Äriseadustiku redaktsiooni sisulised muudatused

15.11.2009 jõustunud äriseadustiku redaktsiooni võrdlus näitab tekstimuudatusi alates § 33 lõikest 1 kuni § 541 lõikeni 4. Allpool on iga võrdluses tuvastatud kirje juures eraldi esitatud eelmise redaktsiooni sõnastus ja uue redaktsiooni sõnastus või märgitud, et säte lisati või kustutati, et lugeja saaks kontrollida muudatuse täpset ulatust.

Muudatused § 33 kuni § 169

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 33 lg 1 kuni § 169 lg 2.

• § 33 – Äriregistri kanne: § 33 lg 1
• § 34 – Kande õiguslik tähendus: § 34 lg 4
• § 45 – Kande ja allakriipsutuse parandamine: § 45 lg 1
• § 58 – Registrimenetlus pankroti, ärikeelu ja ettevõtluskeelu korral: § 58 lg 3
• § 149 – Osa võõrandamine: § 149 lg 4, § 149 lg 5
• § 150 – Võõrandamisest teatamine: § 150 lg 1, § 150 lg 2, § 150 lg 3, § 150 lg 4, § 150 lg 5, § 150 lg 6
• § 151 – Osa pantimine: § 151 lg 1, § 151 lg 2, § 151 lg 3, § 151 lg 4, § 151 lg 5, § 151 lg 6
• § 152 – Osa jagamine: § 152 lg 1, § 152 lg 2, § 152 lg 3
• § 153 – Osa üleminek pärijale: § 153 lg 1, § 153 lg 2, § 153 lg 3
• § 154 – Osanike võrdsus: § 154 lg 1, § 154 lg 2
• § 155 – Sissemakse suurus: § 155 lg 1, § 155 lg 2, § 155 lg 2
• § 156 – Sissemaksega viivitamise tagajärjed: § 156 lg 1, § 156 lg 1, § 156 lg 2, § 156 lg 3
• § 157 – Väljamaksete tegemine: § 157 lg 1, § 157 lg 2, § 157 lg 3, § 157 lg 4, § 157 lg 5
• § 158 – Ebaseadusliku väljamakse tagastamine: § 158 lg 1, § 158 lg 2, § 158 lg 3, § 158 lg 4, § 158 lg 5, § 158 lg 6
• § 159 – Laenukeeld: § 159 lg 1, § 159 lg 1, § 159 lg 2, § 159 lg 2, § 159 lg 3, § 159 lg 4, § 159 lg 5
• § 160 – Reservkapital: § 160 lg 1, § 160 lg 2, § 160 lg 3
• § 161 – Reservkapitali kasutamine: § 161 lg 1, § 161 lg 2
• § 162 – Oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine: § 162 lg 1, § 162 lg 2, § 162 lg 2, § 162 lg 3, § 162 lg 3, § 162 lg 4, § 162 lg 5, § 162 lg 6, § 162 lg 7
• § 163 – Oma osa võõrandamine: § 163 lg 1, § 163 lg 2, § 163 lg 3
• § 164 – Osade vastastikune omandamine või tagatiseks võtmine: § 164
• § 165 – Ühine osa: § 165 lg 1, § 165 lg 2, § 165 lg 3
• § 166 – Osaniku õigus teabele: § 166 lg 1, § 166 lg 2, § 166 lg 3
• § 167 – Osaniku väljaarvamine: § 167 lg 1, § 167 lg 2, § 167 lg 3, § 167 lg 1, § 167 lg 2, § 167 lg 3, § 167 lg 4, § 167 lg 5, § 167 lg 6
• § 168 – Osanike pädevus: § 168 lg 1, § 168 lg 1, § 168 lg 2, § 168 lg 2
• § 169 – Osaniku häälte arv: § 169 lg 1, § 169 lg 2

§ 33 – Äriregistri kanne

§ 33 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.“

§ 34 – Kande õiguslik tähendus

§ 34 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohtuotsuse alusel tehtud kandes sisalduvad asjaolud omandavad õigusliku tähenduse kohtuotsuse jõustumisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 45 – Kande ja allakriipsutuse parandamine

§ 45 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui kanne ei vasta selle tegemise aluseks olevale otsusele, parandatakse kanne kohtunikuabi otsuse alusel märkega registrikaardi märkuste veerus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui kanne ei vasta selle tegemise aluseks olevale kandemäärusele, parandatakse kanne kohtunikuabi määruse alusel märkega registrikaardi märkuste veerus.“

§ 58 – Registrimenetlus pankroti, ärikeelu ja ettevõtluskeelu korral

§ 58 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse ei tehta kannet, kui ärikeelu all olev või ettevõtluskeelu saanud isik on kandeavaldusele alla kirjutanud või andnud selleks volituse või ta on osalenud avalduse aluseks oleva nõukogu otsuse tegemises või kui taotletakse tema kandmist registrisse juriidilise isiku juhatuse liikme, täisosaniku…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse ei tehta kannet, kui ärikeelu all olev või ettevõtluskeelu saanud isik, välja arvatud osaühingu osanik, kes ei ole samaaegselt juriidilise isiku juhtorgani liige, on kandeavaldusele alla kirjutanud või andnud selleks volituse või on osalenud avalduse aluseks oleva nõukogu otsuse tegemises või kui…“

§ 149 – Osa võõrandamine

§ 149 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Seda nõuet ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta.“

§ 149 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatut ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel.“

§ 150 – Võõrandamisest teatamine

§ 150 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.“

§ 150 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist.“

§ 150 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa võõrandamise tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta. Teade saadetakse ka siis, kui notar koostab osa ülemineku kohta pärimisõiguse tunnistuse või kui kohtutäitur võõrandab osa enampakkumisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta.“

§ 150 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osa võõrandamise tagajärjel jääb osaühingule üks osanik või kui lisaks ühele osanikule kuulub selle osaühingu osa ainult osaühingule endale, peab osaühingu juhatus esitama äriregistri pidajale vastavasisulise kirjaliku teadaande. Teadaandes tuleb ainuosaniku kohta ära näidata käesoleva seadustiku § 182 1. lõikes…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 150 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1., 3. ja 4. lõikes sätestatut ei kohaldata osaühingutele, mille osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osa võõrandamise tagajärjel jääb osaühingule üks osanik või kui lisaks ühele osanikule kuulub selle osaühingu osa ainult osaühingule endale, peab osaühingu juhatus esitama äriregistri pidajale vastavasisulise kirjaliku teadaande. Teadaandes tuleb ainuosaniku kohta ära näidata käesoleva seadustiku § 182 1. lõikes…“

§ 150 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa võib pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 3. lõikes sätestatut ei kohaldata osaühingule, mille osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.“

§ 151 – Osa pantimine

§ 151 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa pantimise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Osa pantimise tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa pantimise kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osa võib pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 151 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa pantimisel teostab osast tulenevaid õigusi pantija.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osa pantimise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Osa pantimise käsutustehingu tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa pantimise kohta.“

§ 151 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaniku nõudel kannab osaühingu juhatus pantimise kohta märke osanike nimekirja. Osaühingule osa pantimisest teatamine või pandi kandmine osanike nimekirja ei mõjuta pandi kehtivust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osa pantimisel teostab osast tulenevaid õigusi pantija.“

§ 151 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Panditud osa võõrandamisel jääb pandiõigus osale kehtima, välja arvatud juhul, kui osa omandaja tõendab, et pandiõigusest ei olnud võõrandamise ajaks äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaniku nõudel kannab osaühingu juhatus pantimise kohta märke osanike nimekirja. Osaühingule osa pantimisest teatamine või pandi kandmine osanike nimekirja ei mõjuta pandi kehtivust.“

§ 151 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade pantimisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Panditud osa võõrandamisel jääb pandiõigus osale kehtima, välja arvatud juhul, kui osa omandaja tõendab, et pandiõigusest ei olnud võõrandamise ajaks äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma.“

§ 151 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanik võib teiste osanike nõusolekul võõrandada osa oma osast. Osaühingu nõusolek peab olema väljendatud osanike otsuses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade pantimisel.“

§ 152 – Osa jagamine

§ 152 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirjas võib ette näha, et osast osa võõrandamisel teisele osanikule ei ole osanike nõusolek nõutav.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanik võib teiste osanike nõusolekul võõrandada osa oma osast. Osaühingu nõusolek peab olema väljendatud osanike otsuses.“

§ 152 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa jagamisel peab järgima käesoleva seadustiku §-s 148 ja § 149 lõikes 4 ning §-s 150 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjas võib ette näha, et osast osa võõrandamisel teisele osanikule ei ole osanike nõusolek nõutav.“

§ 152 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osa jagamisel peab järgima käesoleva seadustiku §-s 148 ja § 149 lõikes 4 ning §-s 150 sätestatut.“

§ 153 – Osa üleminek pärijale

§ 153 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 153 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirjas võib ette näha, et osa jagamisel osanike pärijate vahel ei ole nõutav käesoleva seadustiku §-s 152 nimetatud nõusolek.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks.“

§ 153 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjas võib ette näha, et osa jagamisel osanike pärijate vahel ei ole nõutav käesoleva seadustiku §-s 152 nimetatud nõusolek.“

§ 154 – Osanike võrdsus

§ 154 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikku ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad osa nimiväärtust ja ülekurssi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.“

§ 154 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanik on kohustatud tasuma oma osa nimiväärtusele vastava sissemakse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikku ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad osa nimiväärtust ja ülekurssi.“

§ 155 – Sissemakse suurus

§ 155 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osanik on kohustatud tasuma oma osa nimiväärtusele vastava sissemakse.“

§ 155 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirjas võib ette näha osaühingu õiguse lasta osasid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust (ülekurss). Sellisel juhul on osanik kohustatud tasuma ka ülekursi. Ülekurssi korrigeeritakse rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Ülekurssi võib kasutada:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 155 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Põhikirjas võib ette näha osaühingu õiguse lasta osasid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust (ülekurss). Sellisel juhul on osanik kohustatud tasuma ka ülekursi. Ülekurssi korrigeeritakse rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Ülekurssi võib kasutada:“

§ 156 – Sissemaksega viivitamise tagajärjed

§ 156 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 156 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus saadab maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“

§ 156 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku poolt tasutud summa, mis ei ületa 1/5 osa nimiväärtusest, kantakse reservkapitali, ülejäänud summa tagastatakse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus saadab maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest.“

§ 156 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku poolt tasutud summa, mis ei ületa 1/5 osa nimiväärtusest, kantakse reservkapitali, ülejäänud summa tagastatakse…“

§ 157 – Väljamaksete tegemine

§ 157 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.“

§ 157 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 157 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.“

§ 157 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dividend makstakse välja rahas. Osaniku nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.“

§ 157 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dividend makstakse välja rahas. Osaniku nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas.“

§ 158 – Ebaseadusliku väljamakse tagastamine

§ 158 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osanik väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama.“

§ 158 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatu tagastamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankrotimenetluses võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanik väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.“

§ 158 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib osaühingu võlausaldajate ja pankrotihalduri suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti osaühingu pankrotimenetluses. Nõuete tasaarvestamine ei ole lubatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatu tagastamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankrotimenetluses võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“

§ 158 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel väljamaksete tegemisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib osaühingu võlausaldajate ja pankrotihalduri suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti osaühingu pankrotimenetluses. Nõuete tasaarvestamine ei ole lubatud.“

§ 158 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad väljamakse tagastamise eest solidaarselt väljamakse saanud osanikuga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel väljamaksete tegemisest.“

§ 158 lg 6: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad väljamakse tagastamise eest solidaarselt väljamakse saanud osanikuga.“

§ 159 – Laenukeeld

§ 159 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing ei või anda laenu:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 159 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osaühing ei või anda laenu:“

§ 159 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Tütarettevõtja ei või anda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikutele…“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 159 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing ei või ka tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute poolt võetavat laenu. Keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata osaühingu…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Tütarettevõtja ei või anda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikutele…“

§ 159 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut rikkuv tehing on tühine. Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab hüvitama tagamisega osaühingule tekkinud kahju.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühing ei või ka tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute poolt võetavat laenu. Keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata osaühingu…“

§ 159 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikes sätestatut kohaldatakse vastavalt krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut rikkuv tehing on tühine. Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab hüvitama tagamisega osaühingule tekkinud kahju.“

§ 159 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikes sätestatut kohaldatakse vastavalt krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele.“

§ 160 – Reservkapital

§ 160 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 osakapitalist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel.“

§ 160 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 osakapitalist.“

§ 160 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.“

§ 161 – Reservkapitali kasutamine

§ 161 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks.“

§ 161 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing ei või omandada ega tagatiseks võtta oma osa, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid.“

§ 162 – Oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine

§ 162 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osaühing ei või omandada ega tagatiseks võtta oma osa, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

§ 162 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Oma osa omandamine või tagatiseks võtmine osaühingu poolt on lubatud, kui:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 162 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Oma osa omandamine või tagatiseks võtmine osaühingu poolt on lubatud, kui:“

§ 162 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing võib oma osa omandada käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud piiranguteta, kui osa omandatakse pärimisega.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 162 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu oma osad ei anna osaühingule mingeid osanikuõigusi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühing võib oma osa omandada käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud piiranguteta, kui osa omandatakse pärimisega.“

§ 162 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing ei või omandada ise ega kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, oma osa osaühingu asutamisel ega osakapitali suurendamisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu oma osad ei anna osaühingule mingeid osanikuõigusi.“

§ 162 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriühing ei või omandada emaettevõtjaks oleva osaühingu osakapitali suurendamisel selle osa.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühing ei või omandada ise ega kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, oma osa osaühingu asutamisel ega osakapitali suurendamisel.“

§ 162 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1., 2., 5. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine. See ei mõjuta osa omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriühing ei või omandada emaettevõtjaks oleva osaühingu osakapitali suurendamisel selle osa.“

§ 162 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühing on omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid käesoleva seadustiku § 162 3. lõike alusel ja nende nimiväärtuste summa koos kõigi osaühingule kuuluvate või tagatiseks võetud oma osade nimiväärtuste summaga ületab 1/10 osakapitalist, tuleb sellisel viisil omandatud või tagatiseks võetud 1/10 ületavad osad…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1., 2., 5. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine. See ei mõjuta osa omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust.“

§ 163 – Oma osa võõrandamine

§ 163 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühing on omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid seadusvastaselt, peab need võõrandama või tagatiseks võtmise lõpetama ühe aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühing on omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid käesoleva seadustiku § 162 3. lõike alusel ja nende nimiväärtuste summa koos kõigi osaühingule kuuluvate või tagatiseks võetud oma osade nimiväärtuste summaga ületab 1/10 osakapitalist, tuleb sellisel viisil omandatud või tagatiseks võetud 1/10 ületavad osad…“

§ 163 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osasid ei võõrandata või tagatiseks võtmist ei lõpetata käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, peab need tühistama ja osakapitali vastavalt vähendama.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühing on omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid seadusvastaselt, peab need võõrandama või tagatiseks võtmise lõpetama ühe aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates.“

§ 163 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tütarettevõtja võib omandada või tagatiseks võtta emaettevõtja osasid samadel tingimustel kui oma osasid või aktsiaid. Kui tütarettevõtja omandab või võtab tagatiseks emaettevõtja osasid, loetakse, et need osad on käesoleva seaduse tähenduses omandanud või tagatiseks võtnud emaettevõtja.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osasid ei võõrandata või tagatiseks võtmist ei lõpetata käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, peab need tühistama ja osakapitali vastavalt vähendama.“

§ 164 – Osade vastastikune omandamine või tagatiseks võtmine

§ 164: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tütarettevõtja võib omandada või tagatiseks võtta emaettevõtja osasid samadel tingimustel kui oma osasid või aktsiaid. Kui tütarettevõtja omandab või võtab tagatiseks emaettevõtja osasid, loetakse, et need osad on käesoleva seaduse tähenduses omandanud või tagatiseks võtnud emaettevõtja.“

§ 165 – Ühine osa

§ 165 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, vastutavad need isikud osaga seotud kohustuste täitmise eest solidaarselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja.“

§ 165 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osaühingu poolt ühiste osanike suhtes tehtud tehing kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme osaniku suhtes.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, vastutavad need isikud osaga seotud kohustuste täitmise eest solidaarselt.“

§ 165 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osaühingu poolt ühiste osanike suhtes tehtud tehing kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme osaniku suhtes.“

§ 166 – Osaniku õigus teabele

§ 166 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.“

§ 166 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.“

§ 166 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei…“

§ 167 – Osaniku väljaarvamine

§ 167 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hagi osaniku väljaarvamiseks võivad osaühingu nimel esitada osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele.“

§ 167 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaniku väljaarvamisel müüakse osaniku osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Müügist saadud raha, millest arvatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse osanikule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hagi osaniku väljaarvamiseks võivad osaühingu nimel esitada osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.“

§ 167 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaniku väljaarvamisel müüakse osaniku osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Müügist saadud raha, millest arvatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse osanikule.“

§ 167 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju.“

§ 167 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“

§ 167 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu.“

§ 167 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat.“

§ 167 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest loobunud või sõlminud kompromisslepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppe tulemusena muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“

§ 167 lg 6: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest loobunud või sõlminud kompromisslepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppe tulemusena muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.“

§ 168 – Osanike pädevus

§ 168 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike pädevusse kuulub:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 168 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osanike pädevusse kuulub:“

§ 168 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 168 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.“

§ 169 – Osaniku häälte arv

§ 169 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega.“

§ 169 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“

Muudatused § 170 kuni § 194

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 170 lg 1 kuni § 194.

• § 170 – Osanike koosolek: § 170 lg 1, § 170 lg 2, § 170 lg 3, § 170 lg 4, § 170 pealkiri, § 170 lg 5, § 170 lg 1, § 170 lg 2, § 170 lg 3, § 170 lg 4, § 170 lg 5
• § 171 – Osanike koosoleku kokkukutsumine: § 171 lg 2, § 171 pealkiri, § 171 lg 1, § 171 lg 2, § 171 lg 3, § 171 lg 3, § 171 lg 4, § 171 pealkiri, § 171 lg 5, § 171 lg 6, § 171 lg 1, § 171 pealkiri, § 171 lg 2, § 171 lg 3, § 171 lg 4, § 171 lg 1, § 171 lg 2, § 171 lg 3, § 171 lg 4, § 171 lg 5, § 171 lg 6
• § 172 – Osanike koosoleku kokkukutsumise teade: § 172 pealkiri, § 172 lg 1, § 172 lg 2, § 172 lg 3, § 172 pealkiri, § 172
• § 173 – Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata: § 173 lg 3, § 173 pealkiri, § 173 lg 1, § 173 lg 2, § 173 lg 3, § 173 lg 4, § 173 lg 4, § 173 lg 4, § 173 lg 5, § 173 lg 6, § 173 lg 7
• § 174 – Osanike otsus: § 174 pealkiri, § 174 lg 1, § 174 lg 2, § 174 lg 3, § 174 lg 4
• § 175 – Põhikirja muutmise otsustamine: § 175 pealkiri, § 175 lg 1, § 175 lg 2
• § 176 – Vara vähenemine: § 176 pealkiri, § 176
• § 177 – Hääleõiguse piiramine: § 177 pealkiri, § 177 pealkiri, § 177 lg 1, § 177 lg 2, § 177 lg 1, § 177 lg 2, § 177 lg 3, § 177 lg 4
• § 179 – Aruannete kinnitamine: § 179 lg 1, § 179 pealkiri, § 179 lg 1, § 179 lg 2, § 179 lg 3, § 179 lg 4, § 179 lg 4, § 179 lg 5
• § 178 – Osanike otsuse vaidlustamine: § 178 pealkiri, § 178 lg 1, § 178 lg 2, § 178 lg 3, § 178 lg 4, § 178 lg 5, § 178 lg 6
• § 180 – Juhatus: § 180 pealkiri, § 180 lg 1, § 180 lg 2, § 180 lg 3, § 180 lg 3, § 180 lg 4, § 180 lg 5, § 180 lg 5, § 180 lg 6, § 180 pealkiri, § 180 lg 7, § 180 lg 8, § 180 lg 1, § 180 lg 2, § 180 lg 3, § 180 lg 4, § 180 lg 5
• § 181 – Juhatuse esindusõigus: § 181 pealkiri, § 181 lg 1, § 181 lg 1, § 181 lg 2, § 181 lg 3, § 181 lg 4
• § 182 – Osanike nimekiri: § 182 pealkiri, § 182 lg 1, § 182 lg 2, § 182 lg 3, § 182 lg 4
• § 183 – Raamatupidamine: § 183 pealkiri, § 183
• § 185 – Konkurentsikeeld: § 185 lg 1, § 185 pealkiri, § 185 lg 1, § 185 lg 2, § 185 lg 3
• § 184 – Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine: § 184 pealkiri, § 184 lg 1, § 184 lg 1, § 184 lg 1, § 184 lg 1, § 184 lg 2, § 184 lg 3, § 184 lg 4, § 184 lg 5, § 184 lg 6, § 184 lg 7, § 184 lg 8
• § 186 – Ärisaladuse tagamine: § 186 pealkiri, § 186 lg 1, § 186 lg 2
• § 187 – Juhatuse liikmete vastutus: § 187 pealkiri, § 187 lg 1, § 187 lg 2, § 187 lg 3, § 187 lg 4, § 187 lg 5, § 187 lg 6
• § 189 – Nõukogu: § 189 lg 2, § 189 pealkiri, § 189 lg 1, § 189 lg 2, § 189 lg 3
• § 188 – Osaniku vastutus: § 188 pealkiri, § 188 lg 1, § 188 lg 2
• § 190 – Audiitor: § 190 pealkiri, § 190 lg 1, § 190 lg 2
• § 191 – Erikontroll: § 191 pealkiri, § 191 lg 1, § 191 lg 2, § 191 lg 2, § 191 lg 3, § 191 lg 4, § 191 lg 5, § 191 lg 6
• § 192 – Osakapitali suurendamise otsus: § 192, § 192 pealkiri, § 192 lg 1, § 192 pealkiri, § 192 lg 2, § 192 lg 3, § 192
• § 193 – Osaniku eesõigus: § 193 pealkiri, § 193 lg 1, § 193 lg 2, § 193 lg 3
• § 194 – Asutamissätete kohaldamine: § 194 pealkiri, § 194 pealkiri, § 194, § 194

§ 170 – Osanike koosolek

§ 170 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.“

§ 170 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanik võib osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu. Esindajale antud volikiri peab olema kirjalikus vormis.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.“

§ 170 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike koosoleku korraldamise kulud kannab osaühing. Kui osanike koosolek kutsutakse kokku osanike nõudel või nad kutsuvad selle kokku ise, võib osanike koosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest, jätta kulud koosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud osanike kanda.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanik võib osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud.“

§ 170 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike koosoleku korraldamise kulud kannab osaühing. Kui osanike koosolek kutsutakse kokku osanike nõudel või nad kutsuvad selle kokku ise, võib osanike koosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest, jätta kulud koosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud osanike kanda.“

§ 170 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike koosoleku kokkukutsumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Elektrooniline hääletamine.“

§ 170 lg 5: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osaühingu põhikirjaga võib ette näha, et osanik võib hääletada osanike koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid, edastades oma hääle osaühingule enne osanike koosolekut posti teel kirjalikus vormis. Käesoleva seadustiku § 298 2 2.–4. lõiget kohaldatakse vastavalt.“

§ 170 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu põhikirjaga võib ette näha, et osanikud võivad osanike koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut või koosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik.“

§ 170 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse osalevate osanike nimed ja nende osadest tulenev häälte arv, samuti osaniku esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul osalenud osanik või tema esindaja. Esindajate volikirjad või…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Elektrooniliselt hääletanud osanik loetakse koosolekul osalevaks ja osaniku osaga esindatud hääled arvestatakse koosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui koosolekul hääletatakse ainult enne koosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta ei ole osanik ühtegi häält edastanud, siis…“

§ 170 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt § 304 1.-6. lõikes sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjaga nähakse ette elektroonilise hääletamise korraldamise täpne kord. Põhikirjaga võib ette näha, et elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Põhikirjaga või juhatuse poolt ette nähtav kord peab tagama osanike tuvastamise ning elektroonilise hääletamise turvalisuse ja usaldusväärsuse ning olema nende…“

§ 170 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osanike koosolekul ei ole esindatud § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Elektrooniline hääletamine peab toimuma elektroonilises vormis. Põhikirjaga võib määrata ajahetke, milleni on võimalik enne koosolekut või koosoleku kestel elektrooniliselt hääletada.“

§ 170 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike koosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjaga või juhatuse või nõukogu otsusega võib ette näha, et toimub koosoleku osaline või täielik ülekanne reaalajas Interneti vahendusel, kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil. Ülekande jälgimist ei loeta koosolekul osalemiseks käesoleva seadustiku tähenduses.“

§ 171 – Osanike koosoleku kokkukutsumine

§ 171 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 171 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike koosoleku päevakord.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike koosoleku kokkukutsumine.“

§ 171 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda teatud küsimuse võtmist päevakorda.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.“

§ 171 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui:“

§ 171 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 171 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelnevalt päevakorda võtmata võib osanike koosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib osanike koosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda.“

§ 171 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed. Kui osanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt või posti teel, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev.…“

§ 171 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike koosoleku kokkukutsumise teade.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike koosoleku päevakord.“

§ 171 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Teates tuleb näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt § 304 1.-6. lõikes sätestatut.“

§ 171 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanike koosolekul ei ole esindatud § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.“

§ 171 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike koosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra.“

§ 171 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse eelnõu.“

§ 171 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Päevakorda ei muudeta enne koosolekut, kui vastav nõue esitatakse hiljem kui kolm päeva enne osanike koosoleku toimumist.“

§ 171 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist. Käesoleva seadustiku § 170 1 1. lõikes nimetatud viisil osaleva osaniku osadega esindatud hääli ei…“

§ 171 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Eelnevalt päevakorda võtmata võib osanike koosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib osanike koosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.“

§ 171 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud osanike kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Koosoleku kokkukutsuja koostab iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 171 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab hääletusprotokollile alla kirjutama juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt hääletusprotokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, peavad nad koostatud otsuste eelnõud esitama juhatusele enne osanike koosoleku kokkukutsumisest teatamist. Otsuste eelnõud võib täiendavalt märkida koosoleku kokkukutsumise teatesse.“

§ 171 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 4 1. lõikes sätestatut ei pea järgima, kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. Käesoleva paragrahvi 4 1. lõikes sätestatut ei pea järgima ka juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanikud nõuavad täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, peavad nad samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega esitama osaühingule iga täiendava küsimuse kohta otsuse eelnõu või põhjenduse.“

§ 171 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühing peab juhatuse koostatud ja osanike, nõukogu või audiitori esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või osaühingu kodulehel. Otsuste eelnõudega peab olema võimalik tutvuda vähemalt koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumise päevani, kui…“

§ 171 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata §-s 170, § 171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning käesoleva paragrahvi 1.–4 1. lõikes sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud otsuste eelnõud ja põhjendused peab osaühing tegema osanikele kättesaadavaks viivitamata pärast nende esitamist osaühingule, kui need esitatakse osaühingule pärast osanike koosolekust teatamist.“

§ 171 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui osanikke on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine ei ole osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.“

§ 172 – Osanike koosoleku kokkukutsumise teade

§ 172 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike koosoleku kokkukutsumise teade.“

§ 172 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral…“

§ 172 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates…“

§ 172 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.“

§ 172 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike otsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.“

§ 172: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus esitatakse äriregistrile, peab see sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda…“

§ 173 – Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

§ 173 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele. Hääletusprotokolli kantakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 173 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirja muutmise otsustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata.“

§ 173 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata.“

§ 173 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.“

§ 173 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele. Hääletusprotokolli kantakse:“

§ 173 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud osanike kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.“

§ 173 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osaühingul on üksnes üks osanik või kui osanikuks on lisaks temale osaühing ise. Sel juhul peavad osaühingu ja ainuosaniku vahelised tehingud olema kirjalikud või nende kohta tuleb viivitamata vormistada osaniku allkirjastatud dokument tehingu oluliste…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab hääletusprotokollile alla kirjutama juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt hääletusprotokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset…“

§ 173 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 4 1. lõikes sätestatut ei pea järgima, kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. Käesoleva paragrahvi 4 1. lõikes sätestatut ei pea järgima ka juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või…“

§ 173 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 173 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata §-s 170, § 171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning käesoleva paragrahvi 1.–4 1. lõikes sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu…“

§ 173 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 178 5. ja 6. lõiget.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui osanikke on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad.“

§ 174 – Osanike otsus

§ 174 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vara vähenemine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike otsus.“

§ 174 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 174 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas lõikes nimetatud hagi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 174 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 174 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaeg. Sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud erinevad hagid liidetakse ühte menetlusse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus esitatakse äriregistrile, peab see sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv.“

§ 175 – Põhikirja muutmise otsustamine

§ 175 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hääleõiguse piiramine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirja muutmise otsustamine.“

§ 175 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 175 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti.“

§ 176 – Vara vähenemine

§ 176 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike otsuse tühisus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vara vähenemine.“

§ 176: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:“

§ 177 – Hääleõiguse piiramine

§ 177 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike otsuse vaidlustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hääleõiguse piiramine.“

§ 177 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aruannete kinnitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike otsuse tühisus.“

§ 177 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus esitab majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Majandusaasta aruanne peab olema allkirjastatud vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. Kui osaühingul on audiitor, peab aruandele lisama audiitori järeldusotsuse. Kui osaühingul on nõukogu, peab aruandele lisama nõukogu…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad…“

§ 177 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud. Osanik võib osaühingult nõuda, et järeldusotsuse andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks järeldusotsuse kohta selgitusi. Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt viis päeva enne osanike koosolekut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osaühingul on üksnes üks osanik või kui osanikuks on lisaks temale osaühing ise. Sel juhul peavad osaühingu ja ainuosaniku vahelised tehingud olema kirjalikud või nende kohta tuleb viivitamata vormistada osaniku allkirjastatud dokument tehingu oluliste…“

§ 177 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada majandusaasta aruande kinnitamise seisuga osanike nimekiri, mida…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.“

§ 177 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Majandusaasta aruanne esitatakse äriregistrile vastavalt käesoleva seadustiku § 67 4. lõike punkti 1 alusel kehtestatud korrale elektrooniliselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.“

§ 177 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kasumi jaotamise ettepanekus tuleb märkida § 332 3. lõikes nimetatud andmed. Kasumi jaotamise otsusele kohaldatakse vastavalt §-s 335 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.“

§ 177 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 178 5. ja 6. lõiget.“

§ 179 – Aruannete kinnitamine

§ 179 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 179 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikme tasustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aruannete kinnitamine.“

§ 179 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Kui osaühingul on nõukogu, võib osaühingu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.“

§ 179 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus esitab majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Majandusaasta aruanne peab olema allkirjastatud vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. Kui osaühingul on audiitor, peab aruandele lisama audiitori järeldusotsuse. Kui osaühingul on nõukogu, peab aruandele lisama nõukogu…“

§ 179 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas või osanike, nõukogu või juhatuse otsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud. Osanik võib osaühingult nõuda, et järeldusotsuse andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks järeldusotsuse kohta selgitusi. Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt viis päeva enne osanike koosolekut.“

§ 179 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada majandusaasta aruande kinnitamise seisuga osanike nimekiri, mida…“

§ 179 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikud või nõukogu peavad juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Majandusaasta aruanne esitatakse äriregistrile vastavalt käesoleva seadustiku § 67 4. lõike punkti 1 alusel kehtestatud korrale elektrooniliselt.“

§ 179 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kasumi jaotamise ettepanekus tuleb märkida § 332 3. lõikes nimetatud andmed. Kasumi jaotamise otsusele kohaldatakse vastavalt §-s 335 sätestatut.“

§ 178 – Osanike otsuse vaidlustamine

§ 178 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike otsuse vaidlustamine.“

§ 178 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest.“

§ 178 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas lõikes nimetatud hagi.“

§ 178 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 49 1 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse…“

§ 178 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaeg. Sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud erinevad hagid liidetakse ühte menetlusse.“

§ 178 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka osaühinguga…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.“

§ 178 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks.“

§ 180 – Juhatus

§ 180 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse esindusõigus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus.“

§ 180 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.“

§ 180 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui välja kuulutatakse osaühingu pankrot ja juhatuse liikme leping lõpeb, võib juhatuse liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.“

§ 180 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.“

§ 180 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kiirmenetluseks kasutatava põhikirjaga osaühingu juhatuse liikmete esindusõiguse erisused nähakse ette ühingu registrisse kandmise avalduses ning hiljem osanike otsuses. Osanike otsuse vastuvõtmisele ja jõustumisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 175 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 49 1 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse…“

§ 180 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes.“

§ 180 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka osaühinguga…“

§ 180 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest…“

§ 180 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus peab osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Aadressi ning isiku- ja registrikoodi suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 62.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Kui osaühingul on nõukogu, võib osaühingu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu.“

§ 180 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike nimekiri.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikme tasustamine.“

§ 180 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike nimekirjaga võivad tutvuda osanikud, juhatuse ja nõukogu liikmed ning pädevad riigiasutused, samuti teised isikud, kellel on õigustatud huvi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 180 lg 8: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike otsusel võib osad registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris. Sel juhul peab osanike nimekirja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Osaühingu juhatus tagab osanike nimekirja pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas või osanike, nõukogu või juhatuse otsusega.“

§ 180 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osade registreerimise korral Eesti väärtpaberite keskregistris peab osaühingu juhatus esitama äriregistri pidajale viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatise osade registreerimise kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega.“

§ 180 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikud või nõukogu peavad juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.“

§ 180 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.“

§ 180 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühingul on nõukogu, kirjutab juhatuse liikme registrist kustutamise või juhatuse uue liikme registrisse kandmise avaldusele alla nõukogu esimees või tema volitatud isik.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.“

§ 180 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokollija või juhataja olema juhatuse liige, kelle kohta on äriregistrisse tehtud kanne, või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt koosoleku protokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui välja kuulutatakse osaühingu pankrot ja juhatuse liikme leping lõpeb, võib juhatuse liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest.“

§ 181 – Juhatuse esindusõigus

§ 181 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Raamatupidamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse esindusõigus.“

§ 181 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1 2. lõikes sätestatut ei pea järgima, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud või kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. Käesoleva paragrahvi 1 2. lõikes sätestatut ei pea järgima ka juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.“

§ 181 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kiirmenetluseks kasutatava põhikirjaga osaühingu juhatuse liikmete esindusõiguse erisused nähakse ette ühingu registrisse kandmise avalduses ning hiljem osanike otsuses. Osanike otsuse vastuvõtmisele ja jõustumisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 175 sätestatut.“

§ 181 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike otsusel võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kui ühingul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.“

§ 181 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.“

§ 181 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu.“

§ 182 – Osanike nimekiri

§ 182 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike nimekiri.“

§ 182 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus peab osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Aadressi ning isiku- ja registrikoodi suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 62.“

§ 182 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest enda määranud organile, selle võimatuse korral esitades asjakohase avalduse äriregistri pidajale. Vastavalt kohaldatakse võlaõigusseaduse §-s 631 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike nimekirjaga võivad tutvuda osanikud, juhatuse ja nõukogu liikmed ning pädevad riigiasutused, samuti teised isikud, kellel on õigustatud huvi.“

§ 182 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osanike otsusel võib osad registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris. Sel juhul peab osanike nimekirja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Osaühingu juhatus tagab osanike nimekirja pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise.“

§ 182 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga, võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osade registreerimise korral Eesti väärtpaberite keskregistris peab osaühingu juhatus esitama äriregistri pidajale viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatise osade registreerimise kohta.“

§ 183 – Raamatupidamine

§ 183 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Konkurentsikeeld.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Raamatupidamine.“

§ 183: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.“

§ 185 – Konkurentsikeeld

§ 185 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 185 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmete vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Konkurentsikeeld.“

§ 185 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta:“

§ 185 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikmete valimisele ja tagasikutsumisele kohaldatakse aktsiaseltsi nõukogu valimise kohta sätestatut, välja arvatud käesoleva seadustiku § 304 lõikes 7 sätestatu. Nõukogu liikme valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile kohaldatakse osaühingu juhatuse liikme valimise kohta…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga, võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.“

§ 185 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingul peab olema audiitor, kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või kui see on ette nähtud seaduses või põhikirjaga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.“

§ 184 – Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine

§ 184 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ärisaladuse tagamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine.“

§ 184 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmed peavad hoidma osaühingu ärisaladust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku…“

§ 184 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing ei või nõuda käesoleva paragrahvi 1. lõikes näidatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui juhatuse liikmed tegutsesid kooskõlas osanike koosoleku või nõukogu seadusliku otsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühingul on nõukogu, kirjutab juhatuse liikme registrist kustutamise või juhatuse uue liikme registrisse kandmise avaldusele alla nõukogu esimees või tema volitatud isik.“

§ 184 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokollija või juhataja olema juhatuse liige, kelle kohta on äriregistrisse tehtud kanne, või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt koosoleku protokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset…“

§ 184 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1 2. lõikes sätestatut ei pea järgima, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud või kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. Käesoleva paragrahvi 1 2. lõikes sätestatut ei pea järgima ka juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla…“

§ 184 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks…“

§ 184 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike otsusel võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kui ühingul on nõukogu, võib…“

§ 184 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 184 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt.“

§ 184 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud…“

§ 184 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanik ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu. Käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud juhul loetakse otsuse vastu hääletanuks osanik, kes ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta…“

§ 184 lg 8: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingul peab olema nõukogu, kui osakapital on üle 400 000 krooni ja osaühingu juhatuses on vähem kui kolm liiget või kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 61 sätestatut.“

§ 186 – Ärisaladuse tagamine

§ 186 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaniku vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ärisaladuse tagamine.“

§ 186 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori pädevusele ja tegevusele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 328–329 1 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmed peavad hoidma osaühingu ärisaladust.“

§ 186 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühing ei või nõuda käesoleva paragrahvi 1. lõikes näidatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui juhatuse liikmed tegutsesid kooskõlas osanike koosoleku või nõukogu seadusliku otsusega.“

§ 187 – Juhatuse liikmete vastutus

§ 187 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmete vastutus.“

§ 187 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.“

§ 187 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras nõuda ka osanike nimetatud erikontrolli läbiviija asendamist, kui osanike määratud isikul ilmselt ei ole erikontrolliks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses. Kohus…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“

§ 187 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid ja vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kui erikontrolli läbiviijad määratakse osanike poolt, kinnitavad osanikud ka nende tasustamise korra. Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.“

§ 187 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava osaühinguga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes. Erikontrolli läbiviija peab hoidma osaühingu ärisaladust.…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“

§ 187 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad osanike koosolekule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.“

§ 187 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erikontrolli läbiviija vastutusele kohaldatakse seaduses kohustusliku audiitorkontrolli läbiviija vastutuse kohta sätestatut. Erikontrolli tegeva vandeadvokaadi või advokaadiühingu vastutusele kohaldatakse advokatuuriseaduses sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 189 – Nõukogu

§ 189 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt käesolevas seadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 189 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erikontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu.“

§ 189 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali suurendamise otsust ei või vastu võtta enne osaühingu äriregistrisse kandmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingul peab olema nõukogu, kui osakapital on üle 400 000 krooni ja osaühingu juhatuses on vähem kui kolm liiget või kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas.“

§ 189 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt käesolevas seadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.“

§ 189 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osanike osade omandamise eesõiguse võib välistada osanike otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 osanike koosolekul esindatud häältest või…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikmete valimisele ja tagasikutsumisele kohaldatakse aktsiaseltsi nõukogu valimise kohta sätestatut, välja arvatud käesoleva seadustiku § 304 lõikes 7 sätestatu. Nõukogu liikme valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile kohaldatakse osaühingu juhatuse liikme valimise kohta…“

§ 188 – Osaniku vastutus

§ 188 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitor.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaniku vastutus.“

§ 188 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.“

§ 188 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osakapitali suurendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise otsustama enne osakapitali suurendamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanik ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu. Käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud juhul loetakse otsuse vastu hääletanuks osanik, kes ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu.“

§ 190 – Audiitor

§ 190 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali suurendamise otsustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitor.“

§ 190 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osanik ei soovi kasutada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigust, on uute osade omandamise õigus teistel osanikel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingul peab olema audiitor, kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või kui see on ette nähtud seaduses või põhikirjaga.“

§ 190 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osanikud ei soovi kasutada käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud õigust, võivad uued osad omandada kolmandad isikud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori pädevusele ja tegevusele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 328–329 1 sätestatut.“

§ 191 – Erikontroll

§ 191 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali suurendamise otsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Erikontroll.“

§ 191 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali suurendamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 140–143 1, § 144 2. lõikes ning § 520 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega.“

§ 191 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali suurendamisel võib uute osade või osade suurendatavate osade eest tasumisel osanike otsusel tasaarvestada osaniku või osa omandava isiku nõude osaühingu vastu, kui see ei kahjusta osaühingu ega tema võlausaldajate huve. Nõuet tuleb hinnata nagu mitterahalist sissemakset.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist…“

§ 191 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon).“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras nõuda ka osanike nimetatud erikontrolli läbiviija asendamist, kui osanike määratud isikul ilmselt ei ole erikontrolliks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses. Kohus…“

§ 191 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid ja vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kui erikontrolli läbiviijad määratakse osanike poolt, kinnitavad osanikud ka nende tasustamise korra. Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus.“

§ 191 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Fondiemissiooni korral suurendatakse osaniku osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava osaühinguga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes. Erikontrolli läbiviija peab hoidma osaühingu ärisaladust.…“

§ 191 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Fondiemissiooni korral suurendatakse ka osaühingule kuuluvaid oma osasid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad osanike koosolekule.“

§ 191 lg 6: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Erikontrolli läbiviija vastutusele kohaldatakse seaduses kohustusliku audiitorkontrolli läbiviija vastutuse kohta sätestatut. Erikontrolli tegeva vandeadvokaadi või advokaadiühingu vastutusele kohaldatakse advokatuuriseaduses sätestatut.“

§ 192 – Osakapitali suurendamise otsus

§ 192: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali suurendamise otsuses märgitakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 192 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaniku eesõigus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali suurendamise otsustamine.“

§ 192 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahalise sissemakse üleandmist osaühingule tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 192 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutamissätete kohaldamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali suurendamise otsus.“

§ 192 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus peab esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osakapitali suurendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise otsustama enne osakapitali suurendamist.“

§ 192 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Fondiemissiooniga osakapitali suurendamisel tuleb registripidajale esitatavas avalduses kinnitada, et avalduse allkirjastanud juhatuse liikmete teada ei ole osaühingu vara alates ajast, mille seisuga koostati osakapitali suurendamise aluseks olev bilanss, kuni registripidajale avalduse esitamiseni selliselt vähenenud…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali suurendamise otsust ei või vastu võtta enne osaühingu äriregistrisse kandmist.“

§ 192: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osakapitali suurendamise otsuses märgitakse:“

§ 193 – Osaniku eesõigus

§ 193 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõude tasaarvestamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaniku eesõigus.“

§ 193 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapital loetakse suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osanike osade omandamise eesõiguse võib välistada osanike otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 osanike koosolekul esindatud häältest või…“

§ 193 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt osakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega osaühingule tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanik ei soovi kasutada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigust, on uute osade omandamise õigus teistel osanikel.“

§ 193 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib osaühingu võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti osaühingu pankrotimenetluses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osanikud ei soovi kasutada käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud õigust, võivad uued osad omandada kolmandad isikud.“

§ 194 – Asutamissätete kohaldamine

§ 194 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Fondiemissioon.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asutamissätete kohaldamine.“

§ 194 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõude tasaarvestamine.“

§ 194: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue aegub viie aasta möödumisel osakapitali suurendamise kandmisest äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali suurendamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 140–143 1, § 144 2. lõikes ning § 520 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.“

§ 194: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali suurendamise otsusega võib ette näha tähtpäeva, millest alates uued osad või suurendatud nimiväärtusega osad annavad õiguse saada dividendi. See õigus ei või tekkida hilisema majandusaasta kui osakapitali suurendamisele järgneva majandusaasta eest saadava dividendi suhtes.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali suurendamisel võib uute osade või osade suurendatavate osade eest tasumisel osanike otsusel tasaarvestada osaniku või osa omandava isiku nõude osaühingu vastu, kui see ei kahjusta osaühingu ega tema võlausaldajate huve. Nõuet tuleb hinnata nagu mitterahalist sissemakset.“

Muudatused § 196 kuni § 219

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 196 lg 1 kuni § 219 lg 4.

• § 196 – Avalduse esitamine äriregistrile: § 196 lg 1, § 196 lg 3, § 196 pealkiri, § 196 lg 1, § 196 pealkiri, § 196 lg 2, § 196 pealkiri, § 196 lg 3, § 196 lg 3, § 196 lg 3, § 196 lg 4, § 196 lg 1, § 196 lg 2, § 196 lg 3, § 196 lg 1, § 196 lg 2
• § 195 – Fondiemissioon: § 195 pealkiri, § 195 lg 1, § 195 lg 2, § 195 lg 3, § 195 lg 4
• § 197 – Osakapitali vähendamise otsustamine: § 197 pealkiri, § 197 pealkiri, § 197 lg 1, § 197 lg 1, § 197 lg 2, § 197
• § 199 – Võlausaldajatele teatamine: § 199 pealkiri, § 199 lg 1, § 199 lg 2, § 199 lg 3, § 199 pealkiri, § 199 lg 1, § 199 lg 2, § 199 lg 3, § 199 lg 4, § 199 lg 5
• § 200 – Avalduse esitamine äriregistrile: § 200 pealkiri, § 200 lg 1, § 200 lg 1, § 200 pealkiri, § 200 lg 1, § 200 pealkiri, § 200 lg 2, § 200 lg 3, § 200 lg 1, § 200 lg 2
• § 198 – Osakapitali vähendamise ulatus: § 198 pealkiri, § 198 lg 1, § 198 lg 2
• § 201 – Osaühingu lõpetamise alused: § 201, § 201 pealkiri, § 201
• § 203 – Sundlõpetamine: § 203 lg 1, § 203 pealkiri, § 203 lg 1, § 203 lg 2, § 203 lg 3
• § 202 – Osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine: § 202 pealkiri, § 202 lg 1, § 202 lg 2, § 202 lg 3
• § 204 – Osaühingu lõpetamise avaldus: § 204 lg 3, § 204 pealkiri, § 204 lg 1, § 204 lg 2, § 204 lg 3
• § 205 – Likvideerimine: § 205 pealkiri, § 205
• § 207 – Likvideerijate tagasikutsumine: § 207 lg 1, § 207 pealkiri, § 207 lg 1, § 207 lg 2, § 207 lg 3
• § 206 – Likvideerijate määramine: § 206 pealkiri, § 206 lg 1, § 206 lg 2, § 206 lg 3
• § 208 – Likvideerija kanne: § 208 lg 2, § 208 pealkiri, § 208 lg 1, § 208 lg 2, § 208 lg 3
• § 209 – Likvideerijate õigused ja kohustused: § 209 pealkiri, § 209 lg 1, § 209 lg 2, § 209 lg 3, § 209 lg 4, § 209 lg 5
• § 210 – Pankrotiavalduse esitamine: § 210 pealkiri, § 210
• § 211 – Raamatupidamine likvideerimise ajal: § 211 pealkiri, § 211 lg 1, § 211 lg 2, § 211 lg 3, § 211 lg 4, § 211 lg 5
• § 212 – Võlausaldajatele teatamine: § 212 pealkiri, § 212 lg 1, § 212 lg 2, § 212 lg 3
• § 213 – Nõuete esitamine: § 213 pealkiri, § 213
• § 214 – Nõuete rahuldamine: § 214 pealkiri, § 214 lg 1, § 214 lg 2, § 214 lg 3
• § 215 – Lõppbilanss: § 215 pealkiri, § 215 lg 1, § 215 lg 2, § 215 lg 3, § 215 lg 4
• § 216 – Vara jaotamine: § 216 pealkiri, § 216 lg 1, § 216 lg 2, § 216 lg 3, § 216 lg 4, § 216 lg 5
• § 217 – Lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamine: § 217 pealkiri, § 217 lg 1, § 217 lg 2, § 217 lg 3
• § 218 – Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine: § 218 pealkiri, § 218 lg 1, § 218 lg 2, § 218 lg 3
• § 219 – Dokumentide säilitamine: § 219 pealkiri, § 219 lg 1, § 219 lg 2, § 219 lg 3, § 219 lg 4

§ 196 – Avalduse esitamine äriregistrile

§ 196 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon on läbi viidud, esitab juhatus äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 196 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registripidaja ei pea kontrollima osakapitali suurendamise aluseks oleva bilansi sisulist vastavust seadusele.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 196 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kasumi jaotamises osalemine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“

§ 196 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali vähendamise otsuses märgitakse:“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon on läbi viidud, esitab juhatus äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“

§ 196 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali vähendamise otsustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmete vastutus osakapitali suurendamise registrisse kandmisel.“

§ 196 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali ei või vähendada alla käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud minimaalse osakapitali suuruse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mitterahalise sissemakse üleandmist osaühingule tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust.“

§ 196 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali vähendamise otsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kasumi jaotamises osalemine.“

§ 196 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni. Sel juhul ei kohaldata ka §-s 199 sätestatut, kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus peab esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest.“

§ 196 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus saadab 15 päeva jooksul osakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest teate osakapitali uue suuruse kohta osaühingule teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded osaühingu vastu enne osakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Fondiemissiooniga osakapitali suurendamisel tuleb registripidajale esitatavas avalduses kinnitada, et avalduse allkirjastanud juhatuse liikmete teada ei ole osaühingu vara alates ajast, mille seisuga koostati osakapitali suurendamise aluseks olev bilanss, kuni registripidajale avalduse esitamiseni selliselt vähenenud…“

§ 196 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali vähendamise otsuse kohta peab juhatus avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsuma võlausaldajaid üles oma nõudeid esitama. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Registripidaja ei pea kontrollima osakapitali suurendamise aluseks oleva bilansi sisulist vastavust seadusele.“

§ 196 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul teate avaldamisest arvates. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude tagamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise sätetele, arvestades…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapital loetakse suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse.“

§ 196 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu kahjumi katmiseks võib osakapitali vähendada, kohaldamata käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatut (osakapitali lihtsustatud vähendamine).“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt osakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega osaühingule tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.“

§ 196 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali võib lihtsustatult vähendada, kui kahjumi katmiseks ei piisa osaühingu kasumist ega reservkapitalist ja kui osaühingul ei ole ka muid reserve.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib osaühingu võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti osaühingu pankrotimenetluses.“

§ 196 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali vähendamise otsuses tuleb näidata kahjum, mille katmiseks osakapitali vähendatakse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue aegub viie aasta möödumisel osakapitali suurendamise kandmisest äriregistrisse.“

§ 196 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult osaühingu kahjumi katmiseks. Kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali suurendamise otsusega võib ette näha tähtpäeva, millest alates uued osad või suurendatud nimiväärtusega osad annavad õiguse saada dividendi. See õigus ei või tekkida hilisema majandusaasta kui osakapitali suurendamisele järgneva majandusaasta eest saadava dividendi suhtes.“

§ 196 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali lihtsustatud vähendamise puhul ei või osanikele teha väljamakseid ega maksta osakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul osanikele dividendi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osakapitali suurendamise otsuses ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtpäeva, tekib õigus saada dividendi majandusaasta eest, millal on tehtud osakapitali suurendamise kanne.“

§ 195 – Fondiemissioon

§ 195 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmete vastutus osakapitali suurendamise registrisse kandmisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Fondiemissioon.“

§ 195 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osakapitali suurendamise otsuses ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtpäeva, tekib õigus saada dividendi majandusaasta eest, millal on tehtud osakapitali suurendamise kanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon).“

§ 195 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali vähendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja…“

§ 195 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osakapitali vähendamise käigus soovitakse osade nimiväärtust vähendada või osasid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist osadest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt osanikud, kelle osad teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Fondiemissiooni korral suurendatakse osaniku osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine.“

§ 195 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osakapitali vähendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise otsustama enne osakapitali vähendamist, välja arvatud, kui osakapitali vähendatakse käesoleva seadustiku § 198 2. lõikes nimetatud juhul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Fondiemissiooni korral suurendatakse ka osaühingule kuuluvaid oma osasid.“

§ 197 – Osakapitali vähendamise otsustamine

§ 197 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali vähendamise ulatus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali vähendamise otsustamine.“

§ 197 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajatele teatamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali vähendamise otsus.“

§ 197 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osakapitali vähendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 197 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanud ja vähendamise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osakapitali vähendamise käigus soovitakse osade nimiväärtust vähendada või osasid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist osadest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt osanikud, kelle osad teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse…“

§ 197 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapital loetakse vähendatuks kande tegemisel äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osakapitali vähendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise otsustama enne osakapitali vähendamist, välja arvatud, kui osakapitali vähendatakse käesoleva seadustiku § 198 2. lõikes nimetatud juhul.“

§ 197: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osakapitali vähendamise otsuses märgitakse:“

§ 199 – Võlausaldajatele teatamine

§ 199 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali lihtsustatud vähendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlausaldajatele teatamine.“

§ 199 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhtudel vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus saadab 15 päeva jooksul osakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest teate osakapitali uue suuruse kohta osaühingule teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded osaühingu vastu enne osakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist.“

§ 199 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus peab esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali vähendamise otsuse kohta peab juhatus avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsuma võlausaldajaid üles oma nõudeid esitama. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.“

§ 199 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Majandustegevuse ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul saab osaühing rahuldada võlausaldajate nõuded.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühing peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul teate avaldamisest arvates. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude tagamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise sätetele, arvestades…“

§ 199 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Väljamaksed osanikele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali lihtsustatud vähendamine.“

§ 199 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osaühingu kahjumi katmiseks võib osakapitali vähendada, kohaldamata käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatut (osakapitali lihtsustatud vähendamine).“

§ 199 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali võib lihtsustatult vähendada, kui kahjumi katmiseks ei piisa osaühingu kasumist ega reservkapitalist ja kui osaühingul ei ole ka muid reserve.“

§ 199 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus osaühingule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali vähendamise otsuses tuleb näidata kahjum, mille katmiseks osakapitali vähendatakse.“

§ 199 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu lõpetamisotsuse kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus avalduse. Avaldusele lisatakse osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll või käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud juhtudel hääletamisprotokoll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult osaühingu kahjumi katmiseks. Kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali.“

§ 199 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali lihtsustatud vähendamise puhul ei või osanikele teha väljamakseid ega maksta osakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul osanikele dividendi.“

§ 200 – Avalduse esitamine äriregistrile

§ 200 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 200 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse esitab juhatus mitte varem kui kolme kuu möödudes osakapitali vähendamise teate avaldamisest, välja arvatud juhul, kui osakapitali vähendamise teadet ei pea avaldama. Avaldusele lisatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 200 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali vähendamisel võib teha väljamakseid osanikele, kui see on ette nähtud osakapitali vähendamise otsuses.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 200 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu lõpetamise alused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“

§ 200 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse esitab juhatus mitte varem kui kolme kuu möödudes osakapitali vähendamise teate avaldamisest, välja arvatud juhul, kui osakapitali vähendamise teadet ei pea avaldama. Avaldusele lisatakse:“

§ 200 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Väljamaksed osanikele.“

§ 200 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanud ja vähendamise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.“

§ 200 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapital loetakse vähendatuks kande tegemisel äriregistrisse.“

§ 200 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali vähendamisel võib teha väljamakseid osanikele, kui see on ette nähtud osakapitali vähendamise otsuses.“

§ 200 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud.“

§ 198 – Osakapitali vähendamise ulatus

§ 198 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osakapitali vähendamise ulatus.“

§ 198 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali ei või vähendada alla käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud minimaalse osakapitali suuruse.“

§ 198 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni. Sel juhul ei kohaldata ka §-s 199 sätestatut, kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse…“

§ 201 – Osaühingu lõpetamise alused

§ 201: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing lõpetatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 201 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sundlõpetamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu lõpetamise alused.“

§ 201: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osaühing lõpetatakse:“

§ 203 – Sundlõpetamine

§ 203 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 203 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerimine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Sundlõpetamine.“

§ 203 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui:“

§ 203 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.“

§ 203 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta osanike omavahelisi õigussuhteid ja osanike suhteid osaühinguga ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus osaühingule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks.“

§ 202 – Osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine

§ 202 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu lõpetamise avaldus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine.“

§ 202 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija. Osanike nõudel, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist, võib kohus mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või osanike nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhtudel vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 202 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerija võib tagasi astuda samal põhjusel ja samas korras nagu juhatuse liige.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus peab esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest.“

§ 202 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev otsus. Kõik likvideerijad esitavad…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Majandustegevuse ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul saab osaühing rahuldada võlausaldajate nõuded.“

§ 204 – Osaühingu lõpetamise avaldus

§ 204 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 204 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijate määramine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu lõpetamise avaldus.“

§ 204 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu lõpetamisotsuse kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus avalduse. Avaldusele lisatakse osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll või käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud juhtudel hääletamisprotokoll.“

§ 204 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“

§ 204 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, osanike otsusega või kohtulahendiga ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Osanike otsusega või kohtulahendiga nimetatud likvideerijad võivad osaühingut esindada üksnes ühiselt, kui…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega.“

§ 205 – Likvideerimine

§ 205 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijate tagasikutsumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerimine.“

§ 205: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerimismenetluses peab osaühingu ärinimele lisama märkuse "likvideerimisel".“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

§ 207 – Likvideerijate tagasikutsumine

§ 207 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmest või põhikirjast tuleneva või osanike otsusega määratud likvideerija võivad osanikud igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsuse tegemiseks on vajalik sama häälteenamus nagu likvideerija määramiseks.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 207 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijate õigused ja kohustused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijate tagasikutsumine.“

§ 207 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmest või põhikirjast tuleneva või osanike otsusega määratud likvideerija võivad osanikud igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsuse tegemiseks on vajalik sama häälteenamus nagu likvideerija määramiseks.“

§ 207 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanikud kinnitavad likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija. Osanike nõudel, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist, võib kohus mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või osanike nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija.“

§ 207 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib osaühingu vabastada likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande auditeerimise kohustusest, kui osaühingu varaline olukord on nii selge, et auditeerimine ilmselt ei ole ei osanike ega võlausaldajate huvides vajalik.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerija võib tagasi astuda samal põhjusel ja samas korras nagu juhatuse liige.“

§ 206 – Likvideerijate määramine

§ 206 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerija kanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijate määramine.“

§ 206 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.“

§ 206 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideeritav osaühing peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.“

§ 206 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.“

§ 208 – Likvideerija kanne

§ 208 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 208 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pankrotiavalduse esitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerija kanne.“

§ 208 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad avaldavad viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev otsus. Kõik likvideerijad esitavad…“

§ 208 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“

§ 208 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid.“

§ 209 – Likvideerijate õigused ja kohustused

§ 209 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Raamatupidamine likvideerimise ajal.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijate õigused ja kohustused.“

§ 209 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta osanike omavahelisi õigussuhteid ja osanike suhteid osaühinguga ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“

§ 209 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad rahuldavad osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.“

§ 209 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole osaühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamise tingimuste olemasolul temale kuuluv raha.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu.“

§ 209 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, osanike otsusega või kohtulahendiga ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Osanike otsusega või kohtulahendiga nimetatud likvideerijad võivad osaühingut esindada üksnes ühiselt, kui…“

§ 209 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerimismenetluses peab osaühingu ärinimele lisama märkuse "likvideerimisel".“

§ 210 – Pankrotiavalduse esitamine

§ 210 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajatele teatamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pankrotiavalduse esitamine.“

§ 210: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor, kui osaühingu majandusaasta aruandele on audiitorkontroll ette nähtud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.“

§ 211 – Raamatupidamine likvideerimise ajal

§ 211 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõuete esitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Raamatupidamine likvideerimise ajal.“

§ 211 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad peavad lõppbilansi ja vara jaotusplaani esitama osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideeritav osaühing peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“

§ 211 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui bilansi või vara jaotusplaani koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või osanike koosoleku otsuseid, võib kohus osanike, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, hagi alusel otsustada uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib esitada kahe…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid.“

§ 211 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga.“

§ 211 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanikud kinnitavad likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.“

§ 211 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib lubada teha osanikele väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib osaühingu vabastada likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande auditeerimise kohustusest, kui osaühingu varaline olukord on nii selge, et auditeerimine ilmselt ei ole ei osanike ega võlausaldajate huvides vajalik.“

§ 212 – Võlausaldajatele teatamine

§ 212 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõuete rahuldamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlausaldajatele teatamine.“

§ 212 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Väljamaksed tehakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad avaldavad viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.“

§ 212 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanikud annavad selleks nõusoleku.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.“

§ 212 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühingu lõpetamine on põhikirjaga ette nähtud või osanike poolt otsustatud, võivad osanikud kuni vara jagamise alustamiseni osanike vahel otsustada osaühingu tegevuse jätkamise või osaühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest.“

§ 213 – Nõuete esitamine

§ 213 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõppbilanss.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõuete esitamine.“

§ 213: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, tuleb sama otsusega määrata uus juhatus ja nõukogu ning vähendada osakapitali järelejäänud vara maksumuseni. Kui vara on vähenenud alla käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurust, tuleb lisaks otsustada osakapitali suurendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust…“

§ 214 – Nõuete rahuldamine

§ 214 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vara jaotamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõuete rahuldamine.“

§ 214 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamisest äriregistrisse kandmiseks. Jätkamise otsus jõustub selle äriregistrisse kandmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad rahuldavad osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest.“

§ 214 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole osaühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamise tingimuste olemasolul temale kuuluv raha.“

§ 214 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist.“

§ 215 – Lõppbilanss

§ 215 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõppbilanss.“

§ 215 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.“

§ 215 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor, kui osaühingu majandusaasta aruandele on audiitorkontroll ette nähtud.“

§ 215 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad peavad lõppbilansi ja vara jaotusplaani esitama osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama.“

§ 215 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui bilansi või vara jaotusplaani koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või osanike koosoleku otsuseid, võib kohus osanike, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, hagi alusel otsustada uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib esitada kahe…“

§ 216 – Vara jaotamine

§ 216 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vara jaotamine.“

§ 216 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda osanikud ja nende õigusjärglased. Osaühingu võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 216 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest samamoodi nagu juhatuse liikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi…“

§ 216 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib lubada teha osanikele väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve.“

§ 216 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Väljamaksed tehakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 216 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanikud annavad selleks nõusoleku.“

§ 217 – Lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamine

§ 217 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dokumentide säilitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamine.“

§ 217 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühingu lõpetamine on põhikirjaga ette nähtud või osanike poolt otsustatud, võivad osanikud kuni vara jagamise alustamiseni osanike vahel otsustada osaühingu tegevuse jätkamise või osaühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt…“

§ 217 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, tuleb sama otsusega määrata uus juhatus ja nõukogu ning vähendada osakapitali järelejäänud vara maksumuseni. Kui vara on vähenenud alla käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurust, tuleb lisaks otsustada osakapitali suurendamine.“

§ 217 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamisest äriregistrisse kandmiseks. Jätkamise otsus jõustub selle äriregistrisse kandmisest.“

§ 218 – Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine

§ 218 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijate vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine.“

§ 218 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Väiksema kui 10-kroonise nimiväärtusega aktsia on tühine. Sellise aktsia väljalaskmisest tekkinud kahju eest vastutavad selle väljalaskjad solidaarselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis…“

§ 218 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia on jagamatu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.“

§ 218 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia väljalaskehind ei või olla väiksem aktsia nimiväärtusest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue…“

§ 219 – Dokumentide säilitamine

§ 219 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi mõiste.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dokumentide säilitamine.“

§ 219 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.“

§ 219 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia väljalaskmisel peab märkija tasuma selle väljalaskehinna täielikult.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“

§ 219 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.“

§ 219 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia märkimisega saab märkija õiguse saada aktsia ja võtab endale kohustuse selle eest tasuda.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda osanikud ja nende õigusjärglased. Osaühingu võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal.“

Muudatused § 220 kuni § 248

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 220 pealkiri kuni § 248 lg 4.

• § 220 – Likvideerijate vastutus: § 220 pealkiri, § 220
• § 221 – Aktsiaseltsi mõiste: § 221 pealkiri, § 221 lg 1, § 221 lg 2, § 221 lg 3
• § 222 – Aktsiakapitali suurus: § 222 pealkiri, § 222
• § 223 – Aktsia nimiväärtus: § 223 pealkiri, § 223 lg 1, § 223 lg 2, § 223 lg 3
• § 225 – Aktsia väljalaskehind: § 225 lg 2, § 225 pealkiri, § 225 lg 1, § 225 lg 2, § 225 lg 3
• § 224 – Aktsia jagamatus: § 224 pealkiri, § 224
• § 226 – Aktsia märkimine: § 226 pealkiri, § 226 pealkiri, § 226, § 226 lg 1, § 226 lg 2, § 226 lg 3
• § 229 – Nimelise aktsia võõrandamine: § 229 pealkiri, § 229 lg 4, § 229 pealkiri, § 229 lg 1, § 229 lg 2, § 229 lg 2, § 229 lg 2, § 229 lg 3, § 229 lg 4
• § 232 – Aktsia pantimine: § 232 pealkiri, § 232 pealkiri, § 232 lg 1, § 232 lg 2, § 232 lg 3
• § 228 – Nimelised aktsiad: § 228 pealkiri, § 228 lg 1, § 228 lg 2, § 228 lg 3
• § 231 – Aktsia üleminek pärijale: § 231 pealkiri, § 231
• § 233 – Aktsiaraamat: § 233 lg 1, § 233 pealkiri, § 233 lg 1, § 233 lg 2
• § 234 – Aktsiaraamatu avalikkus: § 234 pealkiri, § 234 lg 1, § 234 lg 2
• § 235 – Aktsiate liigid: § 235 pealkiri, § 235 lg 1, § 235 lg 2, § 235 lg 3
• § 236 – Hääleõigus: § 236 pealkiri, § 236 lg 1, § 236 lg 2
• § 238 – Eelisaktsiast tulenev dividend: § 238 lg 2, § 238 pealkiri, § 238 lg 1, § 238 lg 2, § 238 lg 3
• § 237 – Eelisaktsia: § 237 pealkiri, § 237 lg 1, § 237 lg 2, § 237 lg 3, § 237 lg 4
• § 239 – Hääleõiguse omandamine ja kaotamine: § 239 pealkiri, § 239 lg 1, § 239 lg 2, § 239 lg 3
• § 242 – Asutaja: § 242 pealkiri, § 242 pealkiri, § 242 lg 1, § 242 lg 2
• § 241 – Vahetusvõlakiri: § 241 pealkiri, § 241 lg 1, § 241 lg 2, § 241 lg 3, § 241 lg 4, § 241 lg 5
• § 243 – Asutamisleping: § 243 lg 2, § 243 pealkiri, § 243 lg 1, § 243 lg 2, § 243 lg 3, § 243 lg 4, § 243 lg 5
• § 244 – Põhikiri: § 244 lg 1, § 244 pealkiri, § 244 lg 1, § 244 lg 2, § 244 lg 3
• § 245 – Eeliste lubamatus: § 245 pealkiri, § 245
• § 246 – Aktsia eest tasumine: § 246 pealkiri, § 246 lg 1, § 246 lg 2, § 246 lg 3
• § 248 – Mitterahaline sissemakse: § 248 lg 3, § 248 pealkiri, § 248 lg 1, § 248 lg 2, § 248 lg 3, § 248 lg 4

§ 220 – Likvideerijate vastutus

§ 220 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijate vastutus.“

§ 220: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia märkijale võib märgitud aktsiate kohta anda märkimistõendi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest samamoodi nagu juhatuse liikmed.“

§ 221 – Aktsiaseltsi mõiste

§ 221 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia nimiväärtus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi mõiste.“

§ 221 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Märkija võib märkimisest tulenevad õigused ja kohustused üle anda. Kui aktsia eest ei ole täielikult tasutud, vastutab märkija tasumise eest omandajaga solidaarselt. Märkimistõendi üleandmisele kohaldatakse nimelise aktsia võõrandamise sätteid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.“

§ 221 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.“

§ 221 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.“

§ 222 – Aktsiakapitali suurus

§ 222 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia jagamatus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali suurus.“

§ 222: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „–(5).“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.“

§ 223 – Aktsia nimiväärtus

§ 223 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia väljalaskehind.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia nimiväärtus.“

§ 223 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nimeline aktsia on vabalt võõrandatav.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni.“

§ 223 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse, mis kehtib aktsiate igakordse tasulise võõrandamise korral ja mille kasutamise tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud võõrandamise lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab müüja aktsiaseltsi…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne.“

§ 223 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionärid võivad ostueesõigust teostada üksnes ühiselt täies ulatuses. Kui mõni aktsionär loobub ostueesõiguse teostamisest, on ülejäänutel õigus teostada ostueesõigust ühiselt täies ulatuses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Väiksema kui 10-kroonise nimiväärtusega aktsia on tühine. Sellise aktsia väljalaskmisest tekkinud kahju eest vastutavad selle väljalaskjad solidaarselt.“

§ 225 – Aktsia väljalaskehind

§ 225 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia väljalaskehind võib olla suurem selle nimiväärtusest (ülekurss). Ülekurssi korrigeeritakse rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Ülekurssi võib kasutada:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 225 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia märkimine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia väljalaskehind.“

§ 225 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia väljalaskehind ei või olla väiksem aktsia nimiväärtusest.“

§ 225 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsia väljalaskehind võib olla suurem selle nimiväärtusest (ülekurss). Ülekurssi korrigeeritakse rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Ülekurssi võib kasutada:“

§ 225 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia väljalaskmisel peab märkija tasuma selle väljalaskehinna täielikult.“

§ 224 – Aktsia jagamatus

§ 224 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiast tulenevad õigused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia jagamatus.“

§ 224: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsi põhikirjas on ette nähtud aktsionäride ostueesõigus, kantakse aktsiaseltsi taotlusel Eesti väärtpaberite keskregistrisse ostueesõiguse kohta märge. Aktsia käsutamine pärast märke kandmist registrisse on tühine osas, milles see ostueesõiguse teostamist kahjustab või piirab.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia on jagamatu.“

§ 226 – Aktsia märkimine

§ 226 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nimelised aktsiad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia märkimine.“

§ 226 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiast tulenevad õigused.“

§ 226: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiat võib pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.“

§ 226 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia pantimiseks on nõutav kirjalik käsutustehing pandi seadmise kohta ja pantimise kohta märke tegemine Eesti väärtpaberite keskregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia märkimisega saab märkija õiguse saada aktsia ja võtab endale kohustuse selle eest tasuda.“

§ 226 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia pantimisel teostab aktsiast tulenevaid õigusi pantija.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia märkijale võib märgitud aktsiate kohta anda märkimistõendi.“

§ 226 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Märkija võib märkimisest tulenevad õigused ja kohustused üle anda. Kui aktsia eest ei ole täielikult tasutud, vastutab märkija tasumise eest omandajaga solidaarselt. Märkimistõendi üleandmisele kohaldatakse nimelise aktsia võõrandamise sätteid.“

§ 229 – Nimelise aktsia võõrandamine

§ 229 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nimelise aktsia võõrandamine.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 229 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Omandajal on õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Aktsiaseltsi suhtes loetakse aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 229 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia üleminek pärijale.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nimelise aktsia võõrandamine.“

§ 229 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused vastavalt põhikirjale kasumi jaotamisel või aktsiaseltsi likvideerimisel järelejääva vara jaotamisel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nimeline aktsia on vabalt võõrandatav.“

§ 229 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia liigiga seotud õigusi võib muuta üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 4/5 kõigist häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Otsuse poolt peab hääletama vähemalt 9/10 aktsionäridest, kelle aktsiate liigiga seotud õigusi muudetakse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse, mis kehtib aktsiate igakordse tasulise võõrandamise korral ja mille kasutamise tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud võõrandamise lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab müüja aktsiaseltsi…“

§ 229 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiate liigiga seotud õiguste muutmisest teatab juhatus viivitamatult kirjalikult kõigile nimeliste aktsiate omanikele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionärid võivad ostueesõigust teostada üksnes ühiselt täies ulatuses. Kui mõni aktsionär loobub ostueesõiguse teostamisest, on ülejäänutel õigus teostada ostueesõigust ühiselt täies ulatuses.“

§ 229 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsi põhikirjas on ette nähtud aktsionäride ostueesõigus, kantakse aktsiaseltsi taotlusel Eesti väärtpaberite keskregistrisse ostueesõiguse kohta märge. Aktsia käsutamine pärast märke kandmist registrisse on tühine osas, milles see ostueesõiguse teostamist kahjustab või piirab.“

§ 229 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad võrdse häältearvu. Kui aktsiaseltsil on erineva nimiväärtusega aktsiaid, peab nende poolt antavate häälte arvu erinevus vastama nimiväärtuse erinevusele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 229 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Eelisaktsia omanikul on peale hääleõiguse kõik muud aktsionäri õigused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Omandajal on õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Aktsiaseltsi suhtes loetakse aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse.“

§ 232 – Aktsia pantimine

§ 232 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia pantimine.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 232 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaraamatu avalikkus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia pantimine.“

§ 232 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus).“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiat võib pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 232 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsuse tegemiseks, millega tühistatakse või muudetakse eelisaktsiate eesõigus või tühistatakse eelisaktsiad, on vaja kõigi eelisaktsiate omanike nõusolekut. Eesõiguse tühistamisel omandavad eelisaktsiate omanikud hääleõiguse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia pantimiseks on nõutav kirjalik käsutustehing pandi seadmise kohta ja pantimise kohta märke tegemine Eesti väärtpaberite keskregistrisse.“

§ 232 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele. Dividend määratakse põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia pantimisel teostab aktsiast tulenevaid õigusi pantija.“

§ 228 – Nimelised aktsiad

§ 228 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Nimelised aktsiad.“

§ 228 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Aktsiaraamatus sisalduvad andmed määratakse Eesti väärtpaberite keskregistri pidamist reguleerivate õigusaktidega. Aktsiaseltsi juhatus tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta.“

§ 228 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaraamatuga saab tutvuda vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.“

§ 228 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „–(5).“

§ 231 – Aktsia üleminek pärijale

§ 231 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaraamat.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia üleminek pärijale.“

§ 231: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale.“

§ 233 – Aktsiaraamat

§ 233 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nimeliste aktsiate kohta peetakse aktsiaraamatut, milles tuleb märkida:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 233 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiate liigid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaraamat.“

§ 233 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Nimeliste aktsiate kohta peetakse aktsiaraamatut, milles tuleb märkida:“

§ 233 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades sellele juurde intressi seaduses sätestatud suuruses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Aktsiaraamatus sisalduvad andmed määratakse Eesti väärtpaberite keskregistri pidamist reguleerivate õigusaktidega. Aktsiaseltsi juhatus tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise.“

§ 234 – Aktsiaraamatu avalikkus

§ 234 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hääleõigus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaraamatu avalikkus.“

§ 234 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui eelisaktsia omanikule ei ole kahe majandusaasta jooksul dividendi täielikult välja makstud, omandab eelisaktsia omanik hääleõiguse vastavalt aktsia nimiväärtusele. Eelisaktsiatest tulenevad hääled arvatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaraamatuga saab tutvuda vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule.“

§ 234 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelisaktsia omanik kaotab hääleõiguse selle majandusaasta viimasel päeval, mille jooksul dividend täielikult välja maksti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 235 – Aktsiate liigid

§ 235 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelisaktsia.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiate liigid.“

§ 235 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hääleõiguse omandamine ei vabasta aktsiaseltsi kohustusest maksta välja eelmiste aastate dividend ja seaduses sätestatud intress ega tühista eelisaktsia omaniku eesõigust dividendi saamisel ja likvideerimisel alles jääva vara jaotamisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused vastavalt põhikirjale kasumi jaotamisel või aktsiaseltsi likvideerimisel järelejääva vara jaotamisel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi.“

§ 235 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui see on ette nähtud põhikirjas, võib aktsiaselts üldkoosoleku otsusel aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks lasta välja võlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu (vahetusvõlakiri).“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia liigiga seotud õigusi võib muuta üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 4/5 kõigist häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Otsuse poolt peab hääletama vähemalt 9/10 aktsionäridest, kelle aktsiate liigiga seotud õigusi muudetakse.“

§ 235 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vahetusvõlakiri võib olla nimeline.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiate liigiga seotud õiguste muutmisest teatab juhatus viivitamatult kirjalikult kõigile nimeliste aktsiate omanikele.“

§ 236 – Hääleõigus

§ 236 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelisaktsiast tulenev dividend.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hääleõigus.“

§ 236 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vahetusvõlakirju võib lasta välja pärast aktsiaseltsi kandmist äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

§ 236 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vahetusvõlakirja eest tuleb tasuda rahas vähemalt selle nimiväärtus. Võlakirja vastu väljalastavate aktsiate nimiväärtus võib olla võlakirja nimiväärtusest suurem üksnes juhul, kui nimiväärtuste vahe tasutakse rahas.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad võrdse häältearvu. Kui aktsiaseltsil on erineva nimiväärtusega aktsiaid, peab nende poolt antavate häälte arvu erinevus vastama nimiväärtuse erinevusele.“

§ 238 – Eelisaktsiast tulenev dividend

§ 238 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelisaktsia omanikule võib maksta suuremat dividendi, kui on ette nähtud põhikirjas.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 238 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Eelisaktsiast tulenev dividend.“

§ 238 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele. Dividend määratakse põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 238 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eelisaktsia omanikule võib maksta suuremat dividendi, kui on ette nähtud põhikirjas.“

§ 238 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub käesoleva seadustiku…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades sellele juurde intressi seaduses sätestatud suuruses.“

§ 237 – Eelisaktsia

§ 237 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hääleõiguse omandamine ja kaotamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eelisaktsia.“

§ 237 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Eelisaktsia omanikul on peale hääleõiguse kõik muud aktsionäri õigused.“

§ 237 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist.“

§ 237 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus).“

§ 237 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse tegemiseks, millega tühistatakse või muudetakse eelisaktsiate eesõigus või tühistatakse eelisaktsiad, on vaja kõigi eelisaktsiate omanike nõusolekut. Eesõiguse tühistamisel omandavad eelisaktsiate omanikud hääleõiguse.“

§ 239 – Hääleõiguse omandamine ja kaotamine

§ 239 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vahetusvõlakiri.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hääleõiguse omandamine ja kaotamine.“

§ 239 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui eelisaktsia omanikule ei ole kahe majandusaasta jooksul dividendi täielikult välja makstud, omandab eelisaktsia omanik hääleõiguse vastavalt aktsia nimiväärtusele. Eelisaktsiatest tulenevad hääled arvatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka.“

§ 239 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Eelisaktsia omanik kaotab hääleõiguse selle majandusaasta viimasel päeval, mille jooksul dividend täielikult välja maksti.“

§ 239 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hääleõiguse omandamine ei vabasta aktsiaseltsi kohustusest maksta välja eelmiste aastate dividend ja seaduses sätestatud intress ega tühista eelisaktsia omaniku eesõigust dividendi saamisel ja likvideerimisel alles jääva vara jaotamisel.“

§ 242 – Asutaja

§ 242 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutaja.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 242 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikiri.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asutaja.“

§ 242 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutajad avavad asutamisel oleva aktsiaseltsi nimele pangaarve, kuhu tasutakse rahalised sissemaksed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut.“

§ 242 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.“

§ 241 – Vahetusvõlakiri

§ 241 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutamisleping.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vahetusvõlakiri.“

§ 241 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt seltsi esindama õigustatud juhatuse liikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui see on ette nähtud põhikirjas, võib aktsiaselts üldkoosoleku otsusel aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks lasta välja võlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu (vahetusvõlakiri).“

§ 241 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutajad ei või võtta endale mingeid õigusi, mis ei tulene aktsiatest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vahetusvõlakiri võib olla nimeline.“

§ 241 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest tasutakse rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vahetusvõlakirju võib lasta välja pärast aktsiaseltsi kandmist äriregistrisse.“

§ 241 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionärid peavad tasuma aktsiate eest täielikult enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Tasumisega viivitamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 275 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vahetusvõlakirja eest tuleb tasuda rahas vähemalt selle nimiväärtus. Võlakirja vastu väljalastavate aktsiate nimiväärtus võib olla võlakirja nimiväärtusest suurem üksnes juhul, kui nimiväärtuste vahe tasutakse rahas.“

§ 241 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast aktsiaseltsist ega muude nõuetega asutatava aktsiaseltsi vastu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist.“

§ 243 – Asutamisleping

§ 243 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutamislepingus tuleb märkida:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 243 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eeliste lubamatus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asutamisleping.“

§ 243 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.“

§ 243 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Asutamislepingus tuleb märkida:“

§ 243 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui mitterahalise sissemakse väärtus on aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud aktsiate nimiväärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda aktsionärilt sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest ja…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja.“

§ 243 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub käesoleva seadustiku…“

§ 243 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus.“

§ 244 – Põhikiri

§ 244 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi põhikirjas peab olema märgitud:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 244 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia eest tasumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikiri.“

§ 244 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiaseltsi põhikirjas peab olema märgitud:“

§ 244 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.“

§ 244 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui mitterahalise sissemakse esemeks on väärtpaberituru seaduse § 2 1. lõikes nimetatud väärtpaberid, mis on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturule väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud investeerimisfondi osakud ja tuletislepingud, ei pea audiitor kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt seltsi esindama õigustatud juhatuse liikmed.“

§ 245 – Eeliste lubamatus

§ 245 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Rahalise sissemakse tasumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eeliste lubamatus.“

§ 245: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Asutajad ei või võtta endale mingeid õigusi, mis ei tulene aktsiatest.“

§ 246 – Aktsia eest tasumine

§ 246 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahaline sissemakse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia eest tasumine.“

§ 246 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise korral tuleb käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teade esitada äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest tasutakse rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist.“

§ 246 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui mitterahaline sissemakse tehakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil aktsiakapitali suurendamise käigus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 349, tuleb käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teade esitada äriregistrile enne mitterahalise sissemakse tegemise kuupäeva. Teates peab sisalduma ka…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionärid peavad tasuma aktsiate eest täielikult enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Tasumisega viivitamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 275 sätestatut.“

§ 246 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui teade mitterahalise sissemakse tegemise kohta esitatakse käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud viisil, peab juhatus esitama ühe kuu jooksul pärast mitterahalise sissemakse tegemist sellise mitterahalise sissemakse tegemise kohta äriregistrile teate, milles kinnitab, et pärast käesoleva paragrahvi 4. lõikes…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast aktsiaseltsist ega muude nõuetega asutatava aktsiaseltsi vastu.“

§ 248 – Mitterahaline sissemakse

§ 248 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionär peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 248 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Väärtpaberid mitterahalise sissemakse esemena.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mitterahaline sissemakse.“

§ 248 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hinda on mõjutanud erakorralised asjaolud, mis muudaksid oluliselt väärtpaberite väärtust sissemakse tegemise kuupäeval, peab juhatus läbi viima väärtpaberite hindamise, millele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 249.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata.“

§ 248 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel.“

§ 248 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahalise sissemakse üleandmist aktsiaseltsile tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionär peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele.“

§ 248 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige. Ta peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui mitterahalise sissemakse väärtus on aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud aktsiate nimiväärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda aktsionärilt sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest ja…“

Muudatused § 247 kuni § 290

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 247 pealkiri kuni § 290 lg 2.

• § 247 – Rahalise sissemakse tasumine: § 247 pealkiri, § 247
• § 249 – Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine: § 249 lg 3, § 249 lg 2, § 249 pealkiri, § 249 lg 1, § 249 lg 2, § 249 lg 3, § 249 lg 4, § 249 pealkiri, § 249 lg 1, § 249 lg 2, § 249 lg 3, § 249 lg 4, § 249 lg 5, § 249 lg 6, § 249 lg 7
• § 250 – Äriregistrisse kandmise avaldus: § 250 lg 1, § 250 pealkiri, § 250 lg 1, § 250 lg 2, § 250 lg 3, § 250 lg 4
• § 251 – Äriregistrisse kantavad andmed: § 251, § 251 pealkiri, § 251
• § 252 – Asutajate ning juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus aktsiaseltsi asutamisel: § 252 lg 4, § 252 pealkiri, § 252 lg 1, § 252 lg 2, § 252 lg 3, § 252 lg 4
• § 253 – Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud: § 253 pealkiri, § 253 lg 1, § 253 lg 2, § 253 lg 3, § 253 lg 4
• § 255 – Lepingu kehtivus: § 255 lg 2, § 255 pealkiri, § 255 lg 1, § 255 lg 2, § 255 lg 3
• § 272 – Aktsionäride võrdsus: § 272 pealkiri, § 272 pealkiri, § 272
• § 274 – Sissemakse tagastamise ja intressi arvestamise keeld: § 274 lg 1, § 274 pealkiri, § 274 lg 1, § 274 lg 2
• § 273 – Aktsionäri kohustus teha sissemakseid: § 273 pealkiri, § 273
• § 275 – Sissemaksega viivitamise tagajärjed: § 275 pealkiri, § 275 lg 1, § 275 lg 2, § 275 lg 3
• § 276 – Väljamaksete tegemine aktsionäridele: § 276 pealkiri, § 276 lg 1, § 276 lg 2
• § 277 – Dividendi maksmise kord: § 277 pealkiri, § 277 lg 1, § 277 lg 2, § 277 lg 3
• § 278 – Dividendi suurus: § 278 pealkiri, § 278
• § 279 – Dividendi väljamaksmine: § 279 pealkiri, § 279 lg 1, § 279 lg 2
• § 281 – Laenukeeld: § 281 lg 1, § 281 pealkiri, § 281 lg 1, § 281 lg 2, § 281 lg 2, § 281 lg 3, § 281 lg 4, § 281 lg 5
• § 280 – Ebaseadusliku väljamakse tagastamine: § 280 pealkiri, § 280 lg 1, § 280 lg 2, § 280 lg 3, § 280 lg 4, § 280 lg 5, § 280 lg 6
• § 283 – Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine: § 283 lg 2, § 283 lg 7, § 283 pealkiri, § 283 lg 1, § 283 lg 2, § 283 lg 3, § 283 lg 4, § 283 lg 5, § 283 lg 6, § 283 lg 7
• § 282 – Oma aktsiate märkimine: § 282 pealkiri, § 282 lg 1, § 282 lg 2
• § 284 – Oma aktsiate võõrandamine: § 284 pealkiri, § 284 lg 1, § 284 lg 2, § 284 lg 3, § 284 lg 4
• § 286 – Ühine aktsia: § 286 lg 4, § 286 pealkiri, § 286 lg 1, § 286 lg 2, § 286 lg 3, § 286 lg 4
• § 285 – Aktsiate vastastikune omandamine: § 285 pealkiri, § 285
• § 287 – Aktsionäri õigus teabele: § 287 pealkiri, § 287 lg 1, § 287 lg 2, § 287 lg 3
• § 289 – Ühe aktsionäriga aktsiaselts: § 289 pealkiri, § 289 pealkiri, § 289 pealkiri, § 289 pealkiri, § 289 lg 1, § 289 lg 2, § 289 lg 1, § 289 lg 2, § 289 lg 1, § 289 lg 2, § 289 lg 3, § 289 lg 4, § 289 lg 5, § 289 lg 6
• § 290 – Üldkoosoleku olemus: § 290 pealkiri, § 290 pealkiri, § 290 lg 1, § 290 lg 2, § 290 lg 1, § 290 lg 1 p 1, § 290 lg 1 p 2, § 290 lg 2

§ 247 – Rahalise sissemakse tasumine

§ 247 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Rahalise sissemakse tasumine.“

§ 247: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui käesoleva paragrahvi 2.–5. lõikes nimetatud teade ei ole nõuetekohaselt esitatud või avaldatud, tuleb mitterahalise sissemakse väärtust hinnata käesoleva seadustiku §-s 249 sätestatud korras.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asutajad avavad asutamisel oleva aktsiaseltsi nimele pangaarve, kuhu tasutakse rahalised sissemaksed.“

§ 249 – Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine

§ 249 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele. Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse…“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 249 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui mitterahaline sissemakse tehakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil, peab juhatus avaldama ühe kuu jooksul pärast mitterahalise sissemakse tegemist ja enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist sellise mitterahalise sissemakse tegemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.…“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 249 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kandmise avaldus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine.“

§ 249 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi ei kanta äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.“

§ 249 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus.“

§ 249 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt aktsiaseltsi asutamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete või asutamiskulude ebaõige hindamisega või muude kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekkinud kahju eest, kui asutaja või juhatuse või nõukogu liige ei…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele. Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse…“

§ 249 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud alusel vastutavad lisaks aktsionäridele ka isikud, kelle arvel aktsiaselts asutati. Isik ei vabane vastutusest, sõltumata asjaoludest teadmisest, kui asjaolusid teadis või pidi teadma tema arvel tegutsenud aktsionär.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt.“

§ 249 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kantavad andmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Väärtpaberid mitterahalise sissemakse esemena.“

§ 249 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui mitterahalise sissemakse esemeks on väärtpaberituru seaduse § 2 1. lõikes nimetatud väärtpaberid, mis on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturule väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud investeerimisfondi osakud ja tuletislepingud, ei pea audiitor kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse…“

§ 249 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui mitterahaline sissemakse tehakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil, peab juhatus avaldama ühe kuu jooksul pärast mitterahalise sissemakse tegemist ja enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist sellise mitterahalise sissemakse tegemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.…“

§ 249 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise korral tuleb käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teade esitada äriregistrile.“

§ 249 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui mitterahaline sissemakse tehakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil aktsiakapitali suurendamise käigus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 349, tuleb käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teade esitada äriregistrile enne mitterahalise sissemakse tegemise kuupäeva. Teates peab sisalduma ka…“

§ 249 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui teade mitterahalise sissemakse tegemise kohta esitatakse käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud viisil, peab juhatus esitama ühe kuu jooksul pärast mitterahalise sissemakse tegemist sellise mitterahalise sissemakse tegemise kohta äriregistrile teate, milles kinnitab, et pärast käesoleva paragrahvi 4. lõikes…“

§ 249 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsi varast ei jätku aktsiaseltsi võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad aktsiaseltsi võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest ulatuses, milles aktsiaseltsi vara vähenes enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist aktsiaseltsile võetud kohustuste tõttu.…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui käesoleva paragrahvi 2.–5. lõikes nimetatud teade ei ole nõuetekohaselt esitatud või avaldatud, tuleb mitterahalise sissemakse väärtust hinnata käesoleva seadustiku §-s 249 sätestatud korras.“

§ 249 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kahe aasta jooksul aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest võib aktsiaselts aktsionärilt või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavalt isikult lepingu alusel omandada vara, mille väärtus ületab 1/10 aktsiakapitalist, ainult üldkoosoleku otsusel. See ei kehti vara omandamisel börsil või igapäevase majandustegevuse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hinda on mõjutanud erakorralised asjaolud, mis muudaksid oluliselt väärtpaberite väärtust sissemakse tegemise kuupäeval, peab juhatus läbi viima väärtpaberite hindamise, millele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 249.“

§ 250 – Äriregistrisse kandmise avaldus

§ 250 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seadustiku §-s 251 nimetatud andmed ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 250 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutajate ning juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus aktsiaseltsi asutamisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kandmise avaldus.“

§ 250 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seadustiku §-s 251 nimetatud andmed ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse:“

§ 250 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus peab viivitamata pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vara hindamise kontrollimist audiitori poolt esitama äriregistrile vara aktsiaseltsile üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid ning audiitori poolt allakirjutatud arvamuse vara hindamise kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mitterahalise sissemakse üleandmist aktsiaseltsile tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud.“

§ 250 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige. Ta peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt…“

§ 250 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust ja ülekurssi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi ei kanta äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest.“

§ 251 – Äriregistrisse kantavad andmed

§ 251: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kantakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 251 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kantavad andmed.“

§ 251: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Äriregistrisse kantakse:“

§ 252 – Asutajate ning juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus aktsiaseltsi asutamisel

§ 252 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest, kahju tekkimise aluseks olnud teo hilisema toimepanemise korral alates teo toimepanemisest.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 252 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Asutajate ning juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus aktsiaseltsi asutamisel.“

§ 252 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sissemakse tagastamiseks ei loeta ostuhinna tasumist aktsiaseltsi poolt oma aktsiate tagasiostmisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt aktsiaseltsi asutamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete või asutamiskulude ebaõige hindamisega või muude kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekkinud kahju eest, kui asutaja või juhatuse või nõukogu liige ei…“

§ 252 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma aktsiaseltsile viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud alusel vastutavad lisaks aktsionäridele ka isikud, kelle arvel aktsiaselts asutati. Isik ei vabane vastutusest, sõltumata asjaoludest teadmisest, kui asjaolusid teadis või pidi teadma tema arvel tegutsenud aktsionär.“

§ 252 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus saadab maksega viivitavale aktsionärile teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab aktsionär oma aktsia. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt viisteist päeva teate saatmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses.“

§ 252 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsionär ei tasu puudu olevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma aktsia ja aktsiaseltsil on õigus võõrandada see teistele aktsionäridele või kolmandatele isikutele. Aktsionäri poolt tasutud summa, mis ei ületa 1/5 aktsia nimiväärtusest, kantakse reservkapitali, ülejäänud summa tagastatakse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest, kahju tekkimise aluseks olnud teo hilisema toimepanemise korral alates teo toimepanemisest.“

§ 253 – Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud

§ 253 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lepingu kehtivus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud.“

§ 253 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, vastavalt seadusele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.“

§ 253 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Põhikirjaga võib ette näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.“

§ 253 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks.“

§ 253 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsi varast ei jätku aktsiaseltsi võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad aktsiaseltsi võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest ulatuses, milles aktsiaseltsi vara vähenes enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist aktsiaseltsile võetud kohustuste tõttu.…“

§ 255 – Lepingu kehtivus

§ 255 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vara tuleb hinnata käesoleva seadustiku §-s 249 sätestatud korras.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 255 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri kohustus teha sissemakseid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lepingu kehtivus.“

§ 255 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kahe aasta jooksul aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest võib aktsiaselts aktsionärilt või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavalt isikult lepingu alusel omandada vara, mille väärtus ületab 1/10 aktsiakapitalist, ainult üldkoosoleku otsusel. See ei kehti vara omandamisel börsil või igapäevase majandustegevuse…“

§ 255 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vara tuleb hinnata käesoleva seadustiku §-s 249 sätestatud korras.“

§ 255 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus peab viivitamata pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vara hindamise kontrollimist audiitori poolt esitama äriregistrile vara aktsiaseltsile üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid ning audiitori poolt allakirjutatud arvamuse vara hindamise kohta.“

§ 272 – Aktsionäride võrdsus

§ 272 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäride võrdsus.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 272 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sissemakse tagastamise ja intressi arvestamise keeld.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäride võrdsus.“

§ 272: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dividend makstakse välja rahas. Aktsionäri nõusolekul võib dividendi maksta ka muu varaga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.“

§ 274 – Sissemakse tagastamise ja intressi arvestamise keeld

§ 274 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionärile ei või tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 274 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Väljamaksete tegemine aktsionäridele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Sissemakse tagastamise ja intressi arvestamise keeld.“

§ 274 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsionär väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik aktsiaseltsi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionärile ei või tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi.“

§ 274 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatu tagastamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankrotimenetluses võib nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Sissemakse tagastamiseks ei loeta ostuhinna tasumist aktsiaseltsi poolt oma aktsiate tagasiostmisel.“

§ 273 – Aktsionäri kohustus teha sissemakseid

§ 273 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sissemaksega viivitamise tagajärjed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri kohustus teha sissemakseid.“

§ 273: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsionärile on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust ja ülekurssi.“

§ 275 – Sissemaksega viivitamise tagajärjed

§ 275 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dividendi maksmise kord.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Sissemaksega viivitamise tagajärjed.“

§ 275 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate või pankrotihalduri suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses. Nõuete tasaarvestamine ei ole lubatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma aktsiaseltsile viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“

§ 275 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel väljamaksete tegemisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus saadab maksega viivitavale aktsionärile teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab aktsionär oma aktsia. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt viisteist päeva teate saatmisest.“

§ 275 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad väljamakse tagastamise eest solidaarselt väljamakse saanud aktsionäriga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsionär ei tasu puudu olevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma aktsia ja aktsiaseltsil on õigus võõrandada see teistele aktsionäridele või kolmandatele isikutele. Aktsionäri poolt tasutud summa, mis ei ületa 1/5 aktsia nimiväärtusest, kantakse reservkapitali, ülejäänud summa tagastatakse…“

§ 276 – Väljamaksete tegemine aktsionäridele

§ 276 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dividendi suurus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Väljamaksete tegemine aktsionäridele.“

§ 276 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, vastavalt seadusele.“

§ 276 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Põhikirjaga võib ette näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel.“

§ 277 – Dividendi maksmise kord

§ 277 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dividendi väljamaksmine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dividendi maksmise kord.“

§ 277 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Tütarettevõtja ei või anda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikutele…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel.“

§ 277 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts ei või ka tagada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikute poolt võetavat laenu. Keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega.“

§ 277 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2 1. lõikes sätestatut rikkuv tehing on tühine. Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab hüvitama tagamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.“

§ 278 – Dividendi suurus

§ 278 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ebaseadusliku väljamakse tagastamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dividendi suurus.“

§ 278: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikes sätestatut kohaldatakse vastavalt krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide…“

§ 279 – Dividendi väljamaksmine

§ 279 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Laenukeeld.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dividendi väljamaksmine.“

§ 279 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts ega kolmas isik tema arvel ei või märkida oma aktsiaid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.“

§ 279 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tütarettevõtja ei või märkida emaettevõtja aktsiaid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dividend makstakse välja rahas. Aktsionäri nõusolekul võib dividendi maksta ka muu varaga.“

§ 281 – Laenukeeld

§ 281 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts ei või anda laenu:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 281 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Laenukeeld.“

§ 281 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiaselts ei või anda laenu:“

§ 281 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 281 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaselts on omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid käesoleva seadustiku § 283 4. lõike alusel ja nende nimiväärtuste summa koos kõigi aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud oma aktsiate nimiväärtuste summaga ületab 1/10 aktsiakapitalist, tuleb sellisel viisil omandatud või tagatiseks võetud 1/10…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Tütarettevõtja ei või anda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikutele…“

§ 281 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaselts on omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid seadusvastaselt, peab need võõrandama või tagatiseks võtmise lõpetama ühe aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts ei või ka tagada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikute poolt võetavat laenu. Keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata…“

§ 281 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaid ei võõrandata või tagatiseks võtmist ei lõpetata käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, peab need tühistama ja aktsiakapitali vastavalt vähendama.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2 1. lõikes sätestatut rikkuv tehing on tühine. Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab hüvitama tagamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju.“

§ 281 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tütarettevõtja võib omandada või tagatiseks võtta emaettevõtja aktsiaid samadel tingimustel kui oma osasid või aktsiaid. Kui tütarettevõtja omandab või võtab tagatiseks emaettevõtja aktsiaid, loetakse, et need osad või aktsiad on käesoleva seaduse tähenduses omandanud või tagatiseks võtnud emaettevõtja.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikes sätestatut kohaldatakse vastavalt krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele.“

§ 280 – Ebaseadusliku väljamakse tagastamine

§ 280 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Oma aktsiate märkimine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ebaseadusliku väljamakse tagastamine.“

§ 280 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts ei või ise ega kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid seltsi arvel omandada ega tagatiseks võtta oma aktsiaid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsionärile on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama.“

§ 280 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui aktsionär väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik aktsiaseltsi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.“

§ 280 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatu tagastamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankrotimenetluses võib nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“

§ 280 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud piiranguteta, kui aktsiad omandatakse pärimisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate või pankrotihalduri suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses. Nõuete tasaarvestamine ei ole lubatud.“

§ 280 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel väljamaksete tegemisest.“

§ 280 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Krediidiasutus või muu väärtpaberituru kutseline osaline võib jooksvate tehingute raames võtta tagatiseks oma aktsiaid kuni 1/10 ulatuses aktsiakapitalist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad väljamakse tagastamise eest solidaarselt väljamakse saanud aktsionäriga.“

§ 283 – Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine

§ 283 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Oma aktsiate omandamine või tagatiseks võtmine aktsiaseltsi poolt on lubatud, kui:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 283 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine. See ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 283 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiate vastastikune omandamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine.“

§ 283 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts ei või ise ega kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid seltsi arvel omandada ega tagatiseks võtta oma aktsiaid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

§ 283 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Oma aktsiate omandamine või tagatiseks võtmine aktsiaseltsi poolt on lubatud, kui:“

§ 283 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest.“

§ 283 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud piiranguteta, kui aktsiad omandatakse pärimisega.“

§ 283 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi.“

§ 283 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Krediidiasutus või muu väärtpaberituru kutseline osaline võib jooksvate tehingute raames võtta tagatiseks oma aktsiaid kuni 1/10 ulatuses aktsiakapitalist.“

§ 283 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine. See ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust.“

§ 282 – Oma aktsiate märkimine

§ 282 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Oma aktsiate võõrandamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Oma aktsiate märkimine.“

§ 282 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada aktsiaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti aktsiaseltsi suhtes, kui aktsia ühisest kuuluvusest ei ole aktsiaseltsile teatatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts ega kolmas isik tema arvel ei või märkida oma aktsiaid.“

§ 282 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiast tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad aktsia ühised omanikud solidaarselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tütarettevõtja ei või märkida emaettevõtja aktsiaid.“

§ 284 – Oma aktsiate võõrandamine

§ 284 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühine aktsia.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Oma aktsiate võõrandamine.“

§ 284 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsi kõik aktsiad kuuluvad ühele aktsionärile või kui ühe aktsionäri kõrval kuuluvad selle aktsiaseltsi aktsiad ainult aktsiaseltsile endale, peab juhatus viivitamatult esitama äriregistri pidajale sellekohase kirjaliku teadaande. Teadaandes tuleb ära näidata ainuaktsionäri nimi, aadress ja isiku- või…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 284 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes sätestatud teatamiskohustuse rikkumisel vastutavad juhatuse liikmed sellega tekitatud kahju eest solidaarselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaselts on omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid käesoleva seadustiku § 283 4. lõike alusel ja nende nimiväärtuste summa koos kõigi aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud oma aktsiate nimiväärtuste summaga ületab 1/10 aktsiakapitalist, tuleb sellisel viisil omandatud või tagatiseks võetud 1/10…“

§ 284 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaselts on omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid seadusvastaselt, peab need võõrandama või tagatiseks võtmise lõpetama ühe aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates.“

§ 284 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaid ei võõrandata või tagatiseks võtmist ei lõpetata käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, peab need tühistama ja aktsiakapitali vastavalt vähendama.“

§ 286 – Ühine aktsia

§ 286 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsionärid ei ole määranud endale aktsiast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse aktsiaseltsi poolt ühiste aktsionäride suhtes tehtud tehing kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme aktsionäri suhtes.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 286 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ühine aktsia.“

§ 286 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada aktsiaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti aktsiaseltsi suhtes, kui aktsia ühisest kuuluvusest ei ole aktsiaseltsile teatatud.“

§ 286 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiast tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad aktsia ühised omanikud solidaarselt.“

§ 286 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui aktsiaselts on nõudest loobunud või sõlminud kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppe tulemusena muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse.“

§ 286 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsionärid ei ole määranud endale aktsiast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse aktsiaseltsi poolt ühiste aktsionäride suhtes tehtud tehing kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme aktsionäri suhtes.“

§ 285 – Aktsiate vastastikune omandamine

§ 285 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri õigus teabele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiate vastastikune omandamine.“

§ 285: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tütarettevõtja võib omandada või tagatiseks võtta emaettevõtja aktsiaid samadel tingimustel kui oma osasid või aktsiaid. Kui tütarettevõtja omandab või võtab tagatiseks emaettevõtja aktsiaid, loetakse, et need osad või aktsiad on käesoleva seaduse tähenduses omandanud või tagatiseks võtnud emaettevõtja.“

§ 287 – Aktsionäri õigus teabele

§ 287 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri õigus teabele.“

§ 287 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.“

§ 287 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele.“

§ 287 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Tähtaja möödalaskmine ei mõjuta koosolekul tehtud otsuste kehtivust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.“

§ 289 – Ühe aktsionäriga aktsiaselts

§ 289 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühe aktsionäriga aktsiaselts.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 289 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vastutus aktsiaseltsi kahjustamise eest aktsiaseltsi tegevuse mõjutamise kaudu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri vastutus.“

§ 289 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku olemus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühe aktsionäriga aktsiaselts.“

§ 289 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Korraline üldkoosolek.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vastutus aktsiaseltsi kahjustamise eest aktsiaseltsi tegevuse mõjutamise kaudu.“

§ 289 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.“

§ 289 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride või nõukogu, audiitori nõude saamisest, on aktsionäridel või nõukogul või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu.“

§ 289 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erakorralist üldkoosolekut ei kutsuta kokku, kui vara vähenemisest teada saamisest või nõude esitamisest jääb korralise üldkoosoleku toimumiseni vähem kui kaks kuud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsi kõik aktsiad kuuluvad ühele aktsionärile või kui ühe aktsionäri kõrval kuuluvad selle aktsiaseltsi aktsiad ainult aktsiaseltsile endale, peab juhatus viivitamatult esitama äriregistri pidajale sellekohase kirjaliku teadaande. Teadaandes tuleb ära näidata ainuaktsionäri nimi, aadress ja isiku- või…“

§ 289 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor, määravad nemad ka üldkoosoleku päevakorra.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes sätestatud teatamiskohustuse rikkumisel vastutavad juhatuse liikmed sellega tekitatud kahju eest solidaarselt.“

§ 289 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda teatud küsimuse võtmist päevakorda.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju.“

§ 289 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate aktsionäride nõusolekul, kui nende aktsiatega on esindatud vähemalt 2/3 aktsiakapitalist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“

§ 289 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu.“

§ 289 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat.“

§ 289 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate võib edastada ka lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt, kui kirjale või faksile või teate elektroonilise edastamise korral on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“

§ 289 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui aktsiaselts on nõudest loobunud või sõlminud kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppe tulemusena muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.“

§ 290 – Üldkoosoleku olemus

§ 290 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erakorraline üldkoosolek.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku olemus.“

§ 290 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku päevakord.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Elektrooniline osalemine börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul.“

§ 290 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe nädala, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

§ 290 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaselts teab või peab teadma, et aktsionäri aadress erineb aktsiaraamatusse kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini hiljemalt käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtpäevaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.“

§ 290 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata:“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsi aktsiad on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi börsiaktsiaselts ), võib selle aktsiaseltsi põhikirjaga ette näha, et aktsionärid võivad üldkoosolekust osa võtta ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma üldkoosolekul füüsiliselt kohal olemata ja ilma esindajat…“

§ 290 lg 1 p 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „üldkoosolekul osalemine kogu üldkoosoleku kestel reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab aktsionäril eemal viibides üldkoosolekut jälgida, üldkoosoleku kestel iga otsuse eelnõu osas elektrooniliselt hääletada ja üldkoosoleku juhataja määratud ajal sõna…“

§ 290 lg 1 p 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „elektrooniline hääletamine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 298 1.“

§ 290 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Iga päevakorrapunkti kohta peab nõukogu esitama oma ettepaneku, mis tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse. Kui üldkoosoleku päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, põhikirja muutmine või lepinguga nõustumine, tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata koht, kus on võimalik tutvuda…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Elektroonilisele osavõtmisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 298 1 3. lõiget.“

Muudatused § 292 kuni § 319

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 292 lg 1 kuni § 319 lg 7.

• § 292 – Erakorraline üldkoosolek: § 292 lg 1, § 292 lg 1 p 2, § 292 pealkiri, § 292 lg 1, § 292 lg 2, § 292 lg 3
• § 291 – Korraline üldkoosolek: § 291 pealkiri, § 291 lg 1, § 291 lg 2
• § 294 – Üldkoosoleku kokkukutsumise teade: § 294 lg 4 p 5, § 294 pealkiri, § 294 lg 1, § 294 lg 1, § 294 lg 2, § 294 lg 3, § 294 lg 3, § 294 lg 4, § 294 pealkiri, § 294 lg 4 p 6, § 294 lg 4 p 7, § 294 lg 4 p 8, § 294 lg 4 p 9, § 294 lg 4 p 10, § 294 lg 4 p 11, § 294 lg 4 p 12, § 294 lg 4 p 13, § 294 lg 4, § 294 lg 4, § 294 lg 4, § 294 lg 5, § 294 lg 6, § 294 lg 7, § 294 lg 1, § 294 lg 1 p 1, § 294 lg 1 p 2, § 294 lg 1 p 3, § 294 lg 1 p 4, § 294 lg 2, § 294 lg 3
• § 293 – Üldkoosoleku päevakord: § 293 pealkiri, § 293 lg 1, § 293 lg 2, § 293 pealkiri, § 293 lg 2, § 293 lg 3, § 293 lg 4, § 293 lg 1, § 293 lg 2, § 293 lg 3, § 293 lg 4, § 293 lg 5, § 293 lg 6
• § 296 – Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine: § 296, § 296 pealkiri, § 296
• § 298 – Üldkoosoleku pädevus: § 298 lg 1, § 298 pealkiri, § 298 pealkiri, § 298 pealkiri, § 298 lg 1, § 298 lg 2, § 298 lg 1, § 298 lg 2, § 298 lg 3, § 298 lg 4, § 298 lg 5, § 298 lg 1, § 298 lg 2, § 298 lg 3, § 298 lg 4
• § 295 – Üldkoosoleku koht: § 295 pealkiri, § 295
• § 301 – Vara vähenemine: § 301, § 301 lg 1, § 301 lg 1 p 4, § 301 lg 5, § 301 pealkiri, § 301 pealkiri, § 301, § 301 lg 2, § 301 lg 1, § 301 lg 3, § 301 lg 4, § 301 lg 5
• § 297 – Üldkoosoleku läbiviimine: § 297 pealkiri, § 297 lg 1, § 297 lg 2, § 297 lg 3, § 297 lg 4, § 297 lg 4, § 297 lg 5, § 297 lg 6
• § 303 – Hääleõiguse piiramine: § 303 lg 1, § 303 pealkiri, § 303 lg 1, § 303 lg 2
• § 304 – Üldkoosoleku protokoll: § 304 lg 1, § 304 lg 1 p 5, § 304 pealkiri, § 304 lg 1, § 304 lg 2, § 304 lg 3, § 304 lg 4, § 304 lg 5, § 304 lg 6, § 304 lg 7
• § 299 – Üldkoosoleku otsus: § 299 pealkiri, § 299 lg 1, § 299 lg 2, § 299 lg 3
• § 300 – Põhikirja muutmise otsustamine: § 300 pealkiri, § 300 lg 1, § 300 lg 2
• § 306 – Juhatuse pädevus: § 306 lg 2, § 306 pealkiri, § 306 lg 1, § 306 lg 2, § 306 lg 3, § 306 lg 3, § 306 lg 4, § 306 lg 5, § 306 lg 6, § 306 lg 7
• § 302 – Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine: § 302 pealkiri, § 302 lg 1, § 302 lg 2, § 302 lg 3, § 302 lg 4, § 302 lg 5, § 302 lg 6
• § 309 – Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine: § 309 lg 1, § 309 lg 2, § 309 pealkiri, § 309 lg 1, § 309 lg 2, § 309 lg 3, § 309 lg 4, § 309 lg 5, § 309 lg 6
• § 305 – Üheisikuaktsiaseltsi üldkoosolek: § 305 pealkiri, § 305 lg 1, § 305 lg 2
• § 312 – Konkurentsikeeld: § 312 lg 1, § 312 pealkiri, § 312 lg 2, § 312 lg 1, § 312 lg 3
• § 307 – Juhatuse esindusõigus: § 307 pealkiri, § 307 lg 1, § 307 lg 2, § 307 lg 3, § 307 lg 4
• § 314 – Juhatuse liikme tasu: § 314 lg 3, § 314 pealkiri, § 314 lg 1, § 314 lg 2, § 314 lg 3, § 314 lg 4, § 314 lg 5
• § 308 – Juhatuse liikmed: § 308 pealkiri, § 308 lg 1, § 308 lg 2, § 308 lg 3, § 308 lg 3, § 308 lg 4
• § 310 – Asendusliikmed: § 310 pealkiri, § 310
• § 317 – Nõukogu õigused: § 317 lg 1, § 317 lg 2, § 317 lg 3, § 317 lg 4, § 317 lg 5, § 317 pealkiri, § 317 lg 1, § 317 lg 7, § 317 lg 8, § 317 lg 10, § 317 lg 11, § 317 lg 6, § 317 lg 9
• § 311 – Juhatuse esimees: § 311 pealkiri, § 311
• § 319 – Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine: § 319 lg 7, § 319 pealkiri, § 319 lg 1, § 319 lg 2, § 319 lg 3, § 319 lg 4, § 319 lg 5, § 319 lg 6, § 319 lg 7

§ 292 – Erakorraline üldkoosolek

§ 292 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 292 lg 1 p 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, või.“

§ 292 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku koht.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Erakorraline üldkoosolek.“

§ 292 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui:“

§ 292 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on aktsionäridel, nõukogul või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.“

§ 292 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui üldkoosolekul ei ole esindatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui 7 päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Erakorralist üldkoosolekut ei kutsuta kokku, kui vara vähenemisest teada saamisest või nõude esitamisest jääb korralise üldkoosoleku toimumiseni vähem kui kaks kuud.“

§ 291 – Korraline üldkoosolek

§ 291 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Korraline üldkoosolek.“

§ 291 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda juhatuse või aktsionäride nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne üldkoosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine.“

§ 291 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Tähtaja möödalaskmine ei mõjuta koosolekul tehtud otsuste kehtivust.“

§ 294 – Üldkoosoleku kokkukutsumise teade

§ 294 lg 4 p 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „selgitus selle kohta, millise päeva seisuga määratakse üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring;“

§ 294 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku pädevus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade.“

§ 294 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.…“

§ 294 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate võib edastada ka lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt, kui kirjale või faksile või teate elektroonilise edastamise korral on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või…“

§ 294 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 294 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe nädala, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Börsiaktsiaseltsi erakorralisest üldkoosolekust…“

§ 294 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaselts teab või peab teadma, et aktsionäri aadress erineb aktsiaraamatusse kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini hiljemalt käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtpäevaks.“

§ 294 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata:“

§ 294 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku otsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosolekuga seotud teabe avalikustamine börsiaktsiaseltsi kodulehel.“

§ 294 lg 4 p 6: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „teave käesoleva seadustiku §-s 287, § 293 2. ja 2 1. lõikes ning § 293 1 4. lõikes nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta;“

§ 294 lg 4 p 7: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „kui aktsiaselts võimaldab elektroonilist osavõtmist üldkoosolekust või elektroonilist või posti teel hääletamist, teave elektroonilise osavõtmise ning elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta;“

§ 294 lg 4 p 8: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „kui üldkoosoleku päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, põhikirja muutmine või lepinguga nõustumine, koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kasumi jaotamise ettepanekuga, põhikirja projektiga või lepinguga või selle projektiga, ning nende dokumentidega tutvumise…“

§ 294 lg 4 p 9: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „koht, kus on võimalik tutvuda juhatuse, nõukogu, aktsionäride ja audiitori esitatud otsuste eelnõudega ja aktsionäride esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta, ning nende dokumentidega tutvumise kord;“

§ 294 lg 4 p 10: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „koht, kus on võimalik tutvuda muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega, ning nende dokumentidega tutvumise kord;“

§ 294 lg 4 p 11: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „börsiaktsiaseltsi korral aktsiaseltsi kodulehe aadress, kus avalikustatakse käesoleva seadustiku §-s 294 1 sätestatud teave;“

§ 294 lg 4 p 12: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „börsiaktsiaseltsi korral teave üldkoosolekul esindaja kaudu osalemise korra kohta, sealhulgas teave blankettide kohta, mida tuleb kasutada volituse alusel hääletamiseks, kui selliste blankettide kasutamine on tulenevalt seadusest, põhikirjast või nõukogu või juhatuse otsusest vajalik, ning teave aktsiaseltsile…“

§ 294 lg 4 p 13: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.“

§ 294 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei tule näidata käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 6 nimetatud õiguste teostamise korda, kui selle korraga saab käesoleva paragrahvi 4 3. lõikes sätestatud korras tutvuda aktsiaseltsi kodulehel ja sellele võimalusele ning aktsiaseltsi kodulehe aadressile on teates viidatud.“

§ 294 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustamise tähtaja jooksul vaidlustatud või on hagi jäetud rahuldamata.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 8 ja 9 nimetatud dokumendid on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks aktsiaseltsi kodulehel ja sellele võimalusele ning kodulehe aadressile on üldkoosoleku kokkukutsumise teates viidatud, ei pea aktsiaselts võimaldama muul viisil dokumentidega tutvuda. Eelmist lauset ei…“

§ 294 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 8–10 nimetatud dokumentidega peab olema võimalik tutvuda vähemalt üldkoosolekust teatamisest alates kuni üldkoosoleku toimumise päevani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

§ 294 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus ei aruta hagi saamisel asja enne, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud erinevad hagid liidetakse ühte menetlusse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Iga päevakorrapunkti kohta peab nõukogu esitama oma ettepaneku, mis tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse. Ettepaneku teatesse märkimata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.“

§ 294 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi aktsionäride, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui pärast korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist päevakorda juhatuse või aktsionäride nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne korralise üldkoosoleku toimumist teatada samas korras nagu üldkoosoleku kokkukutsumisest. Päevakorra muutmisest peab enne üldkoosoleku toimumist ette teatama vähemalt…“

§ 294 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise või avalikustamise kulud kannab aktsiaselts.“

§ 294 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Börsiaktsiaselts peab oma kodulehel avalikustama:“

§ 294 lg 1 p 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „üldkoosoleku kokkukutsumise teate;“

§ 294 lg 1 p 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „käesoleva seadustiku § 294 4. lõike punktides 8–10 nimetatud dokumendid;“

§ 294 lg 1 p 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarvu ning kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, siis aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarvu aktsiate liikide kaupa üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise või avalikustamise päeval;“

§ 294 lg 1 p 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „käesoleva seaduse § 294 4. lõike punktis 12 ja § 298 2 3. lõikes nimetatud blanketid, välja arvatud juhul, kui aktsiaselts on need koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega saatnud kõikidele aktsionäridele.“

§ 294 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui aktsiaseltsil on üksnes üks aktsionär või kui aktsionäriks on lisaks temale aktsiaselts ise. Sel juhul peavad aktsiaseltsi ja ainuaktsionäri vahelised tehingud olema kirjalikud või nende kohta tuleb viivitamata vormistada aktsionäri allkirjastatud dokument…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 4 nimetatud blankette ei ole tehnilistel põhjustel võimalik aktsiaseltsi kodulehel avalikustada, siis peab aktsiaselts oma kodulehel näitama, millises korras on aktsionäridel võimalik saada blankette paberil. Sel juhul peab aktsiaselts edastama blanketid viivitamata posti teel…“

§ 294 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud teave ja dokumendid peavad olema aktsiaseltsi kodulehel aktsionäridele kättesaadavad kolme nädala jooksul enne üldkoosoleku toimumist ja üldkoosoleku toimumise päeval, kui seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse vastavalt…“

§ 293 – Üldkoosoleku päevakord

§ 293 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku päevakord.“

§ 293 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate aktsionäride nimekiri, millesse kantakse koosolekul osalevate aktsionäride nimed ja nende aktsiatest tulenev häälte arv, samuti aktsionäri esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud aktsionär või tema…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu, määrab üldkoosoleku päevakorra nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.“

§ 293 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosolekul võib osaleda aktsionär ise või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne…“

§ 293 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku läbiviimine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse eelnõu.“

§ 293 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku audiitori või aktsionäride nõudel, võivad audiitor või aktsionärid, kelle nõudel üldkoosolek kokku kutsutakse, nõuda samaaegselt üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega küsimuste võtmist erakorralise üldkoosoleku päevakorda.“

§ 293 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäride üldkoosoleku korraldamise kulud kannab aktsiaselts. Kui üldkoosolek kutsutakse kokku aktsionäride nõudel või selle kutsuvad kokku aktsionärid ise, võib üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, jätta kulud üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate aktsionäride nõusolekul, kui nende aktsiatega on esindatud vähemalt 2/3 aktsiakapitalist. Käesoleva seadustiku § 298 1 1. lõikes ja § 298 2 1. lõikes sätestatud viisil üldkoosolekul osalevate…“

§ 293 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.“

§ 293 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, koostab juhatus iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu.“

§ 293 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seaduses sätestatud või põhikirjas ettenähtud juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik seaduses või põhikirjaga ette nähtud…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid, nõukogu või audiitor, koostavad nemad iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Otsuste eelnõud tuleb esitada juhatusele enne üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist. Otsuste eelnõud võib täiendavalt märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse.“

§ 293 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva seadustiku § 293 2. või 2 1. lõikes nimetatud õiguste kasutamise korral peavad aktsionärid või audiitor samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega esitama aktsiaseltsile iga täiendava küsimuse kohta otsuse eelnõu või põhjenduse.“

§ 293 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Häälte arvestamisel võetakse aluseks käesoleva seadustiku § 297 3. lõikes nimetatud aktsionäride nimekiri.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Eelmises lauses nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva…“

§ 293 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on lisaks esimeses lauses sätestatule…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts peab juhatuse koostatud ja aktsionäride, nõukogu või audiitori esitatud otsuse eelnõud ja põhjendused tegema aktsionäridele kättesaadavaks aktsiaseltsi poolt määratud kohas. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra…“

§ 293 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta, üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud juhul peab aktsiaselts esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema koos juhatuse poolt täiendavate päevakorrapunktide kohta koostatud otsuste eelnõudega aktsionäridele kättesaadavaks viivitamata pärast nende esitamist aktsiaseltsile, kui need esitatakse aktsiaseltsile…“

§ 296 – Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine

§ 296: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui aktsionärid, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti…“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 296 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vara vähenemine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.“

§ 296: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema aktsionäridele kättesaadav.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui aktsionärid, kelle suhtes kokkukutsumise korda…“

§ 298 – Üldkoosoleku pädevus

§ 298 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku pädevuses on:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 298 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku pädevus.“

§ 298 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hääleõiguse piiramine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Elektrooniline hääletamine.“

§ 298 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku protokoll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Posti teel hääletamine.“

§ 298 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Üldkoosoleku pädevuses on:“

§ 298 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed.“

§ 298 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi põhikirjaga võib ette näha, et aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik.“

§ 298 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Elektrooniliselt hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne üldkoosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta ei ole aktsionär ühtegi…“

§ 298 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas või nõukogu või juhatuse otsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjaga nähakse ette elektroonilise hääletamise korraldamise täpne kord. Põhikirjaga võib ette näha, et elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Põhikirjaga või juhatuse poolt ette nähtav kord peab tagama aktsionäride tuvastamise ning elektroonilise hääletamise turvalisuse ja usaldusväärsuse ning olema…“

§ 298 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus valmistab ette üldkoosolekul arutamisele tulevad küsimused, koostab vajalikud projektid ning tagab üldkoosoleku otsuste täitmise.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Elektrooniline hääletamine peab toimuma elektroonilises vormis. Börsiaktsiaseltsi korral peab elektrooniline hääletamine toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhikirjaga võib määrata ajahetke, milleni on võimalik enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel elektrooniliselt hääletada.“

§ 298 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus tagab vajalike abinõude rakendamise, eelkõige sisekontrolli korraldamise, et avastada võimalikult varakult aktsiaseltsi tegutsemist ohustavad asjaolud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjaga või juhatuse või nõukogu otsusega võib ette näha, et toimub üldkoosoleku osaline või täielik ülekanne reaalajas Interneti vahendusel, kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil. Ülekande jälgimist ei loeta üldkoosolekul osalemiseks käesoleva seadustiku tähenduses, kui seaduses ei ole…“

§ 298 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi põhikirjaga võib ette näha, et aktsionär võib hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid, edastades oma hääle aktsiaseltsile enne üldkoosolekut posti teel kirjalikus vormis.“

§ 298 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Posti teel hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja aktsionärile kuuluvate aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne üldkoosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta ei ole…“

§ 298 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Posti teel hääletamiseks peab kasutama blanketti, mis edastatakse aktsionärile vastavalt käesoleva seadustiku § 294 1. 1. lõike punktile 4. Põhikirjaga võib ette näha täpsemad nõuded blanketile, mis on vajalik posti teel hääletamiseks.“

§ 298 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada aktsiaseltsi tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi aktsionärid või nõukogu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjaga nähakse ette posti teel hääletamise täpne kord, muu hulgas tähtpäev, milleni võib posti teel hääli edastada, ning posti teel edastatud häälte muutmise või tühistamise kord ja tähtaeg enne üldkoosoleku toimumist. Põhikirjaga ette nähtav kord peab tagama aktsionäride tuvastamise ning posti teel hääletamise…“

§ 295 – Üldkoosoleku koht

§ 295 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirja muutmise otsustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku koht.“

§ 295: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 301 – Vara vähenemine

§ 301: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 301 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine, kui:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 301 lg 1 p 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda.“

§ 301 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 302 5. ja 6. lõiget.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 301 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse esindusõigus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vara vähenemine.“

§ 301 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku otsuse tühisus.“

§ 301: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama:“

§ 301 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.“

§ 301 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine, kui:“

§ 301 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikme volituste lõppemise või juhatuse uue liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik. Avaldusele tuleb lisada asjaomane nõukogu koosoleku protokoll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.“

§ 301 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest nõukogule, selle võimatuse korral esitades asjakohase avalduse äriregistri pidajale. Vastavalt kohaldatakse võlaõigusseaduse §-s 631 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.“

§ 301 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus aktsiaseltsi arvel mõistlike…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 302 5. ja 6. lõiget.“

§ 297 – Üldkoosoleku läbiviimine

§ 297 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku otsuse tühisus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku läbiviimine.“

§ 297 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäril on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet.“

§ 297 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „[Välja jäetud –.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui üldkoosolekul ei osale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aktsionärid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest.“

§ 297 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse, nõukogu või aktsionäride nõudel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate aktsionäride nimekiri, millesse kantakse üldkoosolekul osalevate aktsionäride nimed ja nende aktsiatest tulenevate häälte arv ning üldkoosolekul osalemise viis, samuti aktsionäri esindaja nimi. Kui aktsionär on enne üldkoosolekut hääletanud elektrooniliselt või posti teel…“

§ 297 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Seda nõuet ei kohaldata, kui aktsiaseltsil on ainult üks aktsionär.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosolekul võib osaleda aktsionär ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul.“

§ 297 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsil on üks aktsionär või kui lisaks temale on aktsionäriks vaid aktsiaselts ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata käesoleva seadustiku §-des 291, 293–297 ja 304 sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada aktsionäride poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Börsiaktsiaselts peab võimaldama aktsionäril teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest aktsiaseltsile turvalisel ja aktsionäride tuvastamist tagaval viisil kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhikirjaga võib määrata esindaja määramisest ja volituse tagasivõtmisest teatamise…“

§ 297 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui aktsionäre on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui põhikirjaga…“

§ 297 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäride üldkoosoleku korraldamise kulud kannab aktsiaselts. Kui üldkoosolek kutsutakse kokku aktsionäride nõudel või selle kutsuvad kokku aktsionärid ise, võib üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, jätta kulud üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku…“

§ 303 – Hääleõiguse piiramine

§ 303 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionär ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist…“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 303 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asendusliikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hääleõiguse piiramine.“

§ 303 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionär ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist…“

§ 303 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele aktsiaseltsi tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui aktsiaseltsil on üksnes üks aktsionär või kui aktsionäriks on lisaks temale aktsiaselts ise. Sel juhul peavad aktsiaseltsi ja ainuaktsionäri vahelised tehingud olema kirjalikud või nende kohta tuleb viivitamata vormistada aktsionäri allkirjastatud dokument…“

§ 304 – Üldkoosoleku protokoll

§ 304 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 304 lg 1 p 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega;“ Uues redaktsioonis on sõnastus „koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, muu hulgas aktsiate arv, mille poolt anti hääled, häältega esindatud aktsiate osakaal aktsiakapitalist, häälte koguarv, iga otsuse poolt ja vastu antud häälte arv ning erapooletuks jäänud häälte arv;“

§ 304 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse esimees.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku protokoll.“

§ 304 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:“

§ 304 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri. Üldkoosoleku protokollile lisatakse ka esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.…“

§ 304 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui välja kuulutatakse aktsiaseltsi pankrot ja juhatuse liikme leping lõpeb, võib juhatuse liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema aktsionäridele kättesaadav aktsiaseltsi asukohas või aktsiaseltsi kodulehel. Kui aktsiaselts avalikustab protokolli ainult oma kodulehel, tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates sellele asjaolule ja kodulehe aadressile viidata.…“

§ 304 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäril on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja, kui protokoll ei ole kättesaadav aktsiaseltsi kodulehel.“

§ 304 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „[Välja jäetud –.“

§ 304 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse, nõukogu või aktsionäride nõudel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut.“

§ 304 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Seda nõuet ei kohaldata, kui aktsiaseltsil on ainult üks aktsionär.“

§ 299 – Üldkoosoleku otsus

§ 299 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üheisikuaktsiaseltsi üldkoosolek.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku otsus.“

§ 299 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seaduses sätestatud või põhikirjas ettenähtud juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik seaduses või põhikirjaga ette nähtud…“

§ 299 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 299 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Häälte arvestamisel võetakse aluseks käesoleva seadustiku § 297 3. lõikes nimetatud aktsionäride nimekiri.“

§ 300 – Põhikirja muutmise otsustamine

§ 300 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse pädevus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirja muutmise otsustamine.“

§ 300 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 49 1 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on lisaks esimeses lauses sätestatule…“

§ 300 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta, üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst.“

§ 306 – Juhatuse pädevus

§ 306 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 306 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ärisaladuse tagamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse pädevus.“

§ 306 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi.“

§ 306 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik või on vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel, samuti teisi tehinguid, mille tegemiseks on nõukogu nõusolek vajalik. Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid küsimusi…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.“

§ 306 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks aktsiaseltsile oluline kahju.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka…“

§ 306 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha…“

§ 306 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu nimetab ja kutsub tagasi prokuristi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist.“

§ 306 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas või nõukogu või juhatuse otsusega.“

§ 306 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda nõukogu iga liige. Nõukogu kinnitab ka aktsiaseltsi aastaeelarve, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus valmistab ette üldkoosolekul arutamisele tulevad küsimused, koostab otsuste eelnõud ja vajalikud projektid ning tagab üldkoosoleku otsuste täitmise.“

§ 306 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus tagab vajalike abinõude rakendamise, eelkõige sisekontrolli korraldamise, et avastada võimalikult varakult aktsiaseltsi tegutsemist ohustavad asjaolud.“

§ 302 – Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine

§ 302 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine.“

§ 302 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.“

§ 302 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustamise tähtaja jooksul vaidlustatud või on hagi jäetud rahuldamata.“

§ 302 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga, võib aktsiaselts juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib…“

§ 302 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil aktsiaselts sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus ei aruta hagi saamisel asja enne, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud erinevad hagid liidetakse ühte menetlusse.“

§ 302 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi aktsionäride, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.“

§ 302 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts ei või nõuda käesoleva paragrahvi 1. lõikes näidatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui juhatuse liikmed tegutsesid kooskõlas üldkoosoleku või nõukogu seadusliku otsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks.“

§ 309 – Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine

§ 309 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 309 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks…“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 309 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu pädevus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine.“

§ 309 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohta koostatud protokoll nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise kohta on notariaalselt tõestatud, esitab nõukogu nimekirja muudatused juhatuse asemel äriregistrile protokolli tõestanud notar justiitsministri kehtestatud korras, olles eelnevalt kontrollinud käesoleva…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek.“

§ 309 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks…“

§ 309 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.“

§ 309 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Seaduse või põhikirjaga võib ette näha, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed valitakse või määratakse ja kutsutakse tagasi käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erineval viisil.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikme volituste lõppemise või juhatuse uue liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik. Avaldusele tuleb lisada asjaomane nõukogu koosoleku protokoll.“

§ 309 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liige valitakse viieks aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud volituste lühemat tähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.“

§ 309 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku otsusel võib üldkoosoleku valitud nõukogu liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Nõukogu liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Nõukogu liikmed, kes ei ole valitud üldkoosoleku poolt, võib…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 61 sätestatut.“

§ 305 – Üheisikuaktsiaseltsi üldkoosolek

§ 305 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Konkurentsikeeld.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üheisikuaktsiaseltsi üldkoosolek.“

§ 305 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud kahju hüvitamise nõue esitada ka juhul, kui aktsiaselts on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsil on üks aktsionär või kui lisaks temale on aktsionäriks vaid aktsiaselts ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata käesoleva seadustiku §-des 291, 293–297 ja 304 sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada aktsionäride poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas…“

§ 305 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui aktsionäre on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad.“

§ 312 – Konkurentsikeeld

§ 312 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liige ei või nõukogu nõusolekuta:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 312 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Konkurentsikeeld.“

§ 312 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada äriregistri pidajale. Teatamiseks tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga, võib aktsiaselts juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.“

§ 312 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Juhatuse liige ei või nõukogu nõusolekuta:“

§ 312 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil aktsiaselts sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.“

§ 307 – Juhatuse esindusõigus

§ 307 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikme tasu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse esindusõigus.“

§ 307 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.“

§ 307 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu peab taotlema juhatuselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist, kui see ilmselt on vajalik aktsiaseltsi huvides.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.“

§ 307 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu täpsema töökorra võib ette näha põhikirjaga või üldkoosoleku või nõukogu otsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.“

§ 307 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada aktsiaseltsi tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi aktsionärid või nõukogu.“

§ 314 – Juhatuse liikme tasu

§ 314 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 314 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu koosolek.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikme tasu.“

§ 314 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega.“

§ 314 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele aktsiaseltsi tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga.“

§ 314 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.“

§ 314 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.“

§ 314 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui välja kuulutatakse aktsiaseltsi pankrot ja juhatuse liikme leping lõpeb, võib juhatuse liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest.“

§ 308 – Juhatuse liikmed

§ 308 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmete vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmed.“

§ 308 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liige ei pea olema aktsionär.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.“

§ 308 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „[Välja jäetud –.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.“

§ 308 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.“

§ 308 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 49 1 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 49 1 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse…“

§ 308 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus esitab äriregistrile nõukogu liikmete nimekirja, milles peavad olema märgitud liikmete nimed, isikukoodid ning liikme volituste alguskuupäevad, käesoleva seadustiku § 62 7. lõikes nimetatud juhul ka aadressid. Nõukogu liikmete muutumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile nõukogu liikmete uue…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.“

§ 310 – Asendusliikmed

§ 310 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu õigused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asendusliikmed.“

§ 310: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus aktsiaseltsi arvel mõistlike…“

§ 317 – Nõukogu õigused

§ 317 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 317 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Muus osas kohaldatakse nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamisele käesoleva seadustiku § 302 4.–6. lõikes sätestatut ja otsuse tühisusele § 301 1 3.–5. lõikes sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik või on vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel, samuti teisi tehinguid, mille tegemiseks on nõukogu nõusolek vajalik. Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid küsimusi…“

§ 317 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ja sellega on nõus kõik nõukogu liikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks aktsiaseltsile oluline kahju.“

§ 317 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu esimees saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.“

§ 317 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui otsus tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole nõukogu liikmete häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu nimetab ja kutsub tagasi prokuristi.“

§ 317 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Konkurentsikeeld.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu õigused.“

§ 317 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:“

§ 317 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud liikmete kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda nõukogu iga liige. Nõukogu kinnitab ka aktsiaseltsi aastaeelarve, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse.“

§ 317 lg 8: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja.“

§ 317 lg 10: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui nõukogu liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga, võib aktsiaselts nõukogu liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu peab taotlema juhatuselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist, kui see ilmselt on vajalik aktsiaseltsi huvides.“

§ 317 lg 11: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil aktsiaselts sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu täpsema töökorra võib ette näha põhikirjaga või üldkoosoleku või nõukogu otsusega.“

§ 317 lg 6: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele.“

§ 317 lg 9: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused.“

§ 311 – Juhatuse esimees

§ 311 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse esimees.“

§ 311: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mõjuval põhjusel võib väljalangenud nõukogu liikme asemele uue liikme määrata kohus juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. Kohtu määratud nõukogu liikmel on õigus aktsiaseltsi arvel…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule.“

§ 319 – Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine

§ 319 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest üldkoosolekule või enda määrajale, selle võimatuse korral esitades asjakohase avalduse äriregistri pidajale. Vastavalt kohaldatakse võlaõigusseaduse §-s 631 sätestatut.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 319 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikme töö tasustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine.“

§ 319 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.“

§ 319 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel nõukogu liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Seaduse või põhikirjaga võib ette näha, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed valitakse või määratakse ja kutsutakse tagasi käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erineval viisil.“

§ 319 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liige valitakse viieks aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud volituste lühemat tähtaega.“

§ 319 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui aktsiaselts on nõudest nõukogu liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel nõukogu liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku otsusel võib üldkoosoleku valitud nõukogu liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Nõukogu liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Nõukogu liikmed, kes ei ole valitud üldkoosoleku poolt, võib enne…“

§ 319 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt.“

§ 319 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „[Välja jäetud –.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mõjuval põhjusel võib väljalangenud nõukogu liikme asemele uue liikme määrata kohus juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. Kohtu määratud nõukogu liikmel on õigus aktsiaseltsi arvel…“

§ 319 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus esitab äriregistrile audiitorite nimekirja, milles peavad olema märgitud audiitorite nimed ja isikukoodid ning nende audiitoritegevuse õiguslik alus. Audiitorite muutumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile audiitorite uue nimekirja. Äriregistrile esitatavale audiitorite nimekirjale tuleb lisada…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule või enda määrajale. Nõukogu liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta…“

Muudatused § 313 kuni § 337

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 313 pealkiri kuni § 337 lg 2.

• § 313 – Ärisaladuse tagamine: § 313 pealkiri, § 313 lg 1, § 313 lg 2
• § 315 – Juhatuse liikmete vastutus: § 315 pealkiri, § 315 lg 1, § 315 lg 2, § 315 lg 3, § 315 lg 4, § 315 lg 5
• § 316 – Nõukogu pädevus: § 316, § 316 pealkiri
• § 322 – Nõukogu otsus: § 322 lg 7, § 322 pealkiri, § 322 lg 1, § 322 lg 1, § 322 lg 1, § 322 lg 2, § 322 lg 3, § 322 lg 4, § 322 lg 5, § 322 lg 6, § 322 lg 7, § 322 lg 8
• § 323 – Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata: § 323 lg 4, § 323 pealkiri, § 323 lg 1, § 323 lg 2, § 323 lg 3, § 323 lg 4, § 323 lg 5, § 323 lg 6
• § 324 – Konkurentsikeeld: § 324 lg 1, § 324 pealkiri, § 324 lg 1, § 324 lg 2, § 324 lg 3
• § 318 – Nõukogu liikmed: § 318 pealkiri, § 318 lg 1, § 318 lg 2, § 318 lg 3, § 318 lg 4, § 318 lg 4, § 318 lg 5, § 318 lg 5, § 318 lg 6
• § 320 – Nõukogu esimees: § 320 pealkiri, § 320
• § 321 – Nõukogu koosolek: § 321 pealkiri, § 321 lg 1, § 321 lg 2, § 321 lg 3, § 321 lg 3, § 321 lg 4, § 321 lg 5
• § 325 – Ärisaladuse tagamine: § 325 pealkiri, § 325 lg 1, § 325 lg 2
• § 326 – Nõukogu liikme töö tasustamine: § 326 pealkiri, § 326 lg 1, § 326 lg 2, § 326 lg 3, § 326 lg 4, § 326 lg 5
• § 332 – Aruannete esitamine: § 332 lg 3, § 332 pealkiri, § 332 lg 1, § 332 lg 2, § 332 lg 3, § 332 lg 4
• § 327 – Nõukogu liikme vastutus: § 327 pealkiri, § 327 lg 1, § 327 lg 2, § 327 lg 3, § 327 lg 4, § 327 lg 5
• § 328 – Audiitori nimetamine: § 328 pealkiri, § 328 lg 1, § 328 lg 2, § 328 lg 3, § 328 lg 4
• § 334 – Majandusaasta aruande kinnitamine ja esitamine äriregistrile: § 334 lg 2, § 334 pealkiri, § 334 lg 1, § 334 lg 2
• § 329 – Audiitori volituste tähtaeg: § 329 pealkiri, § 329 pealkiri, § 329, § 329 lg 1, § 329 lg 2, § 329 lg 3
• § 330 – Erikontroll: § 330 pealkiri, § 330 lg 1, § 330 lg 2, § 330 lg 2, § 330 lg 3, § 330 lg 4, § 330 lg 5, § 330 lg 6
• § 331 – Majandusaasta aruande koostamine: § 331 pealkiri, § 331
• § 339 – Üldkoosoleku kokkukutsumise teade: § 339, § 339 pealkiri, § 339
• § 333 – Nõukogu õigused aruannete koostamisel: § 333 pealkiri, § 333 lg 1, § 333 lg 2
• § 335 – Kasumi jaotamise otsus: § 335 pealkiri, § 335 lg 1, § 335 lg 1, § 335 lg 2
• § 342 – Aktsiakapitali suurendamise otsus: § 342, § 342 pealkiri, § 342
• § 336 – Reservkapitali moodustamine: § 336 pealkiri, § 336 lg 1, § 336 lg 2, § 336 lg 3
• § 343 – Äriregistri kande tegemine: § 343 lg 1, § 343 pealkiri, § 343 pealkiri, § 343 lg 1, § 343 lg 3, § 343 lg 4, § 343 lg 4, § 343 lg 4, § 343 lg 5, § 343 lg 1, § 343 lg 2, § 343 lg 2, § 343 lg 3
• § 337 – Reservkapitali kasutamine: § 337 pealkiri, § 337 lg 1, § 337 lg 2

§ 313 – Ärisaladuse tagamine

§ 313 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu esimees.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ärisaladuse tagamine.“

§ 313 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude. Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.“

§ 313 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul, alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel, audiitoritel või aktsionäridel õigus koosolek ise…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts ei või nõuda käesoleva paragrahvi 1. lõikes näidatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui juhatuse liikmed tegutsesid kooskõlas üldkoosoleku või nõukogu seadusliku otsusega.“

§ 315 – Juhatuse liikmete vastutus

§ 315 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu otsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmete vastutus.“

§ 315 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.“

§ 315 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl, kui põhikirjaga on nii ette nähtud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“

§ 315 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus aktsiaseltsi huvidega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.“

§ 315 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“

§ 315 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui nõukogu on vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustamise tähtaja jooksul vaidlustatud või on hagi jäetud rahuldamata.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud kahju hüvitamise nõue esitada ka juhul, kui aktsiaselts on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või…“

§ 316 – Nõukogu pädevus

§ 316: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või aktsionär, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning nõukogu liige, kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel. Nõukogu liige, kes osales otsuse vastuvõtmisel…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule.“

§ 316 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu pädevus.“

§ 322 – Nõukogu otsus

§ 322 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 322 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori volituste tähtaeg.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu otsus.“

§ 322 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud korras nõuda ka aktsionäride üldkoosoleku nimetatud erikontrolli läbiviija asendamist, kui sellel isikul ilmselt ei ole erikontrolliks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude.“

§ 322 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid, vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kui erikontrolli läbiviijad määrab üldkoosolek, kinnitab üldkoosolek ka nende tasustamise korra. Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga.“

§ 322 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava aktsiaseltsiga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes. Erikontrolli läbiviija peab hoidma aktsiaseltsi…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“

§ 322 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad aktsionäride üldkoosolekule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl, kui põhikirjaga on nii ette nähtud.“

§ 322 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erikontrolli läbiviija vastutusele kohaldatakse seaduses kohustusliku audiitorkontrolli läbiviija vastutuse kohta sätestatut. Erikontrolli tegeva vandeadvokaadi või advokaadiühingu vastutusele kohaldatakse advokatuuriseaduses sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus aktsiaseltsi huvidega.“

§ 322 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest.“

§ 322 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui nõukogu on vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustamise tähtaja jooksul vaidlustatud või on hagi jäetud rahuldamata.“

§ 322 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus esitab majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või aktsionär, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning nõukogu liige, kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel. Nõukogu liige, kes osales otsuse vastuvõtmisel…“

§ 322 lg 7: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul.“

§ 322 lg 8: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Muus osas kohaldatakse nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamisele käesoleva seadustiku § 302 4.–6. lõikes sätestatut ja otsuse tühisusele § 301 1 3.–5. lõikes sätestatut.“

§ 323 – Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

§ 323 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 323 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori asendamine kohtu poolt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata.“

§ 323 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud aastaaruande. Aruandes peab lisaks näitama, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ja sellega on nõus kõik nõukogu liikmed.“

§ 323 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogul on õigus teha muudatusi kasumi jaotamise ettepanekus enne selle esitamist üldkoosolekule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu esimees saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab…“

§ 323 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad aktsiaseltsilt nõuda, et järeldusotsuse andnud audiitor peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma järeldusotsuse kohta selgitusi, kui aktsionärid on esitanud…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui otsus tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole nõukogu liikmete häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 323 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse:“

§ 323 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud liikmete kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.“

§ 323 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Emaettevõtja, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, võtab kasumi jaotamise otsuse vastu konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel. Konsolideeritud aruannetel põhinevat kasumit ei ole lubatud jaotada niivõrd, kuivõrd see vähendaks emaettevõtja netovara tasemeni alla aktsiakapitali ja…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.“

§ 324 – Konkurentsikeeld

§ 324 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liige ei või üldkoosoleku otsuseta:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 324 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erikontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Konkurentsikeeld.“

§ 324 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kasumi jaotamise otsuses märgitakse:“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liige ei või üldkoosoleku otsuseta:“

§ 324 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui nõukogu liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga, võib aktsiaselts nõukogu liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.“

§ 324 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil aktsiaselts sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.“

§ 318 – Nõukogu liikmed

§ 318 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ärisaladuse tagamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikmed.“

§ 318 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.“

§ 318 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts ei või nõuda käesoleva paragrahvi 1. lõikes näidatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui nõukogu liikmed tegutsesid kooskõlas üldkoosoleku seadusliku otsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liige ei pea olema aktsionär.“

§ 318 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu suuruse otsustab üldkoosolek. Esimestele nõukogu liikmetele tasu maksmise otsustavad asutajad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „[Välja jäetud –.“

§ 318 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning nõukogu liikmega lepingu sõlmimisel tuleb tagada, et nõukogu liikmele aktsiaseltsi tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses nõukogu liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.“

§ 318 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja nõukogu liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 49 1 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse…“

§ 318 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud vähendamine ei puuduta nõukogu liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Nõukogu liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus esitab äriregistrile nõukogu liikmete nimekirja, milles peavad olema märgitud liikmete nimed, isikukoodid ning liikme volituste alguskuupäevad, käesoleva seadustiku § 62 7. lõikes nimetatud juhul ka aadressid. Nõukogu liikmete muutumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile nõukogu liikmete uue…“

§ 318 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui välja kuulutatakse aktsiaseltsi pankrot ja nõukogu liikme leping lõpeb, võib nõukogu liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohta koostatud protokoll nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise kohta on notariaalselt tõestatud, esitab nõukogu nimekirja muudatused juhatuse asemel äriregistrile protokolli tõestanud notar justiitsministri kehtestatud korras, olles eelnevalt kontrollinud käesoleva…“

§ 318 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.“

§ 320 – Nõukogu esimees

§ 320 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu liikme vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu esimees.“

§ 320: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mõjuval põhjusel võib väljalangenud audiitori asemele määrata audiitori kohus juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori valimiseni üldkoosoleku poolt. Kohus määrab ka tema poolt määratud audiitorite tasustamise korra ja tasu…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada äriregistri pidajale. Teatamiseks tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus.“

§ 321 – Nõukogu koosolek

§ 321 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori nimetamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu koosolek.“

§ 321 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.“

§ 321 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus, nõukogu või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud audiitori asendamist, kui üldkoosoleku määratud isikul ilmselt ei ole auditi tegemiseks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses. Kohus kuulab ära…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude. Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik.“

§ 321 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse võib esitada kahe nädala jooksul, alates audiitori nimetamisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul, alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel, audiitoritel või aktsionäridel õigus koosolek ise…“

§ 321 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus määrab enda määratud audiitori tasustamise korra ja tasu suuruse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest.“

§ 321 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäride üldkoosolekul võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.“

§ 321 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust…“

§ 325 – Ärisaladuse tagamine

§ 325 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Majandusaasta aruande koostamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ärisaladuse tagamine.“

§ 325 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.“

§ 325 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti aktsiakapitali suurendamiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts ei või nõuda käesoleva paragrahvi 1. lõikes näidatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui nõukogu liikmed tegutsesid kooskõlas üldkoosoleku seadusliku otsusega.“

§ 326 – Nõukogu liikme töö tasustamine

§ 326 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aruannete esitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikme töö tasustamine.“

§ 326 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu suuruse otsustab üldkoosolek. Esimestele nõukogu liikmetele tasu maksmise otsustavad asutajad.“

§ 326 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning nõukogu liikmega lepingu sõlmimisel tuleb tagada, et nõukogu liikmele aktsiaseltsi tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses nõukogu liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga.“

§ 326 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendatakse täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja nõukogu liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.“

§ 326 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud vähendamine ei puuduta nõukogu liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Nõukogu liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.“

§ 326 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiakapitali suurendamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosoleku kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui välja kuulutatakse aktsiaseltsi pankrot ja nõukogu liikme leping lõpeb, võib nõukogu liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest.“

§ 332 – Aruannete esitamine

§ 332 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 332 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aruannete esitamine.“

§ 332 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „346. Nõude tasaarvestamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile.“

§ 332 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Uute aktsiate eest tasumisel võib üldkoosoleku otsusel tasaarvestada aktsionäri või muu aktsiat märkida sooviva isiku nõude aktsiaseltsi vastu, kui see ei kahjusta aktsiaseltsi ega tema võlausaldajate huve. Nõuet tuleb hinnata nagu mitterahalist sissemakset.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus esitab majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.“

§ 332 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse:“

§ 332 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ilmneb, et aktsiaid on märgitud üle kavandatud aktsiakapitali suurendamise, otsustab nõukogu aktsiate jaotuse märkijate vahel vastavalt märgitud aktsiate arvule ning liigmärgitud aktsiate tühistamise, kui aktsiakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Liigmärgitud aktsiate eest tasutu tuleb…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut.“

§ 327 – Nõukogu liikme vastutus

§ 327 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu õigused aruannete koostamisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikme vastutus.“

§ 327 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.“

§ 327 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on aktsiakapitali suurendamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule antud vähemalt 2/3 igat liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjas võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“

§ 327 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiakapitali suurendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, tuleb põhikirja muutmine otsustada enne aktsiakapitali suurendamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel nõukogu liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.“

§ 327 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsust ei või vastu võtta enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“

§ 327 lg 5: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui aktsiaselts on nõudest nõukogu liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel nõukogu liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.“

§ 328 – Audiitori nimetamine

§ 328 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Majandusaasta aruande kinnitamine ja esitamine äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori nimetamine.“

§ 328 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.“

§ 328 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „[Välja jäetud –.“

§ 328 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahalise sissemakse üleandmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjaga. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus esitab äriregistrile audiitorite nimekirja, milles peavad olema märgitud audiitorite nimed ja isikukoodid ning nende audiitoritegevuse õiguslik alus. Audiitorite muutumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile audiitorite uue nimekirja. Äriregistrile esitatavale audiitorite nimekirjale tuleb lisada…“

§ 328 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus peab esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mõjuval põhjusel võib väljalangenud audiitori asemele määrata audiitori kohus juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori valimiseni üldkoosoleku poolt. Kohus määrab ka tema poolt määratud audiitorite tasustamise korra ja tasu…“

§ 334 – Majandusaasta aruande kinnitamine ja esitamine äriregistrile

§ 334 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omanike nimekiri majandusaasta aruande…“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 334 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Majandusaasta aruande kinnitamine ja esitamine äriregistrile.“

§ 334 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku otsusega võib juhatusele anda õiguse pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigusi teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu. Kui juhatuse antud uueks tähtpäevaks on aktsiad märgitud, loetakse märkimine kehtivaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad aktsiaseltsilt nõuda, et järeldusotsuse andnud audiitor peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma järeldusotsuse kohta selgitusi, kui aktsionärid on esitanud…“

§ 334 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsusega võib ette näha tähtpäeva, millest alates aktsiad annavad õiguse saada dividendi. See õigus ei või tekkida hiljem kui aktsiakapitali suurendamisele järgneva majandusaasta eest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omanike nimekiri majandusaasta aruande…“

§ 329 – Audiitori volituste tähtaeg

§ 329 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kasumi jaotamise otsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori volituste tähtaeg.“

§ 329 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Reservkapitali moodustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori asendamine kohtu poolt.“

§ 329: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Fondiemissiooniga aktsiakapitali suurendamisel tuleb registripidajale esitatavas avalduses kinnitada, et avalduse allkirjastanud juhatuse liikmete teada ei ole aktsiaseltsi vara alates ajast, mille seisuga koostati aktsiakapitali suurendamise aluseks olev bilanss, kuni registripidajale avalduse esitamiseni selliselt…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.“

§ 329 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registripidaja ei pea kontrollima aktsiakapitali suurendamise aluseks oleva bilansi sisulist vastavust seadusele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus, nõukogu või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud audiitori asendamist, kui üldkoosoleku määratud isikul ilmselt ei ole auditi tegemiseks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses. Kohus kuulab ära…“

§ 329 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapital loetakse suurendatuks ja uutest või suurendatud nimiväärtusega aktsiatest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisest äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse võib esitada kahe nädala jooksul, alates audiitori nimetamisest.“

§ 329 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt aktsiakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus määrab enda määratud audiitori tasustamise korra ja tasu suuruse.“

§ 330 – Erikontroll

§ 330 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Reservkapitali kasutamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Erikontroll.“

§ 330 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäride üldkoosolekul võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist.“

§ 330 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue aegub viie aasta möödumisel aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli…“

§ 330 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sissemaksega aktsiakapitali suurendamisel kohaldatakse aktsiaseltsi asutamisel sissemaksete tegemise ja aktsiate märkimise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud korras nõuda ka aktsionäride üldkoosoleku nimetatud erikontrolli läbiviija asendamist, kui sellel isikul ilmselt ei ole erikontrolliks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema…“

§ 330 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäril on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga. Aktsionäride eesõiguse võib välistada üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest. Juhatus peab aktsionäridele eelnevalt esitama kirjaliku selgituse, miks märkimise eesõiguse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid, vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kui erikontrolli läbiviijad määrab üldkoosolek, kinnitab üldkoosolek ka nende tasustamise korra. Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus.“

§ 330 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionär võib võõrandada oma aktsiate märkimise eesõiguse samadel tingimustel kui aktsia.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava aktsiaseltsiga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes. Erikontrolli läbiviija peab hoidma aktsiaseltsi…“

§ 330 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid ja lastakse välja ühte või mõnda liiki uusi aktsiaid, on nende märkimisel vastavat liiki aktsiate omanikel eesõigus teiste aktsionäride ees.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad aktsionäride üldkoosolekule. Aruande kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 294 4. lõike punkti 8 ja 4 2. lõiget.“

§ 330 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus saadab üldkoosoleku otsuse uute aktsiate märkimise eesõigust omavatele aktsionäridele, kes ei võtnud üldkoosolekust osa.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Erikontrolli läbiviija vastutusele kohaldatakse seaduses kohustusliku audiitorkontrolli läbiviija vastutuse kohta sätestatut. Erikontrolli tegeva vandeadvokaadi või advokaadiühingu vastutusele kohaldatakse advokatuuriseaduses sätestatut.“

§ 331 – Majandusaasta aruande koostamine

§ 331 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise viisid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Majandusaasta aruande koostamine.“

§ 331: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiate eesõigusega märkimise aeg on kaks nädalat aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, kui üldkoosoleku otsuses ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.“

§ 339 – Üldkoosoleku kokkukutsumise teade

§ 339: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendamiseks märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 339 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri eesõigus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade.“

§ 339: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiakapitali suurendamiseks märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates:“

§ 333 – Nõukogu õigused aruannete koostamisel

§ 333 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu õigused aruannete koostamisel.“

§ 333 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiate märkimine loetakse ebaõnnestunuks, kui aktsiakapitali suurendamise otsuses näidatud tähtaja jooksul ei märgita kõiki uusi aktsiaid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud aastaaruande. Aruandes peab lisaks näitama, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud.“

§ 333 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Märkimise ebaõnnestumisel lõpevad märkijate kõik märkimisega seotud õigused ja aktsiakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama. Tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogul on õigus teha muudatusi kasumi jaotamise ettepanekus enne selle esitamist üldkoosolekule.“

§ 335 – Kasumi jaotamise otsus

§ 335 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kasumi jaotamise otsus.“

§ 335 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiakapitali suurendamise otsuses ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtpäeva, tekib õigus saada dividendi majandusaastal, millal on tehtud aktsiakapitali suurendamise kanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel.“

§ 335 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhikirjaga võib anda nõukogule kuni kolmeks aastaks õiguse suurendada aktsiakapitali sissemaksete tegemisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Emaettevõtja, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, võtab kasumi jaotamise otsuse vastu konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel. Konsolideeritud aruannetel põhinevat kasumit ei ole lubatud jaotada niivõrd, kuivõrd see vähendaks emaettevõtja netovara tasemeni alla aktsiakapitali ja…“

§ 335 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kasumi jaotamise otsuses märgitakse:“

§ 342 – Aktsiakapitali suurendamise otsus

§ 342: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsuses märgitakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 342 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kasumi jaotamises osalemine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsus.“

§ 342: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsuses märgitakse:“

§ 336 – Reservkapitali moodustamine

§ 336 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistri kande tegemine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Reservkapitali moodustamine.“

§ 336 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogul on käesoleva seadustiku § 347 3. lõikes nimetatud õigused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel.“

§ 336 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahalise sissemaksega võib nõukogu väljalastud aktsiate eest tasuda ainult juhul, kui see on ette nähtud põhikirjas.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist.“

§ 336 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrile esitatavale avaldusele aktsiakapitali suurendamise kohta lisatakse nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, käesoleva seadustiku §-s 323 sätestatud juhul hääletusprotokoll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.“

§ 343 – Äriregistri kande tegemine

§ 343 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon läbi viidud, esitab juhatus äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 343 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistri kande tegemine.“

§ 343 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Fondiemissioon.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmete vastutus aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmisel.“

§ 343 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui aktsiakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon läbi viidud, esitab juhatus äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“

§ 343 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise puhul võib aktsiate eest tasuda üksnes rahas.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mitterahalise sissemakse üleandmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjaga. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust.“

§ 343 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus esitab avalduse aktsiakapitali tingimusliku suurendamise äriregistrisse kandmiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus peab esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest.“

§ 343 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel ei või aktsiaid välja anda enne aktsiakapitali tingimusliku suurendamise äriregistrisse kandmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Fondiemissiooniga aktsiakapitali suurendamisel tuleb registripidajale esitatavas avalduses kinnitada, et avalduse allkirjastanud juhatuse liikmete teada ei ole aktsiaseltsi vara alates ajast, mille seisuga koostati aktsiakapitali suurendamise aluseks olev bilanss, kuni registripidajale avalduse esitamiseni selliselt…“

§ 343 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel omandab saaja aktsia aktsiaseltsile esitatud tahteavalduse alusel nagu aktsia märkimisel. Juhatus laseb aktsiaid välja üksnes üldkoosoleku otsuse alusel ja selle täitmiseks ning mitte enne aktsia väljalaskehinna tasumist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Registripidaja ei pea kontrollima aktsiakapitali suurendamise aluseks oleva bilansi sisulist vastavust seadusele.“

§ 343 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral loetakse aktsiakapital suurendatuks aktsia väljaandmisest alates.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapital loetakse suurendatuks ja uutest või suurendatud nimiväärtusega aktsiatest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisest äriregistrisse.“

§ 343 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus esitab hiljemalt ühe kuu jooksul, alates aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest, äriregistri pidajale avalduse selle kohta, et kanda registrisse, millises ulatuses on majandusaasta jooksul aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel aktsiaid välja antud ja aktsiakapital suurenenud. Avalduses…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt aktsiakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.“

§ 343 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kehtetu.“

§ 343 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosolek võib otsustada aktsiakapitali tingimusliku suurendamise märkimisõiguse kasutamise ulatuses ka juhul, kui aktsiakapitali suurendamisel väljalastavad aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul või nende kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses.“

§ 343 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul võib üldkoosolek otsustada aktsiakapitali tingimusliku suurendamise suuremas ulatuses kui 1/3 otsuse tegemise ajal olemasolevast aktsiakapitalist, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue aegub viie aasta möödumisel aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest.“

§ 337 – Reservkapitali kasutamine

§ 337 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmete vastutus aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Reservkapitali kasutamine.“

§ 337 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts võib suurendada aktsiakapitali aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon).“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti aktsiakapitali suurendamiseks.“

§ 337 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Fondiemissiooni võib üldkoosolek otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.“

Muudatused § 338 kuni § 366

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 338 pealkiri kuni § 366 lg 1.

• § 338 – Aktsiakapitali suurendamise viisid: § 338 pealkiri, § 338 lg 1, § 338 lg 2
• § 340 – Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid: § 340 pealkiri, § 340
• § 346 – Liigmärkimine: § 346 lg 1, § 346 pealkiri, § 346 lg 1, § 346 lg 2
• § 341 – Aktsiakapitali suurendamise otsustamine: § 341 pealkiri, § 341 lg 1, § 341 lg 2, § 341 lg 3, § 341 lg 4
• § 349 – Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali: § 349 lg 2, § 349 pealkiri, § 349 lg 1, § 349 lg 2, § 349 lg 2, § 349 lg 3, § 349 lg 4
• § 350 – Fondiemissioon: § 350 lg 5, § 350 pealkiri, § 350 lg 1, § 350 lg 2, § 350 lg 3, § 350 lg 4, § 350 lg 5, § 350 lg 6
• § 344 – Asutamissätete kohaldamine: § 344 pealkiri, § 344
• § 351 – Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine: § 351 lg 5, § 351 lg 6, § 351 lg 7, § 351 pealkiri, § 351 pealkiri, § 351 pealkiri, § 351 lg 1, § 351 lg 2, § 351 lg 3, § 351 lg 4, § 351 lg 5, § 351 lg 6, § 351 lg 7, § 351 lg 8, § 351 lg 1, § 351 lg 2, § 351 lg 3, § 351 lg 4, § 351 lg 5, § 351 lg 1, § 351 lg 2, § 351 lg 3, § 351 lg 4, § 351 lg 5
• § 345 – Aktsionäri eesõigus: § 345 pealkiri, § 345 lg 1, § 345 lg 1, § 345 lg 2, § 345 lg 3, § 345 lg 4, § 345, § 345
• § 347 – Märkimise ebaõnnestumine: § 347 pealkiri, § 347 lg 1, § 347 lg 2, § 347 lg 3
• § 348 – Kasumi jaotamises osalemine: § 348 pealkiri, § 348 lg 1, § 348 lg 2
• § 354 – Üldkoosoleku kokkukutsumise teade: § 354, § 354 pealkiri, § 354
• § 357 – Aktsiakapitali vähendamise otsus: § 357, § 357 pealkiri, § 357
• § 352 – Aktsiakapitali vähendamise viisid: § 352 pealkiri, § 352 lg 1, § 352 lg 2
• § 359 – Avalduse esitamine äriregistrile: § 359 lg 1, § 359 pealkiri, § 359 lg 1, § 359 lg 2, § 359 lg 3
• § 355 – Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid: § 355 pealkiri, § 355
• § 356 – Aktsiakapitali vähendamise otsustamine: § 356 pealkiri, § 356 lg 1, § 356 lg 2, § 356 lg 2, § 356 lg 3
• § 363 – Aktsiate ülevõtmise taotlus: § 363 lg 3, § 363, § 363 p 3, § 363 pealkiri, § 363 lg 1, § 363 lg 1 p 1, § 363 pealkiri, § 363 pealkiri, § 363 lg 4, § 363 pealkiri, § 363 pealkiri, § 363, § 363 pealkiri, § 363 pealkiri, § 363 pealkiri, § 363 lg 1, § 363 lg 2, § 363 lg 1, § 363 lg 2, § 363 lg 3, § 363 lg 4, § 363 pealkiri, § 363 lg 1, § 363 lg 2, § 363 pealkiri, § 363, § 363 pealkiri, § 363 lg 1, § 363 pealkiri, § 363 lg 2, § 363 lg 2, § 363 lg 3, § 363 lg 4, § 363 lg 1, § 363 lg 1, § 363 lg 2, § 363, § 363 lg 1, § 363 lg 2, § 363 lg 1, § 363 lg 2, § 363 lg 3, § 363 lg 4, § 363 lg 5, § 363 lg 1, § 363 lg 2, § 363
• § 358 – Võlausaldajatele teatamine: § 358 pealkiri, § 358 lg 1, § 358 lg 2, § 358 lg 3
• § 353 – Aktsiakapitali vähendamise ulatus: § 353 pealkiri, § 353 lg 1, § 353 lg 2, § 353 lg 3, § 353 lg 4
• § 361 – Väljamakse aktsionäridele: § 361 pealkiri, § 361 lg 1, § 361 lg 2
• § 362 – Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine: § 362 pealkiri, § 362 lg 1, § 362 lg 2, § 362 lg 3, § 362 lg 4
• § 364 – Aktsiaseltsi lõpetamise alused: § 364, § 364 pealkiri, § 364
• § 365 – Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine üldkoosolekul: § 365 lg 1, § 365 pealkiri, § 365 lg 1, § 365 lg 2, § 365 lg 3
• § 366 – Sundlõpetamine: § 366 lg 1, § 366 lg 2, § 366 pealkiri, § 366 lg 2, § 366 lg 3, § 366 lg 1

§ 338 – Aktsiakapitali suurendamise viisid

§ 338 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutamissätete kohaldamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise viisid.“

§ 338 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „[Kehtetu –.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamisega.“

§ 338 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Fondiemissiooni korral suureneb aktsionäri osa aktsiakapitalis võrdeliselt tema aktsiate nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali suurendatakse täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta.“

§ 340 – Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid

§ 340 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Liigmärkimine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid.“

§ 340: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Fondiemissiooni teel suurendatakse aktsiakapitali uute aktsiate nimiväärtuste summa ulatuses või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise ulatuses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiakapitali suurendamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosoleku kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest. Eelmises lauses nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §…“

§ 346 – Liigmärkimine

§ 346 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiakapitali suurendamisel on aktsiaid märgitud kogu aktsiakapitali suurendamise ulatuses, võib aktsiaseltsi nõukogu otsustada aktsiate märkimise lõpetamise enne aktsiakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tähtaja möödumist.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 346 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate väljalaskmise ja aktsiate sellisel turul kauplemisele võtmise korral.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Liigmärkimine.“

§ 346 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui aktsiakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse aktsiakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruseni. Sel juhul ei kohaldata ka §-s 358 sätestatut, kui samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiakapitali suurendamisel on aktsiaid märgitud kogu aktsiakapitali suurendamise ulatuses, võib aktsiaseltsi nõukogu otsustada aktsiate märkimise lõpetamise enne aktsiakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tähtaja möödumist.“

§ 346 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui ilmneb, et aktsiaid on märgitud üle kavandatud aktsiakapitali suurendamise, otsustab nõukogu aktsiate jaotuse märkijate vahel vastavalt märgitud aktsiate arvule ning liigmärgitud aktsiate tühistamise, kui aktsiakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Liigmärgitud aktsiate eest tasutu tuleb…“

§ 341 – Aktsiakapitali suurendamise otsustamine

§ 341 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Märkimise ebaõnnestumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsustamine.“

§ 341 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaselts laseb välja vahetusvõlakirju (§ 241), võib juhatus suurendada aktsiakapitali aktsiate vastu vahetatavate vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ulatuses. Juhatus võib suurendada aktsiakapitali ka suuremas ulatuses, kui selline võimalus on ette nähtud tingimusliku aktsiakapitali suurendamise otsuses ja…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“

§ 341 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlakirja omaniku nõudel laseb juhatus välja aktsiaid ja vahetab need võlakirja vastu võlakirjas märgitud tähtajal.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on aktsiakapitali suurendamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule antud vähemalt 2/3 igat liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjas võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“

§ 341 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaselts laseb välja vahetusvõlakirju, on aktsionäridel nende märkimise eesõigus käesoleva seadustiku §-s 345 sätestatud korras.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiakapitali suurendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, tuleb põhikirja muutmine otsustada enne aktsiakapitali suurendamist.“

§ 341 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosolek võib otsustada aktsiakapitali suurendamise tingimuslikult ka märkimisõiguse kasutamise ulatuses, kui see on vajalik aktsiaseltsi koondumise ettevalmistamiseks või aktsiate märkimise õiguse andmiseks aktsiaseltsi või sellega seotud äriühingu juhtorganite liikmetele või töötajatele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsust ei või vastu võtta enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist.“

§ 349 – Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali

§ 349 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu võib suurendada aktsiakapitali põhikirjas ettenähtud suuruseni. Aktsiakapitali ei või suurendada rohkem kui pool aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 349 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali.“

§ 349 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Põhikirjaga võib anda nõukogule kuni kolmeks aastaks õiguse suurendada aktsiakapitali sissemaksete tegemisega.“

§ 349 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus saadab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest teate aktsiakapitali uue suuruse kohta aktsiaseltsile teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded aktsiaseltsi vastu enne aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu võib suurendada aktsiakapitali põhikirjas ettenähtud suuruseni. Aktsiakapitali ei või suurendada rohkem kui pool aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.“

§ 349 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsuse kohta peab juhatus avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsuma võlausaldajaid üles oma nõudeid esitama. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogul on käesoleva seadustiku § 347 3. lõikes nimetatud õigused.“

§ 349 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul teate avaldamisest arvates. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude tagamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise sätetele…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Mitterahalise sissemaksega võib nõukogu väljalastud aktsiate eest tasuda ainult juhul, kui see on ette nähtud põhikirjas.“

§ 349 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Äriregistrile esitatavale avaldusele aktsiakapitali suurendamise kohta lisatakse nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, käesoleva seadustiku §-s 323 sätestatud juhul hääletusprotokoll.“

§ 350 – Fondiemissioon

§ 350 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Fondiemissioonis osalevad ka aktsiaseltsile kuuluvad oma aktsiad.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 350 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Fondiemissioon.“

§ 350 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanud ja vähendamise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts võib suurendada aktsiakapitali aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon).“

§ 350 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapital loetakse vähendatuks kande tegemisel äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Fondiemissiooni võib üldkoosolek otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja…“

§ 350 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendamisel võib teha väljamakseid aktsionäridele, kui see on ette nähtud aktsiakapitali vähendamise otsuses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „[Kehtetu –.“

§ 350 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Fondiemissiooni korral suureneb aktsionäri osa aktsiakapitalis võrdeliselt tema aktsiate nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine.“

§ 350 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi kahjumi katmiseks võib aktsiakapitali vähendada, kohaldamata käesoleva seadustiku §-s 358 sätestatut (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine).“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Fondiemissioonis osalevad ka aktsiaseltsile kuuluvad oma aktsiad.“

§ 350 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise võib läbi viia, kui kahjumi katmiseks ei piisa aktsiaseltsi reservkapitalist ja kui aktsiaseltsil ei ole ka muid reserve.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Fondiemissiooni teel suurendatakse aktsiakapitali uute aktsiate nimiväärtuste summa ulatuses või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise ulatuses.“

§ 344 – Asutamissätete kohaldamine

§ 344 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asutamissätete kohaldamine.“

§ 344: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel võib aktsiaid välja lasta kahe kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates ning tingimusel, et aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on kantud äriregistrisse ja aktsia väljalaskehind on tasutud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Sissemaksega aktsiakapitali suurendamisel kohaldatakse aktsiaseltsi asutamisel sissemaksete tegemise ja aktsiate märkimise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.“

§ 351 – Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine

§ 351 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali tingimuslikku suurendamist ei või otsustada suuremas kui kuni 1/3 ulatuses otsuse tegemise ajal olemasolevast aktsiakapitalist.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 351 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku otsus, mis on aktsiakapitali tingimusliku suurendamisega vastuolus, on tühine.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 351 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuses tuleb märkida:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 351 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine.“

§ 351 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise läbiviimine.“

§ 351 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajatele teatamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate väljalaskmise ja aktsiate sellisel turul kauplemisele võtmise korral.“

§ 351 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsuses tuleb näidata kahjum, mille katmiseks aktsiakapitali vähendatakse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaselts laseb välja vahetusvõlakirju (§ 241), võib juhatus suurendada aktsiakapitali aktsiate vastu vahetatavate vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ulatuses. Juhatus võib suurendada aktsiakapitali ka suuremas ulatuses, kui selline võimalus on ette nähtud tingimusliku aktsiakapitali suurendamise otsuses ja…“

§ 351 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult aktsiaseltsi kahjumi katmiseks. Kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlakirja omaniku nõudel laseb juhatus välja aktsiaid ja vahetab need võlakirja vastu võlakirjas märgitud tähtajal.“

§ 351 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või aktsionäridele teha väljamakseid ega maksta aktsiakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele dividendi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaselts laseb välja vahetusvõlakirju, on aktsionäridel nende märkimise eesõigus käesoleva seadustiku §-s 345 sätestatud korras.“

§ 351 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud keeldu ei kohaldata eelisaktsiate suhtes.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosolek võib otsustada aktsiakapitali suurendamise tingimuslikult ka märkimisõiguse kasutamise ulatuses, kui see on vajalik aktsiaseltsi koondumise ettevalmistamiseks või aktsiate märkimise õiguse andmiseks aktsiaseltsi või sellega seotud äriühingu juhtorganite liikmetele või töötajatele.“

§ 351 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiaseltsi aktsiakapitalist (põhiaktsionär), võib aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali tingimuslikku suurendamist ei või otsustada suuremas kui kuni 1/3 ulatuses otsuse tegemise ajal olemasolevast aktsiakapitalist.“

§ 351 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhiaktsionäri aktsiatega esindatud aktsiakapitali suuruse määramisel ei arvestata aktsiaseltsi oma aktsiaid. Põhiaktsionäri aktsiateks käesoleva paragrahvi 1. lõike tähenduses loetakse ka põhiaktsionäri ema- või tütarettevõtja aktsiad, kui ema- või tütarettevõtja annab selleks oma nõusoleku.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku otsus, mis on aktsiakapitali tingimusliku suurendamisega vastuolus, on tühine.“

§ 351 lg 7: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuses tuleb märkida:“

§ 351 lg 8: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotlust ei saa tagasi võtta või selle tingimusi muuta vähemusaktsionäride kahjuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise puhul võib aktsiate eest tasuda üksnes rahas.“

§ 351 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär. Hüvitise suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva. Juhatus peab põhiaktsionärile esitama kõik selleks vajalikud andmed ja dokumendid ning…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus esitab avalduse aktsiakapitali tingimusliku suurendamise äriregistrisse kandmiseks.“

§ 351 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel ei või aktsiaid välja anda enne aktsiakapitali tingimusliku suurendamise äriregistrisse kandmist.“

§ 351 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel omandab saaja aktsia aktsiaseltsile esitatud tahteavalduse alusel nagu aktsia märkimisel. Juhatus laseb aktsiaid välja üksnes üldkoosoleku otsuse alusel ja selle täitmiseks ning mitte enne aktsia väljalaskehinna tasumist.“

§ 351 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhiaktsionär peab üldkoosolekule esitama kirjaliku aruande (ülevõtmisaruande), kus selgitatakse ja põhjendatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral loetakse aktsiakapital suurendatuks aktsia väljaandmisest alates.“

§ 351 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ülevõtmisaruannet peab kontrollima audiitor. Audiitor koostab kontrolli kohta kirjaliku aruande, kus tuleb eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suurus vastab käesoleva seadustiku §-s 363 2 sätestatule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus esitab hiljemalt ühe kuu jooksul, alates aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest, äriregistri pidajale avalduse selle kohta, et kanda registrisse, millises ulatuses on majandusaasta jooksul aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel aktsiaid välja antud ja aktsiakapital suurenenud. Avalduses…“

§ 351 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati hüvitise suuruse määramisel, millised olid hüvitise suuruse määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on hüvitise suuruse määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid hüvitise määramiseks. Kui hüvitise suuruse määramisel kasutatakse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosolek võib otsustada aktsiakapitali tingimusliku suurendamise märkimisõiguse kasutamise ulatuses ka juhul, kui aktsiakapitali suurendamisel väljalastavad aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul või nende kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul.“

§ 351 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori määrab ja audiitorkontrolli kulud kannab põhiaktsionär.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul võib üldkoosolek otsustada aktsiakapitali tingimusliku suurendamise suuremas ulatuses kui 1/3 otsuse tegemise ajal olemasolevast aktsiakapitalist, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest.“

§ 351 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitor vastutab ülevõtmisaruande kontrollimisega süüliselt tekitatud kahju eest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel võib aktsiaid välja lasta kahe kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates ning tingimusel, et aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on kantud äriregistrisse ja aktsia väljalaskehind on tasutud.“

§ 351 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul esitab juhatus 10 päeva jooksul aktsiate väljalaskmisest arvates äriregistri pidajale kandeavalduse selle kohta, millises ulatuses on aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel aktsiakapital suurenenud.…“

§ 351 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesolevas paragrahvis mõistetakse reguleeritud väärtpaberituru all reguleeritud väärtpaberiturgu ja mitmepoolset kauplemissüsteemi väärtpaberituru seaduse tähenduses.“

§ 345 – Aktsionäri eesõigus

§ 345 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise läbiviimine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri eesõigus.“

§ 345 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul esitab juhatus 10 päeva jooksul aktsiate väljalaskmisest arvates äriregistri pidajale kandeavalduse selle kohta, millises ulatuses on aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel aktsiakapital suurenenud.…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäril on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga. Aktsionäride eesõiguse võib välistada üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest. Juhatus peab aktsionäridele eelnevalt esitama kirjaliku selgituse, miks märkimise eesõiguse…“

§ 345 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesolevas paragrahvis mõistetakse reguleeritud väärtpaberituru all reguleeritud väärtpaberiturgu ja mitmepoolset kauplemissüsteemi väärtpaberituru seaduse tähenduses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionär võib võõrandada oma aktsiate märkimise eesõiguse samadel tingimustel kui aktsia.“

§ 345 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid ja lastakse välja ühte või mõnda liiki uusi aktsiaid, on nende märkimisel vastavat liiki aktsiate omanikel eesõigus teiste aktsionäride ees.“

§ 345 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nimiväärtuse vähendamisel tuleb järgida käesoleva seadustiku § 223 1. ja 2. lõikes sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus saadab üldkoosoleku otsuse uute aktsiate märkimise eesõigust omavatele aktsionäridele, kes ei võtnud üldkoosolekust osa.“

§ 345 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali ei või vähendada alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud minimaalse aktsiakapitali suuruse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiate eesõigusega märkimise aeg on kaks nädalat aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, kui üldkoosoleku otsuses ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.“

§ 345: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendatakse esmajärjekorras aktsiaseltsile kuuluvate oma aktsiate arvel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „346. Nõude tasaarvestamine.“

§ 345: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelisaktsiate arvel võib aktsiakapitali vähendada ainult juhul, kui nende aktsiate omanikele on dividend täielikult välja makstud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Uute aktsiate eest tasumisel võib üldkoosoleku otsusel tasaarvestada aktsionäri või muu aktsiat märkida sooviva isiku nõude aktsiaseltsi vastu, kui see ei kahjusta aktsiaseltsi ega tema võlausaldajate huve. Nõuet tuleb hinnata nagu mitterahalist sissemakset.“

§ 347 – Märkimise ebaõnnestumine

§ 347 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise viisid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Märkimise ebaõnnestumine.“

§ 347 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiakapitali vähendamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosoleku kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiate märkimine loetakse ebaõnnestunuks, kui aktsiakapitali suurendamise otsuses näidatud tähtaja jooksul ei märgita kõiki uusi aktsiaid.“

§ 347 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Märkimise ebaõnnestumisel lõpevad märkijate kõik märkimisega seotud õigused ja aktsiakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama. Tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt.“

§ 347 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on aktsiakapitali vähendamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule antud vähemalt 2/3 igat liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku otsusega võib juhatusele anda õiguse pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigusi teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu. Kui juhatuse antud uueks tähtpäevaks on aktsiad märgitud, loetakse märkimine kehtivaks.“

§ 348 – Kasumi jaotamises osalemine

§ 348 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise ulatus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kasumi jaotamises osalemine.“

§ 348 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiakapitali vähendamise käigus soovitakse aktsiate nimiväärtust vähendada või aktsiaid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist vastavat liiki aktsiatest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt aktsionärid, kelle aktsiaid teistega…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise otsusega võib ette näha tähtpäeva, millest alates aktsiad annavad õiguse saada dividendi. See õigus ei või tekkida hiljem kui aktsiakapitali suurendamisele järgneva majandusaasta eest.“

§ 348 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiakapitali vähendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise otsustama enne aktsiakapitali vähendamist, välja arvatud siis, kui aktsiakapitali vähendatakse käesoleva seadustiku § 353 4. lõikes nimetatud juhul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiakapitali suurendamise otsuses ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtpäeva, tekib õigus saada dividendi majandusaastal, millal on tehtud aktsiakapitali suurendamise kanne.“

§ 354 – Üldkoosoleku kokkukutsumise teade

§ 354: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendamiseks märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 354 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Väljamakse aktsionäridele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade.“

§ 354: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiakapitali vähendamiseks märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates:“

§ 357 – Aktsiakapitali vähendamise otsus

§ 357: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsuses märgitakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 357 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiate ülevõtmise taotlus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsus.“

§ 357: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsuses märgitakse:“

§ 352 – Aktsiakapitali vähendamise viisid

§ 352 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise viisid.“

§ 352 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Põhiaktsionär on kohustatud üldkoosolekul selgitama vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega.“

§ 352 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku otsus vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 95/100 aktsiatega esindatud häältest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nimiväärtuse vähendamisel tuleb järgida käesoleva seadustiku § 223 1. ja 2. lõikes sätestatut.“

§ 359 – Avalduse esitamine äriregistrile

§ 359 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse esitab juhatus mitte varem kui kolme kuu möödudes aktsiakapitali vähendamise teate avaldamisest, välja arvatud juhul, kui aktsiakapitali vähendamise teadet ei pea avaldama. Avaldusele lisatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 359 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“

§ 359 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse esitab juhatus mitte varem kui kolme kuu möödudes aktsiakapitali vähendamise teate avaldamisest, välja arvatud juhul, kui aktsiakapitali vähendamise teadet ei pea avaldama. Avaldusele lisatakse:“

§ 359 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus aktsiaseltsile eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanud ja vähendamise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.“

§ 359 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi lõpetamise otsuse kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus avalduse. Avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus ja üldkoosoleku protokoll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapital loetakse vähendatuks kande tegemisel äriregistrisse.“

§ 355 – Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid

§ 355 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid.“

§ 355: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Alates ülevõtmisotsuse tegemisest peab põhiaktsionär tasumata hüvitissummadelt maksma viivist seadusega kehtestatud suuruses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiakapitali vähendamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosoleku kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest.“

§ 356 – Aktsiakapitali vähendamise otsustamine

§ 356 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kasumi jaotamise piirang.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsustamine.“

§ 356 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühe kuu möödumisel käesoleva seadustiku §-s 363 7 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest esitab aktsiaseltsi juhatus Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale avalduse vähemusaktsionäride aktsiate ülekandmiseks põhiaktsionärile. Avaldusele lisatakse käesoleva seadustiku §-s 363 7 nimetatud üldkoosoleku otsuse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“

§ 356 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja korraldab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse alusel aktsiate ülekandmise põhiaktsionäri kontole makse vastu, mille suurus vastab aktsiate eest makstavale hüvitisele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on aktsiakapitali vähendamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule antud vähemalt 2/3 igat liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“

§ 356 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui aktsiakapitali vähendamise käigus soovitakse aktsiate nimiväärtust vähendada või aktsiaid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist vastavat liiki aktsiatest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt aktsionärid, kelle aktsiaid teistega…“

§ 356 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui aktsiakapitali vähendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise otsustama enne aktsiakapitali vähendamist, välja arvatud siis, kui aktsiakapitali vähendatakse käesoleva seadustiku § 353 4. lõikes nimetatud juhul.“

§ 363 – Aktsiate ülevõtmise taotlus

§ 363 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotlus esitatakse aktsiaseltsi juhatusele. Taotlusele tuleb lisada käesoleva seadustiku §-s 363 4 nimetatud dokumendid. Juhatus on kohustatud aktsiate ülevõtmise otsustamiseks kutsuma kokku üldkoosoleku.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 363: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku, millel otsustatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine, kokkukutsumise teates tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 294 4. lõikes nimetatule näidata:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 363 p 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „koht, kus on võimalik tutvuda käesoleva seadustiku § 363 5 1. lõikes nimetatud dokumentidega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ülevõtmisaruanne, audiitorkontroll.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 363 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt üks kuu enne vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 363 lg 1 p 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „üldkoosoleku otsuse projekti, millega otsustatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine;“ Uues redaktsioonis on sõnastus „üldkoosoleku otsuse eelnõu, millega otsustatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine;“

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku otsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kasumi jaotamise piirang.“

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ülevõtmisotsuse vaidlustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiate ülevõtmise taotlus.“

§ 363 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiate ülekandmine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hüvitise suuruse määramine.“

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ülevõtmisotsuse edastamine äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade.“

§ 363: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi juhatus esitab viivitamatult pärast aktsiate ülekandmist põhiaktsionäri kontole äriregistri pidajale käesoleva seadustiku §-s 289 1 nimetatud teadaande. Teadaandele lisatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi lõpetamise alused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ülevõtmisaruanne, audiitorkontroll.“

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine üldkoosolekul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku ettevalmistamine.“

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sundlõpetamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku korraldus.“

§ 363 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatuse liikmest või põhikirjast tuleneva või üldkoosoleku otsusega määratud likvideerija võib üldkoosolek igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsuse tegemiseks on vajalik sama häälteenamus nagu likvideerija määramiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või aktsionäridele teha väljamakseid ega maksta aktsiakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele dividendi.“

§ 363 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija. Aktsionäride nõudel, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võib kohus mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või üldkoosoleku nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud keeldu ei kohaldata eelisaktsiate suhtes.“

§ 363 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerija võib tagasi astuda samal põhjusel ja samas korras nagu juhatuse liige.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiaseltsi aktsiakapitalist (põhiaktsionär), võib aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu.“

§ 363 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev otsus. Kõik likvideerijad esitavad…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhiaktsionäri aktsiatega esindatud aktsiakapitali suuruse määramisel ei arvestata aktsiaseltsi oma aktsiaid. Põhiaktsionäri aktsiateks käesoleva paragrahvi 1. lõike tähenduses loetakse ka põhiaktsionäri ema- või tütarettevõtja aktsiad, kui ema- või tütarettevõtja annab selleks oma nõusoleku.“

§ 363 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotlus esitatakse aktsiaseltsi juhatusele. Taotlusele tuleb lisada käesoleva seadustiku §-s 363 4 nimetatud dokumendid. Juhatus on kohustatud aktsiate ülevõtmise otsustamiseks kutsuma kokku üldkoosoleku.“

§ 363 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotlust ei saa tagasi võtta või selle tingimusi muuta vähemusaktsionäride kahjuks.“

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi lõpetamise avaldus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku otsus.“

§ 363 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta aktsionäride omavahelisi õigussuhteid ja aktsionäride suhteid aktsiaseltsiga ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär. Hüvitise suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva. Juhatus peab põhiaktsionärile esitama kõik selleks vajalikud andmed ja dokumendid ning…“

§ 363 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad lõpetavad aktsiaseltsi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerimine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ülevõtmisotsuse vaidlustamine.“

§ 363: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Üldkoosoleku, millel otsustatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine, kokkukutsumise teates tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 294 4. lõikes nimetatule näidata:“

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijate määramine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiate ülekandmine.“

§ 363 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtulahendiga ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Üldkoosoleku otsusega või kohtulahendiga nimetatud likvideerijad võivad aktsiaseltsi esindada üksnes…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhiaktsionär peab üldkoosolekule esitama kirjaliku aruande (ülevõtmisaruande), kus selgitatakse ja põhjendatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid.“

§ 363 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijate tagasikutsumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ülevõtmisotsuse edastamine äriregistrile.“

§ 363 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerimismenetluses peab aktsiaseltsi ärinimele lisama märkuse "likvideerimisel".“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ülevõtmisaruannet peab kontrollima audiitor. Audiitor koostab kontrolli kohta kirjaliku aruande, kus tuleb eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suurus vastab käesoleva seadustiku §-s 363 2 sätestatule.“

§ 363 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati hüvitise suuruse määramisel, millised olid hüvitise suuruse määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on hüvitise suuruse määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid hüvitise määramiseks. Kui hüvitise suuruse määramisel kasutatakse…“

§ 363 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideeritav aktsiaselts peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori määrab ja audiitorkontrolli kulud kannab põhiaktsionär.“

§ 363 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitor vastutab ülevõtmisaruande kontrollimisega süüliselt tekitatud kahju eest.“

§ 363 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Vähemalt üks kuu enne vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“

§ 363 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäride üldkoosolek kinnitab likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 294 4. lõike punkti 8 ja 4 2. lõiget.“

§ 363 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib aktsiaseltsi vabastada likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande auditeerimise kohustusest, kui aktsiaseltsi varaline olukord on nii selge, et auditeerimine ilmselt ei ole ei aktsionäride ega võlausaldajate huvides vajalik.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri. Eelmises lauses nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 294 4. lõike punkti 8 ja 4 2. lõiget.“

§ 363: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad avaldavad viivitamata teate aktsiaseltsi likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Põhiaktsionär on kohustatud üldkoosolekul selgitama vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid.“

§ 363 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku otsus vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 95/100 aktsiatega esindatud häältest.“

§ 363 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku, millel otsustati vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine, protokoll peab olema notariaalselt tõestatud.“

§ 363 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest aktsiaseltsi vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib aktsionäri nõudel seadusega vastuolus oleva ülevõtmisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.“

§ 363 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad rahuldavad aktsiaseltsile teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ülevõtmisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks.“

§ 363 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsile teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole aktsiaseltsist sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamise tingimuste olemasolul temale kuuluv raha.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks, võib kohus vähemusaktsionäri nõudel määrata õiglase hüvitise.“

§ 363 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või aktsiaseltsi vara aktsionäride vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 363 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Alates ülevõtmisotsuse tegemisest peab põhiaktsionär tasumata hüvitissummadelt maksma viivist seadusega kehtestatud suuruses.“

§ 363 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühe kuu möödumisel käesoleva seadustiku §-s 363 7 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest esitab aktsiaseltsi juhatus Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale avalduse vähemusaktsionäride aktsiate ülekandmiseks põhiaktsionärile. Avaldusele lisatakse käesoleva seadustiku §-s 363 7 nimetatud üldkoosoleku otsuse…“

§ 363 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad peavad lõppbilansi ja vara jaotusplaani esitama aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks kõigile aktsionäridele ja teatama sellest aktsionäridele, kellel on nimelised aktsiad. Kui aktsiaseltsil on esitajaaktsiad, avaldavad likvideerijad ajalehes teate bilansiga ja vara jaotusplaaniga tutvumise kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja korraldab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse alusel aktsiate ülekandmise põhiaktsionäri kontole makse vastu, mille suurus vastab aktsiate eest makstavale hüvitisele.“

§ 363: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiaseltsi juhatus esitab viivitamatult pärast aktsiate ülekandmist põhiaktsionäri kontole äriregistri pidajale käesoleva seadustiku §-s 289 1 nimetatud teadaande. Teadaandele lisatakse:“

§ 358 – Võlausaldajatele teatamine

§ 358 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hüvitise suuruse määramine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlausaldajatele teatamine.“

§ 358 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsi lõpetamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosolekul kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus saadab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest teate aktsiakapitali uue suuruse kohta aktsiaseltsile teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded aktsiaseltsi vastu enne aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist.“

§ 358 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Majandustegevuse ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul saab aktsiaselts rahuldada võlausaldajate nõuded.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsuse kohta peab juhatus avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsuma võlausaldajaid üles oma nõudeid esitama. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.“

§ 358 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiaselts peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul teate avaldamisest arvates. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude tagamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise sätetele…“

§ 353 – Aktsiakapitali vähendamise ulatus

§ 353 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise ulatus.“

§ 353 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku, millel otsustati vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine, protokoll peab olema notariaalselt tõestatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali ei või vähendada alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud minimaalse aktsiakapitali suuruse.“

§ 353 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib aktsionäri nõudel seadusega vastuolus oleva ülevõtmisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali vähendatakse esmajärjekorras aktsiaseltsile kuuluvate oma aktsiate arvel.“

§ 353 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ülevõtmisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eelisaktsiate arvel võib aktsiakapitali vähendada ainult juhul, kui nende aktsiate omanikele on dividend täielikult välja makstud.“

§ 353 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks, võib kohus vähemusaktsionäri nõudel määrata õiglase hüvitise.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui aktsiakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse aktsiakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruseni. Sel juhul ei kohaldata ka §-s 358 sätestatut, kui samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega…“

§ 361 – Väljamakse aktsionäridele

§ 361 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku ettevalmistamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Väljamakse aktsionäridele.“

§ 361 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaselts lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali vähendamisel võib teha väljamakseid aktsionäridele, kui see on ette nähtud aktsiakapitali vähendamise otsuses.“

§ 361 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud.“

§ 362 – Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine

§ 362 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku korraldus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine.“

§ 362 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi kahjumi katmiseks võib aktsiakapitali vähendada, kohaldamata käesoleva seadustiku §-s 358 sätestatut (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine).“

§ 362 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise võib läbi viia, kui kahjumi katmiseks ei piisa aktsiaseltsi reservkapitalist ja kui aktsiaseltsil ei ole ka muid reserve.“

§ 362 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali vähendamise otsuses tuleb näidata kahjum, mille katmiseks aktsiakapitali vähendatakse.“

§ 362 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult aktsiaseltsi kahjumi katmiseks. Kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali.“

§ 364 – Aktsiaseltsi lõpetamise alused

§ 364: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts lõpetatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 364 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerija kanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi lõpetamise alused.“

§ 364: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiaselts lõpetatakse:“

§ 365 – Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine üldkoosolekul

§ 365 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik, et otsuse poolt hääletaks vähemalt 2/3 iga liiki…“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 365 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijate õigused ja kohustused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine üldkoosolekul.“

§ 365 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik, et otsuse poolt hääletaks vähemalt 2/3 iga liiki…“

§ 365 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib lubada teha aktsionärile väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsi lõpetamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosolekul kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest. Eelmises lauses nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §…“

§ 365 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Väljamaksed tehakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Majandustegevuse ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul saab aktsiaselts rahuldada võlausaldajate nõuded.“

§ 366 – Sundlõpetamine

§ 366 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaselts lõpetatakse kohtumäärusega, kui:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 366 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi sundlõpetamise avalduse võivad esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, aktsionär, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 366 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pankrotiavalduse esitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Sundlõpetamine.“

§ 366 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsi lõpetamine on ette nähtud põhikirjaga või otsustatud üldkoosoleku otsusega, võib üldkoosolek kuni vara aktsionäride vahel jagamise alustamiseni otsustada aktsiaseltsi tegevuse jätkamise või aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi sundlõpetamise avalduse võivad esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, aktsionär, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.“

§ 366 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, tuleb sama otsusega määrata uus nõukogu ja juhatus ning vähendada aktsiakapitali järelejäänud vara maksumuseni. Kui vara on vähenenud alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurust, tuleb lisaks otsustada aktsiakapitali suurendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus aktsiaseltsile eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks.“

§ 366 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiaselts lõpetatakse kohtumäärusega, kui:“

Muudatused § 372 kuni § 389

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 372 lg 3 kuni § 389.

• § 372 – Likvideerijate õigused ja kohustused: § 372 lg 3, § 372 pealkiri, § 372 lg 1, § 372 lg 2, § 372 lg 3, § 372 lg 4, § 372 lg 5
• § 367 – Aktsiaseltsi lõpetamise avaldus: § 367 pealkiri, § 367 lg 1, § 367 lg 2, § 367 lg 3
• § 374 – Raamatupidamine likvideerimise ajal: § 374 lg 3, § 374 pealkiri, § 374 lg 1, § 374 lg 2, § 374 lg 3, § 374 lg 4, § 374 lg 5
• § 368 – Likvideerimine: § 368 pealkiri, § 368
• § 369 – Likvideerijate määramine: § 369 pealkiri, § 369 lg 1, § 369 lg 2, § 369 lg 3
• § 370 – Likvideerijate tagasikutsumine: § 370 pealkiri, § 370 lg 1, § 370 lg 2, § 370 lg 3
• § 371 – Likvideerija kanne: § 371 pealkiri, § 371 lg 1, § 371 lg 2, § 371 lg 3
• § 378 – Lõppbilanss: § 378 lg 4, § 378 pealkiri, § 378 lg 1, § 378 lg 2, § 378 lg 3, § 378 lg 4
• § 379 – Vara jaotamine: § 379 lg 1, § 379 lg 5, § 379 pealkiri, § 379 lg 1, § 379 lg 2, § 379 lg 3, § 379 lg 4, § 379 lg 5
• § 373 – Pankrotiavalduse esitamine: § 373 pealkiri, § 373
• § 375 – Võlausaldajatele teatamine: § 375 pealkiri, § 375 lg 1, § 375 lg 2, § 375 lg 3
• § 376 – Nõuete esitamine: § 376 pealkiri, § 376
• § 377 – Nõuete rahuldamine: § 377 pealkiri, § 377 lg 1, § 377 lg 2, § 377 lg 3
• § 386 – Filiaali registrisse kandmine: § 386 lg 2, § 386 pealkiri, § 386 lg 1, § 386 lg 2, § 386 lg 3, § 386 lg 4, § 386 lg 5
• § 380 – Lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamine: § 380 pealkiri, § 380 lg 1, § 380 lg 2, § 380 lg 3
• § 387 – Äriregistrisse kantavad andmed: § 387, § 387 pealkiri, § 387
• § 381 – Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine: § 381 pealkiri, § 381 lg 1, § 381 lg 2, § 381 lg 3
• § 382 – Dokumentide säilitamine: § 382 pealkiri, § 382 lg 1, § 382 lg 2, § 382 lg 3, § 382 lg 4
• § 383 – Likvideerijate vastutus: § 383 pealkiri, § 383
• § 390 – Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine: § 390 lg 1, § 390 pealkiri, § 390 lg 1, § 390 lg 2, § 390 lg 3, § 390 lg 4
• § 384 – Välismaa äriühingu filiaal: § 384 pealkiri, § 384 lg 1, § 384 lg 2, § 384 lg 3
• § 385 – Filiaali juhataja: § 385 pealkiri, § 385 lg 1, § 385 lg 2, § 385 lg 3, § 385 lg 4, § 385 lg 5
• § 392 – Ühinemisleping: § 392 lg 1, § 392 pealkiri, § 392 lg 1, § 392 lg 2, § 392 lg 3, § 392 lg 4, § 392 lg 5
• § 388 – Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine: § 388 pealkiri, § 388 lg 1, § 388 lg 2, § 388 lg 3, § 388 lg 4, § 388 lg 5
• § 389 – Äriühingu pankrot või likvideerimine: § 389 pealkiri, § 389

§ 372 – Likvideerijate õigused ja kohustused

§ 372 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 372 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vara jaotamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijate õigused ja kohustused.“

§ 372 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhataja juhib ja esindab filiaali ning korraldab filiaali raamatupidamist. Juhataja võib anda prokuura.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta aktsionäride omavahelisi õigussuhteid ja aktsionäride suhteid aktsiaseltsiga ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“

§ 372 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui filiaalile on määratud mitu juhatajat, võib filiaali esindada igaüks neist, kui ei ole määratud, et filiaali võivad esindada juhatajad või mõned neist ühiselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad lõpetavad aktsiaseltsi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.“

§ 372 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhataja filiaali esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu.“

§ 372 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatajatele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 310 ja 312 - 315 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtulahendiga ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Üldkoosoleku otsusega või kohtulahendiga nimetatud likvideerijad võivad aktsiaseltsi esindada üksnes…“

§ 372 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Välismaa äriühingu filiaal kantakse selle asukoha äriregistrisse filiaali juhataja avaldusel. Avalduses märgitakse käesoleva seadustiku §-s 387 sätestatud andmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerimismenetluses peab aktsiaseltsi ärinimele lisama märkuse "likvideerimisel".“

§ 367 – Aktsiaseltsi lõpetamise avaldus

§ 367 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Raamatupidamine likvideerimise ajal.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi lõpetamise avaldus.“

§ 367 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamise äriregistrisse kandmiseks. Jätkamise otsus jõustub selle äriregistrisse kandmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi lõpetamise otsuse kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus avalduse. Avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus ja üldkoosoleku protokoll.“

§ 367 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest ja tingimusel, et aktsiaselts ei…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaselts lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“

§ 367 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaselts loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega.“

§ 374 – Raamatupidamine likvideerimise ajal

§ 374 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb aktsiaseltsi seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande aktsiaseltsi lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 374 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Raamatupidamine likvideerimise ajal.“

§ 374 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideeritav aktsiaselts peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“

§ 374 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Filiaali äriregistrisse kandmise avaldusele ja teistele äriregistrile esitatavatele avaldustele kirjutab alla filiaali juhataja. Kui filiaalil on mitu juhatajat, peavad avaldusele kirjutama alla mitu juhatajat, kui nad on õigustatud filiaali esindama ainult ühiselt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid.“

§ 374 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Filiaal loetakse asutatuks selle äriregistrisse kandmisest ja lõppenuks selle äriregistrist kustutamisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb aktsiaseltsi seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande aktsiaseltsi lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga.“

§ 374 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsionäride üldkoosolek kinnitab likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.“

§ 374 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist. Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib aktsiaseltsi vabastada likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande auditeerimise kohustusest, kui aktsiaseltsi varaline olukord on nii selge, et auditeerimine ilmselt ei ole ei aktsionäride ega võlausaldajate huvides vajalik.“

§ 368 – Likvideerimine

§ 368 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajatele teatamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerimine.“

§ 368: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue aktsiaseltsi vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

§ 369 – Likvideerijate määramine

§ 369 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõuete esitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijate määramine.“

§ 369 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.“

§ 369 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumendi hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.“

§ 369 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.“

§ 370 – Likvideerijate tagasikutsumine

§ 370 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõuete rahuldamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijate tagasikutsumine.“

§ 370 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda aktsionärid ja nende õigusjärglased. Aktsiaseltsi võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatuse liikmest või põhikirjast tuleneva või üldkoosoleku otsusega määratud likvideerija võib üldkoosolek igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsuse tegemiseks on vajalik sama häälteenamus nagu likvideerija määramiseks.“

§ 370 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija. Aktsionäride nõudel, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võib kohus mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või üldkoosoleku nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija.“

§ 370 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerija võib tagasi astuda samal põhjusel ja samas korras nagu juhatuse liige.“

§ 371 – Likvideerija kanne

§ 371 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõppbilanss.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerija kanne.“

§ 371 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev otsus. Kõik likvideerijad esitavad…“

§ 371 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“

§ 371 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad. Juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatajaks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid.“

§ 378 – Lõppbilanss

§ 378 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui bilansi või vara jaotusplaani koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või üldkoosoleku otsuseid, võib kohus aktsionäride, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, hagi alusel otsustada uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib…“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 378 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Filiaali juhataja.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõppbilanss.“

§ 378 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pärast filiaali registrist kustutamist võib välismaa äriühing Eestis ettevõtjana tegevust jätkata ainult siis, kui ta laseb registrisse kanda uue filiaali. Filiaali kustutamisel registrist võlausaldaja taotlusel võib uue filiaali registrisse kanda ainult siis, kui võlausaldaja nõue on rahuldatud või kui esitatakse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.“

§ 378 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne filiaali registrist kustutamist tuleb teostada filiaali likvideerimine, millele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 369-372, 374-377, 378 1. ja 2. lõikes ja 381-383 sätestatut. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi, mis lisatakse filiaali…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor.“

§ 378 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad peavad lõppbilansi ja vara jaotusplaani esitama aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks kõigile aktsionäridele ja teatama sellest aktsionäridele, kellel on nimelised aktsiad. Kui aktsiaseltsil on esitajaaktsiad, avaldavad likvideerijad ajalehes teate bilansiga ja vara jaotusplaaniga tutvumise kohta.“

§ 378 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui bilansi või vara jaotusplaani koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või üldkoosoleku otsuseid, võib kohus aktsionäride, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, hagi alusel otsustada uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib…“

§ 379 – Vara jaotamine

§ 379 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 379 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 379 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Filiaali registrisse kandmine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vara jaotamine.“

§ 379 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 379 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või…“

§ 379 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib lubada teha aktsionärile väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve.“

§ 379 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Väljamaksed tehakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“

§ 379 lg 5: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku.“

§ 373 – Pankrotiavalduse esitamine

§ 373 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pankrotiavalduse esitamine.“

§ 373: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.“

§ 375 – Võlausaldajatele teatamine

§ 375 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Dokumentide säilitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlausaldajatele teatamine.“

§ 375 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Välismaa äriühingu filiaali juhataja peab hiljemalt üks kuu pärast äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist või seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande lihtärakirja. Nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad avaldavad viivitamata teate aktsiaseltsi likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.“

§ 375 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui filiaali asutaja on asukohamaal tütarettevõtja, võib ta aastaaruande esitamise asemel esitada emaettevõtja kontserniaruande lihtärakirja, kui samaaegselt esitatakse emaettevõtja juhtorgani poolt allakirjutatud õiend selle kohta, et tütarettevõtja ei pea äriühingu asukohamaa seaduse kohaselt aastaaruannet koostama…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma.“

§ 375 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruande ärakirja õigsust kinnitab filiaali juhataja oma allkirjaga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest.“

§ 376 – Nõuete esitamine

§ 376 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerijate vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõuete esitamine.“

§ 376: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded peavad olema koostatud kooskõlas raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud raamatupidamistavaga. Seda nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi äriühingule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest aktsiaseltsi vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust…“

§ 377 – Nõuete rahuldamine

§ 377 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Välismaa äriühingu filiaal.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõuete rahuldamine.“

§ 377 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriühingu pankrotimenetluse või likvideerimise alustamisest peab filiaali juhataja 14 päeva jooksul teatama filiaali asukoha registripidajale, kes teeb selle kohta äriregistrisse vastava märke.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad rahuldavad aktsiaseltsile teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest.“

§ 377 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui aktsiaseltsile teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole aktsiaseltsist sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamise tingimuste olemasolul temale kuuluv raha.“

§ 377 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Filiaal kustutatakse äriregistrist kohtumääruse alusel selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel, kui filiaali tegevuse eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega või võlausaldaja taotlusel, kes tõendab, et ei saa oma nõuet, mis tuleneb…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või aktsiaseltsi vara aktsionäride vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist.“

§ 386 – Filiaali registrisse kandmine

§ 386 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avaldusele lisatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 386 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisaruanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Filiaali registrisse kandmine.“

§ 386 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt kaks nädalat enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist ühinemislepingu, ühinemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Välismaa äriühingu filiaal kantakse selle asukoha äriregistrisse filiaali juhataja avaldusel. Avalduses märgitakse käesoleva seadustiku §-s 387 sätestatud andmed.“

§ 386 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Avaldusele lisatakse:“

§ 386 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kehtetu.“

§ 386 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendatava ühingu ühinemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Filiaali äriregistrisse kandmise avaldusele ja teistele äriregistrile esitatavatele avaldustele kirjutab alla filiaali juhataja. Kui filiaalil on mitu juhatajat, peavad avaldusele kirjutama alla mitu juhatajat, kui nad on õigustatud filiaali esindama ainult ühiselt.“

§ 386 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda ühendavalt ühingult tagasimakset, mis võib ületada käesoleva seadustiku § 392 2. lõikes nimetatud määra.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Filiaal loetakse asutatuks selle äriregistrisse kandmisest ja lõppenuks selle äriregistrist kustutamisel.“

§ 380 – Lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamine

§ 380 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kantavad andmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamine.“

§ 380 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemislepingus ette nähtud ühendava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste summat.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsi lõpetamine on ette nähtud põhikirjaga või otsustatud üldkoosoleku otsusega, võib üldkoosolek kuni vara aktsionäride vahel jagamise alustamiseni otsustada aktsiaseltsi tegevuse jätkamise või aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle…“

§ 380 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei tule ühinemislepingus näidata käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 - 4 nimetatud andmeid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, tuleb sama otsusega määrata uus nõukogu ja juhatus ning vähendada aktsiakapitali järelejäänud vara maksumuseni. Kui vara on vähenenud alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurust, tuleb lisaks otsustada aktsiakapitali suurendamine.“

§ 380 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamise äriregistrisse kandmiseks. Jätkamise otsus jõustub selle äriregistrisse kandmisest.“

§ 387 – Äriregistrisse kantavad andmed

§ 387: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kantakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 387 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitorkontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kantavad andmed.“

§ 387: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Äriregistrisse kantakse:“

§ 381 – Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine

§ 381 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine.“

§ 381 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib ühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest ja tingimusel, et aktsiaselts ei…“

§ 381 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ühinemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.“

§ 381 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu ainus osa või kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue aktsiaseltsi vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik…“

§ 382 – Dokumentide säilitamine

§ 382 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriühingu pankrot või likvideerimine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dokumentide säilitamine.“

§ 382 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinevad ühingud võivad koostada ühise ühinemisaruande.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.“

§ 382 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühinev ühing kuulub kontserni, tuleb ühinemisaruandes märkida ka ühinemiseks olulised andmed kontserni teiste äriühingute kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumendi hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“

§ 382 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele ühinevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.“

§ 382 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib ühinemislepingut audiitor.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda aktsionärid ja nende õigusjärglased. Aktsiaseltsi võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal.“

§ 383 – Likvideerijate vastutus

§ 383 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijate vastutus.“

§ 383: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitor ei pea ühinemislepingut kontrollima, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor ühinemislepingut ei kontrolli.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed.“

§ 390 – Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine

§ 390 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Filiaal kustutatakse äriregistrist, kui:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 390 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine.“

§ 390 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Filiaal kustutatakse äriregistrist, kui:“

§ 390 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendatava ühingu osanik või aktsionär oli füüsiline isik, kes ühendavas ühingus enam ei osale, võib ühendav ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Filiaal kustutatakse äriregistrist kohtumääruse alusel selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel, kui filiaali tegevuse eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega või võlausaldaja taotlusel, kes tõendab, et ei saa oma nõuet, mis tuleneb…“

§ 390 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemine kantakse ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, kui see on kantud kõigi ühendatavate ühingute asukoha äriregistritesse. Kandes ühendatava ühingu asukoha äriregistris märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Pärast filiaali registrist kustutamist võib välismaa äriühing Eestis ettevõtjana tegevust jätkata ainult siis, kui ta laseb registrisse kanda uue filiaali. Filiaali kustutamisel registrist võlausaldaja taotlusel võib uue filiaali registrisse kanda ainult siis, kui võlausaldaja nõue on rahuldatud või kui esitatakse…“

§ 390 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendava ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab ühendatava ühingu asukoha registripidajale ühinemise äriregistrisse kandmisest. Saanud teate, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on ühinemine kantud ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Ühendatava ühingu registripidaja saadab tema juures hoitavad…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne filiaali registrist kustutamist tuleb teostada filiaali likvideerimine, millele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 369-372, 374-377, 378 1. ja 2. lõikes ja 381-383 sätestatut. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi, mis lisatakse filiaali…“

§ 384 – Välismaa äriühingu filiaal

§ 384 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemise viisid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Välismaa äriühingu filiaal.“

§ 384 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori määravad ühineva ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Ühe audiitori võib määrata mitme või kõigi ühinevate ühingute jaoks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali.“

§ 384 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitor koostab ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. Ühinemislepingut kontrollivad audiitorid võivad koostada ühingutele ühise aruande.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest.“

§ 384 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aruandes tuleb näidata, kas ühinemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksed on kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele ning kas ühinemine võib kaasa tuua ühingu võlausaldajate huvide kahjustamise.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks.“

§ 385 – Filiaali juhataja

§ 385 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisleping.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Filiaali juhataja.“

§ 385 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati ühingute osade või aktsiate asendussuhte määramisel ning millised olid asendussuhte määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on asendussuhte määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid asendussuhte määramiseks. Kui asendussuhte…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad. Juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatajaks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele…“

§ 385 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori aruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele ühinevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhataja juhib ja esindab filiaali ning korraldab filiaali raamatupidamist. Juhataja võib anda prokuura.“

§ 385 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitor vastutab ühinemislepingu ebaõige kontrollimisega äriühingule, tema osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele tekitatud kahju eest samamoodi nagu majandusaasta aruande kontrollimisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui filiaalile on määratud mitu juhatajat, võib filiaali esindada igaüks neist, kui ei ole määratud, et filiaali võivad esindada juhatajad või mõned neist ühiselt.“

§ 385 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitoril on ühinemislepingu kontrollimisel samasugused õigused ja kohustused nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. Audiitoril on õigus saada kontrollimiseks vajalikku teavet ka ühineva ühinguga samasse kontserni kuuluvatelt teistelt äriühingutelt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhataja filiaali esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.“

§ 385 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad ühingud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatajatele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 310 ja 312 - 315 sätestatut.“

§ 392 – Ühinemisleping

§ 392 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 397 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 392 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajate kaitse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisleping.“

§ 392 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 397 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida:“

§ 392 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemislepingus ette nähtud ühendava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste summat.“

§ 392 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, võib eri liiki ühingute ühinemisel kahe kuu jooksul ühinemise ühendava ühingu asukoha äriregistrisse kandmisest nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei tule ühinemislepingus näidata käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 - 4 nimetatud andmeid.“

§ 392 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punktis 1 1 ja § 283 2. lõike punktis 2 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.“

§ 392 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ühinemisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas §-s nimetatud õigusi, lisatakse ühinemisotsusele. Ühinemisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib ühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.“

§ 388 – Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine

§ 388 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori määramine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine.“

§ 388 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendav ühing avaldab viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud ühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada ühendavale ühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist. Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele.“

§ 388 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendav ühing peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul tagama ühinevate ühingute võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Välismaa äriühingu filiaali juhataja peab hiljemalt üks kuu pärast äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist või seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande lihtärakirja. Nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna…“

§ 388 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui filiaali asutaja on asukohamaal tütarettevõtja, võib ta aastaaruande esitamise asemel esitada emaettevõtja kontserniaruande lihtärakirja, kui samaaegselt esitatakse emaettevõtja juhtorgani poolt allakirjutatud õiend selle kohta, et tütarettevõtja ei pea äriühingu asukohamaa seaduse kohaselt aastaaruannet koostama…“

§ 388 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registripidaja võib ühinemise registrisse kanda ainult siis, kui ühendatava ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted. Lõppbilanss…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruande ärakirja õigsust kinnitab filiaali juhataja oma allkirjaga.“

§ 388 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et ühinemisotsust ei ole vaidlustatud või on vastav avaldus rahuldamata jäetud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded peavad olema koostatud kooskõlas raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud raamatupidamistavaga. Seda nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi äriühingule.“

§ 389 – Äriühingu pankrot või likvideerimine

§ 389 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori aruanne ja vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriühingu pankrot või likvideerimine.“

§ 389: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud võivad esitada avalduse ka ühendatava ühingu ühinemise äriregistrisse kandmiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriühingu pankrotimenetluse või likvideerimise alustamisest peab filiaali juhataja 14 päeva jooksul teatama filiaali asukoha registripidajale, kes teeb selle kohta äriregistrisse vastava märke.“

Muudatused § 397 kuni § 416

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 397 lg 3 kuni § 416.

• § 397 – Ühinemisotsus: § 397 lg 3, § 397 pealkiri, § 397 lg 1, § 397 lg 2, § 397 lg 3
• § 391 – Ühinemise viisid: § 391 pealkiri, § 391 lg 1, § 391 lg 2, § 391 lg 3, § 391 lg 4, § 391 lg 5, § 391 lg 6
• § 398 – Ühinemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine: § 398 lg 4, § 398 pealkiri, § 398 lg 1, § 398 lg 2, § 398 lg 3, § 398 lg 4
• § 393 – Ühinemisaruanne: § 393 pealkiri, § 393 lg 1, § 393 lg 2, § 393 lg 3, § 393 lg 4, § 393 lg 5
• § 400 – Avalduse esitamine äriregistrile: § 400 lg 1, § 400 pealkiri, § 400 lg 1, § 400 lg 2, § 400 lg 3, § 400 lg 4
• § 394 – Audiitorkontroll: § 394 pealkiri, § 394 lg 1, § 394 lg 2
• § 401 – Ühendava ühingu ärinimi: § 401 lg 1, § 401 pealkiri, § 401 lg 1, § 401 lg 2
• § 395 – Audiitori määramine: § 395 pealkiri, § 395
• § 396 – Audiitori aruanne ja vastutus: § 396 pealkiri, § 396 lg 1, § 396 lg 2, § 396 lg 2, § 396 lg 2, § 396 lg 3, § 396 lg 4
• § 403 – Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine: § 403 lg 6, § 403 pealkiri, § 403 lg 1, § 403 lg 2, § 403 lg 3, § 403 lg 4, § 403 lg 5, § 403 lg 6, § 403 lg 7
• § 399 – Võlausaldajate kaitse: § 399 pealkiri, § 399 lg 1, § 399 lg 2
• § 402 – Ühinemise kanne: § 402 pealkiri, § 402 lg 1, § 402 lg 2, § 402 lg 3
• § 404 – Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel: § 404 pealkiri, § 404 lg 1, § 404 lg 2, § 404 lg 3, § 404 lg 4, § 404 lg 5, § 404 lg 6
• § 405 – Ühinemine uue ühingu asutamisega: § 405 pealkiri, § 405 lg 1, § 405 lg 2, § 405 lg 3, § 405 lg 4, § 405 lg 5, § 405 lg 6
• § 406 – Sissemakse tähendus: § 406 pealkiri, § 406
• § 413 – Ühendava ühingu osakapitali suurendamine: § 413 lg 1, § 413 pealkiri, § 413 lg 1, § 413 lg 2
• § 407 – Ühinemislepingu sisu: § 407 pealkiri, § 407 lg 1, § 407 lg 2
• § 409 – Ühinemisotsus: § 409 pealkiri, § 409 lg 1, § 409 lg 2, § 409 lg 3
• § 410 – Osaniku vastutus: § 410 pealkiri, § 410 lg 1, § 410 lg 2
• § 411 – Ühinemislepingu audiitorkontroll: § 411 pealkiri, § 411
• § 412 – Ühinemisotsus: § 412 pealkiri, § 412 lg 1, § 412 lg 2, § 412 lg 2, § 412 lg 3
• § 419 – Üldkoosoleku ettevalmistamine: § 419 lg 1, § 419 pealkiri, § 419 lg 1, § 419 lg 2, § 419 lg 3, § 419 lg 4
• § 414 – Osade üleandmine ühinemisel: § 414 pealkiri, § 414 lg 1, § 414 lg 2
• § 422 – Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine: § 422 pealkiri, § 422 pealkiri, § 422 lg 1, § 422 lg 2
• § 416 – Üleantava vara hindamine: § 416 pealkiri, § 416

§ 397 – Ühinemisotsus

§ 397 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanik või aktsionär võib nõuda ühinemislepingu ja -otsuse ärakirja.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 397 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisotsus.“

§ 397 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühingulepinguga võib ette näha, et ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 osanikest. Kui ühinemisotsusega ei nõustu ühendatava täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, saab ta ühendavas ühingus usaldusosanikuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad ühingud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik.“

§ 397 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühinemisotsuse võib vastavalt ühingulepingule teha häälteenamusega, võib osanik ühingu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vähemalt kaks nädalat enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist ühinemislepingu, ühinemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

§ 397 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui täis- või usaldusühing ühineb usaldusühingu, osaühingu või aktsiaseltsiga, vastutab täisosanik ühendatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanik või aktsionär võib nõuda ühinemislepingu ja -otsuse ärakirja.“

§ 391 – Ühinemise viisid

§ 391 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemise viisid.“

§ 391 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendatava ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, teavitab ühendatava ühingu asukoha äriregistri pidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks.“

§ 391 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites ühendava ühingu avaldusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks.“

§ 391 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendatav ühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.“

§ 391 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse saavad ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks ning nende osad või aktsiad asendatakse ühendava ühingu osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima ühendava…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle.“

§ 391 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendatava ühingu osasid või aktsiaid, mis kuuluvad ühendavale ühingule või ühendatavale ühingule endale või isikule, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, ei asendata ja need kaotavad kehtivuse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid.“

§ 391 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

§ 398 – Ühinemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine

§ 398 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Alates ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha registrisse peab ühendav ühing tasumata tagasimakselt maksma viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 398 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemine uue ühingu asutamisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine.“

§ 398 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui täis- või usaldusühing ühineb usaldusühinguga, mille täisosanikuks saab ühendatava ühingu täisosanik, ei kehti täisosaniku suhtes käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vastutuse piirang. 3. jagu. Osaühing ühineva ühinguna.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“

§ 398 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühineva osaühingu osanik võib osaühingu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendatava ühingu ühinemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“

§ 398 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda ühendavalt ühingult tagasimakset, mis võib ületada käesoleva seadustiku § 392 2. lõikes nimetatud määra.“

§ 398 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühinemisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Alates ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha registrisse peab ühendav ühing tasumata tagasimakselt maksma viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“

§ 393 – Ühinemisaruanne

§ 393 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisaruanne.“

§ 393 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendav ühing on täis- või usaldusühing, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ühinemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes…“

§ 393 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Alates ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, peab ühendav ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu ainus osa või kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit…“

§ 393 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühinemisotsusega mittenõustunud osanik või aktsionär ei nõua käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitust, võib ta osa või aktsia võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinevad ühingud võivad koostada ühise ühinemisaruande.“

§ 393 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisele uue ühingu asutamisega kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühinev ühing kuulub kontserni, tuleb ühinemisaruandes märkida ka ühinemiseks olulised andmed kontserni teiste äriühingute kohta.“

§ 393 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinevatele ühingutele kohaldatakse ühendatava ühingu kohta sätestatut ja asutatavale ühingule ühendava ühingu kohta sätestatut. Ühingud loetakse ühinenuks uue ühingu registrisse kandmisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele ühinevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“

§ 400 – Avalduse esitamine äriregistrile

§ 400 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise oma ühingu asukoha äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 400 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemislepingu sisu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“

§ 400 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise oma ühingu asukoha äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“

§ 400 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 196 1. lõikes nimetatud dokumentidele ühinemislepingu ja ühinevate ühingute ühinemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Registripidaja võib ühinemise registrisse kanda ainult siis, kui ühendatava ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted. Lõppbilanss…“

§ 400 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendav osaühing annab üle ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt ühendava osaühingu oma osa.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et ühinemisotsust ei ole vaidlustatud või on vastav avaldus rahuldamata jäetud.“

§ 400 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele antakse üle ühendava osaühingu oma osa, võib selle jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud nimiväärtust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud võivad esitada avalduse ka ühendatava ühingu ühinemise äriregistrisse kandmiseks.“

§ 394 – Audiitorkontroll

§ 394 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendava ühingu ärinimi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitorkontroll.“

§ 394 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Uue ühingu asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajateks on ühinevad ühingud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib ühinemislepingut audiitor.“

§ 394 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes sätestatule määrata uue ühingu ärinimi ja asukoht. Ühinemislepingule lisatakse asutatava ühingu põhikiri või ühinguleping, mis kinnitatakse ühinemisotsusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitor ei pea ühinemislepingut kontrollima, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor ühinemislepingut ei kontrolli.“

§ 401 – Ühendava ühingu ärinimi

§ 401 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendav ühing võib jätkata tegevust ühendatava ühingu ärinime all.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 401 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisaruanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendava ühingu ärinimi.“

§ 401 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendav ühing on osaühing, mille osakapitali seoses ühinemisega suurendatakse või kui ühinemisel asutatakse uus osaühing, tuleb osaühingu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 143) hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab osakapitali suurendamiseks või asutatava osaühingu osakapitaliks.…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendav ühing võib jätkata tegevust ühendatava ühingu ärinime all.“

§ 401 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühingute ühinemisele uue osaühingu asutamisega ei kohaldata §-s 138 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendatava ühingu osanik või aktsionär oli füüsiline isik, kes ühendavas ühingus enam ei osale, võib ühendav ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“

§ 395 – Audiitori määramine

§ 395 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemise kanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori määramine.“

§ 395: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad avalduse ühinemise kandmiseks ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori määravad ühineva ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Ühe audiitori võib määrata mitme või kõigi ühinevate ühingute jaoks.“

§ 396 – Audiitori aruanne ja vastutus

§ 396 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori aruanne ja vastutus.“

§ 396 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinevate ühingute juhatused või ühinguid esindama õigustatud osanikud esitavad ühise avalduse uue ühingu kandmiseks selle asukoha äriregistrisse. 2. jagu. Täis- või usaldusühing ühineva ühinguna.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitor koostab ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. Ühinemislepingut kontrollivad audiitorid võivad koostada ühingutele ühise aruande.“

§ 396 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aruandes tuleb näidata, kas ühinemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksed on kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele ning kas ühinemine võib kaasa tuua ühingu võlausaldajate huvide kahjustamise.“

§ 396 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendavaks ühinguks on täis- või usaldusühing, tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes märkida ühendatava ühingu iga osaniku või aktsionäri kohta, kas ta saab ühendavas ühingus täis- või usaldusosanikuks ning milline on tema sissemakse suurus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati ühingute osade või aktsiate asendussuhte määramisel ning millised olid asendussuhte määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on asendussuhte määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid asendussuhte määramiseks. Kui asendussuhte…“

§ 396 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendatava usaldusühingu usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär, kes ühinemisotsusega ei nõustunud, saab ühendava ühingu usaldusosanikuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori aruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele ühinevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“

§ 396 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühineva täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitor vastutab ühinemislepingu ebaõige kontrollimisega äriühingule, tema osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele tekitatud kahju eest samamoodi nagu majandusaasta aruande kontrollimisel.“

§ 396 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitoril on ühinemislepingu kontrollimisel samasugused õigused ja kohustused nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. Audiitoril on õigus saada kontrollimiseks vajalikku teavet ka ühineva ühinguga samasse kontserni kuuluvatelt teistelt äriühingutelt.“

§ 403 – Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine

§ 403 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühineva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt ühinemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 403 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaniku vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine.“

§ 403 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites ühendava ühingu avaldusel.“

§ 403 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühineva aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ühinemislepingu sõlmimist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendatav ühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist.“

§ 403 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus äriregistri pidajale ühinemislepingu ning avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ühinemislepingu sõlmimise kohta. Teates tuleb märkida, et ühinemislepinguga on võimalik tutvuda registriosakonnas ja juhatuse poolt määratud kohas.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse saavad ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks ning nende osad või aktsiad asendatakse ühendava ühingu osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima ühendava…“

§ 403 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus selgitab üldkoosolekul ühinemise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendatava ühingu osasid või aktsiaid, mis kuuluvad ühendavale ühingule või ühendatavale ühingule endale või isikule, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, ei asendata ja need kaotavad kehtivuse.“

§ 403 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu esitab üldkoosolekul ühinemise kohta oma arvamuse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 403 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka teisi ühinevaid ühinguid puudutavate asjaolude kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühineva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt ühinemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“

§ 403 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 399 – Võlausaldajate kaitse

§ 399 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sissemakse tähendus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlausaldajate kaitse.“

§ 399 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühinemisega kahjustatakse või piiratakse osanikule kuuluvaid eriõigusi ühingu juhtimisel, on ühinemisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendav ühing avaldab viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud ühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada ühendavale ühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“

§ 399 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui vähemalt 9/10 ühendatava osaühingu osakapitalist või aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale osaühingule, ei ole ühendamiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava osaühingu ühinemisotsusega. Ühinemisotsus on vajalik, kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/20…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendav ühing peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul tagama ühinevate ühingute võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist.“

§ 402 – Ühinemise kanne

§ 402 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemise kanne.“

§ 402 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisel uue osaühingu asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava osaühingu osakapitali suurus, samuti juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, märgitakse ka nõukogu liikmed. 4. jagu. Aktsiaselts ühineva ühinguna.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemine kantakse ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, kui see on kantud kõigi ühendatavate ühingute asukoha äriregistritesse. Kandes ühendatava ühingu asukoha äriregistris märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 402 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi ühinemisel peab ühinemislepingut kontrollima audiitor.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendava ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab ühendatava ühingu asukoha registripidajale ühinemise äriregistrisse kandmisest. Saanud teate, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on ühinemine kantud ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Ühendatava ühingu registripidaja saadab tema juures hoitavad…“

§ 402 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui ühendatava ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, teavitab ühendatava ühingu asukoha äriregistri pidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest.“

§ 404 – Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel

§ 404 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemislepingu audiitorkontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel.“

§ 404 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ühinemisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud korras, peab…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, võib eri liiki ühingute ühinemisel kahe kuu jooksul ühinemise ühendava ühingu asukoha äriregistrisse kandmisest nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui…“

§ 404 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, osalevad ühendatava aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punktis 1 1 ja § 283 2. lõike punktis 2 sätestatut.“

§ 404 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui vähemalt 9/10 ühendatava osaühingu osakapitalist või aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale aktsiaseltsile, ei ole ühendamiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava aktsiaseltsi ühinemisotsusega, kui vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist ühendatava ühingu poolt on…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ühinemisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas §-s nimetatud õigusi, lisatakse ühinemisotsusele. Ühinemisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“

§ 404 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel seoses ühinemisega ei ole teistel aktsionäridel aktsiate omandamise eesõigust (§ 345).“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendav ühing on täis- või usaldusühing, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“

§ 404 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 343 1. lõikes nimetatud dokumentidele ühinemislepingu ja ühinevate ühingute ühinemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Alates ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, peab ühendav ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“

§ 404 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendav aktsiaselts annab üle ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt ühendava aktsiaseltsi oma aktsiad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühinemisotsusega mittenõustunud osanik või aktsionär ei nõua käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitust, võib ta osa või aktsia võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest.“

§ 405 – Ühinemine uue ühingu asutamisega

§ 405 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemine uue ühingu asutamisega.“

§ 405 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendav ühing on aktsiaselts, mille aktsiakapitali seoses ühinemisega suurendatakse, või kui ühinemisel asutatakse uus aktsiaselts, tuleb aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 249) hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab aktsiakapitali suurendamiseks või asutatava…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisele uue ühingu asutamisega kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.“

§ 405 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendavas aktsiaseltsis säilivad ühendatava aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike õigused, mis neil olid ühendatavas aktsiaseltsis.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinevatele ühingutele kohaldatakse ühendatava ühingu kohta sätestatut ja asutatavale ühingule ühendava ühingu kohta sätestatut. Ühingud loetakse ühinenuks uue ühingu registrisse kandmisel.“

§ 405 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, omandavad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud ühendava ühingu osad samadel alustel ühendatava aktsiaseltsi aktsionäridega. Ühinemislepinguga mittenõustumisel võivad nad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 404.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Uue ühingu asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajateks on ühinevad ühingud.“

§ 405 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühingute ühinemisele uue aktsiaseltsi asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes sätestatule määrata uue ühingu ärinimi ja asukoht. Ühinemislepingule lisatakse asutatava ühingu põhikiri või ühinguleping, mis kinnitatakse ühinemisotsusega.“

§ 405 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisel uue aktsiaseltsi asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus, samuti juhatuse ja nõukogu liikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad avalduse ühinemise kandmiseks ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 405 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tulundusühistu võib ühineda ainult tulundusühistuga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinevate ühingute juhatused või ühinguid esindama õigustatud osanikud esitavad ühise avalduse uue ühingu kandmiseks selle asukoha äriregistrisse. 2. jagu. Täis- või usaldusühing ühineva ühinguna.“

§ 406 – Sissemakse tähendus

§ 406 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendava ühingu osakapitali suurendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Sissemakse tähendus.“

§ 406: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tulundusühistu osamakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“

§ 413 – Ühendava ühingu osakapitali suurendamine

§ 413 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendava osaühingu osakapitali suurendamisel seoses ühinemisega ei ole teistel osanikel eesõigust osade omandamisele (§ 193).“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 413 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku korraldus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendava ühingu osakapitali suurendamine.“

§ 413 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ühendava osaühingu osakapitali suurendamisel seoses ühinemisega ei ole teistel osanikel eesõigust osade omandamisele (§ 193).“

§ 413 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Piiriülese ühinemise korral tuleb ühinemisaruandes selgitada ka ühinemise mõju aktsiaseltsi või osaühingu töötajatele ning võlausaldajatele. Aruandele lisatakse ka töötajate usaldusisiku või ametiühingu usaldusisiku arvamus, kui see esitatakse vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 196 1. lõikes nimetatud dokumentidele ühinemislepingu ja ühinevate ühingute ühinemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“

§ 407 – Ühinemislepingu sisu

§ 407 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osade üleandmine ühinemisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemislepingu sisu.“

§ 407 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tulundusühistu liiget loetakse käesoleva peatüki tähenduses osanikuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendavaks ühinguks on täis- või usaldusühing, tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes märkida ühendatava ühingu iga osaniku või aktsionäri kohta, kas ta saab ühendavas ühingus täis- või usaldusosanikuks ning milline on tema sissemakse suurus.“

§ 407 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühineva tulundusühistu liige võib tulundusühistu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendatava usaldusühingu usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär, kes ühinemisotsusega ei nõustunud, saab ühendava ühingu usaldusosanikuks.“

§ 409 – Ühinemisotsus

§ 409 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üleantava vara hindamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisotsus.“

§ 409 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendatava tulundusühistu poolt üleantav vara tuleb hinnata ühistu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“

§ 409 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisel uue tulundusühistu asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava ühistu juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, siis märgitakse ka nõukogu liikmed. 6. jagu.Piiriülene ühinemine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühingulepinguga võib ette näha, et ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 osanikest. Kui ühinemisotsusega ei nõustu ühendatava täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, saab ta ühendavas ühingus usaldusosanikuks.“

§ 409 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik ) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (ELT…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühinemisotsuse võib vastavalt ühingulepingule teha häälteenamusega, võib osanik ühingu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“

§ 410 – Osaniku vastutus

§ 410 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemine uue osaühingu asutamisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaniku vastutus.“

§ 410 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui piiriülese ühinemise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui täis- või usaldusühing ühineb usaldusühingu, osaühingu või aktsiaseltsiga, vastutab täisosanik ühendatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 410 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Piiriüleses ühinemises ei või ühendatava ega ühendava ühinguna osaleda tulundusühistu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui täis- või usaldusühing ühineb usaldusühinguga, mille täisosanikuks saab ühendatava ühingu täisosanik, ei kehti täisosaniku suhtes käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vastutuse piirang. 3. jagu. Osaühing ühineva ühinguna.“

§ 411 – Ühinemislepingu audiitorkontroll

§ 411 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitorkontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemislepingu audiitorkontroll.“

§ 411: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse §-s 41 2 sätestatud juhtudel ja korras tuleb piiriülese ühinemise korral ühendava äriühingu töötajad kaasata osalema ühendava äriühingu juhtimises.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühineva osaühingu osanik võib osaühingu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“

§ 412 – Ühinemisotsus

§ 412 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku ettevalmistamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisotsus.“

§ 412 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 412 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendatava ühingu kõik hääleõiguse andvad osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei tule ühinemislepingus näidata käesoleva seaduse § 392 lõike 1 punktides 2–4 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühinemisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 412 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemislepingule lisatakse ka ühendava ühingu põhikiri.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühinemisega kahjustatakse või piiratakse osanikule kuuluvaid eriõigusi ühingu juhtimisel, on ühinemisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek.“

§ 412 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemislepingus ettenähtud ühendava ühingu juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele võib ületada ühe kümnendiku ühendava ühingu osade või aktsiate nimiväärtuse summast, kui piiriüleses ühinemises osaleva ühendava ühingu suhtes kohaldatava lepinguriigi õiguse kohaselt on see lubatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui vähemalt 9/10 ühendatava osaühingu osakapitalist või aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale osaühingule, ei ole ühendamiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava osaühingu ühinemisotsusega. Ühinemisotsus on vajalik, kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/20…“

§ 419 – Üldkoosoleku ettevalmistamine

§ 419 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 419 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku ettevalmistamine.“

§ 419 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“

§ 419 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendatava ühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek võib seada ühinemisotsuse heakskiitmise tingimuseks, et ühendav ühing on kinnitanud selgesõnaliselt ühendava ühingu töötajate ühingu juhtimises osalemise korra.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“

§ 419 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui teise lepinguriigi õiguse kohaselt, millele ühinemises osalev ühing allub, ei ole osanikul või aktsionäril õigust nõuda tagasimakset käesoleva seaduse § 398 lõike 3 tähenduses, on Eesti äriregistrisse kantud äriühingu osanikul või aktsionäril õigus nõuda nimetatud tagasimakset vaid juhul, kui ühinemises osalev…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühineva aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ühinemislepingu sõlmimist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“

§ 419 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Piiriülese ühinemise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 398 lõikeid 3 ja 4 ka juhul, kui ühinemises osaleb ühing, kellele kohaldatava teise lepinguriigi õiguse kohaselt on osanikul või aktsionäril õigus nõuda osade või aktsiate madala asendussuhte korral tagasimakset, ja kui asi allub Eesti kohtule.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus äriregistri pidajale ühinemislepingu ning avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ühinemislepingu sõlmimise kohta. Teates tuleb märkida, et ühinemislepinguga on võimalik tutvuda registriosakonnas ja juhatuse poolt määratud kohas.“

§ 414 – Osade üleandmine ühinemisel

§ 414 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osade üleandmine ühinemisel.“

§ 414 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisaruandele ei kohaldata käesoleva seaduse § 393 lõiget 2.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendav osaühing annab üle ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt ühendava osaühingu oma osa.“

§ 414 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Piiriülese ühinemise korral peab ühinemislepingut kontrollima audiitor.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele antakse üle ühendava osaühingu oma osa, võib selle jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud nimiväärtust.“

§ 422 – Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine

§ 422 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 422 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osamaks ja liikmelisus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine.“

§ 422 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, väljastab registripidaja äriühingule tõendi, milles kinnitatakse, et ühendatav ühing on nõutavad ühinemiseelsed toimingud teinud ja et ühinemine on äriregistrisse kantud. Tõendis märgitakse kande tegemise kuupäev, samuti…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel seoses ühinemisega ei ole teistel aktsionäridel aktsiate omandamise eesõigust (§ 345).“

§ 422 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ühinemise tõendi koostamise ja väljastamise korra kehtestab justiitsminister.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 343 1. lõikes nimetatud dokumentidele ühinemislepingu ja ühinevate ühingute ühinemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“

§ 416 – Üleantava vara hindamine

§ 416 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiate üleandmine ühinemisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üleantava vara hindamine.“

§ 416: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Piiriülese ühinemise korral võib mitme või kõigi ühinevate ühingute jaoks olla määratud üks või mitu ühist audiitorit. Ühine audiitor võib või ühised audiitorid võivad olla määratud vaid selle lepinguriigi kohtu või haldusasutuse poolt või loal, mille õigusele üks ühendatavatest ühingutest või ühendav ühing allub.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendav ühing on osaühing, mille osakapitali seoses ühinemisega suurendatakse või kui ühinemisel asutatakse uus osaühing, tuleb osaühingu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 143) hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab osakapitali suurendamiseks või asutatava osaühingu osakapitaliks.…“

Muudatused § 417 kuni § 441

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 417 pealkiri kuni § 441 lg 4.

• § 417 – Ühinemine uue osaühingu asutamisega: § 417 pealkiri, § 417 lg 1, § 417 lg 2
• § 420 – Üldkoosoleku korraldus: § 420 pealkiri, § 420 lg 1, § 420 lg 2, § 420 lg 3
• § 421 – Ühinemisotsus: § 421 pealkiri, § 421 lg 1, § 421 lg 2, § 421 lg 3, § 421 lg 4
• § 408 – Ühinemisaruanne: § 408 pealkiri, § 408
• § 423 – Aktsiate üleandmine ühinemisel: § 423 pealkiri, § 423
• § 424 – Üleantava vara hindamine: § 424 pealkiri, § 424
• § 432 – Üleantava vara hindamine: § 432 pealkiri, § 432 pealkiri, § 432
• § 426 – Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse: § 426 pealkiri, § 426 lg 1, § 426 lg 2
• § 427 – Ühinemine uue aktsiaseltsi asutamisega: § 427 pealkiri, § 427 lg 1, § 427 lg 2
• § 428 – Tulundusühistu ühineva ühinguna: § 428 pealkiri, § 428
• § 433 – Ühinemisleping: § 433 lg 1, § 433 lg 5, § 433 lg 3, § 433 pealkiri, § 433 pealkiri, § 433 pealkiri, § 433 pealkiri, § 433 pealkiri, § 433, § 433 lg 1, § 433 lg 2, § 433 lg 3, § 433 lg 4, § 433 lg 1, § 433 pealkiri, § 433 lg 2, § 433 lg 3, § 433 lg 4, § 433 lg 5, § 433 pealkiri, § 433 lg 1, § 433 pealkiri, § 433 lg 2, § 433 pealkiri, § 433 lg 1, § 433 lg 2, § 433 lg 3, § 433 lg 1, § 433 lg 2, § 433 lg 3, § 433 pealkiri, § 433 lg 4, § 433 lg 1, § 433 lg 2, § 433 lg 3, § 433, § 433 lg 1, § 433 lg 2, § 433 lg 3, § 433 lg 4, § 433 lg 1, § 433 lg 2, § 433 lg 3, § 433 lg 4, § 433 lg 5, § 433 lg 6, § 433 lg 7, § 433 lg 8
• § 418 – Audiitorkontroll: § 418 pealkiri, § 418
• § 429 – Osamaks ja liikmelisus: § 429 pealkiri, § 429 lg 1, § 429 lg 2
• § 430 – Ühinemislepingu audiitorkontroll: § 430 pealkiri, § 430
• § 431 – Ühinemisotsus: § 431
• § 435 – Jagunemisleping: § 435 lg 1, § 435 pealkiri, § 435 lg 1, § 435 lg 2, § 435 lg 3, § 435 lg 4
• § 436 – Jagunemisaruanne: § 436 lg 2, § 436 pealkiri, § 436 lg 1, § 436 lg 2, § 436 lg 3, § 436 lg 4, § 436 lg 5
• § 437 – Audiitorkontroll: § 437 lg 1, § 437 pealkiri, § 437 lg 1, § 437 lg 2
• § 434 – Jagunemise viisid: § 434 pealkiri, § 434 lg 1, § 434 lg 2, § 434 lg 3, § 434 lg 4, § 434 lg 5, § 434 lg 6, § 434 lg 7
• § 443 – Avalduse esitamine äriregistrile: § 443 lg 1, § 443 pealkiri, § 443 lg 1, § 443 lg 2, § 443 lg 3
• § 438 – Audiitori määramine: § 438 pealkiri, § 438
• § 439 – Audiitori aruanne ja vastutus: § 439 pealkiri, § 439 lg 1, § 439 lg 2, § 439 lg 2, § 439 lg 3, § 439 lg 4, § 439 lg 5
• § 440 – Jagunemisotsus: § 440 pealkiri, § 440 lg 1, § 440 lg 2, § 440 lg 3, § 440 lg 4
• § 447 – Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine: § 447 lg 2, § 447 pealkiri, § 447 lg 1, § 447 lg 2, § 447 lg 2, § 447 lg 2, § 447 lg 3, § 447 lg 4
• § 441 – Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine: § 441 pealkiri, § 441 lg 1, § 441 lg 2, § 441 lg 3, § 441 lg 4

§ 417 – Ühinemine uue osaühingu asutamisega

§ 417 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üleantava vara hindamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemine uue osaühingu asutamisega.“

§ 417 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eesti kohus nimetab ühinevate ühingute taotlusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud audiitori või audiitorid, kellel on piiriülese ühinemise lepingu auditi tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Kohus määrab ka tema poolt määratud audiitori või audiitorite tasustamise korra ja tasu suuruse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühingute ühinemisele uue osaühingu asutamisega ei kohaldata §-s 138 sätestatut.“

§ 417 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut tuleb ühingu osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvuda ühinemislepingu, ühinemisaruande ja audiitori aruandega. Ühinemisaruanne tehakse vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut kättesaadavaks ka äriühingu…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisel uue osaühingu asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava osaühingu osakapitali suurus, samuti juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, märgitakse ka nõukogu liikmed. 4. jagu. Aktsiaselts ühineva ühinguna.“

§ 420 – Üldkoosoleku korraldus

§ 420 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemine uue aktsiaseltsi asutamisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku korraldus.“

§ 420 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestamata juhtudel ning juhul, kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võib Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu ühinemisotsuse tunnistada kehtetuks ka põhjusel, et on määratud liiga madal osade või aktsiate asendussuhe.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus selgitab üldkoosolekul ühinemise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“

§ 420 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, on Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, õigus käesoleva seaduse §-s 404 sätestatud korras osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu esitab üldkoosolekul ühinemise kohta oma arvamuse.“

§ 420 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ühineb piiriüleselt selliselt, et ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, käesoleva seaduse §-s 399 sätestatut ei kohaldata.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka teisi ühinevaid ühinguid puudutavate asjaolude kohta.“

§ 421 – Ühinemisotsus

§ 421 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tulundusühistu ühineva ühinguna.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisotsus.“

§ 421 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ühineb piiriüleselt selliselt, et ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võivad osaühingu või aktsiaseltsi võlausaldajad käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 nimetatud teate avaldamisest arvates kahe kuu jooksul esitada nõude tagatise saamiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 421 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tagatise saamise õigus on vaid võlausaldajal, kes ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja kes põhistab, et ühinemine võib ohustada tema nõude täitmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ühinemisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud korras, peab…“

§ 421 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajal on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud alusel õigus nõuda tagatist sellistele nõuetele, mis on tekkinud enne või 15 päeva pärast käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 nimetatud teate avaldamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, osalevad ühendatava aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“

§ 421 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eesti äriregistrisse kantud või kantava ühendatava või ühendava ühingu korral kohaldatakse äriregistrile esitatava avalduse suhtes käesoleva seaduse § 400. Lisaks peavad juhatuse liikmed avalduses kinnitama, et äriühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt käesoleva seaduse §-le 433 8.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui vähemalt 9/10 ühendatava osaühingu osakapitalist või aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale aktsiaseltsile, ei ole ühendamiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava aktsiaseltsi ühinemisotsusega, kui vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist ühendatava ühingu poolt on…“

§ 408 – Ühinemisaruanne

§ 408 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ühinemisaruanne.“

§ 408: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühineva täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“

§ 423 – Aktsiate üleandmine ühinemisel

§ 423 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemislepingu audiitorkontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiate üleandmine ühinemisel.“

§ 423: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, märgitakse ühendatava ühingu asukoha äriregistrisse, et ühinemine loetakse toimunuks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, millele ühendav ühing allub. Saanud selle liikmesriigi kohtult, notarilt või muult pädevalt asutuselt…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendav aktsiaselts annab üle ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt ühendava aktsiaseltsi oma aktsiad.“

§ 424 – Üleantava vara hindamine

§ 424 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üleantava vara hindamine.“

§ 424: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toimingute järel edastab registripidaja kõik talle ühendatava ühingu kohta esitatud dokumendid elektrooniliselt selle liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele ühendav ühing allub.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendav ühing on aktsiaselts, mille aktsiakapitali seoses ühinemisega suurendatakse, või kui ühinemisel asutatakse uus aktsiaselts, tuleb aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 249) hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab aktsiakapitali suurendamiseks või asutatava…“

§ 432 – Üleantava vara hindamine

§ 432 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üleantava vara hindamine.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 432 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osade või aktsiate asendussuhe.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üleantava vara hindamine.“

§ 432: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendatava tulundusühistu poolt üleantav vara tuleb hinnata ühistu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse äriregistrile.“

§ 426 – Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse

§ 426 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemine uue tulundusühistu asutamisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse.“

§ 426 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendava ühinguna, esitab lepinguriigi õigusele alluv ühendatav äriühing registripidajale vastava lepinguriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse tõendi selle kohta, et lepinguriigi õigusele alluva ühendatava ühingu puhul on…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendavas aktsiaseltsis säilivad ühendatava aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike õigused, mis neil olid ühendatavas aktsiaseltsis.“

§ 426 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendava ühinguna, siis ühingu asukoha registripidaja teavitab ühinemiskandest viivitamata selle lepinguriigi kohut, notarit või muud pädevat asutust, mille õigusele ühendatav ühing allub, samuti Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, omandavad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud ühendava ühingu osad samadel alustel ühendatava aktsiaseltsi aktsionäridega. Ühinemislepinguga mittenõustumisel võivad nad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 404.“

§ 427 – Ühinemine uue aktsiaseltsi asutamisega

§ 427 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Piiriülene ühinemine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemine uue aktsiaseltsi asutamisega.“

§ 427 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Piiriülese ühinemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamisel peab ühendava ühingu juhatus esitama avalduse osa- või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks ühe aasta jooksul osa- või aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest arvates.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühingute ühinemisele uue aktsiaseltsi asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatut.“

§ 427 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisel uue aktsiaseltsi asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus, samuti juhatuse ja nõukogu liikmed.“

§ 428 – Tulundusühistu ühineva ühinguna

§ 428 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisleping.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tulundusühistu ühineva ühinguna.“

§ 428: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tulundusühistu võib ühineda ainult tulundusühistuga.“

§ 433 – Ühinemisleping

§ 433 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Lisaks käesoleva seaduse § 392 lõikes 1 sätestatule tuleb ühinemislepingus märkida:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 433 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemislepingule kohaldatakse käesoleva seaduse § 419 lõiget 4. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas teates tuleb lisaks märkida järgmist:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 433 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Piiriüleses ühinemises osalevale Eesti äriregistrisse kantud osaühingule kohaldatakse käesoleva seaduse § 412 lõike 3 asemel käesoleva seaduse § 421 lõiget 4.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 433 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hüvitus piiriülese ühinemise korral.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemine uue tulundusühistu asutamisega.“

§ 433 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajate kaitse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Piiriülene ühinemine.“

§ 433 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemiskanne ja -tõend.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisleping.“

§ 433 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemise viisid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisaruanne.“

§ 433 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisleping.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitorkontroll.“

§ 433: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ühinemisel uue tulundusühistu asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava ühistu juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, siis märgitakse ka nõukogu liikmed. 6. jagu.Piiriülene ühinemine.“

§ 433 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemislepingus ettenähtud omandava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste summat.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik ) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (ELT…“

§ 433 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui piiriülese ühinemise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti.“

§ 433 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib ühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Piiriüleses ühinemises ei või ühendatava ega ühendava ühinguna osaleda tulundusühistu.“

§ 433 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (jagunemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult jagunemist ja jagunemislepingut. Jaotumisel, samuti eraldumisel osade või aktsiate andmise vastu jaguneva ühingu osanikele…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse §-s 41 2 sätestatud juhtudel ja korras tuleb piiriülese ühinemise korral ühendava äriühingu töötajad kaasata osalema ühendava äriühingu juhtimises.“

§ 433 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Lisaks käesoleva seaduse § 392 lõikes 1 sätestatule tuleb ühinemislepingus märkida:“

§ 433 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisaruanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisotsus.“

§ 433 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel osalevad ühingud võivad koostada ühise jagunemisaruande.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendatava ühingu kõik hääleõiguse andvad osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei tule ühinemislepingus näidata käesoleva seaduse § 392 lõike 1 punktides 2–4 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid.“

§ 433 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jagunemisel osalev ühing kuulub kontserni, tuleb jagunemisaruandes märkida ka ühinemiseks olulised andmed kontserni teiste äriühingute kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemislepingule lisatakse ka ühendava ühingu põhikiri.“

§ 433 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele jagunemisel osalevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemislepingus ettenähtud ühendava ühingu juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele võib ületada ühe kümnendiku ühendava ühingu osade või aktsiate nimiväärtuse summast, kui piiriüleses ühinemises osaleva ühendava ühingu suhtes kohaldatava lepinguriigi õiguse kohaselt on see lubatud.“

§ 433 lg 5: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ühinemislepingule kohaldatakse käesoleva seaduse § 419 lõiget 4. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas teates tuleb lisaks märkida järgmist:“

§ 433 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitorkontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osade või aktsiate asendussuhe.“

§ 433 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitor ei pea jagunemislepingut kontrollima eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor jagunemislepingut ei kontrolli.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Piiriülese ühinemise korral tuleb ühinemisaruandes selgitada ka ühinemise mõju aktsiaseltsi või osaühingu töötajatele ning võlausaldajatele. Aruandele lisatakse ka töötajate usaldusisiku või ametiühingu usaldusisiku arvamus, kui see esitatakse vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut.“

§ 433 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori määramine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hüvitus piiriülese ühinemise korral.“

§ 433 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori määravad jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Ühe audiitori võib määrata mitme või kõigi jagunemises osalevate ühingute jaoks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisaruandele ei kohaldata käesoleva seaduse § 393 lõiget 2.“

§ 433 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori aruanne ja vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võlausaldajate kaitse.“

§ 433 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitor koostab jagunemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. Jagunemislepingut kontrollivad audiitorid võivad koostada ühingutele ühise aruande.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Piiriülese ühinemise korral peab ühinemislepingut kontrollima audiitor.“

§ 433 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aruandes tuleb näidata, kas jagunemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksed on kohaseks tasuks jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ning kas jagunemine võib kaasa tuua ühingu võlausaldajate huvide kahjustamise.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Piiriülese ühinemise korral võib mitme või kõigi ühinevate ühingute jaoks olla määratud üks või mitu ühist audiitorit. Ühine audiitor võib või ühised audiitorid võivad olla määratud vaid selle lepinguriigi kohtu või haldusasutuse poolt või loal, mille õigusele üks ühendatavatest ühingutest või ühendav ühing allub.“

§ 433 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele üleantavate osade või aktsiate asendussuhte määramisel ning millised olid asendussuhte määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on asendussuhte määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eesti kohus nimetab ühinevate ühingute taotlusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud audiitori või audiitorid, kellel on piiriülese ühinemise lepingu auditi tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Kohus määrab ka tema poolt määratud audiitori või audiitorite tasustamise korra ja tasu suuruse.“

§ 433 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitor vastutab jagunemislepingu ebaõige kontrollimisega äriühingule, tema osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele tekitatud kahju eest samamoodi nagu majandusaasta aruande kontrollimisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut tuleb ühingu osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvuda ühinemislepingu, ühinemisaruande ja audiitori aruandega. Ühinemisaruanne tehakse vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut kättesaadavaks ka äriühingu…“

§ 433 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitoril on jagunemislepingu kontrollimisel samasugused õigused ja kohustused nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. Audiitoril on õigus saada kontrollimiseks vajalikku teavet ka jagunemisel osaleva ühinguga samasse kontserni kuuluvatelt teistelt äriühingutelt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendatava ühingu kõik hääleõigust andvad osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei pea ühinemislepingut ühendatava osaühingu koosolekul või aktsiaseltsi üldkoosolekul heaks kiitma.“

§ 433 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitori aruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele jagunemisel osalevale ühingule või sellega samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Piiriüleses ühinemises osalevale Eesti äriregistrisse kantud osaühingule kohaldatakse käesoleva seaduse § 412 lõike 3 asemel käesoleva seaduse § 421 lõiget 4.“

§ 433 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemiskanne ja -tõend.“

§ 433 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad ühingud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühendatava ühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek võib seada ühinemisotsuse heakskiitmise tingimuseks, et ühendav ühing on kinnitanud selgesõnaliselt ühendava ühingu töötajate ühingu juhtimises osalemise korra.“

§ 433 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanik või aktsionär võib nõuda jagunemislepingu ja -otsuse ärakirja.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui teise lepinguriigi õiguse kohaselt, millele ühinemises osalev ühing allub, ei ole osanikul või aktsionäril õigust nõuda tagasimakset käesoleva seaduse § 398 lõike 3 tähenduses, on Eesti äriregistrisse kantud äriühingu osanikul või aktsionäril õigus nõuda nimetatud tagasimakset vaid juhul, kui ühinemises osalev…“

§ 433 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist jagunemislepingu, jagunemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Piiriülese ühinemise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 398 lõikeid 3 ja 4 ka juhul, kui ühinemises osaleb ühing, kellele kohaldatava teise lepinguriigi õiguse kohaselt on osanikul või aktsionäril õigus nõuda osade või aktsiate madala asendussuhte korral tagasimakset, ja kui asi allub Eesti kohtule.“

§ 433 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osad või aktsiad määratakse omandavas ühingus jaguneva ühingu osanike või aktsionäride vahel teistsuguse suhtega kui jagunevas ühingus, peavad jagunemisotsuse poolt olema kõik jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestamata juhtudel ning juhul, kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võib Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu ühinemisotsuse tunnistada kehtetuks ka põhjusel, et on määratud liiga madal osade või aktsiate asendussuhe.“

§ 433: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, on Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, õigus käesoleva seaduse §-s 404 sätestatud korras osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise…“

§ 433 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaguneva ühingu jagunemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ühineb piiriüleselt selliselt, et ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, käesoleva seaduse §-s 399 sätestatut ei kohaldata.“

§ 433 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda omandavalt ühingult tagasimakset, mis võib ületada käesoleva seadustiku § 435 2. lõikes nimetatud määra.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ühineb piiriüleselt selliselt, et ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võivad osaühingu või aktsiaseltsi võlausaldajad käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 nimetatud teate avaldamisest arvates kahe kuu jooksul esitada nõude tagatise saamiseks.“

§ 433 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha registrisse, tuleb tasumata tagasimakselt maksta viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tagatise saamise õigus on vaid võlausaldajal, kes ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja kes põhistab, et ühinemine võib ohustada tema nõude täitmist.“

§ 433 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Võlausaldajal on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud alusel õigus nõuda tagatist sellistele nõuetele, mis on tekkinud enne või 15 päeva pärast käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 nimetatud teate avaldamist.“

§ 433 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registripidaja võib jaotumise registrisse kanda ainult siis, kui jaguneva ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted. Lõppbilanss…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eesti äriregistrisse kantud või kantava ühendatava või ühendava ühingu korral kohaldatakse äriregistrile esitatava avalduse suhtes käesoleva seaduse § 400. Lisaks peavad juhatuse liikmed avalduses kinnitama, et äriühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt käesoleva seaduse §-le 433 8.“

§ 433 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et jagunemise otsust ei vaidlustatud või vastav avaldus on jäetud rahuldamata.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, väljastab registripidaja äriühingule tõendi, milles kinnitatakse, et ühendatav ühing on nõutavad ühinemiseelsed toimingud teinud ja et ühinemine on äriregistrisse kantud. Tõendis märgitakse kande tegemise kuupäev, samuti…“

§ 433 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaotumise korral võib üks omandav ühing jätkata tegevust jaguneva ühingu ärinime all.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ühinemise tõendi koostamise ja väljastamise korra kehtestab justiitsminister.“

§ 433 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jaguneva ühingu osanikuks või aktsionäriks oli füüsiline isik, kes omandavas ühingus enam ei osale, võib omandav ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, märgitakse ühendatava ühingu asukoha äriregistrisse, et ühinemine loetakse toimunuks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, millele ühendav ühing allub. Saanud selle liikmesriigi kohtult, notarilt või muult pädevalt asutuselt…“

§ 433 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemine kantakse jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, kui see on kantud kõigi omandavate ühingute asukoha äriregistritesse. Kandes omandavate ühingute asukoha äriregistrites märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toimingute järel edastab registripidaja kõik talle ühendatava ühingu kohta esitatud dokumendid elektrooniliselt selle liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele ühendav ühing allub.“

§ 433 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaguneva ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab omandavate ühingute asukoha registripidajatele jagunemise äriregistrisse kandmisest ja saadab neile äriregistri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on jagunemine kantud jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendava ühinguna, esitab lepinguriigi õigusele alluv ühendatav äriühing registripidajale vastava lepinguriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse tõendi selle kohta, et lepinguriigi õigusele alluva ühendatava ühingu puhul on…“

§ 433 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jaguneva ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, teavitab jaguneva äriühingu asukoha registripidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendava ühinguna, siis ühingu asukoha registripidaja teavitab ühinemiskandest viivitamata selle lepinguriigi kohut, notarit või muud pädevat asutust, mille õigusele ühendatav ühing allub, samuti Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat…“

§ 433 lg 8: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse läheb jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele. Pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Piiriülese ühinemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamisel peab ühendava ühingu juhatus esitama avalduse osa- või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks ühe aasta jooksul osa- või aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest arvates.“

§ 418 – Audiitorkontroll

§ 418 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Audiitorkontroll.“

§ 418: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühendatava ühingu kõik hääleõigust andvad osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei pea ühinemislepingut ühendatava osaühingu koosolekul või aktsiaseltsi üldkoosolekul heaks kiitma.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi ühinemisel peab ühinemislepingut kontrollima audiitor.“

§ 429 – Osamaks ja liikmelisus

§ 429 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemisaruanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osamaks ja liikmelisus.“

§ 429 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaotumisel saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tulundusühistu osamakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“

§ 429 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tulundusühistu liiget loetakse käesoleva peatüki tähenduses osanikuks.“

§ 430 – Ühinemislepingu audiitorkontroll

§ 430 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitorkontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemislepingu audiitorkontroll.“

§ 430: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühineva tulundusühistu liige võib tulundusühistu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“

§ 431 – Ühinemisotsus

§ 431: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Omandavateks ühinguteks võivad üheaegselt olla Eestis äriregistrisse kantud olemasolevad või uued ühingud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 435 – Jagunemisleping

§ 435 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemiseks sõlmivad jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 440 sätestatud korras. Jagunemislepingus tuleb märkida:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 435 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Jagunemisleping.“

§ 435 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Jagunemiseks sõlmivad jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 440 sätestatud korras. Jagunemislepingus tuleb märkida:“

§ 435 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel osalev ühing avaldab viivitamata pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemise kohta jagunemisel osalevate ühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemislepingus ettenähtud omandava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste summat.“

§ 435 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel osalev ühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 2 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest alates tagama esitatud võlausaldajate nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda rahuldamist ja nad põhistavad, et jagunemine võib ohustada nende nõuete täitmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.“

§ 435 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel osaleva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt jagunemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib ühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.“

§ 436 – Jagunemisaruanne

§ 436 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisaruannet ei pea koostama eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui sellega on nõus jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 436 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisaruanne.“

§ 436 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (jagunemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult jagunemist ja jagunemislepingut. Jaotumisel, samuti eraldumisel osade või aktsiate andmise vastu jaguneva ühingu osanikele…“

§ 436 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jagunemisel osalevad eri liiki ühingud, võib jaguneva ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole jagunemisotsusega nõus, kahe kuu jooksul, arvates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, nõuda, et omandav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahaline hüvitus peab…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisaruannet ei pea koostama eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui sellega on nõus jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid.“

§ 436 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata vastavalt käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punktis 1 1 ja § 283 2. lõike punktis 2 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisel osalevad ühingud võivad koostada ühise jagunemisaruande.“

§ 436 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus jagunemisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas §-s nimetatud õigusi, lisatakse jagunemisotsusele. Jagunemisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jagunemisel osalev ühing kuulub kontserni, tuleb jagunemisaruandes märkida ka ühinemiseks olulised andmed kontserni teiste äriühingute kohta.“

§ 436 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui omandav ühing on täis- või usaldusühing, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele jagunemisel osalevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“

§ 437 – Audiitorkontroll

§ 437 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib jagunemislepingut audiitor.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 437 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Omandava ühingu ärinimi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitorkontroll.“

§ 437 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, peab omandav ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib jagunemislepingut audiitor.“

§ 437 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jagunemisotsusega mittenõustunud osanik või aktsionär ei nõua käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitust, võib ta osa või aktsia võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitor ei pea jagunemislepingut kontrollima eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor jagunemislepingut ei kontrolli.“

§ 434 – Jagunemise viisid

§ 434 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemise viisid.“

§ 434 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaotumisel loetakse jagunev ühing lõppenuks jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. Registripidaja kustutab jaguneva ühingu äriregistrist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel.“

§ 434 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid vastavalt jagunemislepingule omandavate ühingute osanikeks või aktsionärideks, välja arvatud, kui omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab eraldumisel jagunev ühing.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks.“

§ 434 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel asendatakse jaguneva ühingu osanike osad või aktsionäride aktsiad omandavate ühingute osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima omandava ühingu osade ja aktsiate suhtes.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaotumisel saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks.“

§ 434 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osasid või aktsiaid, mis kuuluvad omandavale ühingule või jagunevale ühingule endale või isikule, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, jagunemisel ei asendata ja need kaotavad kehtivuse, välja arvatud, kui jagunev ühing saab eraldumisel omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing.“

§ 434 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaotumisel jagamata jäänud vara jagatakse omandavate ühingute vahel võrdeliselt nende osaga jagatud varas.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing.“

§ 434 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Omandavateks ühinguteks võivad üheaegselt olla Eestis äriregistrisse kantud olemasolevad või uued ühingud.“

§ 434 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

§ 443 – Avalduse esitamine äriregistrile

§ 443 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest oma ühingu asukohas avalduse jagunemise äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 443 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sissemakse tähendus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“

§ 443 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest oma ühingu asukohas avalduse jagunemise äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“

§ 443 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Registripidaja võib jaotumise registrisse kanda ainult siis, kui jaguneva ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted. Lõppbilanss…“

§ 443 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jagunemisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest ja seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et jagunemise otsust ei vaidlustatud või vastav avaldus on jäetud rahuldamata.“

§ 438 – Audiitori määramine

§ 438 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemise kanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori määramine.“

§ 438: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisele uue ühingu asutamisega kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori määravad jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Ühe audiitori võib määrata mitme või kõigi jagunemises osalevate ühingute jaoks.“

§ 439 – Audiitori aruanne ja vastutus

§ 439 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kande õiguslik toime.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori aruanne ja vastutus.“

§ 439 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutatavatele ühingutele kohaldatakse omandavate ühingute kohta sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitor koostab jagunemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. Jagunemislepingut kontrollivad audiitorid võivad koostada ühingutele ühise aruande.“

§ 439 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Uue ühingu asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev ühing.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aruandes tuleb näidata, kas jagunemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksed on kohaseks tasuks jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ning kas jagunemine võib kaasa tuua ühingu võlausaldajate huvide kahjustamise.“

§ 439 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel uue ühingu asutamisega koostavad jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut. Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes sätestatule määrata uue ühingu ärinimi ja asukoht. Jagunemiskavale lisatakse asutatava ühingu…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele üleantavate osade või aktsiate asendussuhte määramisel ning millised olid asendussuhte määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on asendussuhte määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid…“

§ 439 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad avalduse uute ühingute kandmiseks nende asukoha äriregistrisse ning jagunemise kandmiseks jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitor vastutab jagunemislepingu ebaõige kontrollimisega äriühingule, tema osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele tekitatud kahju eest samamoodi nagu majandusaasta aruande kontrollimisel.“

§ 439 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Iga uue ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab jaguneva ühingu asukoha registripidajale uue ühingu äriregistrisse kandmisest. Teadete saamisel kõigi uute ühingute kohta kannab jaguneva ühingu asukoha äriregistri registripidaja jagunemise äriregistrisse ja teatab kande tegemisest iga uue ühingu asukoha…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitoril on jagunemislepingu kontrollimisel samasugused õigused ja kohustused nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. Audiitoril on õigus saada kontrollimiseks vajalikku teavet ka jagunemisel osaleva ühinguga samasse kontserni kuuluvatelt teistelt äriühingutelt.“

§ 439 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitori aruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele jagunemisel osalevale ühingule või sellega samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“

§ 440 – Jagunemisotsus

§ 440 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisotsus.“

§ 440 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui omandavaks ühinguks on täis- või usaldusühing, tuleb jagunemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes sätestatule märkida jaguneva ühingu iga osaniku või aktsionäri kohta, kas ta saab omandavas ühingus täis- või usaldusosanikuks ning milline on tema sissemakse suurus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad ühingud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik.“

§ 440 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jaguneva usaldusühingu usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär jagunemisotsusega ei nõustunud, saab omandavaks ühinguks olla usaldusühing ja mitte nõustunud usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär saab omandava ühingu usaldusosanikuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanik või aktsionär võib nõuda jagunemislepingu ja -otsuse ärakirja.“

§ 440 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisaruannet ei pea koostama, kui jaguneva täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vähemalt kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist jagunemislepingu, jagunemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

§ 440 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osad või aktsiad määratakse omandavas ühingus jaguneva ühingu osanike või aktsionäride vahel teistsuguse suhtega kui jagunevas ühingus, peavad jagunemisotsuse poolt olema kõik jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid.“

§ 447 – Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine

§ 447 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel osalev ühing, kellele kohustusi jagunemislepinguga ei määratud, vastutab jaguneva ühingu kohustuste eest, kui nende täitmise tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 447 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaniku vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine.“

§ 447 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaselts osaleb jagunemises, peab audiitor kontrollima jagunemislepingut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga.“

§ 447 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Jagunemisel osalev ühing, kellele kohustusi jagunemislepinguga ei määratud, vastutab jaguneva ühingu kohustuste eest, kui nende täitmise tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 447 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisel osalev ühing avaldab viivitamata pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemise kohta jagunemisel osalevate ühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“

§ 447 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jagunemisel osaleva aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne jagunemislepingu sõlmimist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisel osalev ühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 2 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest alates tagama esitatud võlausaldajate nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda rahuldamist ja nad põhistavad, et jagunemine võib ohustada nende nõuete täitmist.“

§ 447 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus äriregistri pidajale jagunemislepingu ning avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemislepingu sõlmimise kohta. Teates tuleb märkida, et jagunemislepinguga on võimalik tutvuda registriosakonnas ja juhatuse poolt määratud…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisel osaleva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt jagunemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“

§ 447 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Juhatus selgitab üldkoosolekul jagunemise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas osade või aktsiate asendamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 441 – Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine

§ 441 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine.“

§ 441 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühingulepinguga võib ette näha, et jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 osanikest. Kui jagunemisotsusega ei nõustu jaguneva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, saab ta omandavas usaldusühingus usaldusosanikuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“

§ 441 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jagunemisotsuse võib vastavalt ühingulepingule teha häälteenamusega, võib osanik ühingu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaguneva ühingu jagunemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“

§ 441 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui täis- või usaldusühingu jaotumisel on omandavaks ühinguks usaldusühing, osaühing või aktsiaselts, vastutab täisosanik jaguneva ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda omandavalt ühingult tagasimakset, mis võib ületada käesoleva seadustiku § 435 2. lõikes nimetatud määra.“

§ 441 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui omandavaks ühinguks on usaldusühing, mille täisosanikuks saab jaguneva ühingu täisosanik, ei kehti täisosaniku suhtes käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vastutuse piirang.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha registrisse, tuleb tasumata tagasimakselt maksta viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“

Muudatused § 449 kuni § 476

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 449 pealkiri kuni § 476.

• § 449 – Jagunemine uue ühingu asutamisega: § 449 pealkiri, § 449 pealkiri, § 449 lg 1, § 449 lg 2, § 449 lg 3, § 449 lg 4, § 449 lg 5, § 449 lg 6
• § 444 – Omandava ühingu ärinimi: § 444 pealkiri, § 444 lg 1, § 444 lg 2
• § 445 – Jagunemise kanne: § 445 pealkiri, § 445 lg 1, § 445 lg 2, § 445 lg 3
• § 446 – Kande õiguslik toime: § 446 pealkiri, § 446 lg 1, § 446 lg 2, § 446 lg 3, § 446 lg 4, § 446 lg 5, § 446 lg 6, § 446 lg 7
• § 448 – Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel: § 448 pealkiri, § 448 lg 1, § 448 lg 2, § 448 lg 3, § 448 lg 4, § 448 lg 5, § 448 lg 6
• § 455 – Jagunemislepingu audiitorkontroll: § 455, § 455 pealkiri, § 455
• § 450 – Sissemakse tähendus: § 450 pealkiri, § 450
• § 451 – Jagunemislepingu sisu: § 451 pealkiri, § 451 lg 1, § 451 lg 2
• § 452 – Jagunemisaruanne: § 452 pealkiri, § 452
• § 453 – Jagunemisotsus: § 453 pealkiri, § 453 lg 1, § 453 lg 2, § 453 lg 3
• § 454 – Osaniku vastutus: § 454 pealkiri, § 454 lg 1, § 454 lg 2
• § 456 – Jagunemisotsus: § 456 pealkiri, § 456 lg 1, § 456 lg 2, § 456 lg 3
• § 457 – Omandava ühingu osakapitali suurendamine: § 457 pealkiri, § 457 lg 1, § 457 lg 2
• § 463 – Üldkoosoleku ettevalmistamine: § 463 lg 1, § 463 pealkiri, § 463 lg 1, § 463 lg 2, § 463 lg 3, § 463 lg 4
• § 458 – Osade üleandmine jagunemisel: § 458 pealkiri, § 458 lg 1, § 458 lg 2, § 458 lg 3
• § 459 – Võõrandamise lubatavus: § 459 pealkiri, § 459
• § 460 – Üleantava vara hindamine: § 460 pealkiri, § 460 pealkiri, § 460, § 460 lg 1, § 460 lg 2
• § 461 – Jagunemine uue osaühingu asutamisega: § 461 pealkiri, § 461 lg 1, § 461 lg 2
• § 462 – Audiitorkontroll: § 462 pealkiri, § 462
• § 464 – Üldkoosoleku korraldus: § 464 pealkiri, § 464 lg 1, § 464 lg 2, § 464 lg 3, § 464 lg 4
• § 465 – Jagunemisotsus: § 465 pealkiri, § 465 lg 1, § 465 lg 2, § 465 lg 3
• § 466 – Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine: § 466 pealkiri, § 466 lg 1, § 466 lg 2
• § 467 – Aktsiate üleandmine jagunemisel: § 467 pealkiri, § 467
• § 468 – Üleantava vara hindamine: § 468 pealkiri, § 468 pealkiri, § 468, § 468 lg 1, § 468 lg 2
• § 476 – Üleantava vara hindamine: § 476 pealkiri, § 476 pealkiri, § 476

§ 449 – Jagunemine uue ühingu asutamisega

§ 449 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemine uue ühingu asutamisega.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 449 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemine uue ühingu asutamisega.“

§ 449 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel seoses jagunemisega ei ole teistel aktsionäridel eesõigust aktsiate omandamisel (§ 345).“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisele uue ühingu asutamisega kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.“

§ 449 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 343 1. lõikes nimetatud dokumentidele jagunemislepingu ja jagunemisel osalevate ühingute jagunemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asutatavatele ühingutele kohaldatakse omandavate ühingute kohta sätestatut.“

§ 449 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Omandav aktsiaselts annab üle jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt omandava aktsiaseltsi oma aktsiad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Uue ühingu asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev ühing.“

§ 449 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui omandav ühing on aktsiaselts, mille aktsiakapitali seoses jagunemisega suurendatakse, või kui jagunemisel asutatakse uus aktsiaselts, tuleb aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 249) hinnata, kas jaguneva ühingu poolt üleantud varast piisab aktsiakapitali suurendamiseks või…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisel uue ühingu asutamisega koostavad jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut. Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes sätestatule määrata uue ühingu ärinimi ja asukoht. Jagunemiskavale lisatakse asutatava ühingu…“

§ 449 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jagunemise korraldamiseks tuleb vähendada jaguneva aktsiaseltsi aktsiakapitali, võib seda teha lihtsustatud korras.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad avalduse uute ühingute kandmiseks nende asukoha äriregistrisse ning jagunemise kandmiseks jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 449 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaguneva aktsiaseltsi aktsiakapitali vähendamise korral ei või jagunemist kanda jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse enne aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Iga uue ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab jaguneva ühingu asukoha registripidajale uue ühingu äriregistrisse kandmisest. Teadete saamisel kõigi uute ühingute kohta kannab jaguneva ühingu asukoha äriregistri registripidaja jagunemise äriregistrisse ja teatab kande tegemisest iga uue ühingu asukoha…“

§ 444 – Omandava ühingu ärinimi

§ 444 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemislepingu sisu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Omandava ühingu ärinimi.“

§ 444 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jagunemisega kahjustatakse või piiratakse osanikule kuuluvaid eriõigusi ühingu juhtimisel, on jagunemisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaotumise korral võib üks omandav ühing jätkata tegevust jaguneva ühingu ärinime all.“

§ 444 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Omandava osaühingu osakapitali suurendamisel seoses jagunemisega ei ole teistel osanikel eesõigust osade omandamisele (§ 193).“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jaguneva ühingu osanikuks või aktsionäriks oli füüsiline isik, kes omandavas ühingus enam ei osale, võib omandav ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“

§ 445 – Jagunemise kanne

§ 445 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisaruanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemise kanne.“

§ 445 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 196 1. lõikes nimetatud dokumentidele jagunemislepingu ja jagunemisel osalevate ühingute jagunemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemine kantakse jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, kui see on kantud kõigi omandavate ühingute asukoha äriregistritesse. Kandes omandavate ühingute asukoha äriregistrites märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 445 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Omandav osaühing annab üle jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt omandava osaühingu oma osa.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaguneva ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab omandavate ühingute asukoha registripidajatele jagunemise äriregistrisse kandmisest ja saadab neile äriregistri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on jagunemine kantud jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 445 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele antakse üle omandava osaühingu oma osa, võib selle jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud nimiväärtust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jaguneva ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, teavitab jaguneva äriühingu asukoha registripidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest.“

§ 446 – Kande õiguslik toime

§ 446 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kande õiguslik toime.“

§ 446 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „[Välja jäetud –.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse läheb jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele. Pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites…“

§ 446 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jagunemisotsusega mittenõustunud osanik ei nõua käesoleva seadustiku § 448 1. lõikes nimetatud hüvitust, võib ta osa võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata käesoleva seadustiku § 149 1. - 3. lõikes sätestatud käsutuspiirangutest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaotumisel loetakse jagunev ühing lõppenuks jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. Registripidaja kustutab jaguneva ühingu äriregistrist.“

§ 446 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui omandav ühing on osaühing, mille osakapitali seoses jagunemisega suurendatakse või kui jagunemisel asutatakse uus osaühing, tuleb osaühingu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 143) hinnata, kas jaguneva ühingu poolt üleantud varast piisab osakapitali suurendamiseks või asutatava osaühingu…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid vastavalt jagunemislepingule omandavate ühingute osanikeks või aktsionärideks, välja arvatud, kui omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab eraldumisel jagunev ühing.“

§ 446 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui jagunemise korraldamiseks tuleb vähendada jaguneva osaühingu osakapitali, võib seda teha lihtsustatud korras.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisel asendatakse jaguneva ühingu osanike osad või aktsionäride aktsiad omandavate ühingute osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima omandava ühingu osade ja aktsiate suhtes.“

§ 446 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaguneva osaühingu osakapitali vähendamise korral ei või jagunemist kanda jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse enne osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osasid või aktsiaid, mis kuuluvad omandavale ühingule või jagunevale ühingule endale või isikule, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, jagunemisel ei asendata ja need kaotavad kehtivuse, välja arvatud, kui jagunev ühing saab eraldumisel omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks.“

§ 446 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühingu jagunemisele uue osaühingu asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 138 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaotumisel jagamata jäänud vara jagatakse omandavate ühingute vahel võrdeliselt nende osaga jagatud varas.“

§ 446 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel uue osaühingu asutamisega tuleb jagunemiskavas lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava osaühingu osakapitali suurus, samuti juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, märgitakse ka nõukogu liikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 448 – Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel

§ 448 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemislepingu audiitorkontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel.“

§ 448 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu esitab üldkoosolekul jagunemise kohta oma arvamuse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jagunemisel osalevad eri liiki ühingud, võib jaguneva ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole jagunemisotsusega nõus, kahe kuu jooksul, arvates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, nõuda, et omandav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahaline hüvitus peab…“

§ 448 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka teisi jagunemises osalevaid ühinguid puudutavate oluliste asjaolude kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata vastavalt käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punktis 1 1 ja § 283 2. lõike punktis 2 sätestatut.“

§ 448 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaguneva aktsiaseltsi juhatus peab teatama üldkoosolekule ja omandavate ühingute juhatustele kõigist jagunemislepingu sõlmimise ja jagunemist otsustava üldkoosoleku toimumise vahelisel ajal toimunud olulistest muudatustest aktsiaseltsi varas.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus jagunemisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas §-s nimetatud õigusi, lisatakse jagunemisotsusele. Jagunemisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“

§ 448 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui omandav ühing on täis- või usaldusühing, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“

§ 448 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitu liiki aktsiaid, on jagunemisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud korras, peab…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, peab omandav ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“

§ 448 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui omandavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, osalevad jaguneva aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jagunemisotsusega mittenõustunud osanik või aktsionär ei nõua käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitust, võib ta osa või aktsia võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest.“

§ 455 – Jagunemislepingu audiitorkontroll

§ 455: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemises osaleva osaühingu osanik võib osaühingu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 455 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemine uue osaühingu asutamisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemislepingu audiitorkontroll.“

§ 455: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaguneva tulundusühistu poolt üleantav vara tuleb hinnata ühistu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemises osaleva osaühingu osanik võib osaühingu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“

§ 450 – Sissemakse tähendus

§ 450 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Omandava ühingu osakapitali suurendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Sissemakse tähendus.“

§ 450: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Omandavas aktsiaseltsis säilivad jaguneva aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike õigused, mis neil olid jagunevas aktsiaseltsis.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“

§ 451 – Jagunemislepingu sisu

§ 451 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osade üleandmine jagunemisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemislepingu sisu.“

§ 451 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui omandavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, omandavad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud omandava ühingu osad samadel alustel jaguneva aktsiaseltsi aktsionäridega. Jagunemislepinguga mittenõustumisel võivad nad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 448.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui omandavaks ühinguks on täis- või usaldusühing, tuleb jagunemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes sätestatule märkida jaguneva ühingu iga osaniku või aktsionäri kohta, kas ta saab omandavas ühingus täis- või usaldusosanikuks ning milline on tema sissemakse suurus.“

§ 451 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühingu jagunemisele uue aktsiaseltsi asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jaguneva usaldusühingu usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär jagunemisotsusega ei nõustunud, saab omandavaks ühinguks olla usaldusühing ja mitte nõustunud usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär saab omandava ühingu usaldusosanikuks.“

§ 452 – Jagunemisaruanne

§ 452 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võõrandamise lubatavus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisaruanne.“

§ 452: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel uue aktsiaseltsi asutamisega tuleb jagunemiskavas lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus, samuti juhatuse ja nõukogu liikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisaruannet ei pea koostama, kui jaguneva täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“

§ 453 – Jagunemisotsus

§ 453 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üleantava vara hindamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisotsus.“

§ 453 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eraldumisel ei või eralduva ühistu liikmeks saada jagunev ühing.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“

§ 453 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tulundusühistu osamakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühingulepinguga võib ette näha, et jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 osanikest. Kui jagunemisotsusega ei nõustu jaguneva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, saab ta omandavas usaldusühingus usaldusosanikuks.“

§ 453 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tulundusühingu liiget loetakse käesoleva peatüki tähenduses osanikuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jagunemisotsuse võib vastavalt ühingulepingule teha häälteenamusega, võib osanik ühingu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“

§ 454 – Osaniku vastutus

§ 454 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaguneva ühingu osakapitali vähendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaniku vastutus.“

§ 454 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaguneva tulundusühingu liige võib tulundusühistu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui täis- või usaldusühingu jaotumisel on omandavaks ühinguks usaldusühing, osaühing või aktsiaselts, vastutab täisosanik jaguneva ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“

§ 454 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui omandavaks ühinguks on usaldusühing, mille täisosanikuks saab jaguneva ühingu täisosanik, ei kehti täisosaniku suhtes käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vastutuse piirang.“

§ 456 – Jagunemisotsus

§ 456 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitorkontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisotsus.“

§ 456 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisel uue tulundusühistu asutamisega tuleb jagunemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava ühistu juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, siis märgitakse ka nõukogu liikmed.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 456 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriühingu võib ümber kujundada teist liiki äriühinguks. Tulundusühistu ümberkujundamine, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jagunemisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest ja seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 456 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks või aktsionärideks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jagunemisega kahjustatakse või piiratakse osanikule kuuluvaid eriõigusi ühingu juhtimisel, on jagunemisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek.“

§ 457 – Omandava ühingu osakapitali suurendamine

§ 457 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku ettevalmistamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Omandava ühingu osakapitali suurendamine.“

§ 457 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ümberkujundamisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ning majanduslikult ümberkujundamist, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Omandava osaühingu osakapitali suurendamisel seoses jagunemisega ei ole teistel osanikel eesõigust osade omandamisele (§ 193).“

§ 457 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisaruande osaks on ka ümberkujundamisotsuse projekt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 196 1. lõikes nimetatud dokumentidele jagunemislepingu ja jagunemisel osalevate ühingute jagunemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“

§ 463 – Üldkoosoleku ettevalmistamine

§ 463 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 463 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Üldkoosoleku ettevalmistamine.“

§ 463 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Vähemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“

§ 463 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Alates ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest tuleb tasumata tagasimakselt maksta viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“

§ 463 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, milleks ühing ümber kujundatakse, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajateks loetakse ümberkujundatava ühingu osanikke või aktsionäre, kes hääletasid ümberkujundamisotsuse poolt.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jagunemisel osaleva aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne jagunemislepingu sõlmimist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“

§ 463 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundatud ühing avaldab viivitamata pärast ümberkujundamise äriregistrisse kandmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ümberkujundamise kohta ühingu võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vähemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus äriregistri pidajale jagunemislepingu ning avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemislepingu sõlmimise kohta. Teates tuleb märkida, et jagunemislepinguga on võimalik tutvuda registriosakonnas ja juhatuse poolt määratud…“

§ 458 – Osade üleandmine jagunemisel

§ 458 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku korraldus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osade üleandmine jagunemisel.“

§ 458 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda oluline kahju ümberkujundatavale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Omandav osaühing annab üle jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt omandava osaühingu oma osa.“

§ 458 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisaruannet ei pea koostama, kui ümberkujundatavas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär või kui ümberkujundatava ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et ümberkujundamisaruannet ei pea koostama.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele antakse üle omandava osaühingu oma osa, võib selle jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud nimiväärtust.“

§ 458 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamise otsustavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid. Ümberkujundamisotsus peab olema kirjalik.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „[Välja jäetud –.“

§ 459 – Võõrandamise lubatavus

§ 459 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Võõrandamise lubatavus.“

§ 459: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanik või aktsionär võib nõuda ümberkujundamisotsuse ärakirja.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jagunemisotsusega mittenõustunud osanik ei nõua käesoleva seadustiku § 448 1. lõikes nimetatud hüvitust, võib ta osa võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata käesoleva seadustiku § 149 1. - 3. lõikes sätestatud käsutuspiirangutest.“

§ 460 – Üleantava vara hindamine

§ 460 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üleantava vara hindamine.“

§ 460 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiate üleandmine jagunemisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaguneva ühingu osakapitali vähendamine.“

§ 460: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui omandav ühing on osaühing, mille osakapitali seoses jagunemisega suurendatakse või kui jagunemisel asutatakse uus osaühing, tuleb osaühingu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 143) hinnata, kas jaguneva ühingu poolt üleantud varast piisab osakapitali suurendamiseks või asutatava osaühingu…“

§ 460 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ümberkujundamisotsusega, lisatakse ümberkujundamisotsusele. Ümberkujundamisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jagunemise korraldamiseks tuleb vähendada jaguneva osaühingu osakapitali, võib seda teha lihtsustatud korras.“

§ 460 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamise otsusega kinnitatakse uue ühingu põhikiri või ühinguleping. Ühingu ümberkujundamisel osaühinguks või aktsiaseltsiks valitakse koos otsuse tegemisega juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed, kui moodustatakse nõukogu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaguneva osaühingu osakapitali vähendamise korral ei või jagunemist kanda jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse enne osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist.“

§ 461 – Jagunemine uue osaühingu asutamisega

§ 461 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üleantava vara hindamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemine uue osaühingu asutamisega.“

§ 461 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ümberkujundamisega kahjustatakse või piiratakse osaniku eriõigusi ühingu juhtimisel, on ümberkujundamisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühingu jagunemisele uue osaühingu asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 138 sätestatut.“

§ 461 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kohus võib osaniku või aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ümberkujundamisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisel uue osaühingu asutamisega tuleb jagunemiskavas lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava osaühingu osakapitali suurus, samuti juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, märgitakse ka nõukogu liikmed.“

§ 462 – Audiitorkontroll

§ 462 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jaguneva ühingu aktsiakapitali vähendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Audiitorkontroll.“

§ 462: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaselts osaleb jagunemises, peab audiitor kontrollima jagunemislepingut.“

§ 464 – Üldkoosoleku korraldus

§ 464 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku korraldus.“

§ 464 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest alates tagama esitatud võlausaldajate nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda rahuldamist ja nad põhistavad, et ümberkujundamine võib ohustada nende nõuete täitmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Juhatus selgitab üldkoosolekul jagunemise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas osade või aktsiate asendamist.“

§ 464 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osaühing või aktsiaselts kujundatakse ümber täis- või usaldusühinguks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu esitab üldkoosolekul jagunemise kohta oma arvamuse.“

§ 464 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „[Välja jäetud –.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka teisi jagunemises osalevaid ühinguid puudutavate oluliste asjaolude kohta.“

§ 464 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Jaguneva aktsiaseltsi juhatus peab teatama üldkoosolekule ja omandavate ühingute juhatustele kõigist jagunemislepingu sõlmimise ja jagunemist otsustava üldkoosoleku toimumise vahelisel ajal toimunud olulistest muudatustest aktsiaseltsi varas.“

§ 465 – Jagunemisotsus

§ 465 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemine uue aktsiaseltsi asutamisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisotsus.“

§ 465 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registripidaja võib ümberkujundamise registrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Bilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted.…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 465 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud avalduses kinnitama, et ümberkujundamisotsust ei ole vaidlustatud või on vastav avaldus rahuldamata jäetud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitu liiki aktsiaid, on jagunemisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud korras, peab…“

§ 465 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ümberkujundamisega kaasneb ühingu asukoha muutus ning ühing läheb üle teise registripiirkonda, tuleb käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avaldus esitada uue ühingu asukoha äriregistri registripidajale ja ümberkujundatava ühingu senise asukoha äriregistri registripidajale. Ümberkujundatava ühingu senise…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui omandavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, osalevad jaguneva aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“

§ 466 – Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine

§ 466 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tulundusühistu jagunemises osaleva ühinguna.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine.“

§ 466 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui koos ümberkujundamisega otsustatakse äriühingu osa- või aktsiakapitali suurendamine, tuleb äriregistrile täiendavalt esitada osa- või aktsiakapitali suurendamist tõendavad dokumendid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel seoses jagunemisega ei ole teistel aktsionäridel eesõigust aktsiate omandamisel (§ 345).“

§ 466 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Uus ühing võib jätkata tegevust ümberkujundatava ühingu ärinime all. Ärinimes ei või kasutada täiendit ega lühendit, mis viitab ümberkujundatava ühingu liigile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 343 1. lõikes nimetatud dokumentidele jagunemislepingu ja jagunemisel osalevate ühingute jagunemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“

§ 467 – Aktsiate üleandmine jagunemisel

§ 467 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osamaks ja liikmelisus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiate üleandmine jagunemisel.“

§ 467: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär oli füüsiline isik, kes uues ühingus enam ei osale, võib uus ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Omandav aktsiaselts annab üle jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt omandava aktsiaseltsi oma aktsiad.“

§ 468 – Üleantava vara hindamine

§ 468 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemislepingu audiitorkontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üleantava vara hindamine.“

§ 468 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaguneva ühingu aktsiakapitali vähendamine.“

§ 468: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest loetakse ühing ümberkujundatuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui omandav ühing on aktsiaselts, mille aktsiakapitali seoses jagunemisega suurendatakse, või kui jagunemisel asutatakse uus aktsiaselts, tuleb aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 249) hinnata, kas jaguneva ühingu poolt üleantud varast piisab aktsiakapitali suurendamiseks või…“

§ 468 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamise äriregistrisse kandmisega saavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid uue ühingu osanikeks või aktsionärideks ning nende osad või aktsiad asendatakse uue ühingu osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima uue ühingu osade või aktsiate…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui jagunemise korraldamiseks tuleb vähendada jaguneva aktsiaseltsi aktsiakapitali, võib seda teha lihtsustatud korras.“

§ 468 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ümberkujundatava äriühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris või kui ühing kujundatakse ümber aktsiaseltsiks, teavitab äriregistri pidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaguneva aktsiaseltsi aktsiakapitali vähendamise korral ei või jagunemist kanda jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse enne aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist.“

§ 476 – Üleantava vara hindamine

§ 476 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üleantava vara hindamine.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 476 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Võlausaldajate kaitse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üleantava vara hindamine.“

§ 476: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühingu ümberkujundamisel võib osanik või aktsionär, kes ei nõustunud otsusega ega nõua hüvitust, võõrandada osa või aktsia kahe kuu jooksul ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaguneva tulundusühistu poolt üleantav vara tuleb hinnata ühistu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse äriregistrile.“

Muudatused § 470 kuni § 498

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 470 pealkiri kuni § 498 lg 4.

• § 470 – Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse: § 470 pealkiri, § 470 lg 1, § 470 lg 2
• § 471 – Jagunemine uue aktsiaseltsi asutamisega: § 471 pealkiri, § 471 lg 1, § 471 lg 2
• § 472 – Tulundusühistu jagunemises osaleva ühinguna: § 472 pealkiri, § 472
• § 473 – Osamaks ja liikmelisus: § 473 pealkiri, § 473 lg 1, § 473 lg 2
• § 480 – Ümberkujundamisotsus: § 480 lg 3, § 480 pealkiri, § 480 lg 1, § 480 lg 2, § 480 lg 3, § 480 lg 4, § 480 lg 5, § 480 lg 6
• § 474 – Jagunemislepingu audiitorkontroll: § 474 pealkiri, § 474
• § 481 – Ümberkujundamisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine: § 481 lg 3, § 481 pealkiri, § 481 lg 1, § 481 lg 2, § 481 lg 3, § 481 lg 4
• § 475 – Jagunemisotsus: § 475 pealkiri, § 475
• § 478 – Ümberkujundamise õigus: § 478 pealkiri, § 478 lg 1, § 478 lg 2
• § 485 – Avalduse esitamine äriregistrile: § 485 lg 1, § 485 pealkiri, § 485 lg 1, § 485 lg 2, § 485 lg 3, § 485 lg 4, § 485 lg 5
• § 479 – Ümberkujundamisaruanne: § 479 pealkiri, § 479 lg 1, § 479 lg 1, § 479 lg 1, § 479 lg 2
• § 477 – Jagunemine uue tulundusühistu asutamisega: § 477 pealkiri, § 477
• § 482 – Asutamissätete kohaldamine: § 482 pealkiri, § 482
• § 491 – Sissemakse tähendus: § 491 pealkiri, § 491 pealkiri, § 491
• § 486 – Uue ühingu ärinimi: § 486 pealkiri, § 486 lg 1, § 486 lg 2
• § 488 – Hüvitus ümberkujundamisel: § 488 pealkiri, § 488 lg 1, § 488 lg 2, § 488 lg 3, § 488 lg 4, § 488 lg 5, § 488 lg 6
• § 489 – Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse: § 489 pealkiri, § 489 lg 1, § 489 lg 2
• § 496 – Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine: § 496 lg 3, § 496 pealkiri, § 496 lg 1, § 496 lg 2, § 496 lg 3
• § 497 – Üldkoosoleku korraldus: § 497 pealkiri, § 497 pealkiri, § 497 lg 1, § 497 lg 2, § 497 lg 3
• § 483 – Võlausaldajate kaitse: § 483 pealkiri, § 483 lg 1, § 483 lg 2, § 483 lg 3
• § 484 – : § 484
• § 495 – Osanike vastutus: § 495 pealkiri, § 495
• § 502 – Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine: § 502 lg 2, § 502 pealkiri, § 502 lg 1, § 502 lg 2, § 502 lg 3
• § 487 – Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine: § 487 lg 1, § 487 lg 2, § 487 lg 2, § 487 lg 3, § 487 pealkiri, § 487 lg 4, § 487 lg 5, § 487 lg 6
• § 498 – Ümberkujundamisotsus: § 498 pealkiri, § 498 lg 1, § 498 lg 2, § 498 lg 3, § 498 lg 4

§ 470 – Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse

§ 470 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Jagunemine uue tulundusühistu asutamisega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse.“

§ 470 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ümberkujundamisega kaasneb ühingu registripiirkonna muutus, loetakse ühing ümberkujundatuks uue ühingu äriregistrisse kandmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Omandavas aktsiaseltsis säilivad jaguneva aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike õigused, mis neil olid jagunevas aktsiaseltsis.“

§ 470 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamist ei saa vaidlustada pärast selle äriregistrisse kandmist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui omandavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, omandavad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud omandava ühingu osad samadel alustel jaguneva aktsiaseltsi aktsionäridega. Jagunemislepinguga mittenõustumisel võivad nad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 448.“

§ 471 – Jagunemine uue aktsiaseltsi asutamisega

§ 471 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamise õigus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemine uue aktsiaseltsi asutamisega.“

§ 471 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundatava ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt ümberkujundamisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühingu jagunemisele uue aktsiaseltsi asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatut.“

§ 471 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisel uue aktsiaseltsi asutamisega tuleb jagunemiskavas lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus, samuti juhatuse ja nõukogu liikmed.“

§ 472 – Tulundusühistu jagunemises osaleva ühinguna

§ 472 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisaruanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tulundusühistu jagunemises osaleva ühinguna.“

§ 472: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisel võib ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahalise hüvituse suurus peab olema niisama suur kui raha, mida…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eraldumisel ei või eralduva ühistu liikmeks saada jagunev ühing.“

§ 473 – Osamaks ja liikmelisus

§ 473 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osamaks ja liikmelisus.“

§ 473 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata vastavalt käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punkti 1 1 ja § 283 2. lõike punkti 2 sätteid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tulundusühistu osamakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“

§ 473 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ümberkujundamisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi, lisatakse ümberkujundamisotsusele. Ümberkujundamisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tulundusühingu liiget loetakse käesoleva peatüki tähenduses osanikuks.“

§ 480 – Ümberkujundamisotsus

§ 480 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisotsuses tuleb märkida:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 480 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisotsus.“

§ 480 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt kaks nädalat enne ümberkujundamist otsustavat üldkoosolekut esitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks ümberkujundamisaruande ja aktsiaseltsi viimase majandusaasta aruande. Ümberkujundamisaruannet ei esitata käesoleva seadustiku § 479 2. lõikes nimetatud…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamise otsustavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid. Ümberkujundamisotsus peab olema kirjalik.“

§ 480 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanik või aktsionär võib nõuda ümberkujundamisotsuse ärakirja.“

§ 480 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ümberkujundamisotsuses tuleb märkida:“

§ 480 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäride üldkoosolekul selgitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus ümberkujundamise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ümberkujundamisotsusega, lisatakse ümberkujundamisotsusele. Ümberkujundamisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“

§ 480 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu esitab üldkoosolekul ümberkujundamise kohta oma arvamuse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamise otsusega kinnitatakse uue ühingu põhikiri või ühinguleping. Ühingu ümberkujundamisel osaühinguks või aktsiaseltsiks valitakse koos otsuse tegemisega juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed, kui moodustatakse nõukogu.“

§ 480 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka ümberkujundamise teiste oluliste asjaolude kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ümberkujundamisega kahjustatakse või piiratakse osaniku eriõigusi ühingu juhtimisel, on ümberkujundamisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek.“

§ 474 – Jagunemislepingu audiitorkontroll

§ 474 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemislepingu audiitorkontroll.“

§ 474: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ühing kujundatakse ümber täis- või usaldusühinguks, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jaguneva tulundusühingu liige võib tulundusühistu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“

§ 481 – Ümberkujundamisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine

§ 481 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda uuelt ühingult tagasimakset.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 481 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Hüvitus ümberkujundamisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine.“

§ 481 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Täisühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud või aktsionärid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kohus võib osaniku või aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ümberkujundamisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“

§ 481 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Usaldusühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike või aktsionäride koosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet ja otsuse poolt on hääletanud kõik osanikud või aktsionärid, kes saavad usaldusühingu täisosanikuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“

§ 481 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui osaühingu usaldusühinguks ümberkujundamise otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet ja otsuse poolt on hääletanud kõik osanikud, kes saavad…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda uuelt ühingult tagasimakset.“

§ 481 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ümberkujundamisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Alates ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest tuleb tasumata tagasimakselt maksta viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“

§ 475 – Jagunemisotsus

§ 475 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutamissätete kohaldamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisotsus.“

§ 475: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Alates ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest, peab uus ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 478 – Ümberkujundamise õigus

§ 478 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamise õigus.“

§ 478 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud omandavad uue ühingu osad samadel alustel ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsionäridega. Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud, kes ümberkujundamisotsusega ei nõustunud, võivad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 488.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriühingu võib ümber kujundada teist liiki äriühinguks. Tulundusühistu ümberkujundamine, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud.“

§ 478 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks või aktsionärideks.“

§ 485 – Avalduse esitamine äriregistrile

§ 485 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ümberkujundamisotsuse vastuvõtmisest avalduse ümberkujundamise kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele lisatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 485 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisaruanne.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Avalduse esitamine äriregistrile.“

§ 485 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ümberkujundamisotsuse vastuvõtmisest avalduse ümberkujundamise kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele lisatakse:“

§ 485 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ümberkujundamisotsuse tegemist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Registripidaja võib ümberkujundamise registrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Bilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted.…“

§ 485 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäride üldkoosolekul selgitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus ümberkujundamise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud avalduses kinnitama, et ümberkujundamisotsust ei ole vaidlustatud või on vastav avaldus rahuldamata jäetud.“

§ 485 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nõukogu esitab üldkoosolekul ümberkujundamise kohta oma arvamuse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ümberkujundamisega kaasneb ühingu asukoha muutus ning ühing läheb üle teise registripiirkonda, tuleb käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avaldus esitada uue ühingu asukoha äriregistri registripidajale ja ümberkujundatava ühingu senise asukoha äriregistri registripidajale. Ümberkujundatava ühingu senise…“

§ 485 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka ümberkujundamise teiste oluliste asjaolude kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui koos ümberkujundamisega otsustatakse äriühingu osa- või aktsiakapitali suurendamine, tuleb äriregistrile täiendavalt esitada osa- või aktsiakapitali suurendamist tõendavad dokumendid.“

§ 479 – Ümberkujundamisaruanne

§ 479 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Uue ühingu ärinimi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisaruanne.“

§ 479 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisaruannet ei pea koostama, kui ümberkujundatava täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ümberkujundamisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ning majanduslikult ümberkujundamist, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes…“

§ 479 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisaruande osaks on ka ümberkujundamisotsuse projekt.“

§ 479 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühingulepinguga võib ette näha, et ümberkujundamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 2/3 osanike häältest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda oluline kahju ümberkujundatavale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“

§ 479 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui täis- või usaldusühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, vastutab täisosanik ümberkujundatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisaruannet ei pea koostama, kui ümberkujundatavas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär või kui ümberkujundatava ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et ümberkujundamisaruannet ei pea koostama.“

§ 477 – Jagunemine uue tulundusühistu asutamisega

§ 477 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Jagunemine uue tulundusühistu asutamisega.“

§ 477: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaselts kujundatakse ümber teist liiki ühinguks, osalevad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Jagunemisel uue tulundusühistu asutamisega tuleb jagunemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava ühistu juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, siis märgitakse ka nõukogu liikmed.“

§ 482 – Asutamissätete kohaldamine

§ 482 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Asutamissätete kohaldamine.“

§ 482: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, milleks ühing ümber kujundatakse, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajateks loetakse ümberkujundatava ühingu osanikke või aktsionäre, kes hääletasid ümberkujundamisotsuse poolt.“

§ 491 – Sissemakse tähendus

§ 491 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sissemakse tähendus.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 491 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Sissemakse tähendus.“

§ 491: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aruandeperioodidele, mis algasid enne 2005. aasta 1. jaanuari, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 97 lõike 1, § 155 lõike 2, § 179 lõike 2, § 225 lõike 2, § 332 lõike 4, § 335 lõike 1 1 ja § 388 lõike 5 sätteid enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“

§ 486 – Uue ühingu ärinimi

§ 486 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Uue ühingu ärinimi.“

§ 486 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Uus ühing võib jätkata tegevust ümberkujundatava ühingu ärinime all. Ärinimes ei või kasutada täiendit ega lühendit, mis viitab ümberkujundatava ühingu liigile.“

§ 486 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ümberkujundamisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär oli füüsiline isik, kes uues ühingus enam ei osale, võib uus ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“

§ 488 – Hüvitus ümberkujundamisel

§ 488 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osanike vastutus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Hüvitus ümberkujundamisel.“

§ 488 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Alates 1995. aasta 1. septembrist võib äriühinguid asutada ainult käesolevas seadustikus sätestatud korras ja neile kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisel võib ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahalise hüvituse suurus peab olema niisama suur kui raha, mida…“

§ 488 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud äriühingutele kohaldatakse kuni nende äriregistrisse kandmiseni vastavalt käesoleva seadustiku §-des 1, 2 1., 4. ja 5. lõikes, 4-6, 79-82, 85-98, 100, 101, 102 1.-3. lõikes, 103 1.-3. lõikes, 104-111, 113-115, 117-121, 123-126, 128-130, 131 1. lõikes, 132, 134 1. lõikes, 135…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata vastavalt käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punkti 1 1 ja § 283 2. lõike punkti 2 sätteid.“

§ 488 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva seadustiku §-des 187 ja 315 ning § 506 2. lõikes sätestatud isiklikku vastutust kohaldatakse ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhile juhul, kui ta ei tõenda, et ta tehingu tegemise või toimingu tegemata jätmise ajal ei olnud ettevõtte juht.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ümberkujundamisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi, lisatakse ümberkujundamisotsusele. Ümberkujundamisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“

§ 488 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva seadustiku §-des 363 1 -363 10 sätestatut kohaldatakse üksnes aktsiaseltsile, kelle aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ühing kujundatakse ümber täis- või usaldusühinguks, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“

§ 488 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kuni äriühingu äriregistrisse kandmiseni toimub osaühingu ja aktsiaseltsi juhtimine, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad riigile, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud erisusi arvestades.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Alates ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest, peab uus ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“

§ 488 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kuni äriregistrisse kandmiseni on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses lisaks § 298 1. lõikes sätestatule ka muude aktsiaseltsi põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühingu ümberkujundamisel võib osanik või aktsionär, kes ei nõustunud otsusega ega nõua hüvitust, võõrandada osa või aktsia kahe kuu jooksul ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest.“

§ 489 – Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse

§ 489 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse.“

§ 489 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne § 180 2. lõike neljandas lauses ja § 308 4. lõikes nimetatud nõuete jõustumist peab äriregistrisse kantud osaühingute ja aktsiaseltside juhatuse koosseis olema viidud vastavusse nimetatud nõuetega 1997. aasta 1. septembriks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaselts kujundatakse ümber teist liiki ühinguks, osalevad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“

§ 489 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kuni 1999. aasta 1. septembrini võib osaühingu ja aktsiaseltsi juhatus omandada ja võõrandada osaühingu või aktsiaseltsi nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ning osalust teistes äriühingutes (osad, aktsiad) ainult nõukogu, selle puudumisel aga osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel, kui osaühingu…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud omandavad uue ühingu osad samadel alustel ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsionäridega. Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud, kes ümberkujundamisotsusega ei nõustunud, võivad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 488.“

§ 496 – Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine

§ 496 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ümberkujundamisotsuse tegemist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 496 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku korraldus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine.“

§ 496 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud ettevõtte võib kanda Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrisse (edaspidi ettevõtteregister), kui sellele ettevõttele on asutamisluba antud enne 1995. aasta 1. septembrit ja registrisse kandmise avaldus on esitatud hiljemalt 1995. aasta 10. septembriks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vähemalt kaks nädalat enne ümberkujundamist otsustavat üldkoosolekut esitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks ümberkujundamisaruande ja aktsiaseltsi viimase majandusaasta aruande. Ümberkujundamisaruannet ei esitata käesoleva seadustiku § 479 2. lõikes nimetatud…“

§ 496 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kantud äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub käesolevas seadustikus sätestatud korras. Äriregistrisse kantud äriühing ei või ühineda äriregistrisse kandmata äriühinguga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“

§ 496 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kandmata ettevõtte võib ümber kujundada käesolevas seadustikus sätestatud ettevõtjaks või muul käesolevas §-s sätestatud viisil. Äriregistrisse kandmata ettevõtete ümberkujundamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 478-482, 485-487, 489-495, 498, 500 ja 504 sätestatut. Äriregistrisse kandmata…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ümberkujundamisotsuse tegemist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“

§ 497 – Üldkoosoleku korraldus

§ 497 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Üldkoosoleku korraldus.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 497 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisotsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku korraldus.“

§ 497 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Riigiettevõtete, riiklike ettevõtete ja riiklike väikeettevõtete, samuti muude riigile kuuluvate ettevõtete ning rahva- ja rendiettevõtete ja riiklike fondide ümberkujundamine, ühinemine ja jagunemine toimub Vabariigi Valitsuse korralduse alusel ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäride üldkoosolekul selgitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus ümberkujundamise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“

§ 497 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Munitsipaalettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks või kohaliku omavalitsuse asutuseks. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamise otsustab valla- või linnavolikogu ja korraldab valla- või linnavalitsus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu esitab üldkoosolekul ümberkujundamise kohta oma arvamuse.“

§ 497 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Riigiettevõtte või riikliku ettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks, avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks või riigiasutuseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka ümberkujundamise teiste oluliste asjaolude kohta.“

§ 483 – Võlausaldajate kaitse

§ 483 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Võlausaldajate kaitse.“

§ 483 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui ümberkujundamisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundatud ühing avaldab viivitamata pärast ümberkujundamise äriregistrisse kandmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ümberkujundamise kohta ühingu võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“

§ 483 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi aktsiate nimiväärtused võib määrata erinevalt ümberkujundatava osaühingu osade omadest, kuid need peavad vastama käesoleva seadustiku § 223 nõuetele. Ümberkujundatava osaühingu osad võib jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest alates tagama esitatud võlausaldajate nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda rahuldamist ja nad põhistavad, et ümberkujundamine võib ohustada nende nõuete täitmist.“

§ 483 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundatava osaühingu osad tuleb enne äriregistrile käesoleva seadustiku §-s 485 nimetatud avalduse esitamist registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osaühing või aktsiaselts kujundatakse ümber täis- või usaldusühinguks.“

§ 484 –

§ 484: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vähemalt üks kuu enne ümberkujundamist otsustavat üldkoosolekut esitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks ümberkujundamisaruande ja aktsiaseltsi viimase majandusaasta aruande. Ümberkujundamisaruannet ei esitata käesoleva seadustiku § 479 2. lõikes nimetatud juhul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „[Välja jäetud –.“

§ 495 – Osanike vastutus

§ 495 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osanike vastutus.“

§ 495: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtet ei ole 1997. aasta 1. septembriks ümber kujundatud või lõpetatud, sundlõpetatakse see käesoleva seadustiku §-s 513 sätestatud korras.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui täis- või usaldusühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, vastutab täisosanik ümberkujundatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest.“

§ 502 – Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine

§ 502 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 502 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eeliste pakkumine ja vastuvõtmine hääletamisel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine.“

§ 502 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kandmata ettevõtete ümberkujundamisel või ühinemisel käesolevas seadustikus sätestatud ettevõtjaks ei maksustata uutele ettevõtjatele üleantavat vara tulu- ja käibemaksuga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Vähemalt üks kuu enne ümberkujundamist otsustavat üldkoosolekut esitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks ümberkujundamisaruande ja aktsiaseltsi viimase majandusaasta aruande. Ümberkujundamisaruannet ei esitata käesoleva seadustiku § 479 2. lõikes nimetatud juhul.“

§ 502 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kandmata täis- ja usaldusühingut ei või ümber kujundada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“

§ 502 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Riikliku fondi võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks, sihtasutuseks või avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundatava riikliku fondi avaldus peab olema äriregistri pidajale esitatud hiljemalt 1997. aasta 1. septembriks, sihtasutuseks ümberkujundatava riikliku…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ümberkujundamisotsuse tegemist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“

§ 487 – Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine

§ 487 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühingu osade nimiväärtused võib määrata erinevalt ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsiate omadest, kuid need peavad vastama käesoleva seadustiku § 148 nõuetele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest loetakse ühing ümberkujundatuks.“

§ 487 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsionäri või tema esindaja poolt üldkoosolekul koostatavasse aktsionäride nimekirja ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamise äriregistrisse kandmisega saavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid uue ühingu osanikeks või aktsionärideks ning nende osad või aktsiad asendatakse uue ühingu osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima uue ühingu osade või aktsiate…“

§ 487 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiate väljalaske eest enne väljalaskehinna täielikku tasumist või aktsiate väljalaske eest enne aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise kohta äriregistri kande tegemist, samuti lubatust väiksema nimiväärtusega aktsiate väljalaske eest –…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ümberkujundatava äriühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris või kui ühing kujundatakse ümber aktsiaseltsiks, teavitab äriregistri pidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest.“

§ 487 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiaseltsile sama aktsiaseltsi aktsiate ebaseadusliku omandamise või nende tagatiseks võtmise, aktsiaseltsi oma aktsiate võõrandamiseks mittepakkumise või aktsiaseltsile oma aktsiate tagatiseks võtmise lõpetamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ümberkujundamisega kaasneb ühingu registripiirkonna muutus, loetakse ühing ümberkujundatuks uue ühingu äriregistrisse kandmisest.“

§ 487 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine.“

§ 487 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eriliste eeliste pakkumise või vastuvõtmise eest, kui sellega seondub kohustus üldkoosolekul või osanike koosolekul kindlal viisil hääletada või hääletamata jätta, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamist ei saa vaidlustada pärast selle äriregistrisse kandmist.“

§ 487 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva seaduse §-des 504 1 –504 5 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundatava ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt ümberkujundamisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“

§ 487 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva seaduse §-des 504 1 –504 5 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest.“

§ 498 – Ümberkujundamisotsus

§ 498 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ebaõigete andmete esitamine aktsionäride nimekirja.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisotsus.“

§ 498 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Rendiettevõtte, rahvaettevõtte või riikliku väikeettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks või aktsiaseltsiks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Täisühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud või aktsionärid.“

§ 498 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisel tuleb äriregistripidajale esitada § 485 1. lõike punktides 1-4 ja 6-8 sätestatud dokumendid, aktsiaseltsiks ümberkujundamise korral samuti audiitori arvamus selle kohta, kas aktsiaseltsil on netovara, mis vastab aktsiakapitalile. Osaühinguks ümberkujundamise korral tuleb audiitori arvamus lisada…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Usaldusühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike või aktsionäride koosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet ja otsuse poolt on hääletanud kõik osanikud või aktsionärid, kes saavad usaldusühingu täisosanikuks.“

§ 498 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kandmata ettevõtted võivad ühineda selliselt, et asutavad uue äriühingu, mis kantakse äriregistrisse, samuti selliselt, et üks ettevõte ühendatakse teisega. Ettevõtete ühinemisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-des 391-393, 397, 398, 400, 401, 403, 405-410, 412-417, 421-433 sätestatut.…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui osaühingu usaldusühinguks ümberkujundamise otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet ja otsuse poolt on hääletanud kõik osanikud, kes saavad…“

§ 498 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamine või ühinemine käesolevas seadustikus sätestatud äriühinguks loetakse toimunuks äriühingu äriregistrisse kandmisest. Riigiettevõtte, riikliku ettevõtte või riikliku väikeettevõtte või riikliku fondi või munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel äriühinguks loetakse neile riigi poolt õiguslikul alusel…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ümberkujundamisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

Muudatused § 504 kuni § 522

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 504 pealkiri kuni § 522 lg 2.

• § 504 – Aktsia väljalaske nõuete rikkumine: § 504 pealkiri, § 504 pealkiri, § 504 pealkiri, § 504 pealkiri, § 504 pealkiri, § 504 lg 2, § 504 lg 3, § 504, § 504 pealkiri, § 504, § 504, § 504 pealkiri, § 504, § 504 lg 1, § 504 lg 1, § 504 lg 2
• § 500 – Ümberkujundamisotsus: § 500 pealkiri, § 500 lg 1, § 500 lg 2, § 500 lg 3, § 500 lg 4
• § 503 – Üldkoosoleku korraldus: § 503 pealkiri, § 503 lg 1, § 503 lg 2, § 503 lg 3
• § 505 – : § 505, § 505
• § 492 – Ümberkujundamisaruanne: § 492, § 492 pealkiri
• § 493 – Ümberkujundamisotsus: § 493 lg 1, § 493 lg 2
• § 509 – Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine: § 509 pealkiri, § 509 pealkiri, § 509 lg 2, § 509 lg 1, § 509 lg 3, § 509 lg 4, § 509 lg 5, § 509 lg 6, § 509 lg 7, § 509 lg 8, § 509 lg 9, § 509, § 509 lg 9, § 509, § 509 lg 9, § 509 lg 10, § 509 lg 11, § 509 lg 12
• § 510 – Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks: § 510 lg 4, § 510 pealkiri, § 510 lg 1, § 510 lg 2, § 510 lg 3, § 510 lg 4, § 510 lg 5, § 510 lg 6, § 510 lg 7
• § 511 – Elu- või asukoha või aadressiandmete muutmine registripidaja poolt: § 511 pealkiri, § 511 pealkiri, § 511 pealkiri, § 511 pealkiri, § 511 pealkiri, § 511 pealkiri, § 511 lg 1, § 511 lg 2, § 511 lg 3, § 511 lg 4, § 511 lg 5, § 511, § 511 lg 1, § 511 lg 2, § 511, § 511 lg 1, § 511 lg 2, § 511 lg 3, § 511 lg 4, § 511 lg 5
• § 506 – Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele: § 506 lg 1, § 506 pealkiri, § 506 lg 2, § 506 lg 2, § 506 lg 2, § 506 lg 3, § 506 lg 4, § 506 lg 5, § 506 lg 6, § 506 lg 7, § 506 lg 8
• § 507 – Käesolevas seadustikus sätestamata ettevõtted: § 507 pealkiri, § 507 lg 1, § 507 lg 2, § 507 lg 3
• § 508 – Ettevõtte asutamine enne käesoleva seadustiku jõustumist: § 508 pealkiri, § 508
• § 513 – Registrist kustutamine: § 513, § 513 lg 3, § 513 lg 3, § 513 pealkiri, § 513 lg 1, § 513 lg 2, § 513, § 513 lg 3, § 513 lg 3, § 513 lg 3, § 513 lg 4, § 513 lg 5, § 513, § 513 lg 6, § 513 lg 7, § 513 lg 8
• § 512 – Välismaa äriühingu filiaal: § 512 pealkiri, § 512 lg 1, § 512 lg 2, § 512 lg 3
• § 519 – Osa- või aktsiakapitali suurus: § 519 lg 1, § 519 lg 3, § 519 pealkiri, § 519 lg 1, § 519 lg 2, § 519 lg 3, § 519 lg 4
• § 515 – Eri liiki aktsiatest tulenevad õigused: § 515 pealkiri, § 515 lg 1, § 515 lg 2
• § 516 – Osa nimiväärtus: § 516 pealkiri, § 516
• § 517 – Ärinimi: § 517 pealkiri, § 517 lg 1, § 517 lg 2, § 517 lg 3
• § 523 – Aruandlus ja audiitor: § 523 lg 4, § 523 pealkiri, § 523 lg 1, § 523 lg 2, § 523 lg 3, § 523 lg 4, § 523 pealkiri, § 523
• § 518 – Osa- ja aktsiakapitali kontroll: § 518 pealkiri, § 518 lg 1, § 518 lg 2, § 518 lg 3
• § 520 – Äriühingu asutamine: § 520 pealkiri, § 520 lg 1, § 520 lg 1, § 520 lg 2, § 520 lg 3, § 520 lg 4, § 520 lg 4, § 520 lg 4, § 520 lg 5, § 520 lg 5, § 520 lg 5, § 520 lg 6
• § 525 – Registrisekretär: § 525 lg 1, § 525 pealkiri, § 525 lg 1, § 525 lg 2, § 525 lg 3, § 525 lg 4
• § 526–540 – : § 526–540, § 526–540
• § 521 – Äriregistrisse kantud tegevusala andmete uuendamine: § 521 pealkiri, § 521 lg 1, § 521 lg 2, § 521 lg 3
• § 522 – Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine: § 522 pealkiri, § 522 lg 1, § 522 lg 2

§ 504 – Aktsia väljalaske nõuete rikkumine

§ 504 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia väljalaske nõuete rikkumine.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 504 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ebaõigete andmete esitamine aktsionäride nimekirja.“

§ 504 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesolevas seadustikus sätestamata ettevõtted.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia väljalaske nõuete rikkumine.“

§ 504 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ettevõtte asutamine enne käesoleva seadustiku jõustumist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsia võõrandamise nõuete rikkumine.“

§ 504 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eeliste pakkumine ja vastuvõtmine hääletamisel.“

§ 504 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registripidaja võib ümberkujundamise äriregistrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Bilansi koostamisel kehtivad majandusaasta aruande koostamise kohta käivad sätted.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ümberkujundamisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud…“

§ 504 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamise ja füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmisega läheb osaühingu või aktsiaseltsi vara üle füüsilisest isikust ettevõtjale. Osaühing või aktsiaselts lõpeb ümberkujundamise kandega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu osade nimiväärtused võib määrata erinevalt ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsiate omadest, kuid need peavad vastama käesoleva seadustiku § 148 nõuetele.“

§ 504: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Füüsilisest isikust ettevõtja võib kasutada osaühingu või aktsiaseltsi ärinime, järgides käesoleva seadustiku § 8 nõudeid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri või tema esindaja poolt üldkoosolekul koostatavasse aktsionäride nimekirja ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“

§ 504 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kandmise avaldus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Menetlus.“

§ 504: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud ja ettevõtteregistris registreeritud ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiate väljalaske eest enne väljalaskehinna täielikku tasumist või aktsiate väljalaske eest enne aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise kohta äriregistri kande tegemist, samuti lubatust väiksema nimiväärtusega aktsiate väljalaske eest –…“

§ 504: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kandmise avalduses tuleb märkida ettevõtja kohta seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid, samuti tema ettevõtteregistris registreerimise tunnistus. Avaldusele kirjutavad alla kõik äriühingu juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiaseltsile sama aktsiaseltsi aktsiate ebaseadusliku omandamise või nende tagatiseks võtmise, aktsiaseltsi oma aktsiate võõrandamiseks mittepakkumise või aktsiaseltsile oma aktsiate tagatiseks võtmise lõpetamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga…“

§ 504 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ümberkujundamisotsus.“

§ 504: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriühingu põhikiri peab äriregistrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla käesolevas seadustikus sätestatuga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eriliste eeliste pakkumise või vastuvõtmise eest, kui sellega seondub kohustus üldkoosolekul või osanike koosolekul kindlal viisil hääletada või hääletamata jätta, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.“

§ 504 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 504 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte samas vormis või ümberkujundamise või ühinemise teel äriregistrisse kandmise avalduse peab kandemääruse tegemiseks pädev isik läbi vaatama kuue kuu jooksul, arvates selle esitamisest. Avaldused vaadatakse läbi nende laekumise järjekorras. Kohtu registriosakonna juhataja võib…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva seaduse §-des 504 1 –504 5 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.“

§ 504 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Maakohtute registriosakondade ajutise ebavõrdse töökoormuse korral võib justiitsminister teenistuslikes huvides lähetada väiksema töökoormusega registriosakonna kohtunikuabi või registrisekretäri kuni üheks kuuks oma teenistuskohustusi täitma suurema töökoormusega registriosakonna juurde. Lähetatud kohtunikuabile või…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva seaduse §-des 504 1 –504 5 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.“

§ 500 – Ümberkujundamisotsus

§ 500 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aktsia võõrandamise nõuete rikkumine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisotsus.“

§ 500 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „[Äriseadustiku § 509 lõiget 9 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1995. aasta 1. septembrist – RK s 17.02.98 jõust.22.03.98 –.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 500 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõike 9 teises lauses sätestatut kohaldatakse vastavalt lõikes 9 nimetatud ettevõtete ühinemise korral äriühingule, kellele läheb üle ühinevate ettevõtete valduses olev vara.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui ümberkujundamisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“

§ 500 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „[Äriseadustiku § 509 lõiget 9.1 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1995. aasta 1. septembrist – RK s 17.02.98 jõust.22.03.98 –.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsiaseltsi aktsiate nimiväärtused võib määrata erinevalt ümberkujundatava osaühingu osade omadest, kuid need peavad vastama käesoleva seadustiku § 223 nõuetele. Ümberkujundatava osaühingu osad võib jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud…“

§ 500 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Riigiettevõtte jagunemisel käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus riigiettevõtte valduses oleva vara äriühingu omandisse ülemineku korra.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundatava osaühingu osad tuleb enne äriregistrile käesoleva seadustiku §-s 485 nimetatud avalduse esitamist registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris.“

§ 503 – Üldkoosoleku korraldus

§ 503 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Menetlus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Üldkoosoleku korraldus.“

§ 503 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kandmata osaühingu või aktsiaseltsi, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad ühele füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, võib osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel ümber kujundada selle füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks. Nimetatud ümberkujundamine on lubatud ja loetakse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäride üldkoosolekul selgitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus ümberkujundamise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“

§ 503 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamisel läheb osaühingu või aktsiaseltsi vara koos kohustustega üle osanikust või aktsionärist füüsilisest isikust ettevõtjale.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Nõukogu esitab üldkoosolekul ümberkujundamise kohta oma arvamuse.“

§ 503 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamise otsuses määratakse füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja ettevõtte asukoht, samuti muud ümberkujundamiseks vajalikud abinõud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka ümberkujundamise teiste oluliste asjaolude kohta.“

§ 505 –

§ 505: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „[Käesolevast tekstist välja jäetud].“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 505: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „[Käesolevast tekstist välja jäetud].“

§ 492 – Ümberkujundamisaruanne

§ 492: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne 2005. aasta 1. detsembrit alanud ühinemiste, jagunemiste ja ümberkorraldamiste suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 400 lõike 2, § 443 lõike 2, § 480 lõike 3 ja § 485 lõike 2 sätteid enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisaruannet ei pea koostama, kui ümberkujundatava täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“

§ 492 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ümberkujundamisaruanne.“

§ 493 – Ümberkujundamisotsus

§ 493 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtted, mida ei ole ettevõtjana sätestatud käesolevas seadustikus, tuleb 1997. aasta 1. septembriks ümber kujundada vastavalt käesoleva seadustiku §-le 509 või lõpetada. Selliste ettevõtete asutamine ja nendeks ettevõteteks ümberkujundamine…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“

§ 493 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtetele, mida ei ole ettevõtjana sätestatud käesolevas seadustikus, kohaldatakse nende ettevõtete kohta käivates õigusaktides sätestatut.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühingulepinguga võib ette näha, et ümberkujundamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 2/3 osanike häältest.“

§ 509 – Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

§ 509 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 509 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Välismaa äriühingu filiaal.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine.“

§ 509 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ettevõtteregistri pidaja avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ettevõtja sundlõpetamisest. Kui äriregistri pidaja teeb ettevõtja äriregistrisse kandmise avalduse kohta otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata pärast 1997. aasta 1. septembrit, avaldab äriregistri pidaja ise teateametlikus väljaandes…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kandmata ettevõtte võib ümber kujundada käesolevas seadustikus sätestatud ettevõtjaks või muul käesolevas §-s sätestatud viisil. Äriregistrisse kandmata ettevõtete ümberkujundamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 478-482, 485-487, 489-495, 498, 500 ja 504 sätestatut. Äriregistrisse kandmata…“

§ 509 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Äriregistrisse kantud äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub käesolevas seadustikus sätestatud korras. Äriregistrisse kantud äriühing ei või ühineda äriregistrisse kandmata äriühinguga.“

§ 509 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Riigiettevõtete, riiklike ettevõtete ja riiklike väikeettevõtete, samuti muude riigile kuuluvate ettevõtete ning rahva- ja rendiettevõtete ja riiklike fondide ümberkujundamine, ühinemine ja jagunemine toimub Vabariigi Valitsuse korralduse alusel ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.“

§ 509 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Munitsipaalettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks või kohaliku omavalitsuse asutuseks. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamise otsustab valla- või linnavolikogu ja korraldab valla- või linnavalitsus.“

§ 509 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „[Välja jäetud].“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Riigiettevõtte või riikliku ettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks, avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks või riigiasutuseks.“

§ 509 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui võlausaldajad, osanikud, aktsionärid või liikmed oma nõuetest käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul ei teata või kui likvideerimine on lõpetatud, loetakse ettevõte lõppenuks ja kustutatakse registrist.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Rendiettevõtte, rahvaettevõtte või riikliku väikeettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks või aktsiaseltsiks.“

§ 509 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Likvideerimise lõpetamiseks esitab likvideerija ettevõtteregistri pidajale lõppbilansi ning avalduse ettevõtte registrist kustutamiseks ja likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidja registrisse märkimiseks. Kui ettevõte on lõppenud nõuetest mitteteatamise tõttu, loetakse ettevõtte juht, kes on ettevõtte lõppemise…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisel tuleb äriregistripidajale esitada § 485 1. lõike punktides 1-4 ja 6-8 sätestatud dokumendid, aktsiaseltsiks ümberkujundamise korral samuti audiitori arvamus selle kohta, kas aktsiaseltsil on netovara, mis vastab aktsiakapitalile. Osaühinguks ümberkujundamise korral tuleb audiitori arvamus lisada…“

§ 509 lg 8: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud äriühingu või filiaali äriregistrisse kandmisel tehakse äriregistrisse märge ühingu või filiaali varasema registreerituse kohta ettevõtteregistris, näidates ära senise registrinumbri.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kandmata ettevõtted võivad ühineda selliselt, et asutavad uue äriühingu, mis kantakse äriregistrisse, samuti selliselt, et üks ettevõte ühendatakse teisega. Ettevõtete ühinemisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-des 391-393, 397, 398, 400, 401, 403, 405-410, 412-417, 421-433 sätestatut.…“

§ 509 lg 9: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Välismaa äriühingu filiaali või esinduse, mida ei ole 1997. aasta 1. septembriks äriregistrisse kantud või mille äriregistrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud või mille äriregistrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, kustutab ettevõtteregistri pidaja ettevõtteregistrist…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamine või ühinemine käesolevas seadustikus sätestatud äriühinguks loetakse toimunuks äriühingu äriregistrisse kandmisest. Riigiettevõtte, riikliku ettevõtte või riikliku väikeettevõtte või riikliku fondi või munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel äriühinguks loetakse neile riigi poolt õiguslikul alusel…“

§ 509: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Justiitsminister võib oma määrusega kehtestada täpsema korra käesolevas paragrahvis nimetatud sundlõpetamise teostamiseks. Justiitsminister kehtestab oma määrusega sundlõpetatud ettevõtete likvideerijatele tasu määramise korra ja tasu piirmäärad.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „[Äriseadustiku § 509 lõiget 9 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1995. aasta 1. septembrist – RK s 17.02.98 jõust.22.03.98 –.“

§ 509 lg 9: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit välja lastud aktsiatest tulenevad õigused, mis ei vasta käesolevas seadustikus sätestatule, jäävad kehtima. Need õigused tuleb ära näidata aktsiaseltsi põhikirjas.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõike 9 teises lauses sätestatut kohaldatakse vastavalt lõikes 9 nimetatud ettevõtete ühinemise korral äriühingule, kellele läheb üle ühinevate ettevõtete valduses olev vara.“

§ 509: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Asutajate ja aktsionäride õigused, mis ei tulene aktsiatest, on 1995. aasta 1. septembrist tühised.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „[Äriseadustiku § 509 lõiget 9.1 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1995. aasta 1. septembrist – RK s 17.02.98 jõust.22.03.98 –.“

§ 509 lg 9: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud osaühingu osad, mille nimiväärtus on väiksem käesoleva seadustiku §-s 148 sätestatust, jäävad kehtima.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Riigiettevõtte jagunemisel käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus riigiettevõtte valduses oleva vara äriühingu omandisse ülemineku korra.“

§ 509 lg 10: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ettevõtja kandmisel äriregistrisse teeb registripidaja järelepärimised ettevõtteregistrile sama või sarnase nime registreerituse kohta vastavates registrites.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kandmata ettevõtete ümberkujundamisel või ühinemisel käesolevas seadustikus sätestatud ettevõtjaks ei maksustata uutele ettevõtjatele üleantavat vara tulu- ja käibemaksuga.“

§ 509 lg 11: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Taotletavat ärinime ei kanta äriregistrisse, kui see või sellega eksitavalt sarnane ärinimi on registreeritud ettevõtteregistris teise ettevõtja poolt enne taotlejat.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kandmata täis- ja usaldusühingut ei või ümber kujundada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.“

§ 509 lg 12: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Riikliku fondi võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks, sihtasutuseks või avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundatava riikliku fondi avaldus peab olema äriregistri pidajale esitatud hiljemalt 1997. aasta 1. septembriks, sihtasutuseks ümberkujundatava riikliku…“

§ 510 – Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks

§ 510 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ümberkujundamise ja füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmiseks esitab füüsilisest isikust ettevõtja avalduse. Avaldusele lisatakse:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 510 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registrist kustutamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks.“

§ 510 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ettevõtteregistrisse kantud osaühingu või aktsiaseltsi samas vormis äriregistrisse kandmisel tuleb esitada osaühingu või aktsiaseltsi bilanss, mis peab olema koostatud seisuga mitte varem kui kuus kuud enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Bilanss peab kajastama registrisse kantavat osa- või aktsiakapitali.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kandmata osaühingu või aktsiaseltsi, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad ühele füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, võib osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel ümber kujundada selle füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks. Nimetatud ümberkujundamine on lubatud ja loetakse…“

§ 510 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aktsiaseltsi bilansile tuleb lisada audiitori arvamus selle kohta, kas aktsiaseltsil on netovara, mis vastab aktsiakapitalile. Osaühingu bilansile tuleb lisada audiitori arvamus juhul, kui osaühing vastab tingimustele, mille korral on audiitorkontroll ette nähtud.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamisel läheb osaühingu või aktsiaseltsi vara koos kohustustega üle osanikust või aktsionärist füüsilisest isikust ettevõtjale.“

§ 510 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa- või aktsiakapitali muutmise otsuse võib äriühingu äriregistrisse kandmise eesmärgil teha, sõltumata ühingu põhikirjas ettenähtud kapitali muutmise piirangutest. Kapitali muutmist ei pea eelnevalt registreerima ettevõtteregistris.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ümberkujundamise otsuses määratakse füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja ettevõtte asukoht, samuti muud ümberkujundamiseks vajalikud abinõud.“

§ 510 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ümberkujundamise ja füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmiseks esitab füüsilisest isikust ettevõtja avalduse. Avaldusele lisatakse:“

§ 510 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Alates 1999. aasta 1. septembrist peab osaühingu osakapital vastama käesoleva seadustiku §-s 136 ja aktsiaseltsi aktsiakapital §-s 222 sätestatud suurusele.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Registripidaja võib ümberkujundamise äriregistrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Bilansi koostamisel kehtivad majandusaasta aruande koostamise kohta käivad sätted.“

§ 510 lg 6: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ümberkujundamise ja füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmisega läheb osaühingu või aktsiaseltsi vara üle füüsilisest isikust ettevõtjale. Osaühing või aktsiaselts lõpeb ümberkujundamise kandega.“

§ 510 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 513 sätestatut, kusjuures ettevõtteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet "äriregister" ning antud sätetega ettevõtteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Füüsilisest isikust ettevõtja võib kasutada osaühingu või aktsiaseltsi ärinime, järgides käesoleva seadustiku § 8 nõudeid.“

§ 511 – Elu- või asukoha või aadressiandmete muutmine registripidaja poolt

§ 511 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Elu- või asukoha või aadressiandmete muutmine registripidaja poolt.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 511 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Eri liiki aktsiatest tulenevad õigused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Elu- või asukoha või aadressiandmete muutmine registripidaja poolt.“

§ 511 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa nimiväärtus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Registripidaja tööpiirkonna muutmine.“

§ 511 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ärinimi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Märke tegemine aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris.“

§ 511 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa- ja aktsiakapitali kontroll.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kandmine äriregistrisse.“

§ 511 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Äriregistrisse kandmise avaldus.“

§ 511 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriühingu asutamisel peavad asutajad äriühingu nimel tegutsemiseks kasutama äriühingu kavandatavat ärinime koos täiendiga «asutamisel». Lisaks sellele tähistatakse asutatavat äriühingut riigi ja omavalitsuse andmekogudes asutamistehingu tõestamise toimingu numbriga, mittenotariaalse asutamistehingu korral asutajatele…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud ja ettevõtteregistris registreeritud ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel.“

§ 511 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tõestamistoimingu numbri ja asutamisnumbri moodustamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kandmise avalduses tuleb märkida ettevõtja kohta seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid, samuti tema ettevõtteregistris registreerimise tunnistus. Avaldusele kirjutavad alla kõik äriühingu juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud.“

§ 511 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Mitterahalise sissemakse tegemiseks sõlmitakse asutatava ühinguga leping sissemakse eseme üleandmise kohta. Leping peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi kohustuslikkust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriühingu põhikiri peab äriregistrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla käesolevas seadustikus sätestatuga.“

§ 511 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte samas vormis või ümberkujundamise või ühinemise teel äriregistrisse kandmise avalduse peab kandemääruse tegemiseks pädev isik läbi vaatama kuue kuu jooksul, arvates selle esitamisest. Avaldused vaadatakse läbi nende laekumise järjekorras. Kohtu registriosakonna juhataja võib…“

§ 511 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Rahaliste sissemaksete tegemiseks osaühingusse või aktsiaseltsi avavad asutajad asutatava äriühingu nimel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ärinime, täiendit ja numbrit kasutades pangaarve Eesti krediidiasutuses, mida võib äriühingu nimel käsutada pärast äriühingu äriregistrisse kandmist. Asutajad võivad…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Maakohtute registriosakondade ajutise ebavõrdse töökoormuse korral võib justiitsminister teenistuslikes huvides lähetada väiksema töökoormusega registriosakonna kohtunikuabi või registrisekretäri kuni üheks kuuks oma teenistuskohustusi täitma suurema töökoormusega registriosakonna juurde. Lähetatud kohtunikuabile või…“

§ 511: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kiirmenetluses tehakse äriühingu asutamisel rahaline sissemakse registripidaja deposiitkontole või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1. lõikes nimetatud pangakontole. Sissemakse tegemisel kasutatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ärinime, täiendit ja numbrit. Kui sissemakse…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui käesoleva seaduse § 62 lõigetes 3–5 1 sätestatud isiku elu- või asukoha või aadressiandmeid muudetakse, teeb registripidaja muutmise kanded iga ettevõtja kohta eraldi koos ettevõtja teiste registriandmete muutmisega. Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib aadressandmeid parandada ka automatiseeritult…“

§ 511 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Justiitsminister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõike 4 1 nimetatud tagastamistaotluse esitamise korra ja tehnilised nõuded ning määrab tagastamisi teostama Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse, kellele tagastamistaotlused esitatakse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Registripidaja tööpiirkonna muutmisel kohaldatakse käesoleva seadustiku § 57 lõikeid 1 ja 2 niivõrd, kuivõrd registriandmete ülekandmist ei ole automatiseeritud. Justiitsministril on õigus anda määrusi registriandmete automatiseeritud ülekandmiseks.“

§ 511 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1. lõikes nimetatud pangakontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. Samuti tagastatakse kohtumäärusega…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Registripidaja tööpiirkonna muutmise korral ei pea füüsilisest isikust ettevõtja muutma oma ärinime, kui see on eksitavalt sarnane teiste uue registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud nimedega, tingimusel, et tema ettevõtte asukoht jääb pärast…“

§ 511: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Krediidiasutus teavitab registripidajat viivitamata, kui ta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1. lõikes nimetatud pangakonto kohta ei nõustu arvelduslepingut sõlmima või kui äriühing ei ole nimetatud sätte teises lauses kehtestatud kohustust täitnud. Asutatava äriühingu nimele avatud…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib märke aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris teha registrikaardile automatiseeritult Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmete alusel justiitsministri kehtestatud korras. Teade märke tegemise kohta edastatakse ettevõtjale…“

§ 511 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui rahapesu andmebüroo on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 40 1. lõike alusel teinud ettekirjutuse nimetatud seaduse § 15 4 1. lõikes märgitud pangakonto käsutamise piiramise kohta, kantakse registrikaardile sellekohane märge. Märge kustutatakse registrikaardilt rahapesu andmebüroo vastava…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avalduse alusel. Avalduse esitamine on võimalik 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Avalduse esitamine on riigilõivuvaba.“

§ 511 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks muudele käesolevas seadustikus sätestatud andmetele märkida ka füüsilisest isikust ettevõtja registreerimine maksukohustuslaste registris. Äriregistrisse kantakse füüsilisest isikust ettevõtja maksukohustuslaste registris registreerimise alguskuupäev.“

§ 511 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kantud ettevõtja tegevusala kustutab registripidaja ilma kandeavalduse ja kandemääruseta, kui registripidajale on esitatud tegevusala andmed vastavalt käesoleva seadustiku § 4 lõigetele 5 ja 6. Kustutamisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 61 ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teist lauset…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kandmise avaldus vaadatakse läbi käesoleva seadustiku § 53 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Kui kandeavaldus esitatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja viimase viie kuu jooksul, vaadatakse kandeavaldus läbi 10 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates.“

§ 511 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ettevõtjale, kelle kohta äriregistrisse on kantud tegevusala, teeb registripidaja järelepärimise ning määrab tähtaja teate esitamiseks tegevusala kohta.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Registripidaja teatab Maksu- ja Tolliametile viivitamata nende füüsilisest isikust ettevõtjate andmed, kelle äriregistrisse kandmise avaldus rahuldati, ja pärast 2009. aasta 31. detsembrit nende füüsilisest isikust ettevõtjate andmed, kelle kandeavaldus jäeti rahuldamata.“

§ 511 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriühingule, kes peab registripidajale esitama oma majandusaasta aruande, ei tehta järelepärimist. Tema tegevusala andmed muudetakse majandusaasta aruande alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle äriregistrisse kandmise avaldus rahuldati või kes ei ole äriregistrisse kandmise avaldust käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtpäevaks esitanud või kelle kandeavaldus on jäetud rahuldamata, kustutatakse maksukohustuslaste registrist. Maksu- ja Tolliamet teavitab…“

§ 506 – Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele

§ 506 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kui käesoleva seaduse § 62 lõigetes 3–5 1 sätestatud isiku elu- või asukoha või aadressiandmeid muudetakse, teeb registripidaja muutmise kanded iga ettevõtja kohta eraldi koos ettevõtja teiste registriandmete muutmisega. Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib aadressandmeid parandada ka automatiseeritult…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Alates 1995. aasta 1. septembrist võib äriühinguid asutada ainult käesolevas seadustikus sätestatud korras ja neile kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut.“

§ 506 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registripidaja tööpiirkonna muutmine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele.“

§ 506 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registripidaja tööpiirkonna muutmisel kohaldatakse käesoleva seadustiku § 57 lõikeid 1 ja 2 niivõrd, kuivõrd registriandmete ülekandmist ei ole automatiseeritud. Justiitsministril on õigus anda määrusi registriandmete automatiseeritud ülekandmiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud äriühingutele kohaldatakse kuni nende äriregistrisse kandmiseni vastavalt käesoleva seadustiku §-des 1, 2 1., 4. ja 5. lõikes, 4-6, 79-82, 85-98, 100, 101, 102 1.-3. lõikes, 103 1.-3. lõikes, 104-111, 113-115, 117-121, 123-126, 128-130, 131 1. lõikes, 132, 134 1. lõikes, 135…“

§ 506 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registripidaja tööpiirkonna muutmise korral ei pea füüsilisest isikust ettevõtja muutma oma ärinime, kui see on eksitavalt sarnane teiste uue registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud nimedega, tingimusel, et tema ettevõtte asukoht jääb pärast…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva seadustiku §-des 187 ja 315 ning § 506 2. lõikes sätestatud isiklikku vastutust kohaldatakse ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhile juhul, kui ta ei tõenda, et ta tehingu tegemise või toimingu tegemata jätmise ajal ei olnud ettevõtte juht.“

§ 506 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib märke aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris teha registrikaardile automatiseeritult Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmete alusel justiitsministri kehtestatud korras. Teade märke tegemise kohta edastatakse ettevõtjale…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesoleva seadustiku §-des 363 1 -363 10 sätestatut kohaldatakse üksnes aktsiaseltsile, kelle aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.“

§ 506 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avalduse alusel. Avalduse esitamine on võimalik 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Avalduse esitamine on riigilõivuvaba.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kuni äriühingu äriregistrisse kandmiseni toimub osaühingu ja aktsiaseltsi juhtimine, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad riigile, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud erisusi arvestades.“

§ 506 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks muudele käesolevas seadustikus sätestatud andmetele märkida ka füüsilisest isikust ettevõtja registreerimine maksukohustuslaste registris. Äriregistrisse kantakse füüsilisest isikust ettevõtja maksukohustuslaste registris registreerimise alguskuupäev.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kuni äriregistrisse kandmiseni on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses lisaks § 298 1. lõikes sätestatule ka muude aktsiaseltsi põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.“

§ 506 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kandmise avaldus vaadatakse läbi käesoleva seadustiku § 53 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Kui kandeavaldus esitatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja viimase viie kuu jooksul, vaadatakse kandeavaldus läbi 10 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne § 180 2. lõike neljandas lauses ja § 308 4. lõikes nimetatud nõuete jõustumist peab äriregistrisse kantud osaühingute ja aktsiaseltside juhatuse koosseis olema viidud vastavusse nimetatud nõuetega 1997. aasta 1. septembriks.“

§ 506 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registripidaja teatab Maksu- ja Tolliametile viivitamata nende füüsilisest isikust ettevõtjate andmed, kelle äriregistrisse kandmise avaldus rahuldati, ja pärast 2009. aasta 31. detsembrit nende füüsilisest isikust ettevõtjate andmed, kelle kandeavaldus jäeti rahuldamata.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kuni 1999. aasta 1. septembrini võib osaühingu ja aktsiaseltsi juhatus omandada ja võõrandada osaühingu või aktsiaseltsi nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ning osalust teistes äriühingutes (osad, aktsiad) ainult nõukogu, selle puudumisel aga osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel, kui osaühingu…“

§ 506 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle äriregistrisse kandmise avaldus rahuldati või kes ei ole äriregistrisse kandmise avaldust käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtpäevaks esitanud või kelle kandeavaldus on jäetud rahuldamata, kustutatakse maksukohustuslaste registrist. Maksu- ja Tolliamet teavitab…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Aruandeperioodidele, mis algasid enne 2005. aasta 1. jaanuari, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 97 lõike 1, § 155 lõike 2, § 179 lõike 2, § 225 lõike 2, § 332 lõike 4, § 335 lõike 1 1 ja § 388 lõike 5 sätteid enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis.“

§ 506 lg 8: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit ettevõtteregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal või esindus kantakse ettevõtja avaldusel filiaalina äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne 2005. aasta 1. detsembrit alanud ühinemiste, jagunemiste ja ümberkorraldamiste suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 400 lõike 2, § 443 lõike 2, § 480 lõike 3 ja § 485 lõike 2 sätteid enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis.“

§ 507 – Käesolevas seadustikus sätestamata ettevõtted

§ 507 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Märke tegemine aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Käesolevas seadustikus sätestamata ettevõtted.“

§ 507 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Avaldusele kirjutab alla filiaali või esinduse juhataja. Avaldusele lisatakse filiaali kohta seaduses sätestatud dokumendid.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtted, mida ei ole ettevõtjana sätestatud käesolevas seadustikus, tuleb 1997. aasta 1. septembriks ümber kujundada vastavalt käesoleva seadustiku §-le 509 või lõpetada. Selliste ettevõtete asutamine ja nendeks ettevõteteks ümberkujundamine…“

§ 507 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „1995. aasta 1. septembrist kaotab välismaa äriühingu filiaal juriidilise isiku õigused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtetele, mida ei ole ettevõtjana sätestatud käesolevas seadustikus, kohaldatakse nende ettevõtete kohta käivates õigusaktides sätestatut.“

§ 507 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ettevõtteregistris oleva ettevõtja kandmisel äriregistrisse tehakse ettevõtteregistri kandesse vastav märge äriregistri pidaja teate alusel.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtet ei ole 1997. aasta 1. septembriks ümber kujundatud või lõpetatud, sundlõpetatakse see käesoleva seadustiku §-s 513 sätestatud korras.“

§ 508 – Ettevõtte asutamine enne käesoleva seadustiku jõustumist

§ 508 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kandmine äriregistrisse.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ettevõtte asutamine enne käesoleva seadustiku jõustumist.“

§ 508: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtted, mida ei ole 1997. aasta 1. septembriks ettevõtjana äriregistrisse kantud või mille äriregistrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud või mille äriregistrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud ettevõtte võib kanda Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrisse (edaspidi ettevõtteregister), kui sellele ettevõttele on asutamisluba antud enne 1995. aasta 1. septembrit ja registrisse kandmise avaldus on esitatud hiljemalt 1995. aasta 10. septembriks.“

§ 513 – Registrist kustutamine

§ 513: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sundlõpetatud ettevõtte juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni või vastava ettevõtte registrist kustutamiseni. Juhatuse või seda asendava organi koosseisus võib teha muudatusi kuni selle ajani ainult mõjuval põhjusel ja kohtu…“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 513 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud teate avaldamisest võivad võlausaldajad või aktsionärid või osanikud või liikmed esitada ettevõtte asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võib ettevõtte likvideerijaks määrata eeskätt…“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 513 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Sundlõpetatud ettevõte ei tohi:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 513 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriühingu asutamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Registrist kustutamine.“

§ 513 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kandmata ettevõtja esitab raamatupidamise seaduse §-s 24 nimetatud majandusaasta aruande ettevõtteregistrile.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ettevõtteregistris oleva ettevõtja kandmisel äriregistrisse tehakse ettevõtteregistri kandesse vastav märge äriregistri pidaja teate alusel.“

§ 513 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kuni vastava seaduse jõustumiseni määratakse audiitori tegevuse kord ja alused ning audiitorile esitatavad nõuded Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtted, mida ei ole 1997. aasta 1. septembriks ettevõtjana äriregistrisse kantud või mille äriregistrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud või mille äriregistrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks.“

§ 513: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Sundlõpetatud ettevõtte juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni või vastava ettevõtte registrist kustutamiseni. Juhatuse või seda asendava organi koosseisus võib teha muudatusi kuni selle ajani ainult mõjuval põhjusel ja kohtu…“

§ 513 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Käesoleva seadustiku § 97 1 1. lõikes, § 179 4 1. lõikes ja § 334 2. lõikes sätestatud majandusaasta aruande elektroonilise esitamise kohustust kohaldatakse majandusaasta aruande suhtes, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ettevõtteregistri pidaja avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ettevõtja sundlõpetamisest. Kui äriregistri pidaja teeb ettevõtja äriregistrisse kandmise avalduse kohta otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata pärast 1997. aasta 1. septembrit, avaldab äriregistri pidaja ise teateametlikus väljaandes…“

§ 513 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud teate avaldamisest võivad võlausaldajad või aktsionärid või osanikud või liikmed esitada ettevõtte asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võib ettevõtte likvideerijaks määrata eeskätt…“

§ 513 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registrisekretär on kohtuametnik, kes:“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Sundlõpetatud ettevõte ei tohi:“

§ 513 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registrisekretäriks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt kolm kuud registriosakonna tehnilise töötajana ning sooritanud seejärel registrisekretäri kutseeksami justiitsministri moodustatud eksamikomisjoni ees. Kutseeksam hõlmab registriosakonna ülesandeid puudutavat materiaal- ja menetlusõigust.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „[Välja jäetud].“

§ 513 lg 5: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registrisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtudirektor kohtu registriosakonna juhataja ettepanekul.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Kui võlausaldajad, osanikud, aktsionärid või liikmed oma nõuetest käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul ei teata või kui likvideerimine on lõpetatud, loetakse ettevõte lõppenuks ja kustutatakse registrist.“

§ 513: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vabariigi Valitsus võib kooskõlas käesoleva seadustikuga anda käesoleva seadustiku rakendamiseks määrusi.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Likvideerimise lõpetamiseks esitab likvideerija ettevõtteregistri pidajale lõppbilansi ning avalduse ettevõtte registrist kustutamiseks ja likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidja registrisse märkimiseks. Kui ettevõte on lõppenud nõuetest mitteteatamise tõttu, loetakse ettevõtte juht, kes on ettevõtte lõppemise…“

§ 513 lg 6: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vabariigi Valitsus võib kehtestada korra, mille kohaselt riigiasutused peavad kasutama äriregistri andmeid arvutivõrgu kaudu ega tohi isikutelt nõuda samade andmete esitamist. Kui haldusorgan või kohtuasutus saab äriregistri andmeid arvutivõrgu kaudu kasutada, ei kohaldata muude seaduste sätteid isiku poolt…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud äriühingu või filiaali äriregistrisse kandmisel tehakse äriregistrisse märge ühingu või filiaali varasema registreerituse kohta ettevõtteregistris, näidates ära senise registrinumbri.“

§ 513 lg 7: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Justiitsminister võib anda määrusi registriosakonna tegevuse korraldamiseks.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Välismaa äriühingu filiaali või esinduse, mida ei ole 1997. aasta 1. septembriks äriregistrisse kantud või mille äriregistrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud või mille äriregistrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, kustutab ettevõtteregistri pidaja ettevõtteregistrist…“

§ 513 lg 8: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Justiitsministri määrusega ettenähtud ulatuses ei tule äriregistri pidajale käesolevas seaduses sätestatud andmeid esitada, kui need on registripidajale arvutivõrgu vahendusel kättesaadavad Eesti väärtpaberite keskregistrist. Paragrahvi 182 lõikes 3 nimetatud osanike nimekirjaga ja § 334 lõikes 2 nimetatud…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Justiitsminister võib oma määrusega kehtestada täpsema korra käesolevas paragrahvis nimetatud sundlõpetamise teostamiseks. Justiitsminister kehtestab oma määrusega sundlõpetatud ettevõtete likvideerijatele tasu määramise korra ja tasu piirmäärad.“

§ 512 – Välismaa äriühingu filiaal

§ 512 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osa- või aktsiakapitali suurus.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Välismaa äriühingu filiaal.“

§ 512 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Vabariigi Valitsus korraldab äriregistri rakendamisest tulenevalt ümber ettevõtteregistri töö.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit ettevõtteregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal või esindus kantakse ettevõtja avaldusel filiaalina äriregistrisse.“

§ 512 lg 2: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Kehtetu.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Avaldusele kirjutab alla filiaali või esinduse juhataja. Avaldusele lisatakse filiaali kohta seaduses sätestatud dokumendid.“

§ 512 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kantud aktsiaseltsile ei kohaldata raamatupidamise seaduse § 2 4. lõikes sätestatut. Äriregistrisse kandmata aktsiaseltsil peab olema audiitor, kui see on ette nähtud vastavalt raamatupidamise seaduse § 2 4. lõikele või aktsiaseltsi põhikirjaga.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „1995. aasta 1. septembrist kaotab välismaa äriühingu filiaal juriidilise isiku õigused.“

§ 519 – Osa- või aktsiakapitali suurus

§ 519 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Alates 1995. aasta 1. septembrist peab asutatava ja äriregistrisse kantava osaühingu osakapital olema vähemalt 10 000 krooni ja aktsiaseltsi aktsiakapital vähemalt 100 000 krooni.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 519 lg 3: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Osaühing, mille osakapital ei ole vähemalt 40 000 krooni, või aktsiaselts, mille aktsiakapital ei ole vähemalt 400 000 krooni, loetakse sundlõpetatuks, kui:“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 519 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osa- või aktsiakapitali suurus.“

§ 519 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Alates 1995. aasta 1. septembrist peab asutatava ja äriregistrisse kantava osaühingu osakapital olema vähemalt 10 000 krooni ja aktsiaseltsi aktsiakapital vähemalt 100 000 krooni.“

§ 519 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Alates 1999. aasta 1. septembrist peab osaühingu osakapital vastama käesoleva seadustiku §-s 136 ja aktsiaseltsi aktsiakapital §-s 222 sätestatud suurusele.“

§ 519 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osaühing, mille osakapital ei ole vähemalt 40 000 krooni, või aktsiaselts, mille aktsiakapital ei ole vähemalt 400 000 krooni, loetakse sundlõpetatuks, kui:“

§ 519 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 513 sätestatut, kusjuures ettevõtteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet "äriregister" ning antud sätetega ettevõtteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja.“

§ 515 – Eri liiki aktsiatest tulenevad õigused

§ 515 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Äriregistrisse kantud tegevusala andmete uuendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Eri liiki aktsiatest tulenevad õigused.“

§ 515 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Justiitsministri määrusega ettenähtud ulatuses ei pea äriühing registripidajale esitama käesolevas seadustikus sätestatud kinnistusraamatu või vallasvara registri väljavõtet, kui registripidajal on arvutivõrgu kaudu juurdepääs vastavasse andmekogusse ning sealt on tuvastatav omaniku vahetumine asjaomase äriühingu…“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit välja lastud aktsiatest tulenevad õigused, mis ei vasta käesolevas seadustikus sätestatule, jäävad kehtima. Need õigused tuleb ära näidata aktsiaseltsi põhikirjas.“

§ 515 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Asutajate ja aktsionäride õigused, mis ei tulene aktsiatest, on 1995. aasta 1. septembrist tühised.“

§ 516 – Osa nimiväärtus

§ 516 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osa nimiväärtus.“

§ 516: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud osaühingu osad, mille nimiväärtus on väiksem käesoleva seadustiku §-s 148 sätestatust, jäävad kehtima.“

§ 517 – Ärinimi

§ 517 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Aruandlus ja audiitor.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Ärinimi.“

§ 517 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ettevõtja kandmisel äriregistrisse teeb registripidaja järelepärimised ettevõtteregistrile sama või sarnase nime registreerituse kohta vastavates registrites.“

§ 517 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Taotletavat ärinime ei kanta äriregistrisse, kui see või sellega eksitavalt sarnane ärinimi on registreeritud ettevõtteregistris teise ettevõtja poolt enne taotlejat.“

§ 517 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kehtetu.“

§ 523 – Aruandlus ja audiitor

§ 523 lg 4: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Audiitor vastutab käesoleva seadustiku § 509 7. ja 8. lõikes ning § 518 2. lõikes nimetatud ebaõige arvamuse andmisega ettevõtjale või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Kui arvamuse andmisega tekitasid kahju mitu audiitorit, vastutavad nad solidaarselt.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 523 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Aruandlus ja audiitor.“

§ 523 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Äriregistrisse kantud aktsiaseltsile ei kohaldata raamatupidamise seaduse § 2 4. lõikes sätestatut. Äriregistrisse kandmata aktsiaseltsil peab olema audiitor, kui see on ette nähtud vastavalt raamatupidamise seaduse § 2 4. lõikele või aktsiaseltsi põhikirjaga.“

§ 523 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Äriregistrisse kandmata ettevõtja esitab raamatupidamise seaduse §-s 24 nimetatud majandusaasta aruande ettevõtteregistrile.“

§ 523 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kuni vastava seaduse jõustumiseni määratakse audiitori tegevuse kord ja alused ning audiitorile esitatavad nõuded Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.“

§ 523 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Audiitor vastutab käesoleva seadustiku § 509 7. ja 8. lõikes ning § 518 2. lõikes nimetatud ebaõige arvamuse andmisega ettevõtjale või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Kui arvamuse andmisega tekitasid kahju mitu audiitorit, vastutavad nad solidaarselt.“

§ 523 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Elektroonilise aruandluse rakendamine.“

§ 523: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Käesoleva seadustiku § 97 1 1. lõikes, § 179 4 1. lõikes ja § 334 2. lõikes sätestatud majandusaasta aruande elektroonilise esitamise kohustust kohaldatakse majandusaasta aruande suhtes, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“

§ 518 – Osa- ja aktsiakapitali kontroll

§ 518 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Elektroonilise aruandluse rakendamine.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Osa- ja aktsiakapitali kontroll.“

§ 518 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ettevõtteregistrisse kantud osaühingu või aktsiaseltsi samas vormis äriregistrisse kandmisel tuleb esitada osaühingu või aktsiaseltsi bilanss, mis peab olema koostatud seisuga mitte varem kui kuus kuud enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Bilanss peab kajastama registrisse kantavat osa- või aktsiakapitali.“

§ 518 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aktsiaseltsi bilansile tuleb lisada audiitori arvamus selle kohta, kas aktsiaseltsil on netovara, mis vastab aktsiakapitalile. Osaühingu bilansile tuleb lisada audiitori arvamus juhul, kui osaühing vastab tingimustele, mille korral on audiitorkontroll ette nähtud.“

§ 518 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Osa- või aktsiakapitali muutmise otsuse võib äriühingu äriregistrisse kandmise eesmärgil teha, sõltumata ühingu põhikirjas ettenähtud kapitali muutmise piirangutest. Kapitali muutmist ei pea eelnevalt registreerima ettevõtteregistris.“

§ 520 – Äriühingu asutamine

§ 520 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registrisekretär.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriühingu asutamine.“

§ 520 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Äriühingu asutamisel peavad asutajad äriühingu nimel tegutsemiseks kasutama äriühingu kavandatavat ärinime koos täiendiga «asutamisel». Lisaks sellele tähistatakse asutatavat äriühingut riigi ja omavalitsuse andmekogudes asutamistehingu tõestamise toimingu numbriga, mittenotariaalse asutamistehingu korral asutajatele…“

§ 520 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tõestamistoimingu numbri ja asutamisnumbri moodustamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.“

§ 520 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Mitterahalise sissemakse tegemiseks sõlmitakse asutatava ühinguga leping sissemakse eseme üleandmise kohta. Leping peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi kohustuslikkust.“

§ 520 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kehtetu.“

§ 520 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Rahaliste sissemaksete tegemiseks osaühingusse või aktsiaseltsi avavad asutajad asutatava äriühingu nimel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ärinime, täiendit ja numbrit kasutades pangaarve Eesti krediidiasutuses, mida võib äriühingu nimel käsutada pärast äriühingu äriregistrisse kandmist. Asutajad võivad…“

§ 520 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kiirmenetluses tehakse äriühingu asutamisel rahaline sissemakse registripidaja deposiitkontole või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1. lõikes nimetatud pangakontole. Sissemakse tegemisel kasutatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ärinime, täiendit ja numbrit. Kui sissemakse…“

§ 520 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Justiitsminister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõike 4 1 nimetatud tagastamistaotluse esitamise korra ja tehnilised nõuded ning määrab tagastamisi teostama Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse, kellele tagastamistaotlused esitatakse.“

§ 520 lg 5: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1. lõikes nimetatud pangakontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. Samuti tagastatakse kohtumäärusega…“

§ 520 lg 5: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Krediidiasutus teavitab registripidajat viivitamata, kui ta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1. lõikes nimetatud pangakonto kohta ei nõustu arvelduslepingut sõlmima või kui äriühing ei ole nimetatud sätte teises lauses kehtestatud kohustust täitnud. Asutatava äriühingu nimele avatud…“

§ 520 lg 5: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kui rahapesu andmebüroo on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 40 1. lõike alusel teinud ettekirjutuse nimetatud seaduse § 15 4 1. lõikes märgitud pangakonto käsutamise piiramise kohta, kantakse registrikaardile sellekohane märge. Märge kustutatakse registrikaardilt rahapesu andmebüroo vastava…“

§ 520 lg 6: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kehtetu.“

§ 525 – Registrisekretär

§ 525 lg 1: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Registriosakonna koosseisu võib kuuluda registrisekretär.“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 525 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Registrisekretär.“

§ 525 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Registriosakonna koosseisu võib kuuluda registrisekretär.“

§ 525 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Registrisekretär on kohtuametnik, kes:“

§ 525 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Registrisekretäriks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt kolm kuud registriosakonna tehnilise töötajana ning sooritanud seejärel registrisekretäri kutseeksami justiitsministri moodustatud eksamikomisjoni ees. Kutseeksam hõlmab registriosakonna ülesandeid puudutavat materiaal- ja menetlusõigust.“

§ 525 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Registrisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtudirektor kohtu registriosakonna juhataja ettepanekul.“

§ 526–540 –

§ 526–540: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „[Käesolevast tekstist välja jäetud].“ Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 526–540: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „[Käesolevast tekstist välja jäetud].“

§ 521 – Äriregistrisse kantud tegevusala andmete uuendamine

§ 521 pealkiri: eelmises redaktsioonis oli sõnastus „Rakendamise määrused.“ Uues redaktsioonis on sõnastus „Äriregistrisse kantud tegevusala andmete uuendamine.“

§ 521 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Äriregistrisse kantud ettevõtja tegevusala kustutab registripidaja ilma kandeavalduse ja kandemääruseta, kui registripidajale on esitatud tegevusala andmed vastavalt käesoleva seadustiku § 4 lõigetele 5 ja 6. Kustutamisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 61 ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teist lauset…“

§ 521 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ettevõtjale, kelle kohta äriregistrisse on kantud tegevusala, teeb registripidaja järelepärimise ning määrab tähtaja teate esitamiseks tegevusala kohta.“

§ 521 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Äriühingule, kes peab registripidajale esitama oma majandusaasta aruande, ei tehta järelepärimist. Tema tegevusala andmed muudetakse majandusaasta aruande alusel.“

§ 522 – Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine

§ 522 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine.“

§ 522 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Vabariigi Valitsus korraldab äriregistri rakendamisest tulenevalt ümber ettevõtteregistri töö.“

§ 522 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Kehtetu.“

Muudatused § 541 kuni § 541

Selles osas on koondatud redaktsioonide võrdluses tuvastatud kirjed alates § 541 pealkiri kuni § 541 lg 4.

• § 541 – Rakendamise määrused: § 541 pealkiri, § 541 lg 1, § 541 lg 1, § 541 lg 2, § 541 lg 3, § 541 lg 4

§ 541 – Rakendamise määrused

§ 541 pealkiri: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Rakendamise määrused.“

§ 541 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Vabariigi Valitsus võib kooskõlas käesoleva seadustikuga anda käesoleva seadustiku rakendamiseks määrusi.“

§ 541 lg 1: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Vabariigi Valitsus võib kehtestada korra, mille kohaselt riigiasutused peavad kasutama äriregistri andmeid arvutivõrgu kaudu ega tohi isikutelt nõuda samade andmete esitamist. Kui haldusorgan või kohtuasutus saab äriregistri andmeid arvutivõrgu kaudu kasutada, ei kohaldata muude seaduste sätteid isiku poolt…“

§ 541 lg 2: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Justiitsminister võib anda määrusi registriosakonna tegevuse korraldamiseks.“

§ 541 lg 3: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Justiitsministri määrusega ettenähtud ulatuses ei tule äriregistri pidajale käesolevas seaduses sätestatud andmeid esitada, kui need on registripidajale arvutivõrgu vahendusel kättesaadavad Eesti väärtpaberite keskregistrist. Paragrahvi 182 lõikes 3 nimetatud osanike nimekirjaga ja § 334 lõikes 2 nimetatud…“

§ 541 lg 4: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati sõnastus „Justiitsministri määrusega ettenähtud ulatuses ei pea äriühing registripidajale esitama käesolevas seadustikus sätestatud kinnistusraamatu või vallasvara registri väljavõtet, kui registripidajal on arvutivõrgu kaudu juurdepääs vastavasse andmekogusse ning sealt on tuvastatav omaniku vahetumine asjaomase äriühingu…“

Kokkuvõte

15.11.2009 jõustunud redaktsiooni võrdluses on muudatused esitatud asukohtade kaupa alates § 33 lõikest 1 kuni § 541 lõikeni 4. Muudetud kirjete juures on kõrvuti eelmise ja uue redaktsiooni sõnastus, lisatud kirjete juures on märgitud varasema sätte puudumine ning kustutatud kirjete juures uue sätte puudumine. Praktilisel kontrollimisel tuleb lähtuda konkreetsest paragrahvist, lõikest või punktist, sest võrdlus sisaldab järjestikustes asukohtades eraldi muudetud, lisatud ja kustutatud kirjeid. Kokkuvõte ei lisa deterministlikule võrdlusele väliseid järeldusi.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas