22.12.2008 jõustunud äriseadustiku redaktsioonide võrdlus näitab sisulisi muudatusi eelkõige ettevõtluskeelu arvestamises ning osaühingu ja aktsiaseltsi juhtimisorganite liikmete valimise vormistamises. Ülevaade eristab uued nõuded ulatuslikust sätete ümberpaigutamisest, et lugeja näeks, millised reeglid täienesid ja millised tekstid liikusid redaktsioonis uude paragrahvi või lõikesse.
Ettevõtluskeeld lisati äriregistri menetlusse
Eelmises redaktsioonis käsitles § 58 pealkiri pankrotti ja ärikeeldu ning § 58 lõigetes 2 ja 3 oli registrikande tegemata jätmine seotud ärikeeluga. Uues redaktsioonis lisati pealkirja ja mõlema lõike sõnastusse ettevõtluskeeld. Seega hõlmab § 58 lõige 2 nüüd nii ärikeeldu kui ka isikule määratud ettevõtluskeeldu ning § 58 lõige 3 kohaldab samu registrimenetluse takistusi ärikeelu all oleva ja ettevõtluskeelu saanud isiku suhtes.
- § 58 pealkiri: „pankroti ja ärikeelu” asemel „pankroti, ärikeelu ja ettevõtluskeelu”.
- § 58 lg 2: kande tegemata jätmise reeglisse lisati isikule määratud ettevõtluskeeld.
- § 58 lg 3: kandeavaldust, volitust, nõukogu otsuses osalemist ja registrisse kandmist puudutav piirang laienes ettevõtluskeelu saanud isikule.
Keeluandmete kättesaadavus
§ 69 pealkiri käsitles varem üksnes ärikeeldude andmeid. Uues redaktsioonis nimetab pealkiri nii ärikeelde kui ka ettevõtluskeelde. Ka paragrahvi sisus lisati pankrotiseaduse alusel määratud ärikeeldude kõrvale karistusseadustiku alusel määratud ettevõtluskeelud ning mõlema kohta käivad andmed tehakse arvutivõrgu kaudu kättesaadavaks samas korras, mida kasutatakse arvutis peetava äriregistri andmete puhul.
Osaühingu juhatuse liikme valimise dokumenteerimine
§ 173 lõike 4 varasema kehtetu teksti asemel näeb uus redaktsioon ette hääletusprotokolli allkirjastamise korra juhul, kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele. Protokollile peab alla kirjutama registrisse kantud juhatuse liige või osaühingu osanik ning tema allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Sama isiku digitaalallkiri asendab notariaalset kinnitamist. § 173 lõike 4 teises uues tekstis on erandid ametiaja pikendamise ja teatud registriavalduse allkirjastamise puhuks.
§ 173 lõikesse 6 viidi varasem ühe osanikuga osaühingu kirjaliku otsuse kord. Uues sõnastuses täiendati seda nõudega, et juhatuse liikme valimise aluseks oleva otsuse puhul peab ühe osaniku allkiri olema notariaalselt kinnitatud või otsus sama isiku poolt digitaalallkirjastatud. Seega säilis varasem võimalus võtta otsus vastu koosolekuta, kuid juhatuse liikme valimise korral muutus otsuse tõendamise kord rangemaks.
Koosoleku protokoll ja erandid
§ 184 lõike 1 uues tekstis kehtestati sarnane kord osanike koosoleku protokollile. Juhatuse liikme valimisel peab protokollija või juhataja olema registrisse kantud juhatuse liige või osaühingu osanik ning tema allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud või asendatud digitaalallkirjaga. Nõuet ei kohaldata notariaalselt tõestatud protokollile, juhatuse liikme ametiaja pikendamisele ega kirjeldatud juhul registriavaldusele, mille allkirjastab registrisse kantud juhatuse liige või osanik.
Nõukogu liikme valimise protokoll osaühingus
§ 189 lõike 3 eelmine tekst käsitles osanike võimalust nõuda erikontrolli läbiviija asendamist. Uues redaktsioonis sätestab sama asukoht, et osaühingu nõukogu liikmete valimisele ja tagasikutsumisele kohaldatakse aktsiaseltsi nõukogu valimise reegleid, välja arvatud § 304 lõikes 7 nimetatud osa. Lisaks kohaldatakse nõukogu liikme valimise otsuse protokollile ja hääletusprotokollile osaühingu juhatuse liikme valimise kohta sätestatud protokollireegleid.
Muudatus seob § 189 lõike 3 otseselt §-des 173 ja 184 kirjeldatud tõendamisnõuetega. See tähendab redaktsioonide võrdluse põhjal, et juhatuse liikme valimisel kasutatavat protokolli allkirjastamise, notariaalse kinnitamise ja digitaalallkirjastamise korda rakendatakse vastavalt ka osaühingu nõukogu liikme valimise dokumentidele. Varasem erikontrolli läbiviija asendamise tekst ei ole uues redaktsioonis selles asukohas, vaid võrdluse struktuuris paikneb regulatsioon mujal.
§ 189 lõike 3 uues sõnastuses ei korrata kõiki protokolli vorminõudeid eraldi, vaid viidatakse osaühingu juhatuse liikme valimise dokumentidele kohaldatavale korrale. Seetõttu tuleb selle sätte sisu lugeda koos § 173 lõike 4 ja § 184 lõike 1 uute tekstidega, kus on kirjeldatud allkirjastaja, notariaalse kinnitamise, digitaalallkirjastamise ja erandite tingimused.
Ettevõtluskeeld juhtimis- ja esindusülesannetes
§ 180 lõike 3 uues tekstis lisati osaühingu juhatuse liikmeks olemist välistavate aluste hulka ettevõtluskeeld. Varasem vastav piirang paiknes § 180 lõikes 2 ning nimetas juhatuse liikmena tegutsemise keeldu, tegevusalapiirangut ja muid seadusest või kohtulahendist tulenevaid keelde. Uues sõnastuses viidatakse nii juhatuse liikmena tegutsemise keelule kui ka ettevõtluskeelule. § 180 lõike 3 varasem nõukogule aruandmise tekst paikneb uues redaktsioonis § 180 lõikes 5.
- § 308 lg 3: ettevõtluskeeld lisati aktsiaseltsi juhatuse liikme sobivust välistava alusena.
- § 318 lg 4: ettevõtluskeeld lisati aktsiaseltsi nõukogu liikme sobivust välistava alusena.
- § 385 lg 1: ettevõtluskeeld lisati välismaa äriühingu filiaali juhataja sobivust välistava alusena.
Sätete uus asukoht
Aktsiaseltsi juhatuse liikme varasem piirang paiknes § 307 lõikes 3, kuid selle täiendatud sõnastus on uues redaktsioonis § 308 lõikes 3. Nõukogu liikme varasem piirang paiknes § 317 lõikes 11 ning täiendatud tekst on § 318 lõikes 4. Filiaali juhataja varasem nõuete tekst paiknes § 382 lõikes 4 ja uues redaktsioonis § 385 lõikes 1. Seega on kõigis kolmes valdkonnas koos sisulise täiendusega muutunud ka sätte asukoht.
Ühe aktsionäriga aktsiaseltsi otsus
§ 304 lõike 3 eelmises redaktsioonis oli ühe aktsionäriga aktsiaseltsi kirjaliku otsuse kord. Uues redaktsioonis on § 304 lõike 3 sisuks nõue, et üldkoosoleku protokoll peab pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest olema aktsionäridele kättesaadav. Varasem ainuaktsionäri otsuse reegel ei kadunud, vaid viidi § 305 lõikesse 1 ning seda täiendati nõukogu liikme valimise korral kohaldatava allkirjanõudega.
§ 305 lõike 1 uue teksti järgi võib ühe aktsionäriga aktsiaselts või aktsiaselts, mille teiseks aktsionäriks on aktsiaselts ise, võtta otsuseid vastu tavapärast üldkoosoleku korda järgimata, kui otsus vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse. Kui otsus on aluseks nõukogu liikme valimisele, peab ühe aktsionäri allkiri olema notariaalselt kinnitatud, välja arvatud ametiaja pikendamisel. Notariaalse kinnitamise asemel võib sama isik otsuse digitaalallkirjastada.
Võrdluses on oluline, et § 305 lõike 1 eelmine maksejõuetust käsitlev tekst ei ole ainuaktsionäri otsuse varasem versioon. Uus redaktsioon paigutas sätted ümber: ainuaktsionäri otsuse reegel tuli § 304 lõikest 3 ning seda täiendati nõukogu liikme valimise allkirjanõudega.
Osaühingu ja aktsiaseltsi sätete ümbernummerdamine
§-de 174–220 võrdlus näitab, et osaühingu regulatsioonis liikusid osanike otsuse, põhikirja muutmise, hääleõiguse, otsuse tühisuse ja vaidlustamise, aruandluse, juhatuse, nõukogu, audiitori, osakapitali ning lõpetamise tekstid uutesse lõigetesse või paragrahvidesse. Näiteks § 174 varasemad tekstid ilmuvad uues redaktsioonis järgmistes lõigetes ja §-s 175, § 177 ning § 178 tekstid liiguvad otsuse tühisuse ja vaidlustamise järjestuses ning § 179 ja § 180 vahel muutub aruandluse ja juhatuse sätete paiknemine.
§-de 221–383 võrdluses esineb sama struktuurne muster aktsiaseltsi regulatsioonis. Aktsiaid, üldkoosolekut, juhatust, nõukogu, audiitorit, aruandlust, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist ning likvideerimist käsitlevad tekstid paiknevad uues redaktsioonis sageli teise numbri all. Muudatuste loendis kajastub see muudetud, lisatud ja kustutatud kirjetena, kuigi sama sõnastus võib olla uues redaktsioonis teises asukohas.
Kuidas võrdlust lugeda
Kui vana tekst kattub uues redaktsioonis teise sätte tekstiga, näitab võrdlus eelkõige ümberpaigutamist. Sisulise muudatusena tuleb esile tõsta juhtumid, kus uude teksti lisati ettevõtluskeeld, notariaalse kinnitamise või digitaalallkirjastamise nõue või mõni muu uus lause. Üksnes asukoha muutumisest ei saa järeldada, et varasem õigus või kohustus oleks kadunud.
Filiaalide ja äriühingute ümberkorraldamise peatükid
§-des 384–390 liikusid välismaa äriühingu filiaali juhatajat, registrikannet, aruandlust ja likvideerimist käsitlevad tekstid uutesse asukohtadesse. Selles rühmas on selge sisuline täiendus § 385 lõikes 1, kus filiaali juhataja puhul lisati ettevõtluskeeld. §-des 391–504 kajastab võrdlus ulatuslikku ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise sätete ümberpaigutamist. Muutused hõlmavad lepinguid, aruandeid, audiitorkontrolli, otsuseid, võlausaldajate kaitset, registriavaldusi ja kande õiguslikku toimet.
§-des 506–541 jätkub sama muster rakendus- ja üleminekusätetes. Muudatuste loend sisaldab tekste äriühingutele seadustiku kohaldamise, varasemate ettevõtete, registriavalduste, registrist kustutamise, aruandluse, kapitali kontrolli ja rakendamise määruste kohta. Nende kirjete puhul tuleb uue redaktsiooni kasutamisel jälgida eelkõige uut numeratsiooni. Võrdlusest ei tulene, et iga lisatud või kustutatud kirje oleks eraldi sisuline reform, sest paljud tekstid esinevad uues redaktsioonis teise paragrahvi või lõike all.
Kokkuvõte
22.12.2008 jõustunud redaktsioonis lisati ettevõtluskeeld §-des 58 ja 69 registrimenetluse ning keeluandmete kättesaadavuse reeglitesse. Sama keeld lisati osaühingu juhatuse liikme, aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikme ning filiaali juhataja sobivust välistavate aluste hulka §-des 180, 308, 318 ja 385. §-des 173, 184, 189 ja 305 täpsustati juhatuse või nõukogu liikme valimise otsuse ja protokolli allkirjastamist, notariaalset kinnitamist ning digitaalallkirjaga asendamist. Ülejäänud ulatuslik võrdlus näitab peamiselt sätete ümberpaigutamist ja ümbernummerdamist, mistõttu tuleb sisulist täiendust eristada teksti uuest asukohast.
Õigusaktid
- Äriseadustik ÄS