Alates 01.01.2015 jõustusid olulised muudatused audiitortegevuse seaduses, mis toovad kaasa uued nõuded vandeaudiitorite täiendusõppele, kolmanda riigi vandeaudiitorite registreerimisele ning arvestusalase revisjoni läbiviimisele. Need muudatused mõjutavad otseselt audiitortegevuse järelevalvet, kutseeksamite korraldust ja Audiitorkogu juhtimist, pakkudes selgemat õiguslikku raamistikku ja tõhusamat kontrolli.
Kutseeksamid ja täiendusõppe uued nõuded
Kutseeksami korralduses (§ 14 lg 4 ja 5) muudeti küsimuste valimise korda. Eelmises redaktsioonis valiti eksamiks küsimusi ainult õigusaktide kohta, kuid uues redaktsioonis valitakse nii küsimusi kui ka ülesandeid. Samuti valitakse uues redaktsioonis küsimused ja ülesanded juhuslikult, samas kui varem valiti juhuslikult vaid küsimused.
Kutseeksami programmis (§ 21 lg 4) muudeti avalikustatava materjali mahtu. Eelmises redaktsioonis tehti avalikkusele kättesaadavaks küsimused ja näidisvastused pooltele küsimustest. Uues redaktsioonis tehakse avalikkusele kättesaadavaks kõik küsimused ja ülesanded ning kuni pool näidisvastustest.
Vandeaudiitori täiendusõppe kohustust (§ 42) muudeti põhjalikult. Eelmises redaktsioonis pidi vandeaudiitor osalema täiendusõppes vähemalt 16 akadeemilise tunni ulatuses aastas ja lisaks 24 tunni ulatuses aastas. Uues redaktsioonis on kehtestatud nõue osaleda täiendusõppes vähemalt 120 akadeemilise tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul, millest vähemalt 48 tundi peab hõlmama Audiitorkogu korraldatav täiendusõpe. Lisaks on uues redaktsioonis lubatud üle kanda kuni 40 tundi järgmisesse perioodi, mida varem ei olnud.
Siseaudiitori täiendusõppe kohustust (§ 67 lg 1) muudeti iseseisvaks. Eelmises redaktsioonis kohaldati siseaudiitorile vandeaudiitori täiendusõppe sätteid, kuid uues redaktsioonis on sätestatud iseseisev kohustus end pidevalt täiendada, et hoida teadmisi ja oskusi tasemel, mis ei ohusta kutsetegevuse kvaliteeti.
Kolmanda riigi vandeaudiitorite registreerimine ja järelevalve
Seadusesse lisati täiesti uus regulatsioon kolmanda riigi vandeaudiitorite registreerimiseks (§ 30). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uue korra kohaselt registreeritakse kolmanda riigi vandeaudiitor registris, kui ta esitab aruande Eesti reguleeritud turul kaubeldava kolmanda riigi äriühingu kohta, allub samaväärsele järelevalvele ning vastab samaväärsetele nõuetele.
Järelevalve ulatust (§ 121 lg 4) laiendati kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitoritele. Eelmises redaktsioonis allusid järelevalvele ainult Audiitorkogu liikmed, kuid uues redaktsioonis on järelevalvele allutatud ka registreeritud kolmanda riigi vandeaudiitorid.
Järelevalveks vajaliku info ja dokumentide hankimise õigust (§ 122 lg 1) laiendati samuti kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitoritele, samas kui eelmises redaktsioonis kehtis see vaid Audiitorkogu liikmete kohta.
Arvestusalane revisjon ja ettevõtete vabatahtlik lõpetamine
Seadusesse lisati uus mõiste ja regulatsioon 'Arvestusalane revisjon' (§ 53). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uue redaktsiooni kohaselt on see sisekontrolli osa ja muu äritegevus, mille käigus koostatakse kontrolliplaan, kogutakse tõendusmaterjale ning koostatakse kirjalik kokkuvõte.
Lisati ka audiitorettevõtja vabatahtliku lõpetamise kord (§ 89). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uue korra kohaselt ei tohi ettevõtjat vabatahtlikult lõpetada ilma järelevalvenõukogu kirjaliku loata, mis tuleb taotleda vähemalt 20 päeva enne otsustamist.
Väärteod ja menetluslikud muudatused
Mitmed väärteokoosseisud kustutati uuest redaktsioonist täielikult. Näiteks kustutati kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetluse ja uurimise takistamise väärtegu (§ 163), audiitorühingule sätestatud nõuete rikkumise väärtegu (§ 166 vana tekst), nõuetele mittevastava kvaliteedikontrolli teostamise väärtegu (§ 167) ning nõuetele mittevastava täiendusõppe korraldamise väärtegu (§ 168).
Samas lisati uus väärteokoosseis: audiitorühingu vabatahtliku lõpetamise korra rikkumine (§ 166 uus tekst), mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Eelmises redaktsioonis sellist väärtegu ei olnud.
Väärtegude menetlemise korda (§ 169) muudeti. Eelmises redaktsioonis kohaldati menetlusele karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid üldiselt, kuid uues redaktsioonis on täpsustatud, et §-des 164 ja 165 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Rahandusministeerium.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.01.2015 jõustunud audiitortegevuse seaduse muudatused kaasa olulise korrastatuse ja rangemad nõuded valdkonnas tegutsejatele. Peamised järeldused hõlmavad vandeaudiitorite täiendusõppe süsteemi ümberkujundamist kolmeaastaseks perioodiks, uue arvestusalase revisjoni regulatsiooni loomist ning kolmanda riigi vandeaudiitorite registreerimise ja järelevalve alla viimise korra kehtestamist. Samuti karmistati audiitorettevõtjate vabatahtliku lõpetamise reegleid, nõudes edaspidi järelevalvenõukogu kirjalikku luba, ning muudeti mitmeid väärteokoosseise ja menetlusnorme.