevõtjatel mõista uusi kohustusi, tegevuspiiranguid ning finantsregulatsioone, tagades sujuva ülemineku uuele õiguslikule raamistikule.
Pädevuste üleminek järelevalvenõukogule
Seaduse muudatustega viidi läbi ulatuslik institutsionaalne reform, mille käigus koondati peamised järelevalve- ja otsustusõigused järelevalvenõukogule. Varasemas redaktsioonis jagunesid need ülesanded Rahandusministeeriumi, valdkonna eest vastutava ministri ja Audiitorkogu juhatuse vahel.
- Kutse andmine ja äravõtmine: Vandeaudiitori ja avaliku sektori vandeaudiitori kutse andmise otsustab nüüd järelevalvenõukogu (§ 28 lg 1, § 29 lg 1). Varem tegi seda minister Audiitorkogu ettepanekul.
- Tegevusload: Audiitorühingute ja vandeaudiitorite tegevuslubade taotlemine, andmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine on üle viidud järelevalvenõukogu pädevusse (§ 79 lg 1, § 82 lg 1, § 87 lg 1, § 88 lg 1). Varem oli menetlejaks ja otsustajaks Rahandusministeerium.
- Kvaliteedikontroll ja distsiplinaarmenetlus: Kvaliteedikontrolli korraldamine (§ 136 lg 3) ja distsiplinaarmenetluse läbiviimine (§ 143 lg 1) on antud järelevalvenõukogule. Varem korraldas neid Audiitorkogu juhatus.
Täiendavale kutseeksamile suunamine
Muutunud on ka täiendavale kutseeksamile suunamise kord (§ 24 lg 2). Uue korra kohaselt suunatakse vandeaudiitor täiendavale eksamile järelevalvenõukogu otsusega distsiplinaarmenetluse tulemusel, kui selgub teadmiste ebapiisavus. Varem tegi selle otsuse Audiitorkogu juhatus põhjendatud kahtluse tekkimisel.
Uued tegevuspiirangud ja sõltumatuse reeglid
Vandeaudiitorite sõltumatuse tagamiseks kehtestati ranged piirangud suhetes usaldusklientidega. Sõltumatuse nõudeid (§ 47 lg 1) täpsustati, asendades senise mõiste 'klient' mõistega 'usaldusklient' ning sidudes selle kindlustandva audiitorteenuse osutamisega.
- Tegevuspiirang (§ 47^1): Lisati täiesti uus säte, mida varasemas seaduses ei olnud. Vandeaudiitor ei tohi asuda usalduskliendi juhtkonda enne ühe aasta möödumist viimasest toimingust. Avaliku huvi üksuse puhul on see piirang kaks aastat.
- Tegevuse edasiandmise keeld (§ 49): Tunnistati kehtetuks sätted, mis lubasid audiitorettevõtjal oma kutsetegevusega seotud kohustusi kolmandatele isikutele edasi anda (§ 49 lg 3, lg 4 p 4, lg 4 p 7, lg 5). Edaspidi on lubatud vaid isikute kaasamine.
- Aruannete allkirjastamise keeld (§ 65 lg 5): Lisati uus lõige, mille kohaselt ei tohi aruandeid allkirjastada vandeaudiitor, kes on suunatud täiendavale kutseeksamile, kuid pole seda sooritanud.
Finantsreform ja liikmemaksud
Seaduse muudatustega reformiti põhjalikult Audiitorkogu finantseerimist ja eelarve struktuuri. Audiitorkogu majandusaasta eelarve koosneb nüüd järelevalve- ja üldosast (§ 105 lg 3).
- Kolmeosaline liikmemaks (§ 106 lg 1): Senise kaheosalise liikmemaksu asemel on maks kolmeosaline, kuhu lisandus tegevusloaga liikme järelevalvetasu.
- Maksude määrad (§ 106 lg 4, lg 5): Vandeaudiitori liikmemaks on uues redaktsioonis 50–100 eurot (varem vähemalt 64 eurot). Tegevusloamaksu määra langetati vahemikku 0,3–0,8% (varem 0,5–3%). Uue järelevalvetasu määraks kehtestati 0,7–2,4%.
- Likviidsusreserv (§ 105 lg 7): Likviidsusreservi suurus peab olema vähemalt 175 000 eurot (varem vähemalt üks kolmandik eelarve tegevuskuludest ja mitte vähem kui 64 000 eurot), millest vähemalt 100 000 eurot moodustab järelevalve likviidsusreserv.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 1. septembril 2017 jõustunud audiitortegevuse seaduse muudatused kaasa olulise järelevalvereformi, andes peamised otsustusõigused ja kontrollifunktsioonid üle järelevalvenõukogule. Vandeaudiitoritele ja audiitorettevõtjatele kehtestatakse rangemad sõltumatuse nõuded ja uued tegevuspiirangud usaldusklientide suhtes. Samuti muudetakse põhjalikult Audiitorkogu finantsstruktuuri, kehtestades kolmeosalise liikmemaksu koos uue järelevalvetasuga ning suurendades kohustuslikku likviidsusreservi.