Käesolev ülevaade käsitleb äriseadustiku olulisi muudatusi, mis hakkasid kehtima alates 15. jaanuarist 2018. Muudatuste eesmärk on korrastada äriühingute kontaktandmete esitamist ja reguleerida välisriigis asuvate juhatustega ühingute tegevust, pakkudes ettevõtjatele selgust uute nõuete täitmisel.
Kontaktisiku määramise kohustus ja kord
Äriseadustiku muudatustega asendati paragrahvi 63 pealkiri 'Dokumentide kättesaamiseks pädev isik' uue pealkirjaga 'Kontaktisik'.
Paragrahvi 63 lõike 1 kohaselt võib ettevõtja või välismaa äriühing, kellel on Eestis filiaal, määrata kontaktisiku, kellele saab Eestis kätte toimetada menetlusdokumente ja tahteavaldusi. Varasemas redaktsioonis räägiti ühe isiku Eesti aadressi esitamisest dokumentide kättesaamiseks.
Paragrahvi 63 lõike 2 kohaselt on kontaktisiku määramine kohustuslik, kui äriühingu juhatus või seda asendav organ asub välisriigis. Sellisel juhul võib kontaktisikuks määrata üksnes notari, notaribüroo, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja või usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. Varasemas redaktsioonis oli kontaktisiku määramise kohustus seotud sellega, kui vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht ei olnud Eestis, Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsis.
Uute sätetena lisati paragrahvi 63 lõiked 3, 4 ja 5:
- Lõike 3 kohaselt võib kontaktisikuks määrata ühe lõikes 2 nimetatud isikutest ka siis, kui juhatuse liikmel, osanikul, aktsionäril või prokuristil on elukoht Eestis.
- Lõike 4 kohaselt peab välismaa äriühing nimetama kontaktisiku, kui vähemalt poolte filiaali juhatajate elukoht ei ole Eestis, Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsis.
- Lõike 5 kohaselt tuleb äriregistrile esitada kontaktisiku andmed (nimi, kood, aadress, e-post) ja tema digitaalallkirjastatud või notari kinnitatud nõusolek.
Paragrahvi 59 lõike 7 lisamisega sätestati, et kui äriühing ei määra nõutud kontaktisikut, määrab registripidaja selleks tähtaja (1 kuni 3 kuud). Tähtaja eiramisel võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise või filiaali kustutamise.
Sidevahendite andmed ja e-posti aadressi avalikustamine
Paragrahvi 63 kohaselt peavad ettevõtja, välismaa äriühingu filiaal ja kontaktisik esitama registripidajale oma elektronposti aadressi ja muud sidevahendite andmed. Varasemas tekstis ei olnud kontaktisikut eraldi nimetatud ning e-posti aadressi asemel räägiti üldisemalt sidevahendite andmetest.
Paragrahvi 64 punkti 2 muudatusega kantakse ettevõtja või ühingu elektronposti aadress nüüd otse registrikaardile. Varasemas redaktsioonis kantakse registrikaardile vaid asukoht ja aadress.
Lisaks kantakse registrikaardile juhatuse või seda asendava organi asukoha aadress, kui see asub välisriigis (§ 64 p 2), ning kontaktisiku andmed ja tema elektronposti aadress (§ 64 p 9). Varasemas redaktsioonis selliseid sätteid ei olnud.
Paragrahvi 506 lõike 10 kohaselt kantakse enne 15. jaanuari 2018 esitatud e-posti aadressid registrikaardile automaatselt.
Muudatused täisühingute, osaühingute ja aktsiaseltside regulatsioonis
Täisühingute puhul kustutati paragrahvi 81 lõiked 1 ja 2, mis määrasid täisühingu asukoha juhtimise või tegutsemise koha järgi ning ühingulepinguga. Paragrahvi 83 lõike 1 lisamisega tuleb avaldusele lisada täisühingu juhtimise asukoha aadress, kui see asub välisriigis, ning paragrahvi 84 punkti 2 kohaselt kantakse see ka äriregistrisse.
Osaühingute (§ 144 lg 1 p 7) ja aktsiaseltside (§ 250 lg 1 p 7) puhul täpsustati, et avaldusele tuleb lisada elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed. Varasemalt nõuti üldiselt sidevahendite andmeid.
Nii osaühingute (§ 144 lg 1 p 4 ja § 145 lg 1 p 5) kui ka aktsiaseltside (§ 250 lg 1 p 5 ja § 251 p 5) puhul tuleb nüüd esitada ja registrisse kanda juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis. Samuti kantakse registrisse kontaktisiku andmed (§ 145 lg 1 p 6 ja § 251 p 6).
Olulise täiendusena sätestati paragrahvides 122 lg 3, 219 lg 1 ja 382 lg 1, et likvideerimisel antud dokumente tuleb hoida Eestis. Varasemates redaktsioonides sellist asukohapiirangut ei olnud.
Registritoimingute ja ühinemiste terminoloogia täpsustamine
Ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise sätetes asendati läbivalt mõiste 'asukoha äriregistrisse' või 'asukoha äriregistris' mõistega 'registrikaardile' või 'registrikaardil' (näiteks § 399 lg 1, § 402 lg 1, § 403, § 445 lg 1, § 446 jne). See täpsustab toimingute tegemise kohta registris.
Paragrahvi 485 lõige 4 ja paragrahvi 487 lõige 3, mis reguleerisid ümberkujundamisega kaasnevat registripiirkonna muutust, tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 15. jaanuaril 2018 jõustunud äriseadustiku muudatused kaasa olulised nõuded välisriigis asuvate juhatustega äriühingutele, kohustades neid määrama Eestis asuva kontaktisiku. Samuti muutus kohustuslikuks elektronposti aadressi esitamine ja selle kandmine registrikaardile, mis lihtsustab suhtlust registripidajaga. Likvideeritud ühingute dokumentide hoidmiseks kehtestati nõue, et neid tuleb edaspidi säilitada Eestis. Lisaks korrastati seaduse terminoloogiat, asendades asukohajärgse äriregistri viited registrikaardiga ning tunnistati kehtetuks mitmed aegunud sätted.
Õigusaktid
- Äriseadustik ÄS