Äriseadustiku muudatused 01.07.2009

01.07.2009 kehtima hakanud äriseadustiku redaktsiooni deterministlik võrdlus eelmise, 08.06.2009–30.06.2009 kehtinud redaktsiooniga tuvastas 1507 muudatuskirjet. Alljärgnev ülevaade näitab iga §-des 5–541 paikneva kirje juures, milline tekst oli eelmises redaktsioonis, milline tekst on uues redaktsioonis ning millised sätted lisati või kustutati. Nii saab kõiki võrdluskirjeid kontrollida asukoha kaupa.

Muudatused § 5–§ 86

Selles jaotises on 243 deterministliku võrdluse kirjet asukohtadest § 5 kuni § 86. Iga kirje juures on esitatud paragrahv või lõige ning eelmise ja uue redaktsiooni võrdlus või märge sätte lisamise või kustutamise kohta.

§ 5

§ 5 pealkiri (Ettevõte ja selle üleminek): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõte ja selle üleminek“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 6

§ 6 lg 1 (Kontsern): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.“. Uues redaktsioonis on „Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga.“.
§ 6 lg 2 (Kontsern): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.“.
§ 6 lg 3 (Kontsern): eelmises redaktsioonis oli „–(8)“. Uues redaktsioonis on „Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni.“.

§ 7

§ 7 (Ärinime mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga.“. Uues redaktsioonis on „Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.“.

§ 8

§ 8 lg 1 (Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit.“.
§ 8 lg 2 (Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi.“.
§ 8 lg 3 (Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.“. Uues redaktsioonis on „Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul.“.
§ 8 lg 4 (Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit.“. Uues redaktsioonis on „Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda.“.
§ 8 lg 5 (Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi.“. Uues redaktsioonis on „Kui muutub füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes sisalduv nimi, võib senise ärinime all edasi tegutseda.“.
§ 8 lg 6 (Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta.“.

§ 9

§ 9 lg 1 (Äriühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda.“. Uues redaktsioonis on „Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi.“.
§ 9 lg 2 (Äriühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Kui muutub füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes sisalduv nimi, võib senise ärinime all edasi tegutseda.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu ärinimi peab sisaldama täiendit "täisühing", usaldusühingu ärinimi täiendit "usaldusühing", osaühingu ärinimi täiendit "osaühing", aktsiaseltsi ärinimi täiendit "aktsiaselts" ja tulundusühistu ärinimi täiendit "ühistu".“.
§ 9 lg 3 (Äriühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud täiendi asemel võib täisühing ärinimes kasutada lühendit "TÜ", usaldusühing lühendit "UÜ", osaühing lühendit "OÜ" ja aktsiaselts lühendit "AS".“.
§ 9 lg 4 (Äriühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi.“. Uues redaktsioonis on „2. ja 3. lõikes nimetatud täiendeid või lühendeid võib kasutada ainult ärinime alguses või lõpus.“.

§ 10

§ 10 (Ärinime võõrandamine): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu ärinimi peab sisaldama täiendit "täisühing", usaldusühingu ärinimi täiendit "usaldusühing", osaühingu ärinimi täiendit "osaühing", aktsiaseltsi ärinimi täiendit "aktsiaselts" ja tulundusühistu ärinimi täiendit "ühistu".“. Uues redaktsioonis on „Ärinime ei või võõrandada ilma ettevõtteta, välja arvatud siis, kui ärinimi võõrandatakse ettevõtja likvideerimisel või pankrotimenetluses.“.

§ 11

§ 11 lg 1 (Ärinime eristatavus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud täiendi asemel võib täisühing ärinimes kasutada lühendit "TÜ", usaldusühing lühendit "UÜ", osaühing lühendit "OÜ" ja aktsiaselts lühendit "AS".“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud ärinimedest.“.
§ 11 lg 2 (Ärinime eristatavus): eelmises redaktsioonis oli „2. ja 3. lõikes nimetatud täiendeid või lühendeid võib kasutada ainult ärinime alguses või lõpus.“. Uues redaktsioonis on „Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.“.
§ 11 lg 2 (Ärinime eristatavus): eelmises redaktsioonis oli „Ärinime ei või võõrandada ilma ettevõtteta, välja arvatud siis, kui ärinimi võõrandatakse ettevõtja likvideerimisel või pankrotimenetluses.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 11 lg 3 (Ärinime eristatavus): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud ärinimedest.“. Uues redaktsioonis on „Kui äriregistrisse on ärinimena või selle osana kantud sama füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, mille registrisse kandmist taotletakse, peab kande taotleja oma ärinime täiendite lisamise või ärajätmisega selgelt eristatavaks muutma“.

§ 12

§ 12 lg 1 (Ärinime valiku piirangud): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.“. Uues redaktsioonis on „Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas.“.
§ 12 lg 2 (Ärinime valiku piirangud): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega.“.
§ 12 lg 3 (Ärinime valiku piirangud): eelmises redaktsioonis oli „Kui äriregistrisse on ärinimena või selle osana kantud sama füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, mille registrisse kandmist taotletakse, peab kande taotleja oma ärinime täiendite lisamise või ärajätmisega selgelt eristatavaks muutma“. Uues redaktsioonis on „Ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Nõusolekule kohaldatakse käesoleva seadustiku § 33 lõiget 11.“.
§ 12 lg 3 (Ärinime valiku piirangud): eelmises redaktsioonis oli „Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas.“. Uues redaktsioonis on „Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise kasutamise õigust, on keelatud kasutada ärinimes registreeritud geograafilist tähist, välja arvatud juhul, kui ta tegutseb tegevusalal, mille suhtes geograafiline tähis ei ole kaitstud.“.
§ 12 lg 3 (Ärinime valiku piirangud): eelmises redaktsioonis oli „Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 3 1 kohaldatakse ka tegevusalade muutumisel pärast ärinime äriregistrisse kandmist“.
§ 12 lg 4 (Ärinime valiku piirangud): eelmises redaktsioonis oli „Ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Nõusolekule kohaldatakse käesoleva seadustiku § 33 lõiget 11.“. Uues redaktsioonis on „Vabariigi Valitsus võib kehtestada piiranguid sõna «Eesti» kasutamisele ärinimes kõikides ühendites ja võõrkeelsetes vastetes, välja arvatud välismaa äriühingu filiaali ärinimes vastavalt käesoleva seadustiku §-s 14 sätestatule.“.
§ 12 lg 5 (Ärinime valiku piirangud): eelmises redaktsioonis oli „Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise kasutamise õigust, on keelatud kasutada ärinimes registreeritud geograafilist tähist, välja arvatud juhul, kui ta tegutseb tegevusalal, mille suhtes geograafiline tähis ei ole kaitstud.“. Uues redaktsioonis on „Kui ärinimi lisaks äriühingule viitavale täiendile sisaldab riigi, haldusüksuse või muu koha nime, peab ärinimi sisaldama riigi, haldusüksuse või muu koha nimest eristavat täiendit.“.
§ 12 lg 6 (Ärinime valiku piirangud): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 3 1 kohaldatakse ka tegevusalade muutumisel pärast ärinime äriregistrisse kandmist“. Uues redaktsioonis on „Ärinimes ei või kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste nimetusi.“.
§ 12 lg 7 (Ärinime valiku piirangud): eelmises redaktsioonis oli „Vabariigi Valitsus võib kehtestada piiranguid sõna «Eesti» kasutamisele ärinimes kõikides ühendites ja võõrkeelsetes vastetes, välja arvatud välismaa äriühingu filiaali ärinimes vastavalt käesoleva seadustiku §-s 14 sätestatule.“. Uues redaktsioonis on „Sõnu "riigi" või "linna" või "valla" või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest.“.
§ 12 lg 8 (Ärinime valiku piirangud): eelmises redaktsioonis oli „Kui ärinimi lisaks äriühingule viitavale täiendile sisaldab riigi, haldusüksuse või muu koha nime, peab ärinimi sisaldama riigi, haldusüksuse või muu koha nimest eristavat täiendit.“. Uues redaktsioonis on „Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.“.
§ 12 lg 9 (Ärinime valiku piirangud): eelmises redaktsioonis oli „Ärinimes ei või kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste nimetusi.“. Uues redaktsioonis on „[Välja jäetud]“.

§ 13

§ 13 lg 1 (Nime kasutamine ärinimes): eelmises redaktsioonis oli „Sõnu "riigi" või "linna" või "valla" või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest.“. Uues redaktsioonis on „–(2) [Välja jäetud]“.
§ 13 lg 3 (Nime kasutamine ärinimes): eelmises redaktsioonis oli „Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes ei või kasutada isiku nime, kes ei ole ettevõtja, täisühingu ärinimes ei või kasutada isiku nime, kes ei ole osanik, usaldusühingu ärinimes isiku nime, kes ei ole täisosanik.“.
§ 13 lg 4 (Nime kasutamine ärinimes): eelmises redaktsioonis oli „[Välja jäetud]“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui füüsilisest isikust ettevõtja annab ettevõtte üle või kui täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik lahkub või arvatakse välja ühingust.“.

§ 14

§ 14 (Välismaa äriühingu filiaali ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „–(2) [Välja jäetud]“. Uues redaktsioonis on „Välismaa äriühingu filiaali ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest "Eesti filiaal".“.

§ 15

§ 15 lg 1 (Ärinime kasutamine ja kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes ei või kasutada isiku nime, kes ei ole ettevõtja, täisühingu ärinimes ei või kasutada isiku nime, kes ei ole osanik, usaldusühingu ärinimes isiku nime, kes ei ole täisosanik.“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta käesoleva peatüki nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. See ei välista ärinime kaitset hagilises korras.“.
§ 15 lg 2 (Ärinime kasutamine ja kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui füüsilisest isikust ettevõtja annab ettevõtte üle või kui täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik lahkub või arvatakse välja ühingust.“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtja ärilistel dokumentidel ning tema kodulehel Internetis peab olema ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Välismaa äriühingu filiaali dokumentidel ning kodulehel peab olema nii äriühingu kui ka filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood.“.
§ 15 lg 3 (Ärinime kasutamine ja kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Välismaa äriühingu filiaali ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest "Eesti filiaal".“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.

§ 16

§ 16 lg 1 (Prokuura mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta käesoleva peatüki nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. See ei välista ärinime kaitset hagilises korras.“. Uues redaktsioonis on „Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel“.
§ 16 lg 2 (Prokuura mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtja ärilistel dokumentidel ning tema kodulehel Internetis peab olema ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Välismaa äriühingu filiaali dokumentidel ning kodulehel peab olema nii äriühingu kui ka filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood.“. Uues redaktsioonis on „Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse.“.
§ 16 lg 3 (Prokuura mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud piirangud.“.
§ 16 lg 4 (Prokuura mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes.“. Uues redaktsioonis on „Prokuura suhtes kehtib tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatu, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti“.

§ 17

§ 17 lg 1 (Prokuura andmine): eelmises redaktsioonis oli „Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga.“.
§ 17 lg 2 (Prokuura andmine): eelmises redaktsioonis oli „Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud piirangud.“. Uues redaktsioonis on „Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi.“.
§ 17 lg 3 (Prokuura andmine): eelmises redaktsioonis oli „Prokuura suhtes kehtib tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatu, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti“. Uues redaktsioonis on „Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga.“.
§ 17 lg 4 (Prokuura andmine): eelmises redaktsioonis oli „Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga.“. Uues redaktsioonis on „Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks.“.
§ 17 lg 5 (Prokuura andmine): eelmises redaktsioonis oli „Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi.“. Uues redaktsioonis on „Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor.“.

§ 18

§ 18 (Prokuristi allkiri): eelmises redaktsioonis oli „Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga.“. Uues redaktsioonis on „Prokurist kirjutab alla selliselt, et lisab oma allkirjale sõna "prokurist" või lühendi "p.p." ( per procura ).“.

§ 19

§ 19 lg 1 (Prokuura lõpetamise alused): eelmises redaktsioonis oli „Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks.“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada.“.
§ 19 lg 2 (Prokuura lõpetamise alused): eelmises redaktsioonis oli „Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor.“. Uues redaktsioonis on „Prokurist võib ettevõtjalt nõuda prokuura lõpetamist, kui lõpeb prokuura aluseks olev õigussuhe.“.
§ 19 lg 3 (Prokuura lõpetamise alused): eelmises redaktsioonis oli „Prokurist kirjutab alla selliselt, et lisab oma allkirjale sõna "prokurist" või lühendi "p.p." ( per procura ).“. Uues redaktsioonis on „Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga“.

§ 20

§ 20 (Prokuura üleandmise keeld): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada.“. Uues redaktsioonis on „Prokurist ei või prokuurat üle anda.“.

§ 21

§ 21 lg 1 (Prokuura kanne): eelmises redaktsioonis oli „Prokurist võib ettevõtjalt nõuda prokuura lõpetamist, kui lõpeb prokuura aluseks olev õigussuhe.“. Uues redaktsioonis on „Prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel. Avaldusele lisatakse äriühingu korral ka prokuristi määranud organi otsus.“.
§ 21 lg 2 (Prokuura kanne): eelmises redaktsioonis oli „Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga“. Uues redaktsioonis on „Prokuura kandes näidatakse prokuristi nimi ja isikukood. Kui prokuura on antud mitmele prokuristile, tuleb kandes märkida, kas ja kellele neist on antud ühisprokuura“.
§ 21 lg 3 (Prokuura kanne): eelmises redaktsioonis oli „Prokurist ei või prokuurat üle anda.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 21 lg 3 (Prokuura kanne): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 22

§ 22 lg 1 (Äriregistri pidamine ja kohtumenetlus): eelmises redaktsioonis oli „Prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel. Avaldusele lisatakse äriühingu korral ka prokuristi määranud organi otsus.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta.“.
§ 22 lg 2 (Äriregistri pidamine ja kohtumenetlus): eelmises redaktsioonis oli „Prokuura kandes näidatakse prokuristi nimi ja isikukood. Kui prokuura on antud mitmele prokuristile, tuleb kandes märkida, kas ja kellele neist on antud ühisprokuura“. Uues redaktsioonis on „Äriregistri kanded teeb registripidaja, kelle tööpiirkonnas on äriühingu asukoht või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoht.“.
§ 22 lg 4 (Äriregistri pidamine ja kohtumenetlus): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta.“. Uues redaktsioonis on „Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.“.
§ 22 lg 6 (Äriregistri pidamine ja kohtumenetlus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Äriregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.“.
§ 22 lg 2 (Äriregistri pidamine ja kohtumenetlus): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistri kanded teeb registripidaja, kelle tööpiirkonnas on äriühingu asukoht või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoht.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 26

§ 26 lg 1 (Registriosakonna pitsat): eelmises redaktsioonis oli „Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Kohtu registriosakonnal on riigivapiga pitsat.“.
§ 26 lg 2 (Registriosakonna pitsat): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Kohtuteenistujal, kes teeb registriosakonnas tõestamistoiminguid, võib olla oma nimega riigivapiga pitsat“.

§ 27

§ 27 lg 1 (Töökeel): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrit peetakse eesti keeles.“.
§ 27 lg 2 (Töökeel): eelmises redaktsioonis oli „Kohtu registriosakonnal on riigivapiga pitsat.“. Uues redaktsioonis on „Võõrkeelsed dokumendid esitatakse registripidajale koos notariaalselt kinnitatud tõlkega.“.
§ 27 lg 3 (Töökeel): eelmises redaktsioonis oli „Kohtuteenistujal, kes teeb registriosakonnas tõestamistoiminguid, võib olla oma nimega riigivapiga pitsat“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtja ei või tugineda tõlkele, kui see erineb originaaldokumendist. Kolmas isik võib registripidajale esitatud dokumendi tõlkele tugineda, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tõendab, et kolmas isik teadis tõlke ebaõigsusest“.

§ 28

§ 28 lg 1 (Äriregistri avalikkus): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrit peetakse eesti keeles.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju.“.
§ 28 lg 2 (Äriregistri avalikkus): eelmises redaktsioonis oli „Võõrkeelsed dokumendid esitatakse registripidajale koos notariaalselt kinnitatud tõlkega.“. Uues redaktsioonis on „Registrikaardi ärakirja ja muu registriosakonnas säilitatava dokumendi ärakirja õigsuse kinnitab kohtunikuabi või selleks volitatud registrisekretär.“.
§ 28 lg 3 (Äriregistri avalikkus): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtja ei või tugineda tõlkele, kui see erineb originaaldokumendist. Kolmas isik võib registripidajale esitatud dokumendi tõlkele tugineda, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tõendab, et kolmas isik teadis tõlke ebaõigsusest“. Uues redaktsioonis on „Registritoimikuga võib tutvuda pädev riigiasutus, muu hulgas kohus menetluses ja kohtutäitur ja isik, kellel on selleks õigustatud huvi.“.
§ 28 lg 4 (Äriregistri avalikkus): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju.“. Uues redaktsioonis on „Isiku nõudel annab registripidaja tõendi, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet registris ei ole“.

§ 31

§ 31 (Äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis oli „Registrikaardi ärakirja ja muu registriosakonnas säilitatava dokumendi ärakirja õigsuse kinnitab kohtunikuabi või selleks volitatud registrisekretär.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed.“.

§ 32

§ 32 lg 1 (Registripidajale esitatavad dokumendid): eelmises redaktsioonis oli „Registritoimikuga võib tutvuda pädev riigiasutus, muu hulgas kohus menetluses ja kohtutäitur ja isik, kellel on selleks õigustatud huvi.“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid, samuti allkirjanäidised. Allkirjanäidised peavad olema notariaalselt kinnitatud. Registripidaja võib ettevõtjalt nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks“.
§ 32 lg 2 (Registripidajale esitatavad dokumendid): eelmises redaktsioonis oli „Isiku nõudel annab registripidaja tõendi, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet registris ei ole“. Uues redaktsioonis on „Organi koosoleku protokolli asemel võib registripidajale esitada väljavõtte protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete aluseks olev otsus. Väljavõttele ei pea lisama otsuse suhtes eriarvamusele jäänud isiku eriarvamust, kirjalikke ettepanekuid ja avaldusi. Protokolli väljavõte peab olema notariaalselt tõestatud, kui sama koosoleku kohta koostatud protokoll on notariaalselt tõestatud. Muus osas kohaldatakse protokolli väljavõtte sisule, allkirjastamisele ja väljavõttele lisatavatele dokumentidele vastava organi koosoleku protokolli kohta sätestatut“.
§ 32 lg 1 (Tõestamistoimingud ja täiendavad notari teenused): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed.“. Uues redaktsioonis on „Registripidajale esitatav avaldus ja avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud.“.
§ 32 lg 2 (Tõestamistoimingud ja täiendavad notari teenused): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid, samuti allkirjanäidised. Allkirjanäidised peavad olema notariaalselt kinnitatud. Registripidaja võib ettevõtjalt nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.“. Uues redaktsioonis on „Registripidajale esitatav allkirjanäidis ja võõrkeelse dokumendi eestikeelne tõlge peavad olema notariaalselt kinnitatud. Ettevõtja või tema seadusjärgse esindaja allkirjanäidist ei pea esitama, kui sama isik on notari juuresolekul kirjutanud alla asjaomase kande tegemise avaldusele või seda sisaldavale asutamislepingule.“.
§ 32 lg 3 (Tõestamistoimingud ja täiendavad notari teenused): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Notar peab tõestama:“.
§ 32 lg 1 (Tõestamistoimingud ja täiendavad notari teenused): eelmises redaktsioonis oli „Registripidajale esitatav avaldus ja avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 32 lg 4 (Tõestamistoimingud ja täiendavad notari teenused): eelmises redaktsioonis oli „Registripidajale esitatav allkirjanäidis ja võõrkeelse dokumendi eestikeelne tõlge peavad olema notariaalselt kinnitatud. Ettevõtja või tema seadusjärgse esindaja allkirjanäidist ei pea esitama, kui sama isik on notari juuresolekul kirjutanud alla asjaomase kande tegemise avaldusele või seda sisaldavale asutamislepingule.“. Uues redaktsioonis on „Notariaalselt tõestatud asutamisleping võib ühtlasi sisaldada juriidilise isiku registrisse kandmise avaldust. Sel juhul ei kohaldata avaldusele juhatuse liikmete poolt allakirjutamise nõuet.“.
§ 32 lg 3 (Tõestamistoimingud ja täiendavad notari teenused): eelmises redaktsioonis oli „Notar peab tõestama:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 32 lg 5 (Tõestamistoimingud ja täiendavad notari teenused): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Kehtetu“.
§ 32 lg 6 (Tõestamistoimingud ja täiendavad notari teenused): eelmises redaktsioonis oli „Notariaalselt tõestatud asutamisleping võib ühtlasi sisaldada juriidilise isiku registrisse kandmise avaldust. Sel juhul ei kohaldata avaldusele juhatuse liikmete poolt allakirjutamise nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 32 lg 7 (Tõestamistoimingud ja täiendavad notari teenused): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „–(8)“.

§ 33

§ 33 lg 1 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.“.
§ 33 lg 1 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „–(8)“. Uues redaktsioonis on „Kui jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendiga on registripidajale avalduse esitamiseks õigustatud või kohustatud isiku suhtes tuvastatud kohustus avaldus esitada või õigussuhe, mille tõttu tuleb teha kanne, asendab kohtulahend avaldust.“.
§ 33 lg 1 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.“. Uues redaktsioonis on „Kui kohtu jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva lahendiga on keelatud kande tegemiseks avaldust esitada, võib kande teha üksnes juhul, kui isik, kelle taotlusel kohtulahend tehti, kande tegemisega nõustub.“.
§ 33 lg 2 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Kui jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendiga on registripidajale avalduse esitamiseks õigustatud või kohustatud isiku suhtes tuvastatud kohustus avaldus esitada või õigussuhe, mille tõttu tuleb teha kanne, asendab kohtulahend avaldust.“. Uues redaktsioonis on „Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Selle asemel võib avaldusel olevad allkirjad kinnitada välisriigi ametiisik, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega ( apostille ’ga), kui välisleping ei sätesta teisiti“.
§ 33 lg 3 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Kui kohtu jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva lahendiga on keelatud kande tegemiseks avaldust esitada, võib kande teha üksnes juhul, kui isik, kelle taotlusel kohtulahend tehti, kande tegemisega nõustub.“. Uues redaktsioonis on „Registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik võib allakirjutamiseks volitada teist isikut. Avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud.“.
§ 33 lg 4 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Selle võib asendada avaldusel olevate allkirjade kinnitamisega välismaise ametiisiku poolt, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust, kui vastava ametiisiku volitusi on kinnitatud dokumendi legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses. Dokumendi legaliseerimist ei nõuta «Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioonis» ja muudes välislepingutes sätestatud ulatuses.“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja teeb kande hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kandemääruse allakirjutamist. Registripidaja teatab kande tegemisest või sellest keeldumisest avaldajale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul, arvates kande tegemisest registrisse või otsuse tegemisest, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata.“.
§ 33 lg 4 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik võib allakirjutamiseks volitada teist isikut. Avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 33 lg 5 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja teeb kande hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kandemääruse allakirjutamist. Registripidaja teatab kande tegemisest või sellest keeldumisest avaldajale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul, arvates kande tegemisest registrisse või otsuse tegemisest, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata.“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.“.
§ 33 lg 6 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele.“.
§ 33 lg 7 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks“.
§ 33 lg 7 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kantud andmete muutmisel on äriregistri pidaja kohustatud 15 päeva jooksul tegema kande muutmisest tulenevad vajalikud muudatused kommertspandiregistris. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses sätestatut ei kohaldata.“.
§ 33 lg 7 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks“. Uues redaktsioonis on „Füüsilise isiku nime ja isikukoodi parandamine äriregistri kandes toimub sellekohase teate ja rahvastikuregistris toimunud muudatuse alusel riigilõivuvabalt. Sätet kohaldatakse surnud isiku andmete äriregistrist kustutamisel, kui kanne ei kajasta päritavaid osaniku- või muid selliseid õigusi.“.
§ 33 lg 7 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantud andmete muutmisel on äriregistri pidaja kohustatud 15 päeva jooksul tegema kande muutmisest tulenevad vajalikud muudatused kommertspandiregistris. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses sätestatut ei kohaldata.“. Uues redaktsioonis on „Juriidilise isiku nime, õigusliku vormi ja registrikoodi parandamine teise äriühingu kohta tehtud äriregistri kandes toimub sellekohase teate ja vastavas registris toimunud muudatuse alusel riigilõivuvabalt. Sätet kohaldatakse ka juriidiliste isikute ühinemisel.“.
§ 33 lg 7 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilise isiku nime ja isikukoodi parandamine äriregistri kandes toimub sellekohase teate ja rahvastikuregistris toimunud muudatuse alusel riigilõivuvabalt. Sätet kohaldatakse surnud isiku andmete äriregistrist kustutamisel, kui kanne ei kajasta päritavaid osaniku- või muid selliseid õigusi.“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja kontrollib enne isikuandmete parandamist kande aluseks oleva muudatuse olemasolu vastavas registris.“.
§ 33 lg 7 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Juriidilise isiku nime, õigusliku vormi ja registrikoodi parandamine teise äriühingu kohta tehtud äriregistri kandes toimub sellekohase teate ja vastavas registris toimunud muudatuse alusel riigilõivuvabalt. Sätet kohaldatakse ka juriidiliste isikute ühinemisel.“. Uues redaktsioonis on „Juhul kui registripidajal ei ole elektroonilist ligipääsu äriregistri kandes isikuandmete parandamise aluseks oleva muudatuse kontrollimiseks vastavast registrist, võib isikuandmeid parandada sellekohase teate ning vastava registri kinnitatud väljavõtte või muu usaldusväärse tõendi alusel. Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti.“.
§ 33 lg 8 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja kontrollib enne isikuandmete parandamist kande aluseks oleva muudatuse olemasolu vastavas registris.“. Uues redaktsioonis on „Kui äriregistrile esitatakse ebaõigeid andmeid, vastutavad avaldusele alla kirjutanud isikud sellega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.“.
§ 33 lg 9 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Juhul kui registripidajal ei ole elektroonilist ligipääsu äriregistri kandes isikuandmete parandamise aluseks oleva muudatuse kontrollimiseks vastavast registrist, võib isikuandmeid parandada sellekohase teate ning vastava registri kinnitatud väljavõtte või muu usaldusväärse tõendi alusel. Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Avalduse esitamiseks õigustatud isik võib avalduse kuni selle kohta kandemääruse tegemiseni tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb registripidajale esitada notariaalselt kinnitatud avaldus, milles näidatakse ära tagasivõtmise põhjus. Avalduse tagasivõtmisel ei tagastata avaldust ega sellega koos esitatud dokumente.“.
§ 33 lg 10 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Kui äriregistrile esitatakse ebaõigeid andmeid, vastutavad avaldusele alla kirjutanud isikud sellega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.“. Uues redaktsioonis on „Avaldusele lisatud dokumendi võib avaldaja taotluse alusel mõjuva põhjuse korral kohtu loal tagastada. Sel juhul jääb registritoimikusse avaldaja kulul tehtud ja registripidaja kinnitatud ärakiri.“.
§ 33 lg 11 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Avalduse esitamiseks õigustatud isik võib avalduse kuni selle kohta kandemääruse tegemiseni tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb registripidajale esitada notariaalselt kinnitatud avaldus, milles näidatakse ära tagasivõtmise põhjus. Avalduse tagasivõtmisel ei tagastata avaldust ega sellega koos esitatud dokumente.“. Uues redaktsioonis on „Notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse esitamise volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga.“.
§ 33 lg 12 (Äriregistri kanne): eelmises redaktsioonis oli „Avaldusele lisatud dokumendi võib avaldaja taotluse alusel mõjuva põhjuse korral kohtu loal tagastada. Sel juhul jääb registritoimikusse avaldaja kulul tehtud ja registripidaja kinnitatud ärakiri.“. Uues redaktsioonis on „Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse arvutis peetava äriregistri infosüsteemi, ei või avaldust esitada e-posti teel. Vastasel juhul tagastab registripidaja e-postiga esitatud avalduse seda registripäevikusse kandmata, märkides ära tagastamise põhjuse“.

§ 34

§ 34 lg 1 (Kande õiguslik tähendus): eelmises redaktsioonis oli „Notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse esitamise volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik.“.
§ 34 lg 2 (Kande õiguslik tähendus): eelmises redaktsioonis oli „Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse arvutis peetava äriregistri infosüsteemi, ei või avaldust esitada e-posti teel. Vastasel juhul tagastab registripidaja e-postiga esitatud avalduse seda registripäevikusse kandmata, märkides ära tagastamise põhjuse“. Uues redaktsioonis on „Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma“.
§ 34 lg 3 (Kande õiguslik tähendus): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik.“. Uues redaktsioonis on „Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma.“.
§ 34 lg 4 (Kande õiguslik tähendus): eelmises redaktsioonis oli „Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma.“. Uues redaktsioonis on „Kohtuotsuse alusel tehtud kandes sisalduvad asjaolud omandavad õigusliku tähenduse kohtuotsuse jõustumisest“.
§ 34 lg 4 (Kande õiguslik tähendus): eelmises redaktsioonis oli „Kohtuotsuse alusel tehtud kandes sisalduvad asjaolud omandavad õigusliku tähenduse kohtuotsuse jõustumisest“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 35

§ 35 (Ametiasutuste teatamiskohustus): eelmises redaktsioonis oli „Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma.“. Uues redaktsioonis on „Kohus, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus notar, kohtutäitur ja audiitor on kohustatud teatama registripidajale neile teatavaks saanud äriregistri andmete ebaõigsusest ja registrile esitamata andmetest“.

§ 36

§ 36 (Äriregistri koosseis): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Äriregistri koosseisu kuulub:“.
§ 36 (Äriregistri koosseis): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistri koosseisu kuulub:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 37

§ 37 lg 1 (Registrikartoteek): eelmises redaktsioonis oli „Kohus, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus notar, kohtutäitur ja audiitor on kohustatud teatama registripidajale neile teatavaks saanud äriregistri andmete ebaõigsusest ja registrile esitamata andmetest“. Uues redaktsioonis on „Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart.“.
§ 37 lg 2 (Registrikartoteek): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi, mis koosneb A- ja B-osast.“.
§ 37 lg 3 (Registrikartoteek): eelmises redaktsioonis oli „Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart.“. Uues redaktsioonis on „Registrikartoteegi A-osa koosneb füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu ja usaldusühingu registrikaartidest.“.
§ 37 lg 4 (Registrikartoteek): eelmises redaktsioonis oli „Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi, mis koosneb A- ja B-osast.“. Uues redaktsioonis on „Registrikartoteegi B-osa koosneb osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaartidest.“.

§ 38

§ 38 lg 1 (Äritoimik): eelmises redaktsioonis oli „Registrikartoteegi A-osa koosneb füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu ja usaldusühingu registrikaartidest.“. Uues redaktsioonis on „Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik.“.
§ 38 lg 2 (Äritoimik): eelmises redaktsioonis oli „Registrikartoteegi B-osa koosneb osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaartidest.“. Uues redaktsioonis on „Äritoimikus säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel.“.
§ 38 lg 3 (Äritoimik): eelmises redaktsioonis oli „Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik.“. Uues redaktsioonis on „Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt kinnitatud ärakiri, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti“.

§ 39

§ 39 lg 1 (Registritoimik): eelmises redaktsioonis oli „Äritoimikus säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel.“. Uues redaktsioonis on „Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse registritoimik.“.
§ 39 lg 2 (Registritoimik): eelmises redaktsioonis oli „Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt kinnitatud ärakiri, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti“. Uues redaktsioonis on „Registritoimikus säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äritoimikus“.

§ 40

§ 40 lg 1 (Registripäevik): eelmises redaktsioonis oli „Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse registritoimik.“. Uues redaktsioonis on „Registripäevikus registreeritakse kande tegemise avaldused ja registripidajale esitatud dokumendid.“.
§ 40 lg 2 (Registripäevik): eelmises redaktsioonis oli „Registritoimikus säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äritoimikus“. Uues redaktsioonis on „Registripäevikusse märgitakse, kas avaldus on rahuldatud.“.

§ 41

§ 41 lg 1 (Tähestikuline kartoteek): eelmises redaktsioonis oli „Registripäevikus registreeritakse kande tegemise avaldused ja registripidajale esitatud dokumendid.“. Uues redaktsioonis on „Registrisse kantud ettevõtjate kohta peetakse tähestikulist kartoteeki, kus kaardid asuvad tähestikulises järjekorras.“.
§ 41 lg 2 (Tähestikuline kartoteek): eelmises redaktsioonis oli „Registripäevikusse märgitakse, kas avaldus on rahuldatud.“. Uues redaktsioonis on „Tähestikulise kartoteegi kaardile kantakse ettevõtja ärinimi, samuti registrikartoteegi osa tähis ja ettevõtja registrikood.“.
§ 41 lg 3 (Tähestikuline kartoteek): eelmises redaktsioonis oli „Registrisse kantud ettevõtjate kohta peetakse tähestikulist kartoteeki, kus kaardid asuvad tähestikulises järjekorras.“. Uues redaktsioonis on „Kaartide järjestamisel ei arvestata ärinimes sisalduvat ühingu liigile viitavat täiendit.“.
§ 41 lg 4 (Tähestikuline kartoteek): eelmises redaktsioonis oli „Tähestikulise kartoteegi kaardile kantakse ettevõtja ärinimi, samuti registrikartoteegi osa tähis ja ettevõtja registrikood.“. Uues redaktsioonis on „Kui registriandmed on kättesaadavad arvutist, võib justiitsminister määrata , et tähestikulise kartoteegi pidamine lõpetatakse.“.

§ 42

§ 42 (Registrikood): eelmises redaktsioonis oli „Kaartide järjestamisel ei arvestata ärinimes sisalduvat ühingu liigile viitavat täiendit.“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood.“.

§ 43

§ 43 lg 1 (Kanne): eelmises redaktsioonis oli „Kui registriandmed on kättesaadavad arvutist, võib justiitsminister määrata , et tähestikulise kartoteegi pidamine lõpetatakse.“. Uues redaktsioonis on „Igale registrikaardi kandele antakse järjekorranumber ja see eraldatakse järgmisest kandest horisontaaljoonega.“.
§ 43 lg 2 (Kanne): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood.“. Uues redaktsioonis on „Kande juurde tuleb märkida selle tegemise kuupäev.“.
§ 43 lg 3 (Kanne): eelmises redaktsioonis oli „Igale registrikaardi kandele antakse järjekorranumber ja see eraldatakse järgmisest kandest horisontaaljoonega.“. Uues redaktsioonis on „Kanded tuleb kirjutada loetavalt. Kandes võib kasutada ainult üldtuntud lühendeid.“.

§ 44

§ 44 lg 1 (Kande muutmine): eelmises redaktsioonis oli „Kande juurde tuleb märkida selle tegemise kuupäev.“. Uues redaktsioonis on „Kande muutmisel kantakse uus kanne registrisse uue järjekorranumbriga. Hilisema kande tõttu tähenduse kaotanud kandele, samuti muutmise kandele tõmmatakse alla punane joon.“.
§ 44 lg 2 (Kande muutmine): eelmises redaktsioonis oli „Kanded tuleb kirjutada loetavalt. Kandes võib kasutada ainult üldtuntud lühendeid.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.

§ 45

§ 45 lg 1 (Kande ja allakriipsutuse parandamine): eelmises redaktsioonis oli „Kande muutmisel kantakse uus kanne registrisse uue järjekorranumbriga. Hilisema kande tõttu tähenduse kaotanud kandele, samuti muutmise kandele tõmmatakse alla punane joon.“. Uues redaktsioonis on „Kui kanne ei vasta selle tegemise aluseks olevale otsusele, parandatakse kanne kohtunikuabi otsuse alusel märkega registrikaardi märkuste veerus.“.
§ 45 lg 2 (Kande ja allakriipsutuse parandamine): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Kande parandamisest teatatakse viivitamatult isikule, kelle avalduse alusel on kanne tehtud.“.
§ 45 lg 3 (Kande ja allakriipsutuse parandamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui kanne ei vasta selle tegemise aluseks olevale otsusele, parandatakse kanne kohtunikuabi otsuse alusel märkega registrikaardi märkuste veerus.“. Uues redaktsioonis on „Kui kande tekstile on ekslikult punane joon alla tõmmatud, kriipsutatakse punane joon läbi mustade ristjoontega.“.
§ 45 lg 1 (Asenduskaardi avamine): eelmises redaktsioonis oli „Kande parandamisest teatatakse viivitamatult isikule, kelle avalduse alusel on kanne tehtud.“. Uues redaktsioonis on „Kui registrikaart on hävinud, kadunud või rikutud, avab registripidaja asenduskaardi.“.
§ 45 lg 2 (Asenduskaardi avamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui kande tekstile on ekslikult punane joon alla tõmmatud, kriipsutatakse punane joon läbi mustade ristjoontega.“. Uues redaktsioonis on „Asenduskaardi avamine algatatakse registriosakonna juhataja või puudutatud ettevõtja avalduse alusel. Vähemalt üks kuu enne avalduse sisulist läbivaatamist avaldab kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles näidatakse ära avalduse sisu.“.
§ 45 lg 3 (Asenduskaardi avamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui registrikaart on hävinud, kadunud või rikutud, avab registripidaja asenduskaardi.“. Uues redaktsioonis on „Asenduskaardi avamise otsustab maakohtu esimehe nimetatud kohtunik.“.

§ 46

§ 46 (Kohtulahendi alusel tehtud kanne): eelmises redaktsioonis oli „Asenduskaardi avamine algatatakse registriosakonna juhataja või puudutatud ettevõtja avalduse alusel. Vähemalt üks kuu enne avalduse sisulist läbivaatamist avaldab kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles näidatakse ära avalduse sisu.“. Uues redaktsioonis on „Kui kanne on tehtud kohtulahendi alusel, tehakse selle kohta kandesse märge. Kohtulahendi muutmise või tühistamise märge tehakse samasse veergu“.

§ 47

§ 47 (Registrikaardi kannete kehtetus): eelmises redaktsioonis oli „Asenduskaardi avamise otsustab maakohtu esimehe nimetatud kohtunik.“. Uues redaktsioonis on „Kui registrikaardil ei ole enam kehtivaid kandeid, kriipsutatakse see kaart diagonaalse punase joonega läbi.“.

§ 49

§ 49 (Registripidajale esitatava dokumendi sisu): eelmises redaktsioonis oli „Kui kanne on tehtud kohtulahendi alusel, tehakse selle kohta kandesse märge. Kohtulahendi muutmise või tühistamise märge tehakse samasse veergu“. Uues redaktsioonis on „Registripidajale esitatavas dokumendis peavad olema märgitud seaduses ettenähtud andmed.“.

§ 50

§ 50 lg 1 (Dokumendi vastuvõtmine): eelmises redaktsioonis oli „Kui registrikaardil ei ole enam kehtivaid kandeid, kriipsutatakse see kaart diagonaalse punase joonega läbi.“. Uues redaktsioonis on „Avalduse esitamisel teeb registripidaja sellele pealdise avalduse vastuvõtmise kuupäeva, avaldusele lisatud dokumentide loetelu ja iga dokumendi lehekülgede arvu kohta. Pealdisele kirjutab alla avalduse vastuvõtja.“.
§ 50 lg 2 (Dokumendi vastuvõtmine): eelmises redaktsioonis oli „Registripidajale esitatavas dokumendis peavad olema märgitud seaduses ettenähtud andmed.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.

§ 52

§ 52 (Ärinime kontroll): eelmises redaktsioonis oli „Avalduse esitamisel teeb registripidaja sellele pealdise avalduse vastuvõtmise kuupäeva, avaldusele lisatud dokumentide loetelu ja iga dokumendi lehekülgede arvu kohta. Pealdisele kirjutab alla avalduse vastuvõtja.“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja kontrollib ärinime vastavust seaduse nõuetele. Kui ärinimi ei vasta seaduse nõuetele, teeb registripidaja ettepaneku valida uus ärinimi registripidaja määratud tähtaja jooksul.“.

§ 53

§ 53 lg 1 (Menetlustähtajad): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Kandeavaldus vaadatakse läbi 5 tööpäeva jooksul arvates avalduse saabumisest.“.
§ 53 lg 2 (Menetlustähtajad): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja kontrollib ärinime vastavust seaduse nõuetele. Kui ärinimi ei vasta seaduse nõuetele, teeb registripidaja ettepaneku valida uus ärinimi registripidaja määratud tähtaja jooksul.“. Uues redaktsioonis on „Kui avaldajale on määrusega antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja ta on kõik puudused kõrvaldanud, vaadatakse kandeavaldus uuesti läbi 5 tööpäeva jooksul.“.
§ 53 lg 3 (Menetlustähtajad): eelmises redaktsioonis oli „Kandeavaldus vaadatakse läbi 5 tööpäeva jooksul arvates avalduse saabumisest.“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib erilist kontrollimist vajavate asjaolude puhul läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 3 kuuni.“.
§ 53 lg 4 (Menetlustähtajad): eelmises redaktsioonis oli „Kui avaldajale on määrusega antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja ta on kõik puudused kõrvaldanud, vaadatakse kandeavaldus uuesti läbi 5 tööpäeva jooksul.“. Uues redaktsioonis on „Kiirmenetluses vaadatakse kandeavaldus läbi hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates avalduse saabumisest.“.
§ 53 lg 5 (Menetlustähtajad): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Kiirmenetlusse võetakse kandeavaldus avaldaja taotlusel, kui:“.
§ 53 lg 3 (Menetlustähtajad): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib erilist kontrollimist vajavate asjaolude puhul läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 3 kuuni.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 53 lg 6 (Menetlustähtajad): eelmises redaktsioonis oli „Kiirmenetluses vaadatakse kandeavaldus läbi hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates avalduse saabumisest.“. Uues redaktsioonis on „Kandeavaldust ja muid kandedokumente ei võeta kiirmenetlusse, kui nad ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 5 nõuetele. Sel juhul kuvatakse esitajale põhjus, miks esitamine ei ole võimalik“.

§ 55

§ 55 (Kandemääruse sisu): eelmises redaktsioonis oli „Kiirmenetlusse võetakse kandeavaldus avaldaja taotlusel, kui:“. Uues redaktsioonis on „Kandemääruses märgitakse:“.
§ 55 (Kandemääruse sisu): eelmises redaktsioonis oli „Kandemääruses märgitakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 56

§ 56 lg 1 (Kandemääruse täitmine): eelmises redaktsioonis oli „Kandeavaldust ja muid kandedokumente ei võeta kiirmenetlusse, kui nad ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 5 nõuetele. Sel juhul kuvatakse esitajale põhjus, miks esitamine ei ole võimalik“. Uues redaktsioonis on „Pärast kandemääruse tegemist kannab registripidaja kande teksti registrikaardile. Kande tekstile kirjutab alla kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik.“.
§ 56 lg 2 (Kandemääruse täitmine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Kandemääruse ärakiri antakse või saadetakse § 33 4. lõikes nimetatud tähtaja jooksul ettevõtjale, kelle kohta määrus tehti“.

§ 57

§ 57 lg 1 (Ettevõtja asukoha muutmine): eelmises redaktsioonis oli „Pärast kandemääruse tegemist kannab registripidaja kande teksti registrikaardile. Kande tekstile kirjutab alla kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik.“. Uues redaktsioonis on „Kui ettevõtja asukoht muutub ja uus asukoht on teise registripidaja tööpiirkonnas, avab uue asukoha registripidaja registrikaardi ja märgib sellele nii kehtivad kanded kui ka kehtivate kannete mõistmiseks vajalikud kehtetud kanded.“.
§ 57 lg 2 (Ettevõtja asukoha muutmine): eelmises redaktsioonis oli „Kandemääruse ärakiri antakse või saadetakse § 33 4. lõikes nimetatud tähtaja jooksul ettevõtjale, kelle kohta määrus tehti“. Uues redaktsioonis on „Senisele registrikaardile teeb registripidaja ettevõtja asukoha muutumise kohta märke ja viite uue registrikaardi asukohale. Uuele registrikaardile märgitakse senise registrikaardi asukoht.“.
§ 57 lg 3 (Ettevõtja asukoha muutmine): eelmises redaktsioonis oli „Kui ettevõtja asukoht muutub ja uus asukoht on teise registripidaja tööpiirkonnas, avab uue asukoha registripidaja registrikaardi ja märgib sellele nii kehtivad kanded kui ka kehtivate kannete mõistmiseks vajalikud kehtetud kanded.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 57 lg 2 (Ettevõtja asukoha muutmine): eelmises redaktsioonis oli „Senisele registrikaardile teeb registripidaja ettevõtja asukoha muutumise kohta märke ja viite uue registrikaardi asukohale. Uuele registrikaardile märgitakse senise registrikaardi asukoht.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 58

§ 58 lg 1 (Registrimenetlus pankroti, ärikeelu ja ettevõtluskeelu korral): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel:“.
§ 58 lg 2 (Registrimenetlus pankroti, ärikeelu ja ettevõtluskeelu korral): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse ei tehta kannet võlgniku ega tema esindusõigusliku isiku ärikeelu ja isikule määratud ettevõtluskeelu kohta“.
§ 58 lg 1 (Registrimenetlus pankroti, ärikeelu ja ettevõtluskeelu korral): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 58 lg 3 (Registrimenetlus pankroti, ärikeelu ja ettevõtluskeelu korral): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Äriregistrisse ei tehta kannet, kui ärikeelu all olev või ettevõtluskeelu saanud isik on kandeavaldusele alla kirjutanud või andnud selleks volituse või ta on osalenud avalduse aluseks oleva nõukogu otsuse tegemises või kui taotletakse tema kandmist registrisse juriidilise isiku juhatuse liikme, täisosaniku, prokuristi, likvideerija või pankrotihaldurina“.
§ 58 lg 4 (Registrimenetlus pankroti, ärikeelu ja ettevõtluskeelu korral): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse ei tehta kannet võlgniku ega tema esindusõigusliku isiku ärikeelu ja isikule määratud ettevõtluskeelu kohta“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud.“.

§ 59

§ 59 lg 1 (Ettevõtja kustutamine äriregistrist): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse ei tehta kannet, kui ärikeelu all olev või ettevõtluskeelu saanud isik on kandeavaldusele alla kirjutanud või andnud selleks volituse või ta on osalenud avalduse aluseks oleva nõukogu otsuse tegemises või kui taotletakse tema kandmist registrisse juriidilise isiku juhatuse liikme, täisosaniku, prokuristi, likvideerija või pankrotihaldurina“. Uues redaktsioonis on „Äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel.“.
§ 59 lg 2 (Ettevõtja kustutamine äriregistrist): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud.“. Uues redaktsioonis on „Kui äriühingu likvideerimise lõpulejõudmisel ei esitata avaldust tema kustutamiseks äriregistrist, on registripidajal õigus äriühing registrist kustutada.“.
§ 59 lg 3 (Ettevõtja kustutamine äriregistrist): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust ettevõtja kustutatakse äriregistrist tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Füüsilisest isikust ettevõtjat ei kustutata registrist tema avalduse alusel, kui ta peab vastavalt seadusele olema registrisse kantud.“.
§ 59 lg 3 (Ettevõtja kustutamine äriregistrist): eelmises redaktsioonis oli „Kui äriühingu likvideerimise lõpulejõudmisel ei esitata avaldust tema kustutamiseks äriregistrist, on registripidajal õigus äriühing registrist kustutada.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb ajutiselt, kustutatakse äriregistrist automaatselt pärast käesoleva seadustiku § 3 3. lõikes sätestatud lõppkuupäeva möödumist.“.
§ 59 lg 3 (Ettevõtja kustutamine äriregistrist): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja kustutatakse äriregistrist tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Füüsilisest isikust ettevõtjat ei kustutata registrist tema avalduse alusel, kui ta peab vastavalt seadusele olema registrisse kantud.“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja võib füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrist kustutada, kui isik ei vasta käesoleva seadustiku §-s 1 sätestatud ettevõtja mõistele ning ta ei ole teatanud oma tegevuse peatamisest või lõpetamisest.“.
§ 59 lg 4 (Ettevõtja kustutamine äriregistrist): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb ajutiselt, kustutatakse äriregistrist automaatselt pärast käesoleva seadustiku § 3 3. lõikes sätestatud lõppkuupäeva möödumist.“. Uues redaktsioonis on „Äriühingut ei või vabatahtliku lõpetamise korral äriregistrist kustutada ilma Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud siis, kui see on esitanud avalduse äriühingu äriregistrist kustutamiseks. Nõusoleku saamiseks esitab registripidaja kirjaliku taotluse Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet ei või nõusolekust keelduda, kui tal ei ole nõudeid äriühingu vastu. Kui nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist, loetakse Maksu- ja Tolliamet registrist kustutamisega nõus olevaks.“.
§ 59 lg 5 (Ettevõtja kustutamine äriregistrist): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja võib füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrist kustutada, kui isik ei vasta käesoleva seadustiku §-s 1 sätestatud ettevõtja mõistele ning ta ei ole teatanud oma tegevuse peatamisest või lõpetamisest.“. Uues redaktsioonis on „Kui äriregistrisse kantud äriühingu põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja sätetest on vastuolus seadusega, määrab registripidaja äriühingule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise.“.
§ 59 lg 6 (Ettevõtja kustutamine äriregistrist): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingut ei või vabatahtliku lõpetamise korral äriregistrist kustutada ilma Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud siis, kui see on esitanud avalduse äriühingu äriregistrist kustutamiseks. Nõusoleku saamiseks esitab registripidaja kirjaliku taotluse Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet ei või nõusolekust keelduda, kui tal ei ole nõudeid äriühingu vastu. Kui nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist, loetakse Maksu- ja Tolliamet registrist kustutamisega nõus olevaks.“. Uues redaktsioonis on „Kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul seda ei tee, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise“.

§ 60

§ 60 lg 1 (Majandusaasta aruande esitamata jätmine): eelmises redaktsioonis oli „Kui äriregistrisse kantud äriühingu põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja sätetest on vastuolus seadusega, määrab registripidaja äriühingule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise.“. Uues redaktsioonis on „Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud.“.
§ 60 lg 2 (Majandusaasta aruande esitamata jätmine): eelmises redaktsioonis oli „Kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul seda ei tee, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise“. Uues redaktsioonis on „Kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta.“.
§ 60 lg 3 (Majandusaasta aruande esitamata jätmine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud.“. Uues redaktsioonis on „Kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut.“.
§ 60 lg 3 (Majandusaasta aruande esitamata jätmine): eelmises redaktsioonis oli „Kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtumäärus äriühingu registrist kustutamiseks toimetatakse äriühingule kätte. Äriühingul on õigus 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada sellele määruskaebus. Äriühingu registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Käesolevas lõikes ettenähtud juhul ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses sätestatut.“.
§ 60 lg 4 (Majandusaasta aruande esitamata jätmine): eelmises redaktsioonis oli „Kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.“.
§ 60 lg 5 (Majandusaasta aruande esitamata jätmine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtumäärus äriühingu registrist kustutamiseks toimetatakse äriühingule kätte. Äriühingul on õigus 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada sellele määruskaebus. Äriühingu registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Käesolevas lõikes ettenähtud juhul ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.“.

§ 61

§ 61 lg 1 (Kande tegemine avalduseta): eelmises redaktsioonis oli „Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.“. Uues redaktsioonis on „Kui registripidajal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, võib ta teha vastavaid järelepärimisi.“.
§ 61 lg 2 (Kande tegemine avalduseta): eelmises redaktsioonis oli „Kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.“. Uues redaktsioonis on „Kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega.“.
§ 61 lg 3 (Kande tegemine avalduseta): eelmises redaktsioonis oli „Kui registripidajal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, võib ta teha vastavaid järelepärimisi.“. Uues redaktsioonis on „Kande tegemise avalduse puudumine ei vabasta avalduse esitama pidanud ettevõtjat kohustusest tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõiv. Kui kande ebaõigsus tekkis registripidaja tegevuse tõttu, vabastab ta kandemäärusega ettevõtja riigilõivu tasumisest.“.
§ 61 lg 4 (Kande tegemine avalduseta): eelmises redaktsioonis oli „Kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega.“. Uues redaktsioonis on „Kui käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel kande tegemine tooks kaasa äriühingu registrist kustutamise, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise“.

§ 62

§ 62 lg 1 (Registripidajale esitatavad isikuandmed): eelmises redaktsioonis oli „Kande tegemise avalduse puudumine ei vabasta avalduse esitama pidanud ettevõtjat kohustusest tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõiv. Kui kande ebaõigsus tekkis registripidaja tegevuse tõttu, vabastab ta kandemäärusega ettevõtja riigilõivu tasumisest.“. Uues redaktsioonis on „Kui seadus nõuab registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist, esitatakse registripidajale Eesti isikukood, selle puudumise korral välismaine isikukood või muu isikukoodi asendav tunnus ning sünnipäev, -kuu ja -aasta. Eesti isikukoodi puudumise korral kantakse registrisse isiku sünnipäev, -kuu ja -aasta.“.
§ 62 lg 2 (Registripidajale esitatavad isikuandmed): eelmises redaktsioonis oli „Kui käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel kande tegemine tooks kaasa äriühingu registrist kustutamise, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise“. Uues redaktsioonis on „Avalik-õiguslik juriidiline isik peab registripidajale esitatavas dokumendis lisaks registrikoodile viitama seadusele või lepingule, millega antud isik on loodud. Juriidiline isik ei pea esitama registripidajale registrikoodi või muud registreerimisnumbrit, kui ta ei kuulu avalikku registrisse kandmisele.“.
§ 62 lg 3 (Registripidajale esitatavad isikuandmed): eelmises redaktsioonis oli „Kui seadus nõuab registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist, esitatakse registripidajale Eesti isikukood, selle puudumise korral välismaine isikukood või muu isikukoodi asendav tunnus ning sünnipäev, -kuu ja -aasta. Eesti isikukoodi puudumise korral kantakse registrisse isiku sünnipäev, -kuu ja -aasta.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilise isiku elukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta elab.“.
§ 62 lg 4 (Registripidajale esitatavad isikuandmed): eelmises redaktsioonis oli „Avalik-õiguslik juriidiline isik peab registripidajale esitatavas dokumendis lisaks registrikoodile viitama seadusele või lepingule, millega antud isik on loodud. Juriidiline isik ei pea esitama registripidajale registrikoodi või muud registreerimisnumbrit, kui ta ei kuulu avalikku registrisse kandmisele.“. Uues redaktsioonis on „Juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub.“.
§ 62 lg 5 (Registripidajale esitatavad isikuandmed): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilise isiku elukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta elab.“. Uues redaktsioonis on „Isiku aadressina esitatakse registripidajale täpsed andmed elu- või asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber).“.
§ 62 lg 5 (Registripidajale esitatavad isikuandmed): eelmises redaktsioonis oli „Juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub.“. Uues redaktsioonis on „Välisriigi puhul näidatakse elu- ja asukoha ning aadressi andmetes ka osariik, provints või muu haldusüksus, kui see on olemas, ning välisriik.“.
§ 62 lg 6 (Registripidajale esitatavad isikuandmed): eelmises redaktsioonis oli „Isiku aadressina esitatakse registripidajale täpsed andmed elu- või asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber).“. Uues redaktsioonis on „Äriühingu asutamislepingu tõestamisel kontrollib notar kahtluse korral, kas asutajatel on õigus kasutada lepingus aadressina näidatud kohta ühingu tegevuskohana.“.
§ 62 lg 7 (Registripidajale esitatavad isikuandmed): eelmises redaktsioonis oli „Välisriigi puhul näidatakse elu- ja asukoha ning aadressi andmetes ka osariik, provints või muu haldusüksus, kui see on olemas, ning välisriik.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust ettevõtja, samuti äriühingu juhatuse liikmed ja nõukogu esimees, täis- ja usaldusühingu osanikud ja välismaa äriühingu filiaali juhataja, kellel puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud aadress, esitavad registripidajale ka oma aadressi ja teatavad viivitamata aadressi muutumisest. Sama kohaldatakse täis- ja usaldusühingu osanikule, kes ei ole füüsiline isik ega ole kantud Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.“.

§ 63

§ 63 (Andmed ettevõtja sidevahendite kohta): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingu asutamislepingu tõestamisel kontrollib notar kahtluse korral, kas asutajatel on õigus kasutada lepingus aadressina näidatud kohta ühingu tegevuskohana.“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtja peab esitama registripidajale oma sidevahendite andmed (telefoni ja faksi number, elektronposti aadress jms) ning võib esitada oma Interneti-kodulehekülje aadressi. Telefoni ja faksi numbri ette tuleb märkida riigisisene sihtnumber. Sidevahendite andmed tuleb ära näidata ka registripidajale esitatavas majandusaasta aruandes .“.
§ 63 (Menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja, samuti äriühingu juhatuse liikmed ja nõukogu esimees, täis- ja usaldusühingu osanikud ja välismaa äriühingu filiaali juhataja, kellel puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud aadress, esitavad registripidajale ka oma aadressi ja teatavad viivitamata aadressi muutumisest. Sama kohaldatakse täis- ja usaldusühingu osanikule, kes ei ole füüsiline isik ega ole kantud Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtja, muu hulgas välismaa äriühingu filiaal, võib lisaks oma aadressile esitada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele saab sellele isikule kätte toimetada ettevõtja“.
§ 63 (Menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtja peab esitama registripidajale oma sidevahendite andmed (telefoni ja faksi number, elektronposti aadress jms) ning võib esitada oma Interneti-kodulehekülje aadressi. Telefoni ja faksi numbri ette tuleb märkida riigisisene sihtnumber. Sidevahendite andmed tuleb ära näidata ka registripidajale esitatavas majandusaasta aruandes .“. Uues redaktsioonis on „menetlusdokumente. Kolmandate isikute suhtes kehtib nimetatud isiku õigus võtta ettevõtja nimel vastu ettevõtja menetlusdokumente vastavalt käesoleva seadustiku § 34 lõikes 2 sätestatule“.
§ 63 (Menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtja, muu hulgas välismaa äriühingu filiaal, võib lisaks oma aadressile esitada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele saab sellele isikule kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente. Kolmandate isikute suhtes kehtib nimetatud isiku õigus võtta ettevõtja nimel vastu ettevõtja menetlusdokumente vastavalt käesoleva seadustiku § 34 lõikes 2 sätestatule“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 64

§ 64 (Registrikartoteegi A-osa registrikaardi andmed): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Registrikartoteegi A-osa registrikaardile kantakse:“.

§ 65

§ 65 (Registrikartoteegi B-osa registrikaardi andmed): eelmises redaktsioonis oli „Registrikartoteegi A-osa registrikaardile kantakse:“. Uues redaktsioonis on „Registrikartoteegi B-osa registrikaardile kantakse:“.
§ 65 (Registrikartoteegi B-osa registrikaardi andmed): eelmises redaktsioonis oli „Registrikartoteegi B-osa registrikaardile kantakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 66

§ 66 (Kanne ühingu otsuse kehtetuks tunnistamise kohta): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Kui kohus on tunnistanud kehtetuks ühingu organi otsuse, mille alusel on äriregistrisse tehtud kanne, tehakse kanne kohtuotsuse kohta registrikaardi veergu, kus on kehtetuks tunnistatud otsuse alusel tehtud kanne.“.

§ 67

§ 67 lg 1 (Äriregistri pidamise tingimused arvutis): eelmises redaktsioonis oli „Kui kohus on tunnistanud kehtetuks ühingu organi otsuse, mille alusel on äriregistrisse tehtud kanne, tehakse kanne kohtuotsuse kohta registrikaardi veergu, kus on kehtetuks tunnistatud otsuse alusel tehtud kanne.“. Uues redaktsioonis on „Justiitsministri määramisel võib äriregistrit pidada arvutis .“.
§ 67 lg 2 (Äriregistri pidamise tingimused arvutis): eelmises redaktsioonis oli „Justiitsministri määramisel võib äriregistrit pidada arvutis .“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 67 lg 3 (Äriregistri pidamise tingimused arvutis): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Arvutis peetava äriregistri ärakirja asendab väljatrükk, mille õigsuse kinnitab registripidaja isiku soovil. Isikule antav väljatrükk sisaldab kehtetuid andmeid vaid siis, kui seda on taotletud.“.
§ 67 lg 4 (Äriregistri pidamise tingimused arvutis): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Justiitsminister võib oma määrusega kehtestada :“.
§ 67 lg 3 (Äriregistri pidamise tingimused arvutis): eelmises redaktsioonis oli „Arvutis peetava äriregistri ärakirja asendab väljatrükk, mille õigsuse kinnitab registripidaja isiku soovil. Isikule antav väljatrükk sisaldab kehtetuid andmeid vaid siis, kui seda on taotletud.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 67 lg 4 (Äriregistri pidamise tingimused arvutis): eelmises redaktsioonis oli „Justiitsminister võib oma määrusega kehtestada :“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 68

§ 68 lg 1 (Arvutikande kehtivus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Arvutis peetava äriregistri kanne on tehtud, kui see on salvestatud äriregistri kannetele määratud andmebaasi.“.
§ 68 lg 2 (Arvutikande kehtivus): eelmises redaktsioonis oli „Arvutis peetava äriregistri kanne on tehtud, kui see on salvestatud äriregistri kannetele määratud andmebaasi.“. Uues redaktsioonis on „Kandel on käesoleva seadustiku § 34 2. ja 3. lõikes sätestatud õiguslik tähendus hetkest, mil üldkasutatavas arvutivõrgus on avaldatud viide kande tegemise kohta.“.

§ 69

§ 69 lg 1 (Äriregistri kasutamine arvutivõrgu kaudu): eelmises redaktsioonis oli „Kandel on käesoleva seadustiku § 34 2. ja 3. lõikes sätestatud õiguslik tähendus hetkest, mil üldkasutatavas arvutivõrgus on avaldatud viide kande tegemise kohta.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistri andmete arvutivõrgu kaudu kasutamise korra kehtestab justiitsminister.“.
§ 69 lg 2 (Äriregistri kasutamine arvutivõrgu kaudu): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistri andmete arvutivõrgu kaudu kasutamise korra kehtestab justiitsminister.“. Uues redaktsioonis on „Justiitsminister võib oma määrusega kohustada notareid tagama notaribüroo ühenduse äriregistriga arvutivõrgu kaudu. Sel juhul on igaühel õigus saada notaribüroost äriregistri tõestatud väljatrükke.“.
§ 69 (Andmed ärikeeldude ja ettevõtluskeeldude kohta): eelmises redaktsioonis oli „Justiitsminister võib oma määrusega kohustada notareid tagama notaribüroo ühenduse äriregistriga arvutivõrgu kaudu. Sel juhul on igaühel õigus saada notaribüroost äriregistri tõestatud väljatrükke.“. Uues redaktsioonis on „Andmed pankrotiseaduse alusel määratud ärikeeldude ja karistusseadustiku alusel määratud ettevõtluskeeldude kohta tehakse arvutivõrgu kaudu kättesaadavaks samas korras, mis kehtib arvutis peetava äriregistri andmete kasutamise kohta“.

§ 70

§ 70 (Tasu arvutiregistri kasutamise eest): eelmises redaktsioonis oli „Andmed pankrotiseaduse alusel määratud ärikeeldude ja karistusseadustiku alusel määratud ettevõtluskeeldude kohta tehakse arvutivõrgu kaudu kättesaadavaks samas korras, mis kehtib arvutis peetava äriregistri andmete kasutamise kohta“. Uues redaktsioonis on „Arvutiregistri kasutamise tasu määrad kehtestab justiitsminister .“.

§ 71

§ 71 lg 1 (Ettevõtja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Arvutiregistri kasutamise tasu määrad kehtestab justiitsminister .“. Uues redaktsioonis on „Seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte.“.
§ 71 lg 2 (Ettevõtja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte.“. Uues redaktsioonis on „Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata.“.
§ 71 lg 2 (Ettevõtja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata.“. Uues redaktsioonis on „Trahv määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 5000 krooni.“.
§ 71 lg 3 (Ettevõtja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Trahv määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 5000 krooni.“. Uues redaktsioonis on „Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka käesoleva seadustiku § 15 lõikes 2 sätestatud nõuete rikkumise ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 42 lõikes 7 nimetatud rikkumiste suhtes.“.

§ 75

§ 75 lg 1 (Äriregistrisse kandmise avaldus ja äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis oli „Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka käesoleva seadustiku § 15 lõikes 2 sätestatud nõuete rikkumise ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 42 lõikes 7 nimetatud rikkumiste suhtes.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Avalduses märgitakse käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmed ning sellele lisatakse isiku sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms) ning teave kavandatud põhitegevusala kohta.”“.
§ 75 lg 2 (Äriregistrisse kandmise avaldus ja äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse:“.
§ 75 lg 1 (Äriregistrisse kandmise avaldus ja äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Avalduses märgitakse käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmed ning sellele lisatakse isiku sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms) ning teave kavandatud põhitegevusala kohta.”“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 75 lg 2 (Äriregistrisse kandmise avaldus ja äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 77

§ 77 (Raamatupidamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest.“.

§ 78

§ 78 (Vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.“.

§ 79

§ 79 (Täisühingu mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.“. Uues redaktsioonis on „Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.“.

§ 80

§ 80 lg 1 (Osanik): eelmises redaktsioonis oli „Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.“.
§ 80 lg 2 (Osanik): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus.“.
§ 80 lg 3 (Osanik): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus.“. Uues redaktsioonis on „Uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.“.

§ 81

§ 81 lg 1 (Asukoht): eelmises redaktsioonis oli „Uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb.“.
§ 81 lg 2 (Asukoht): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu asukoht määratakse ühingulepinguga.“.
§ 81 lg 2 (Asukoht): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu asukoht määratakse ühingulepinguga.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 82

§ 82 lg 1 (Ühinguleping): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Osanikud lepivad kokku:“.
§ 82 lg 1 (Ühinguleping): eelmises redaktsioonis oli „Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Osanikud lepivad kokku:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 82 lg 2 (Ühinguleping): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osanikud võivad kokku leppida ka muudes tingimustes, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui kokku on lepitud tingimustes, mis on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.“.
§ 82 lg 3 (Ühinguleping): eelmises redaktsioonis oli „Osanikud võivad kokku leppida ka muudes tingimustes, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui kokku on lepitud tingimustes, mis on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga võib ette näha juhud, mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega. Ühingulepingut ei või muuta väiksema häälteenamusega kui 3/4 kõigist häältest.“.
§ 82 lg 4 (Ühinguleping): eelmises redaktsioonis oli „Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga võib ette näha juhud, mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega. Ühingulepingut ei või muuta väiksema häälteenamusega kui 3/4 kõigist häältest.“. Uues redaktsioonis on „Ühingulepinguga võib osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused ja kohustused. Neid õigusi ja kohustusi võib muuta või lõpetada ainult selle osaniku nõusolekul.“.

§ 83

§ 83 lg 1 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Ühingulepinguga võib osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused ja kohustused. Neid õigusi ja kohustusi võib muuta või lõpetada ainult selle osaniku nõusolekul.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmise avalduses märgitakse käesoleva seadustiku §-s 84 nimetatud andmed. Avaldusele kirjutavad alla kõik osanikud.“.
§ 83 lg 2 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmise avalduses märgitakse käesoleva seadustiku §-s 84 nimetatud andmed. Avaldusele kirjutavad alla kõik osanikud.“. Uues redaktsioonis on „Avaldusele lisatakse täisühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms) ja teave kavandatud põhitegevusala kohta“.
§ 83 lg 3 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Avaldusele lisatakse täisühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms) ja teave kavandatud põhitegevusala kohta“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla ühingut esindama õigustatud osanik. Kui osanikud on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik ühingut ühiselt esindama õigustatud osanikud.“.
§ 83 lg 4 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla ühingut esindama õigustatud osanik. Kui osanikud on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik ühingut ühiselt esindama õigustatud osanikud.“. Uues redaktsioonis on „Kui äriregistrile esitatava avaldusega taotletakse kande muutmist või uue kande tegemist, tuleb avaldusele lisada vastav osanike otsus. Uue osaniku registrisse kandmise ja registrist kustutamise korral peab registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama ka see osanik, välja arvatud juhul, kui ta on ühingust välja arvatud või surnud.“.
§ 83 lg 4 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Kui äriregistrile esitatava avaldusega taotletakse kande muutmist või uue kande tegemist, tuleb avaldusele lisada vastav osanike otsus. Uue osaniku registrisse kandmise ja registrist kustutamise korral peab registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama ka see osanik, välja arvatud juhul, kui ta on ühingust välja arvatud või surnud.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 84

§ 84 (Äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Äriregistrisse kantakse:“.
§ 84 (Äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 85

§ 85 (Osanike võrdsus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.“.

§ 86

§ 86 lg 1 (Sissemaksed): eelmises redaktsioonis oli „Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.“. Uues redaktsioonis on „Osanikud peavad tegema sissemaksed, mille suurus nähakse ette ühingulepinguga.“.
§ 86 lg 2 (Sissemaksed): eelmises redaktsioonis oli „Osanikud peavad tegema sissemaksed, mille suurus nähakse ette ühingulepinguga.“. Uues redaktsioonis on „Sissemaksed on võrdsed, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 86 lg 3 (Sissemaksed): eelmises redaktsioonis oli „Sissemaksed on võrdsed, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla ka ühingule teenuste osutamine, samuti vara ühingule üleandmine või ühingu kasutusse andmine. Mitterahalise sissemakse rahaline väärtus määratakse ühingulepinguga. Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti, loetakse, et vara anti ühingu omandisse, mitte kasutusse.“.
§ 86 lg 4 (Sissemaksed): eelmises redaktsioonis oli „Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla ka ühingule teenuste osutamine, samuti vara ühingule üleandmine või ühingu kasutusse andmine. Mitterahalise sissemakse rahaline väärtus määratakse ühingulepinguga. Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti, loetakse, et vara anti ühingu omandisse, mitte kasutusse.“. Uues redaktsioonis on „Osaniku sissemakset võib suurendada või vähendada ainult tema nõusolekul.“.

Muudatused § 87–§ 158

Selles jaotises on 243 deterministliku võrdluse kirjet asukohtadest § 87 kuni § 158. Iga kirje juures on esitatud paragrahv või lõige ning eelmise ja uue redaktsiooni võrdlus või märge sätte lisamise või kustutamise kohta.

§ 87

§ 87 lg 1 (Sissemakse tasumine): eelmises redaktsioonis oli „Osaniku sissemakset võib suurendada või vähendada ainult tema nõusolekul.“. Uues redaktsioonis on „Osanik peab tasuma sissemakse ühingulepinguga määratud tähtaja jooksul.“.
§ 87 lg 2 (Sissemakse tasumine): eelmises redaktsioonis oli „Osanik peab tasuma sissemakse ühingulepinguga määratud tähtaja jooksul.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühingulepinguga ei ole sissemakse tasumise tähtaega kindlaks määratud, peab osanik tasuma selle viivitamata pärast ühingulepingu sõlmimist.“.

§ 88

§ 88 lg 1 (Ühingu juhtimine): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühingulepinguga ei ole sissemakse tasumise tähtaega kindlaks määratud, peab osanik tasuma selle viivitamata pärast ühingulepingu sõlmimist.“. Uues redaktsioonis on „Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises.“.
§ 88 lg 2 (Ühingu juhtimine): eelmises redaktsioonis oli „Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises.“. Uues redaktsioonis on „Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises.“.
§ 88 lg 3 (Ühingu juhtimine): eelmises redaktsioonis oli „Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises.“. Uues redaktsioonis on „Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite.“.
§ 88 lg 4 (Ühingu juhtimine): eelmises redaktsioonis oli „Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju.“.
§ 88 lg 5 (Ühingu juhtimine): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju.“. Uues redaktsioonis on „Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu juhtimise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada.“.
§ 88 lg 6 (Ühingu juhtimine): eelmises redaktsioonis oli „Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu juhtimise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada.“. Uues redaktsioonis on „Kui on alust eeldada, et täisühingule tekib kahju, võib ühingut kahju vältimiseks juhtida ka osanik, kellel käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õigust ühingut juhtida.“.

§ 89

§ 89 (Pädevuse ulatus): eelmises redaktsioonis oli „Kui on alust eeldada, et täisühingule tekib kahju, võib ühingut kahju vältimiseks juhtida ka osanik, kellel käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õigust ühingut juhtida.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid, mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus.“.

§ 90

§ 90 (Juhtimisõiguse äravõtmine): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid, mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus.“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib teiste osanike taotlusel juhtima õigustatud osanikult juhtimisõiguse ära võtta, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige olulise kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või võimetus ühingut juhtida.“.

§ 91

§ 91 (Juhtimisõigusest loobumine): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib teiste osanike taotlusel juhtima õigustatud osanikult juhtimisõiguse ära võtta, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige olulise kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või võimetus ühingut juhtida.“. Uues redaktsioonis on „Juhtima õigustatud osanik võib mõjuval põhjusel, teatades sellest ette teistele juhtima õigustatud osanikele, juhtimisõigusest loobuda, juhul kui loobumine ei kahjusta ühingu huve.“.

§ 92

§ 92 lg 1 (Kulutuste ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Juhtima õigustatud osanik võib mõjuval põhjusel, teatades sellest ette teistele juhtima õigustatud osanikele, juhtimisõigusest loobuda, juhul kui loobumine ei kahjusta ühingu huve.“. Uues redaktsioonis on „Täisühing hüvitab osanikule ühingu huvides tegutsemisel tehtud vajalikud kulutused, muuhulgas kulutused ühingu kohustuse täitmiseks ja kantud kahju, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 92 lg 2 (Kulutuste ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Täisühing hüvitab osanikule ühingu huvides tegutsemisel tehtud vajalikud kulutused, muuhulgas kulutused ühingu kohustuse täitmiseks ja kantud kahju, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Ühingu huvides tehtud rahalised kulutused hüvitatakse osanikule koos intressiga seaduses sätestatud suuruses, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“.

§ 93

§ 93 lg 1 (Osanike otsuse vastuvõtmine): eelmises redaktsioonis oli „Ühingu huvides tehtud rahalised kulutused hüvitatakse osanikule koos intressiga seaduses sätestatud suuruses, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest, kui seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Osanikud võivad otsuse vastu võtta ainult siis, kui kõigile osanikele on hääletamisest eelnevalt teatatud.“.
§ 93 lg 2 (Osanike otsuse vastuvõtmine): eelmises redaktsioonis oli „Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest, kui seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Osanikud võivad otsuse vastu võtta ainult siis, kui kõigile osanikele on hääletamisest eelnevalt teatatud.“. Uues redaktsioonis on „Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike häälte arvu arvutatakse lähtuvalt sissemaksete suurusest, loetakse, et sissemakse iga 10 krooni annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 93 lg 3 (Osanike otsuse vastuvõtmine): eelmises redaktsioonis oli „Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike häälte arvu arvutatakse lähtuvalt sissemaksete suurusest, loetakse, et sissemakse iga 10 krooni annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Osanik ei võta osa hääletamisest ja tema hääled arvatakse kvoorumist välja, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, temaga tehingu tegemist või nõude esitamist tema vastu.“.
§ 93 lg 4 (Osanike otsuse vastuvõtmine): eelmises redaktsioonis oli „Osanik ei võta osa hääletamisest ja tema hääled arvatakse kvoorumist välja, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, temaga tehingu tegemist või nõude esitamist tema vastu.“. Uues redaktsioonis on „Seaduse või ühingulepinguga vastuolus oleva osanike otsuse tunnistab kohus osaniku nõudel kehtetuks, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.“.

§ 94

§ 94 lg 1 (Osaniku õigus teabele): eelmises redaktsioonis oli „Seaduse või ühingulepinguga vastuolus oleva osanike otsuse tunnistab kohus osaniku nõudel kehtetuks, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.“. Uues redaktsioonis on „Osanikul on õigus saada teavet täisühingu tegevusest ja tutvuda täisühingu kõigi dokumentidega, samuti nõuda kinnitatud majandusaasta aruande ärakirja. Osanike otsusel võib piirata osaniku teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigust, kui on alust eeldada, et see võib tekitada kahju ühingu huvidele.“.
§ 94 lg 2 (Osaniku õigus teabele): eelmises redaktsioonis oli „Osanikul on õigus saada teavet täisühingu tegevusest ja tutvuda täisühingu kõigi dokumentidega, samuti nõuda kinnitatud majandusaasta aruande ärakirja. Osanike otsusel võib piirata osaniku teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigust, kui on alust eeldada, et see võib tekitada kahju ühingu huvidele.“. Uues redaktsioonis on „Osanik peab hoidma saladuses saadud teabe täisühingu tegevusest ja dokumentidest, kui osanikud ei ole otsustanud teisiti või seaduses ei ole sätestatud, et teave ja dokumendid kuuluvad avalikustamisele.“.

§ 95

§ 95 lg 1 (Konkurentsikeeld): eelmises redaktsioonis oli „Osanik peab hoidma saladuses saadud teabe täisühingu tegevusest ja dokumentidest, kui osanikud ei ole otsustanud teisiti või seaduses ei ole sätestatud, et teave ja dokumendid kuuluvad avalikustamisele.“. Uues redaktsioonis on „Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida täisühinguga samal tegevusalal ega osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib täisühinguga samal tegevusalal. Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks.“.
§ 95 lg 2 (Konkurentsikeeld): eelmises redaktsioonis oli „Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida täisühinguga samal tegevusalal ega osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib täisühinguga samal tegevusalal. Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks.“. Uues redaktsioonis on „Ühingulepinguga võib ette näha tähtaja, mille jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud konkurentsikeeld kehtib ühingu endise osaniku suhtes. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest.“.
§ 95 lg 3 (Konkurentsikeeld): eelmises redaktsioonis oli „Ühingulepinguga võib ette näha tähtaja, mille jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud konkurentsikeeld kehtib ühingu endise osaniku suhtes. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud konkurentsikeeldu endise osaniku suhtes ja ühingu huvid seda nõuavad, võib kohus ühingu nõudel kehtestada konkurentsikeelu käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtajaks.“.

§ 96

§ 96 lg 1 (Konkurentsikeelu rikkumine): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud konkurentsikeeldu endise osaniku suhtes ja ühingu huvid seda nõuavad, võib kohus ühingu nõudel kehtestada konkurentsikeelu käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtajaks.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva seadustiku §-s 95 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisel võib täisühing nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist täisühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.“.
§ 96 lg 2 (Konkurentsikeelu rikkumine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva seadustiku §-s 95 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisel võib täisühing nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist täisühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõude esitamise otsuse vastuvõtmisel ei osale konkurentsikeeldu rikkunud osanik.“.
§ 96 lg 3 (Konkurentsikeelu rikkumine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõude esitamise otsuse vastuvõtmisel ei osale konkurentsikeeldu rikkunud osanik.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil teised osanikud said teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.“.

§ 97

§ 97 lg 1 (Kasum ja kahjum): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil teised osanikud said teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.“. Uues redaktsioonis on „Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse otsustavad osanikud pärast majandusaasta lõppu kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Juhul kui täisühing koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, otsustavad osanikud jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel.“.
§ 97 lg 1 (Kasum ja kahjum): eelmises redaktsioonis oli „Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse otsustavad osanikud pärast majandusaasta lõppu kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Juhul kui täisühing koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, otsustavad osanikud jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel.“. Uues redaktsioonis on „Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse allkirjastatud majandusaasta aruande ärakiri koos audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja kasumi jaotamise ettepanekuga majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks. Aruanne esitatakse äriregistrile vastavalt käesoleva seadustiku § 67 4. lõike punkti 1 alusel kehtestatud korrale elektrooniliselt.“.
§ 97 lg 2 (Kasum ja kahjum): eelmises redaktsioonis oli „Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse allkirjastatud majandusaasta aruande ärakiri koos audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja kasumi jaotamise ettepanekuga majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks. Aruanne esitatakse äriregistrile vastavalt käesoleva seadustiku § 67 4. lõike punkti 1 alusel kehtestatud korrale elektrooniliselt.“. Uues redaktsioonis on „Jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 97 lg 3 (Kasum ja kahjum): eelmises redaktsioonis oli „Jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Kui osanik ei ole tasunud sissemakset, kaetakse sissemakse talle arvestatud kasumiosa arvelt.“.
§ 97 lg 4 (Kasum ja kahjum): eelmises redaktsioonis oli „Kui osanik ei ole tasunud sissemakset, kaetakse sissemakse talle arvestatud kasumiosa arvelt.“. Uues redaktsioonis on „Kahjumi katavad osanikud võrdeliselt nende sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti“.

§ 98

§ 98 lg 1 (Täisühingu esindamine): eelmises redaktsioonis oli „Kahjumi katavad osanikud võrdeliselt nende sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti“. Uues redaktsioonis on „Täisühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti“.
§ 98 lg 2 (Täisühingu esindamine): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Ühingulepinguga võib sätestada, et täisühingut võivad esindada kõik või mõned osanikud ühiselt. Need osanikud võivad volitada ühte või mitut osanikku enda hulgast teatud tehingut või tegu tegema. Volituse võib tühistada iga volituse andnud osanik. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.“.
§ 98 lg 3 (Täisühingu esindamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühingulepinguga võib sätestada, et täisühingut võivad esindada kõik või mõned osanikud ühiselt. Need osanikud võivad volitada ühte või mitut osanikku enda hulgast teatud tehingut või tegu tegema. Volituse võib tühistada iga volituse andnud osanik. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu esindamise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada.“.
§ 98 lg 4 (Täisühingu esindamine): eelmises redaktsioonis oli „Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu esindamise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingut esindama õigustatud isik võib esindada täisühingut kõigis suhetes kolmandate isikutega. Esindusõiguse piiramine on kolmandate isikute suhtes kehtetu.“.

§ 99

§ 99 (Täisühingu prokurist): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingut esindama õigustatud isik võib esindada täisühingut kõigis suhetes kolmandate isikutega. Esindusõiguse piiramine on kolmandate isikute suhtes kehtetu.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu prokuristi määravad kõik juhtima õigustatud osanikud ühiselt. Prokuura võib tühistada iga juhtima õigustatud osanik.“.

§ 100

§ 100 (Esindusõiguse äravõtmine): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu prokuristi määravad kõik juhtima õigustatud osanikud ühiselt. Prokuura võib tühistada iga juhtima õigustatud osanik.“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib kõigi teiste osanike taotlusel osanikult esindusõiguse ära võtta, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuse olulisel määral täitmata jätmine osaniku poolt või võimetus ühingut esindada.“.

§ 101

§ 101 lg 1 (Vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib kõigi teiste osanike taotlusel osanikult esindusõiguse ära võtta, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuse olulisel määral täitmata jätmine osaniku poolt või võimetus ühingut esindada.“. Uues redaktsioonis on „Täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.“.
§ 101 lg 2 (Vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.“. Uues redaktsioonis on „Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas.“.
§ 101 lg 3 (Vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatuga vastuolus olev kokkulepe ei kehti kolmanda isiku suhtes.“.
§ 101 lg 4 (Vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatuga vastuolus olev kokkulepe ei kehti kolmanda isiku suhtes.“. Uues redaktsioonis on „Osanikul on õigus esitada võlausaldaja nõude vastu kõiki vastuväiteid, mida ta võib esitada ise või mida oleks võinud esitada täisühing. Osanik ei kaota õigust vastuväidetele ka siis, kui täisühing neist loobub või oma kohustust tunnistab.“.
§ 101 lg 5 (Vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Osanikul on õigus esitada võlausaldaja nõude vastu kõiki vastuväiteid, mida ta võib esitada ise või mida oleks võinud esitada täisühing. Osanik ei kaota õigust vastuväidetele ka siis, kui täisühing neist loobub või oma kohustust tunnistab.“. Uues redaktsioonis on „Osanik võib keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes õigused, mis võimaldavad nõude lõpetada. Täitedokumendist täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku vastu.“.

§ 102

§ 102 lg 1 (Täisühinguga ühineva ja sellest lahkuva osaniku vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Osanik võib keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes õigused, mis võimaldavad nõude lõpetada. Täitedokumendist täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku vastu.“. Uues redaktsioonis on „Isik, kes saab täisühingu osanikuks, vastutab ka ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema osanikuks saamist.“.
§ 102 lg 2 (Täisühinguga ühineva ja sellest lahkuva osaniku vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Isik, kes saab täisühingu osanikuks, vastutab ka ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema osanikuks saamist.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu endine osanik vastutab solidaarselt teiste osanikega ka täisühingu selle kohustuse eest, mis on tekkinud enne tema lahkumise või väljaarvamise äriregistrisse kandmist, kui selle kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul, arvates lahkumisest või väljaarvamisest.“.
§ 102 lg 3 (Täisühinguga ühineva ja sellest lahkuva osaniku vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu endine osanik vastutab solidaarselt teiste osanikega ka täisühingu selle kohustuse eest, mis on tekkinud enne tema lahkumise või väljaarvamise äriregistrisse kandmist, kui selle kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul, arvates lahkumisest või väljaarvamisest.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatuga vastuolus olev kokkulepe ei kehti kolmanda isiku suhtes.“.
§ 102 lg 4 (Täisühinguga ühineva ja sellest lahkuva osaniku vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatuga vastuolus olev kokkulepe ei kehti kolmanda isiku suhtes.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 102 lg 4 (Täisühinguga ühineva ja sellest lahkuva osaniku vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 103

§ 103 lg 1 (Täisühingu lõpetamise alused ja tegevuse jätkamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Täisühing lõpetatakse:“.
§ 103 lg 1 (Täisühingu lõpetamise alused ja tegevuse jätkamine): eelmises redaktsioonis oli „Täisühing lõpetatakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 103 lg 2 (Täisühingu lõpetamise alused ja tegevuse jätkamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ühingulepinguga võib ette näha, et täisühing lõpetatakse ka osaniku lahkumisel ühingust, osaniku pankroti, samuti füüsilisest isikust osaniku surma või juriidilisest isikust osaniku lõppemise korral.“.
§ 103 lg 3 (Täisühingu lõpetamise alused ja tegevuse jätkamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühingulepinguga võib ette näha, et täisühing lõpetatakse ka osaniku lahkumisel ühingust, osaniku pankroti, samuti füüsilisest isikust osaniku surma või juriidilisest isikust osaniku lõppemise korral.“. Uues redaktsioonis on „Kui täisühingu lõpetamine on ette nähtud ühingulepinguga või kui täisühing lõpetatakse tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel, võivad osanikud otsustada ühingu tegevuse jätkamise või ühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 3/4 osanike häältest, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 103 lg 4 (Täisühingu lõpetamise alused ja tegevuse jätkamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui täisühingu lõpetamine on ette nähtud ühingulepinguga või kui täisühing lõpetatakse tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel, võivad osanikud otsustada ühingu tegevuse jätkamise või ühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 3/4 osanike häältest, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Tegevuse jätkamise kandmiseks äriregistrisse esitavad osanikud ühise avalduse. Jätkamise otsus jõustub selle äriregistrisse kandmisest.“.

§ 104

§ 104 (Täisühingu lõpetamine osanike otsusega): eelmises redaktsioonis oli „Tegevuse jätkamise kandmiseks äriregistrisse esitavad osanikud ühise avalduse. Jätkamise otsus jõustub selle äriregistrisse kandmisest.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu võib lõpetada osanike otsusega, mille poolt on antud üle 3/4 osanike häältest, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.

§ 105

§ 105 lg 1 (Täisühingu lõpetamine kohtuotsusega): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu võib lõpetada osanike otsusega, mille poolt on antud üle 3/4 osanike häältest, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Osaniku nõudel võib kohus otsustada täisühingu lõpetamise, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige olulise kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või selle täitmise võimatus.“.
§ 105 lg 2 (Täisühingu lõpetamine kohtuotsusega): eelmises redaktsioonis oli „Osaniku nõudel võib kohus otsustada täisühingu lõpetamise, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige olulise kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või selle täitmise võimatus.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga vastuolus olev kokkulepe on tühine.“.

§ 106

§ 106 lg 1 (Pärija astumine täisühingusse): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga vastuolus olev kokkulepe on tühine.“. Uues redaktsioonis on „Osaniku surma korral on õigus täisühingusse astuda tema pärijatel, kui see on ühingulepinguga ette nähtud või kui sellega on nõus kõik osanikud.“.
§ 106 lg 2 (Pärija astumine täisühingusse): eelmises redaktsioonis oli „Osaniku surma korral on õigus täisühingusse astuda tema pärijatel, kui see on ühingulepinguga ette nähtud või kui sellega on nõus kõik osanikud.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikuks võib saada ainult üks pärija, kuid seda isikut ega tema valimise viisi ei ole määratud, võib pärandaja määrata isiku testamendiga. Ühingulepinguga võib ette näha, et pärija saab täisühingusse astuda ainult teiste osanike nõusolekul.“.
§ 106 lg 3 (Pärija astumine täisühingusse): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikuks võib saada ainult üks pärija, kuid seda isikut ega tema valimise viisi ei ole määratud, võib pärandaja määrata isiku testamendiga. Ühingulepinguga võib ette näha, et pärija saab täisühingusse astuda ainult teiste osanike nõusolekul.“. Uues redaktsioonis on „Teiste osanike nõusolekul võib pärijale või pärijatele anda ühingus usaldusosaniku seisundi, millega ühing loetakse ümberkujundatuks usaldusühinguks. Pärijast osanik saab õiguse samale kasumiosale, kui oli surnud täisosanikul. Ühingulepinguga võib ette näha pärija kasumiosa vähendamise, kui pärandaja kasumiosa oli suurendatud, arvestades tema tegevust või tema kõrgendatud vastutust.“.
§ 106 lg 4 (Pärija astumine täisühingusse): eelmises redaktsioonis oli „Teiste osanike nõusolekul võib pärijale või pärijatele anda ühingus usaldusosaniku seisundi, millega ühing loetakse ümberkujundatuks usaldusühinguks. Pärijast osanik saab õiguse samale kasumiosale, kui oli surnud täisosanikul. Ühingulepinguga võib ette näha pärija kasumiosa vähendamise, kui pärandaja kasumiosa oli suurendatud, arvestades tema tegevust või tema kõrgendatud vastutust.“. Uues redaktsioonis on „Kui pärija ei soovi või ei saa täisühingusse astuda või kui osanikud ei ole nõus, et pärija astub ühingusse, on pärijal õigus saada tema pärandiosale vastavat osa hüvitusest, mille oleks saanud surnud osanik ühingust lahkumisel.“.
§ 106 lg 5 (Pärija astumine täisühingusse): eelmises redaktsioonis oli „Kui pärija ei soovi või ei saa täisühingusse astuda või kui osanikud ei ole nõus, et pärija astub ühingusse, on pärijal õigus saada tema pärandiosale vastavat osa hüvitusest, mille oleks saanud surnud osanik ühingust lahkumisel.“. Uues redaktsioonis on „Kui üks pärijatest astub ühingusse, võetakse tema pärandiosa arvestamisel arvesse tema pärandiosale vastav osa hüvitusest, mille oleks saanud surnud osanik.“.
§ 106 lg 6 (Pärija astumine täisühingusse): eelmises redaktsioonis oli „Kui üks pärijatest astub ühingusse, võetakse tema pärandiosa arvestamisel arvesse tema pärandiosale vastav osa hüvitusest, mille oleks saanud surnud osanik.“. Uues redaktsioonis on „Pärija võib esitada avalduse täisühingusse astumiseks kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada oma õigusest pärida.“.
§ 106 lg 7 (Pärija astumine täisühingusse): eelmises redaktsioonis oli „Pärija võib esitada avalduse täisühingusse astumiseks kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada oma õigusest pärida.“. Uues redaktsioonis on „Kui pärijast osanik lahkub või arvatakse välja ühingust või kui ühing lõpetatakse või kui osanikule antakse usaldusosaniku seisund käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, vastutab pärijast osanik selle hetkeni tekkinud ühingu kohustuste eest oma pärandiosa ulatuses.“.

§ 107

§ 107 (Osaniku lahkumine täisühingust): eelmises redaktsioonis oli „Kui pärijast osanik lahkub või arvatakse välja ühingust või kui ühing lõpetatakse või kui osanikule antakse usaldusosaniku seisund käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, vastutab pärijast osanik selle hetkeni tekkinud ühingu kohustuste eest oma pärandiosa ulatuses.“. Uues redaktsioonis on „Osanik võib lahkuda täisühingust majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.“.

§ 108

§ 108 (Osaniku väljaarvamine teiste osanike nõudel): eelmises redaktsioonis oli „Osanik võib lahkuda täisühingust majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.“. Uues redaktsioonis on „Kui ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 105 sätestatud alused täisühingu lõpetamiseks, võib kohus teiste osanike nõudel otsustada neid asjaolusid põhjustanud osaniku ühingust väljaarvamise.“.

§ 109

§ 109 (Osaniku väljaarvamine võlausaldaja nõudel): eelmises redaktsioonis oli „Kui ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 105 sätestatud alused täisühingu lõpetamiseks, võib kohus teiste osanike nõudel otsustada neid asjaolusid põhjustanud osaniku ühingust väljaarvamise.“. Uues redaktsioonis on „Kui osaniku võlausaldaja nõude rahuldamiseks on edutult toimunud täitmine osaniku varast, võib osaniku võlausaldaja kuue kuu jooksul, alates täitmise ebaõnnestumisest nõuda, et kohus arvaks osaniku täisühingust välja ning et tema nõue rahuldataks väljamakstava hüvituse arvel“.

§ 110

§ 110 (Ülevõtmine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osaniku võlausaldaja nõude rahuldamiseks on edutult toimunud täitmine osaniku varast, võib osaniku võlausaldaja kuue kuu jooksul, alates täitmise ebaõnnestumisest nõuda, et kohus arvaks osaniku täisühingust välja ning et tema nõue rahuldataks väljamakstava hüvituse arvel“. Uues redaktsioonis on „Kui täisühingul on kaks osanikku ja üks neist on ühingust lahkunud või välja arvatud käesoleva seadustiku §-de 107 - 109 alusel, võib kohus teise osaniku nõudel otsustada, et see osanik jätkab täisühingu õigusjärglasena tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ja ühing lõpetatakse likvideerimiseta.“.

§ 111

§ 111 lg 1 (Hüvitus): eelmises redaktsioonis oli „Kui täisühingul on kaks osanikku ja üks neist on ühingust lahkunud või välja arvatud käesoleva seadustiku §-de 107 - 109 alusel, võib kohus teise osaniku nõudel otsustada, et see osanik jätkab täisühingu õigusjärglasena tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ja ühing lõpetatakse likvideerimiseta.“. Uues redaktsioonis on „Osaniku lahkumisel või väljaarvamisel täisühingust makstakse talle hüvitusena see osa ühingu varast, mida ta oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise teistsuguse korra.“.
§ 111 lg 2 (Hüvitus): eelmises redaktsioonis oli „Osaniku lahkumisel või väljaarvamisel täisühingust makstakse talle hüvitusena see osa ühingu varast, mida ta oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise teistsuguse korra.“. Uues redaktsioonis on „Hüvitus makstakse välja hiljemalt kuue kuu möödudes, arvates osaniku lahkumisest või väljaarvamisest, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Hüvitus makstakse välja koos intressiga seaduses sätestatud suuruses.“.

§ 112

§ 112 (Täisühingu lõpetamise ja osaniku väljaarvamise kande tegemine): eelmises redaktsioonis oli „Hüvitus makstakse välja hiljemalt kuue kuu möödudes, arvates osaniku lahkumisest või väljaarvamisest, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Hüvitus makstakse välja koos intressiga seaduses sätestatud suuruses.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu lõpetamise kande tegemiseks äriregistrisse esitavad osanikud ühise avalduse. Osaniku väljaarvamise kanne tehakse kohtuotsuse alusel.“.
§ 112 lg 1 (Pankrotiavalduse esitamise kohustus): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu lõpetamise kande tegemiseks äriregistrisse esitavad osanikud ühise avalduse. Osaniku väljaarvamise kanne tehakse kohtuotsuse alusel.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad täisühingu seaduslikud esindajad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel täisühingu maksejõuetuse ilmnemisest, esitama täisühingu pankrotiavalduse.“.
§ 112 lg 2 (Pankrotiavalduse esitamise kohustus): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad täisühingu seaduslikud esindajad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel täisühingu maksejõuetuse ilmnemisest, esitama täisühingu pankrotiavalduse.“. Uues redaktsioonis on „Maksejõuetuse ilmnemisel ei või täisühingu arvel enam teha muid kui asjaoludele vastavaid hädavajalikke makseid.“.
§ 112 lg 3 (Pankrotiavalduse esitamise kohustus): eelmises redaktsioonis oli „Maksejõuetuse ilmnemisel ei või täisühingu arvel enam teha muid kui asjaoludele vastavaid hädavajalikke makseid.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatud kohustuse rikkumise korral vastutavad avalduse esitamiseks kohustatud isikud rikkumisega tekitatud kahju eest solidaarselt. Avalduse esitamiseks kohustatud isikud on kohustatud hüvitama täisühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist täisühingu tehtud maksed, välja arvatud juhul, kui maksete tegemine vaadeldavas olukorras oli kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates kohustuse rikkumisest“.

§ 113

§ 113 (Likvideerimise alus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatud kohustuse rikkumise korral vastutavad avalduse esitamiseks kohustatud isikud rikkumisega tekitatud kahju eest solidaarselt. Avalduse esitamiseks kohustatud isikud on kohustatud hüvitama täisühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist täisühingu tehtud maksed, välja arvatud juhul, kui maksete tegemine vaadeldavas olukorras oli kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates kohustuse rikkumisest“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“.

§ 114

§ 114 lg 1 (Likvideerijate määramine): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu likvideerijateks on osanikud, kui ühingulepingu või osanike otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija.“.
§ 114 lg 2 (Likvideerijate määramine): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu likvideerijateks on osanikud, kui ühingulepingu või osanike otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija.“. Uues redaktsioonis on „Osanike kokkuleppel võib likvideerijaks määrata kolmanda isiku. Osaniku nõudel võib kohus mõjuval põhjusel määrata likvideerijaks isiku, kes ei ole osanik.“.
§ 114 lg 3 (Likvideerijate määramine): eelmises redaktsioonis oli „Osanike kokkuleppel võib likvideerijaks määrata kolmanda isiku. Osaniku nõudel võib kohus mõjuval põhjusel määrata likvideerijaks isiku, kes ei ole osanik.“. Uues redaktsioonis on „Osaniku pankroti korral osaleb likvideerimises osaniku asemel pankrotihaldur.“.
§ 114 lg 4 (Likvideerijate määramine): eelmises redaktsioonis oli „Osaniku pankroti korral osaleb likvideerimises osaniku asemel pankrotihaldur.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 114 lg 5 (Likvideerijate määramine): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Osanikud määravad likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Kui osanikud ei jõua tasustamise korras ja tasu suuruses kokkuleppele, võib nõuda nende määramist kohtu poolt.“.

§ 115

§ 115 lg 1 (Likvideerijate tagasikutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Osanikud määravad likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Kui osanikud ei jõua tasustamise korras ja tasu suuruses kokkuleppele, võib nõuda nende määramist kohtu poolt.“. Uues redaktsioonis on „Osanikud võivad likvideerija tagasi kutsuda, kui selle poolt on hääletanud kõik osanikud.“.
§ 115 lg 2 (Likvideerijate tagasikutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Osanikud võivad likvideerija tagasi kutsuda, kui selle poolt on hääletanud kõik osanikud.“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib osaniku või muu huvitatud isiku nõudel likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda.“.

§ 116

§ 116 lg 1 (Likvideerija kanne): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib osaniku või muu huvitatud isiku nõudel likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda.“. Uues redaktsioonis on „Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitavad ühise avalduse osanikud. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev otsus. Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija.“.
§ 116 lg 2 (Likvideerija kanne): eelmises redaktsioonis oli „Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitavad ühise avalduse osanikud. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev otsus. Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerija määramine või tagasikutsumine kohtuotsuse alusel kantakse äriregistrisse registripidaja poolt kohtuotsuse alusel.“.
§ 116 lg 3 (Likvideerija kanne): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerija määramine või tagasikutsumine kohtuotsuse alusel kantakse äriregistrisse registripidaja poolt kohtuotsuse alusel.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid“.

§ 117

§ 117 lg 1 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijad lõpetavad täisühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad ühingu vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.“.
§ 117 lg 2 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijad lõpetavad täisühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad ühingu vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijatel on õigus teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud täisühingu likvideerimiseks.“.
§ 117 lg 3 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijatel on õigus teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud täisühingu likvideerimiseks.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijad esindavad täisühingut.“.
§ 117 lg 4 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijad esindavad täisühingut.“. Uues redaktsioonis on „Kui täisühingul on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada täisühingut ainult ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut endi hulgast teatud tehingu tegemiseks või teatud liiki tegevuseks.“.
§ 117 lg 4 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Kui täisühingul on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada täisühingut ainult ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut endi hulgast teatud tehingu tegemiseks või teatud liiki tegevuseks.“. Uues redaktsioonis on „Ühingulepinguga või osanike otsusega või kohtulahendiga võib ette näha, et likvideerijad või osa neist võivad esindada täisühingut eraldi. Kolmandate isikute suhtes kehtib ainuesindus üksnes juhul, kui see on kantud äriregistrisse.“.
§ 117 lg 5 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Ühingulepinguga või osanike otsusega või kohtulahendiga võib ette näha, et likvideerijad või osa neist võivad esindada täisühingut eraldi. Kolmandate isikute suhtes kehtib ainuesindus üksnes juhul, kui see on kantud äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijate volituste piiramine on kolmanda isiku suhtes kehtetu.“.
§ 117 lg 6 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijate volituste piiramine on kolmanda isiku suhtes kehtetu.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerimismenetluses peab täisühingu ärinimele lisama märkuse "likvideerimisel"“.

§ 118

§ 118 lg 1 (Raamatupidamine likvideerimise ajal): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerimismenetluses peab täisühingu ärinimele lisama märkuse "likvideerimisel"“. Uues redaktsioonis on „Likvideeritav täisühing peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“.
§ 118 lg 2 (Raamatupidamine likvideerimise ajal): eelmises redaktsioonis oli „Likvideeritav täisühing peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid.“.
§ 118 lg 3 (Raamatupidamine likvideerimise ajal): eelmises redaktsioonis oli „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid.“. Uues redaktsioonis on „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb täisühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande täisühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga.“.
§ 118 lg 4 (Raamatupidamine likvideerimise ajal): eelmises redaktsioonis oli „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb täisühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande täisühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga.“. Uues redaktsioonis on „Osanikud kinnitavad likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.“.
§ 118 lg 5 (Raamatupidamine likvideerimise ajal): eelmises redaktsioonis oli „Osanikud kinnitavad likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.“. Uues redaktsioonis on „Kui likvideerimine on lõpule viidud, koostavad likvideerijad lõppbilansi“.

§ 119

§ 119 (Täisühingu vara jaotamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui likvideerimine on lõpule viidud, koostavad likvideerijad lõppbilansi“. Uues redaktsioonis on „Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotavad likvideerijad osanike vahel vastavalt osanike sissemaksetele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“.

§ 120

§ 120 lg 1 (Osanike vastutus täisühingu likvideerimisel): eelmises redaktsioonis oli „Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotavad likvideerijad osanike vahel vastavalt osanike sissemaksetele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Kui täisühingu varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, vastutavad osanikud ühingu kohustuste eest võrdeliselt oma sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 120 lg 2 (Osanike vastutus täisühingu likvideerimisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui täisühingu varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, vastutavad osanikud ühingu kohustuste eest võrdeliselt oma sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Kui osanikult ei ole võimalik tema poolt käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksmisele kuuluvat osa sisse nõuda, katavad teised osanikud puudujääva võlaosa võrdeliselt oma sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Osanik, kelle võlaosa tasusid teised osanikud, peab neile nimetatud võlaosa hüvitama.“.
§ 120 lg 3 (Osanike vastutus täisühingu likvideerimisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui osanikult ei ole võimalik tema poolt käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksmisele kuuluvat osa sisse nõuda, katavad teised osanikud puudujääva võlaosa võrdeliselt oma sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Osanik, kelle võlaosa tasusid teised osanikud, peab neile nimetatud võlaosa hüvitama.“. Uues redaktsioonis on „Kui ka käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud korras ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, peavad likvideerijad esitama täisühingu pankrotiavalduse.“.
§ 120 lg 4 (Osanike vastutus täisühingu likvideerimisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui ka käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud korras ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, peavad likvideerijad esitama täisühingu pankrotiavalduse.“. Uues redaktsioonis on „Võlausaldaja õigusele nõuda oma nõude rahuldamist kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 101 sätestatut.“.

§ 121

§ 121 (Osanikevahelised suhted ja suhted kolmandate isikutega): eelmises redaktsioonis oli „Võlausaldaja õigusele nõuda oma nõude rahuldamist kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 101 sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerimise ajal kohaldatakse osanikevahelistele suhetele ning suhetele täisühingu ja kolmandate isikute vahel käesoleva seadustiku §-des 85 - 102 sätestatut. Kui osaniku võlausaldaja nõude rahuldamiseks on edutult toimunud täitmine osaniku varast, võib osaniku võlausaldaja nõuda, et kohus arvaks osaniku täisühingust välja ning et tema nõue rahuldataks väljamakstava hüvituse arvel, kui likvideerimise kohta sätestatust ei tulene teisiti.“.

§ 122

§ 122 lg 1 (Äriregistrist kustutamine ja dokumentide hoidmine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerimise ajal kohaldatakse osanikevahelistele suhetele ning suhetele täisühingu ja kolmandate isikute vahel käesoleva seadustiku §-des 85 - 102 sätestatut. Kui osaniku võlausaldaja nõude rahuldamiseks on edutult toimunud täitmine osaniku varast, võib osaniku võlausaldaja nõuda, et kohus arvaks osaniku täisühingust välja ning et tema nõue rahuldataks väljamakstava hüvituse arvel, kui likvideerimise kohta sätestatust ei tulene teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Pärast likvideerimise lõpuleviimist esitavad likvideerijad äriregistrile avalduse täisühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss.“.
§ 122 lg 2 (Äriregistrist kustutamine ja dokumentide hoidmine): eelmises redaktsioonis oli „Pärast likvideerimise lõpuleviimist esitavad likvideerijad äriregistrile avalduse täisühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss.“. Uues redaktsioonis on „Täisühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule ühele likvideerijale või osanike otsusel usaldusväärsele kolmandale isikule või arhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle kohus.“.
§ 122 lg 3 (Äriregistrist kustutamine ja dokumentide hoidmine): eelmises redaktsioonis oli „Täisühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule ühele likvideerijale või osanike otsusel usaldusväärsele kolmandale isikule või arhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle kohus.“. Uues redaktsioonis on „Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avaldusel, kohtu poolt määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja muutumisel teatab üleandja sellest enne üleandmist registripidajale uute andmete registrisse kandmiseks.“.
§ 122 lg 4 (Äriregistrist kustutamine ja dokumentide hoidmine): eelmises redaktsioonis oli „Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avaldusel, kohtu poolt määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja muutumisel teatab üleandja sellest enne üleandmist registripidajale uute andmete registrisse kandmiseks.“. Uues redaktsioonis on „Osanikel ja nende pärijatel on õigus hoiuleantud dokumentidega tutvuda ja neid kasutada. Kolmandad isikud võivad dokumentidega tutvuda ainult siis, kui neil on selleks õigustatud huvi.“.
§ 122 lg 5 (Äriregistrist kustutamine ja dokumentide hoidmine): eelmises redaktsioonis oli „Osanikel ja nende pärijatel on õigus hoiuleantud dokumentidega tutvuda ja neid kasutada. Kolmandad isikud võivad dokumentidega tutvuda ainult siis, kui neil on selleks õigustatud huvi.“. Uues redaktsioonis on „Täisühing on vastutav oma tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Täisühingu likvideerimisel võib tema säilitamisele kuuluvad dokumendid kokkuleppel arhiiviga üle anda arhiivi. Dokumentide üleandmisel arhiivi läheb vastutus nende säilimise eest arhiivile.“.

§ 123

§ 123 lg 1 (Vara jagamine likvideerimismenetluseta): eelmises redaktsioonis oli „Täisühing on vastutav oma tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Täisühingu likvideerimisel võib tema säilitamisele kuuluvad dokumendid kokkuleppel arhiiviga üle anda arhiivi. Dokumentide üleandmisel arhiivi läheb vastutus nende säilimise eest arhiivile.“. Uues redaktsioonis on „Kui osanikud otsustavad täisühingu lõpetamise likvideerimismenetluseta, rahuldatakse kolmanda isiku nõuded ühingu likvideerimise sätete kohaselt. Likvideerimismenetluseta lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks peab otsuse poolt olema antud üle 3/4 osanike häältest, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 123 lg 2 (Vara jagamine likvideerimismenetluseta): eelmises redaktsioonis oli „Kui osanikud otsustavad täisühingu lõpetamise likvideerimismenetluseta, rahuldatakse kolmanda isiku nõuded ühingu likvideerimise sätete kohaselt. Likvideerimismenetluseta lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks peab otsuse poolt olema antud üle 3/4 osanike häältest, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Kui täisühing lõpeb osaniku väljaarvamise tõttu osaniku võlausaldaja nõudel (§ 109), võib täisühingu lõpetada likvideerimiseta üksnes osaniku väljaarvamist taotlenud võlausaldaja nõusolekul“.

§ 124

§ 124 (Osaniku vastu esitatavad nõuded): eelmises redaktsioonis oli „Kui täisühing lõpeb osaniku väljaarvamise tõttu osaniku võlausaldaja nõudel (§ 109), võib täisühingu lõpetada likvideerimiseta üksnes osaniku väljaarvamist taotlenud võlausaldaja nõusolekul“. Uues redaktsioonis on „Kui ühing lõpeb, vastutab osanik solidaarselt teiste osanikega täisühingu kohustuste eest viie aasta jooksul ühingu lõppemisest. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes.“.

§ 125

§ 125 lg 1 (Usaldusühingu mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühing lõpeb, vastutab osanik solidaarselt teiste osanikega täisühingu kohustuste eest viie aasta jooksul ühingu lõppemisest. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes.“. Uues redaktsioonis on „Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.“.
§ 125 lg 2 (Usaldusühingu mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.“. Uues redaktsioonis on „Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui käesoleva seadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti.“.
§ 125 lg 3 (Usaldusühingu mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui käesoleva seadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit.“.

§ 126

§ 126 (Osanik): eelmises redaktsioonis oli „Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit.“. Uues redaktsioonis on „Täis- ja usaldusosanikule kohaldatakse täisühingu osaniku kohta käivaid sätteid, kui käesoleva seadustiku V osas ei ole sätestatud teisiti.“.

§ 127

§ 127 lg 1 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Täis- ja usaldusosanikule kohaldatakse täisühingu osaniku kohta käivaid sätteid, kui käesoleva seadustiku V osas ei ole sätestatud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmise avalduses märgitakse lisaks käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule usaldusosaniku sissemakse suurus, mis kantakse äriregistrisse.“.
§ 127 lg 2 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmise avalduses märgitakse lisaks käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule usaldusosaniku sissemakse suurus, mis kantakse äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.

§ 128

§ 128 lg 1 (Juhtimine): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida (§ 88), kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 128 lg 2 (Juhtimine): eelmises redaktsioonis oli „Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida (§ 88), kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik.“.

§ 129

§ 129 (Konkurentsikeeld): eelmises redaktsioonis oli „Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik.“. Uues redaktsioonis on „Usaldusosanikule kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 95 ja 96 sätestatut ainult siis, kui talle on ühingulepinguga antud õigus usaldusühingut juhtida.“.

§ 130

§ 130 (Usaldusosaniku õigus teabele): eelmises redaktsioonis oli „Usaldusosanikule kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 95 ja 96 sätestatut ainult siis, kui talle on ühingulepinguga antud õigus usaldusühingut juhtida.“. Uues redaktsioonis on „Usaldusosanikele kuuluvad käesoleva seadustiku §-s 94 nimetatud õigused.“.

§ 131

§ 131 lg 1 (Usaldusühingu esindamine): eelmises redaktsioonis oli „Usaldusosanikele kuuluvad käesoleva seadustiku §-s 94 nimetatud õigused.“. Uues redaktsioonis on „Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosaniku esindusõigusele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 98 3. lõikes sätestatut.“.
§ 131 lg 2 (Usaldusühingu esindamine): eelmises redaktsioonis oli „Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosaniku esindusõigusele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 98 3. lõikes sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Usaldusosanikule antud õigus esindada usaldusühingut tuleb kanda äriregistrisse.“.

§ 132

§ 132 lg 1 (Usaldusosaniku vastutuse ulatus): eelmises redaktsioonis oli „Usaldusosanikule antud õigus esindada usaldusühingut tuleb kanda äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Sissemakse täielikult tasunud usaldusosanik ei vastuta usaldusühingu kohustuste eest. Kui usaldusosanik ei ole tasunud sissemakset täielikult, vastutab ta usaldusühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses.“.
§ 132 lg 2 (Usaldusosaniku vastutuse ulatus): eelmises redaktsioonis oli „Sissemakse täielikult tasunud usaldusosanik ei vastuta usaldusühingu kohustuste eest. Kui usaldusosanik ei ole tasunud sissemakset täielikult, vastutab ta usaldusühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses.“. Uues redaktsioonis on „Kui usaldusosanikule tagastatakse sissemakse, järgimata käesoleva seadustiku §-s 133 sätestatut, vastutab ta usaldusühingu kohustuste eest tagastatud sissemakse ulatuses.“.
§ 132 lg 3 (Usaldusosaniku vastutuse ulatus): eelmises redaktsioonis oli „Kui usaldusosanikule tagastatakse sissemakse, järgimata käesoleva seadustiku §-s 133 sätestatut, vastutab ta usaldusühingu kohustuste eest tagastatud sissemakse ulatuses.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui usaldusosanikule makstakse tema kasumiosa välja enne, kui talle langev kahjumiosa ja sissemakse on kaetud.“.
§ 132 lg 4 (Usaldusosaniku vastutuse ulatus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui usaldusosanikule makstakse tema kasumiosa välja enne, kui talle langev kahjumiosa ja sissemakse on kaetud.“. Uues redaktsioonis on „Käesolevas paragrahvis sätestatuga vastuolus olev kokkulepe, samuti kokkulepe, millega usaldusosanik vabastatakse sissemakse tasumisest, ei kehti kolmanda isiku suhtes.“.

§ 133

§ 133 lg 1 (Sissemakse vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesolevas paragrahvis sätestatuga vastuolus olev kokkulepe, samuti kokkulepe, millega usaldusosanik vabastatakse sissemakse tasumisest, ei kehti kolmanda isiku suhtes.“. Uues redaktsioonis on „Usaldusosaniku sissemakse vähendamine on kolmanda isiku suhtes kehtiv äriregistrisse kandmisest.“.
§ 133 lg 2 (Sissemakse vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Usaldusosaniku sissemakse vähendamine on kolmanda isiku suhtes kehtiv äriregistrisse kandmisest.“. Uues redaktsioonis on „Sissemakse vähendamine ei kehti võlausaldaja suhtes, kelle nõue usaldusühingu vastu tekkis enne sissemakse vähendamise äriregistrisse kandmist.“.

§ 134

§ 134 lg 1 (Ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Sissemakse vähendamine ei kehti võlausaldaja suhtes, kelle nõue usaldusühingu vastu tekkis enne sissemakse vähendamise äriregistrisse kandmist.“. Uues redaktsioonis on „Kui täisühingusse astub usaldusosanik, samuti käesoleva seadustiku § 106 3. lõikes sätestatud juhul, loetakse täisühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks usaldusühinguks. Kui usaldusühingust lahkuvad või arvatakse välja kõik usaldusosanikud ja alles jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks täisühinguks.“.
§ 134 lg 2 (Ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui täisühingusse astub usaldusosanik, samuti käesoleva seadustiku § 106 3. lõikes sätestatud juhul, loetakse täisühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks usaldusühinguks. Kui usaldusühingust lahkuvad või arvatakse välja kõik usaldusosanikud ja alles jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks täisühinguks.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamise kannab äriregistrisse registripidaja omal initsiatiivil või ühingu avalduse alusel.“.

§ 135

§ 135 lg 1 (Osaühingu mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamise kannab äriregistrisse registripidaja omal initsiatiivil või ühingu avalduse alusel.“. Uues redaktsioonis on „Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.“.
§ 135 lg 2 (Osaühingu mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.“. Uues redaktsioonis on „Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest.“.
§ 135 lg 3 (Osaühingu mõiste): eelmises redaktsioonis oli „Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest.“. Uues redaktsioonis on „Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.“.

§ 136

§ 136 (Osakapitali suurus): eelmises redaktsioonis oli „Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.“. Uues redaktsioonis on „Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.“.

§ 137

§ 137 lg 1 (Asutaja): eelmises redaktsioonis oli „Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.“. Uues redaktsioonis on „Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.“.
§ 137 lg 2 (Asutaja): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.“. Uues redaktsioonis on „Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.“.

§ 138

§ 138 lg 1 (Asutamisleping): eelmises redaktsioonis oli „Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.“. Uues redaktsioonis on „Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.“.
§ 138 lg 2 (Asutamisleping): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Asutamislepingus märgitakse:“.
§ 138 lg 1 (Asutamisleping): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 138 lg 2 (Asutamisleping): eelmises redaktsioonis oli „Asutamislepingus märgitakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 138 lg 3 (Asutamisleping): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu põhikirja.“.
§ 138 lg 4 (Asutamisleping): eelmises redaktsioonis oli „Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu põhikirja.“. Uues redaktsioonis on „Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub §-s 175 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist.“.
§ 138 lg 5 (Asutamisleping): eelmises redaktsioonis oli „Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub §-s 175 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist.“. Uues redaktsioonis on „Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus.“.
§ 138 lg 5 (Asutamisleping): eelmises redaktsioonis oli „Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 139

§ 139 lg 1 (Põhikiri): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osaühingu põhikirjas märgitakse:“.
§ 139 lg 1 (Põhikiri): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingu põhikirjas märgitakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 139 lg 2 (Põhikiri): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.“.
§ 139 lg 3 (Põhikiri): eelmises redaktsioonis oli „Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt ühingut esindama õigustatud juhatuse liikmed.“.
§ 139 lg 1 (Kiirmenetluses kasutatav põhikiri): eelmises redaktsioonis oli „Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt ühingut esindama õigustatud juhatuse liikmed.“. Uues redaktsioonis on „Kiirmenetluses kasutatava osaühingu põhikirja ning selle valikandmed kehtestab justiitsminister määrusega .“.
§ 139 lg 2 (Kiirmenetluses kasutatav põhikiri): eelmises redaktsioonis oli „Kiirmenetluses kasutatava osaühingu põhikirja ning selle valikandmed kehtestab justiitsminister määrusega .“. Uues redaktsioonis on „Kiirmenetluses kasutatavas põhikirjas tuleb sätestada vähemalt käesoleva seadustiku § 139 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud andmed. Osakapital näidatakse kindla suurusena. Osaühing ei saa kiirmenetluses kasutatavasse põhikirja ise täiendavaid sätteid lisada.“.
§ 139 lg 3 (Kiirmenetluses kasutatav põhikiri): eelmises redaktsioonis oli „Kiirmenetluses kasutatavas põhikirjas tuleb sätestada vähemalt käesoleva seadustiku § 139 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud andmed. Osakapital näidatakse kindla suurusena. Osaühing ei saa kiirmenetluses kasutatavasse põhikirja ise täiendavaid sätteid lisada.“. Uues redaktsioonis on „Kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatud põhikirja.“.
§ 139 lg 4 (Kiirmenetluses kasutatav põhikiri): eelmises redaktsioonis oli „Kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatud põhikirja.“. Uues redaktsioonis on „Kiirmenetluseks kasutatava põhikirja digitaalallkirjastavad kõik asutajad, näidates ühtlasi igaühe osa nimiväärtuse.“.
§ 139 lg 5 (Kiirmenetluses kasutatav põhikiri): eelmises redaktsioonis oli „Kiirmenetluseks kasutatava põhikirja digitaalallkirjastavad kõik asutajad, näidates ühtlasi igaühe osa nimiväärtuse.“. Uues redaktsioonis on „Kiirmenetluseks kasutatavat põhikirja ei saa kasutada erinõuetega tegevusalal tegutsev osaühing, mille puhul seadus nõuab põhikirjas lisaks käesolevas seadustikus sätestatule täiendavate andmete näitamist.“.
§ 139 lg 6 (Kiirmenetluses kasutatav põhikiri): eelmises redaktsioonis oli „Kiirmenetluseks kasutatavat põhikirja ei saa kasutada erinõuetega tegevusalal tegutsev osaühing, mille puhul seadus nõuab põhikirjas lisaks käesolevas seadustikus sätestatule täiendavate andmete näitamist.“. Uues redaktsioonis on „Muus osas rakendatakse kiirmenetluseks kasutatava osaühingu põhikirja suhtes käesolevas seadustikus üldiselt osaühingu põhikirja kohta sätestatut“.

§ 140

§ 140 lg 1 (Osa eest tasumine): eelmises redaktsioonis oli „Muus osas rakendatakse kiirmenetluseks kasutatava osaühingu põhikirja suhtes käesolevas seadustikus üldiselt osaühingu põhikirja kohta sätestatut“. Uues redaktsioonis on „Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist.“.
§ 140 lg 2 (Osa eest tasumine): eelmises redaktsioonis oli „Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist.“. Uues redaktsioonis on „Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Tasumisega viivitamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 156 sätestatut.“.
§ 140 lg 3 (Osa eest tasumine): eelmises redaktsioonis oli „Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Tasumisega viivitamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 156 sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu.“.

§ 141

§ 141 (Rahalise sissemakse tasumine): eelmises redaktsioonis oli „Osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu.“. Uues redaktsioonis on „Asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma rahalised sissemaksed.“.

§ 142

§ 142 lg 1 (Mitterahaline sissemakse): eelmises redaktsioonis oli „Asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma rahalised sissemaksed.“. Uues redaktsioonis on „Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet.“.
§ 142 lg 2 (Mitterahaline sissemakse): eelmises redaktsioonis oli „Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet.“. Uues redaktsioonis on „Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus osaühingu asutamisel.“.
§ 142 lg 3 (Mitterahaline sissemakse): eelmises redaktsioonis oli „Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus osaühingu asutamisel.“. Uues redaktsioonis on „Osanik peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele.“.
§ 142 lg 4 (Mitterahaline sissemakse): eelmises redaktsioonis oli „Osanik peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele.“. Uues redaktsioonis on „Kui mitterahalise sissemakse väärtus on osaühingu või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtusest, võib osaühing nõuda osanikult sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest väiksem. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates osaühingu või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest“.

§ 143

§ 143 lg 1 (Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui mitterahalise sissemakse väärtus on osaühingu või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtusest, võib osaühing nõuda osanikult sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest väiksem. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates osaühingu või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest“. Uues redaktsioonis on „Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.“.
§ 143 lg 2 (Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.“. Uues redaktsioonis on „Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus.“.
§ 143 lg 3 (Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus.“. Uues redaktsioonis on „Kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor, kes esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 142 nimetatud nõuetele.“.
§ 143 lg 3 (Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor, kes esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 142 nimetatud nõuetele.“. Uues redaktsioonis on „Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud osa nimiväärtusele ja ülekursile.“.
§ 143 lg 4 (Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud osa nimiväärtusele ja ülekursile.“. Uues redaktsioonis on „Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt.“.
§ 143 lg 5 (Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt.“. Uues redaktsioonis on „Kahe aasta jooksul osaühingu äriregistrisse kandmisest võib osaühing osanikult või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavalt isikult lepingu alusel omandada vara, mille väärtus ületab 1/10 osakapitalist, ainult osanike otsusel.“.
§ 143 lg 6 (Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Kahe aasta jooksul osaühingu äriregistrisse kandmisest võib osaühing osanikult või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavalt isikult lepingu alusel omandada vara, mille väärtus ületab 1/10 osakapitalist, ainult osanike otsusel.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud vara tuleb hinnata käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Vara hindamisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 143 1“.
§ 143 lg 7 (Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud vara tuleb hinnata käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Vara hindamisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 143 1“. Uues redaktsioonis on „Juhatus peab viivitamata pärast käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud vara hindamist esitama äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud juhtudel tuleb eelmises lauses nimetatud dokumendid ning audiitori poolt allakirjutatud arvamus vara hindamise kohta esitada äriregistrile viivitamata pärast vara hindamise kontrollimist audiitori poolt.“.
§ 143 lg 1 (Väärtpaberid mitterahalise sissemakse esemena): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus peab viivitamata pärast käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud vara hindamist esitama äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud juhtudel tuleb eelmises lauses nimetatud dokumendid ning audiitori poolt allakirjutatud arvamus vara hindamise kohta esitada äriregistrile viivitamata pärast vara hindamise kontrollimist audiitori poolt.“. Uues redaktsioonis on „Kui mitterahalise sissemakse esemeks on väärtpaberituru seaduse § 2 1. lõikes nimetatud väärtpaberid, mis on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturule väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud investeerimisfondi osakud ja tuletislepingud, ei pea audiitor kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist, kui mitterahalise sissemakse esemeks olevaid väärtpabereid hinnatakse kaalutud keskmise hinna alusel, millega on nendega kaubeldud ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul kolme kuu jooksul enne mitterahalise sissemakse tegemise kuupäeva.“.
§ 143 lg 2 (Väärtpaberid mitterahalise sissemakse esemena): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Kui mitterahaline sissemakse tehakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud viisil, peab juhatus avaldama ühe kuu jooksul pärast mitterahalise sissemakse tegemist ja enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist sellise mitterahalise sissemakse tegemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldamise asemel võib teate esitada äriregistrile koos osaühingu äriregistrisse kandmise avaldusega ühe kuu jooksul pärast mitterahalise sissemakse tegemist. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:“.
§ 143 lg 1 (Väärtpaberid mitterahalise sissemakse esemena): eelmises redaktsioonis oli „Kui mitterahalise sissemakse esemeks on väärtpaberituru seaduse § 2 1. lõikes nimetatud väärtpaberid, mis on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturule väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud investeerimisfondi osakud ja tuletislepingud, ei pea audiitor kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist, kui mitterahalise sissemakse esemeks olevaid väärtpabereid hinnatakse kaalutud keskmise hinna alusel, millega on nendega kaubeldud ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul kolme kuu jooksul enne mitterahalise sissemakse tegemise kuupäeva.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 143 lg 2 (Väärtpaberid mitterahalise sissemakse esemena): eelmises redaktsioonis oli „Kui mitterahaline sissemakse tehakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud viisil, peab juhatus avaldama ühe kuu jooksul pärast mitterahalise sissemakse tegemist ja enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist sellise mitterahalise sissemakse tegemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldamise asemel võib teate esitada äriregistrile koos osaühingu äriregistrisse kandmise avaldusega ühe kuu jooksul pärast mitterahalise sissemakse tegemist. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 143 lg 3 (Väärtpaberid mitterahalise sissemakse esemena): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osakapitali suurendamise korral tuleb käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teade esitada äriregistrile.“.
§ 143 lg 4 (Väärtpaberid mitterahalise sissemakse esemena): eelmises redaktsioonis oli „Osakapitali suurendamise korral tuleb käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teade esitada äriregistrile.“. Uues redaktsioonis on „Kui käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes nimetatud teade ei ole nõuetekohaselt esitatud või avaldatud, tuleb mitterahalise sissemakse väärtust hinnata käesoleva seadustiku §-s 143 sätestatud korras.“.
§ 143 lg 5 (Väärtpaberid mitterahalise sissemakse esemena): eelmises redaktsioonis oli „Kui käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes nimetatud teade ei ole nõuetekohaselt esitatud või avaldatud, tuleb mitterahalise sissemakse väärtust hinnata käesoleva seadustiku §-s 143 sätestatud korras.“. Uues redaktsioonis on „Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hinda on mõjutanud erakorralised asjaolud, mis muudaksid oluliselt väärtpaberite väärtust sissemakse tegemise kuupäeval, peab juhatus läbi viima väärtpaberite hindamise, millele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 143“.
§ 143 lg 5 (Väärtpaberid mitterahalise sissemakse esemena): eelmises redaktsioonis oli „Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hinda on mõjutanud erakorralised asjaolud, mis muudaksid oluliselt väärtpaberite väärtust sissemakse tegemise kuupäeval, peab juhatus läbi viima väärtpaberite hindamise, millele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 143“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 144

§ 144 lg 1 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osaühingu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse, milles näidatakse ära käesoleva seadustiku §-s 145 nimetatud andmed ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse:“.
§ 144 lg 1 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse, milles näidatakse ära käesoleva seadustiku §-s 145 nimetatud andmed ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 144 lg 2 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Mitterahalise sissemakse üleandmist osaühingule tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud.“.
§ 144 lg 3 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Mitterahalise sissemakse üleandmist osaühingule tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige, kes peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Kiirmenetluses asutamise korral kinnitab juhatuse liige õigust seaduse kohaselt juhatuse liikmeks olla ka osaühingu äriregistrisse kandmise avalduses. Kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik ühingut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed“.
§ 144 lg 3 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik ühingut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 144 lg 4 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla ka see juhatuse liige. Ta peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Kiirmenetluses asutamisel kinnitab juhatuse liige õigust seaduse kohaselt juhatuse liikmeks olla ka osaühingu äriregistrisse kandmise avalduses“. Uues redaktsioonis on „Osaühingut ei kanta äriregistrisse, kui äriregistrisse kandmise avaldus esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või käesoleva seadustiku § 520 1. lõikes nimetatud asutamisnumbri saamisest“.
§ 144 lg 4 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingut ei kanta äriregistrisse, kui äriregistrisse kandmise avaldus esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või käesoleva seadustiku § 520 1. lõikes nimetatud asutamisnumbri saamisest“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 145

§ 145 (Äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Äriregistrisse kantakse:“.
§ 145 (Äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 146

§ 146 lg 1 (Asutajate, juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus osaühingu asutamisel): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osaühingu asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt osaühingu asutamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete või asutamiskulude ebaõige hindamisega või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 1. lõikes nimetatud varaga sissemaksete tegemisega või muude kohustuste rikkumisega osaühingule tekkinud kahju eest, kui asutaja või juhatuse või nõukogu liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.“.
§ 146 lg 2 (Asutajate, juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus osaühingu asutamisel): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingu asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt osaühingu asutamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete või asutamiskulude ebaõige hindamisega või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 1. lõikes nimetatud varaga sissemaksete tegemisega või muude kohustuste rikkumisega osaühingule tekkinud kahju eest, kui asutaja või juhatuse või nõukogu liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud alusel vastutavad lisaks osanikele ka isikud, kelle arvel osaühing asutati. Isik ei vabane vastutusest, sõltumata asjaoludest teadmisest, kui asjaolusid teadis või pidi teadma tema arvel tegutsenud osanik.“.
§ 146 lg 3 (Asutajate, juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus osaühingu asutamisel): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud alusel vastutavad lisaks osanikele ka isikud, kelle arvel osaühing asutati. Isik ei vabane vastutusest, sõltumata asjaoludest teadmisest, kui asjaolusid teadis või pidi teadma tema arvel tegutsenud osanik.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib osaühingu võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti osaühingu pankrotimenetluses.“.
§ 146 lg 4 (Asutajate, juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus osaühingu asutamisel): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib osaühingu võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti osaühingu pankrotimenetluses.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel osaühingu äriregistrisse kandmisest, kahju tekkimise aluseks olnud teo hilisema toimepanemise korral alates teo toimepanemisest.“.

§ 147

§ 147 lg 1 (Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel osaühingu äriregistrisse kandmisest, kahju tekkimise aluseks olnud teo hilisema toimepanemise korral alates teo toimepanemisest.“. Uues redaktsioonis on „Enne osaühingu äriregistrisse kandmist asutatava osaühingu nimel tehtud tehingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.“.
§ 147 lg 2 (Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud): eelmises redaktsioonis oli „Enne osaühingu äriregistrisse kandmist asutatava osaühingu nimel tehtud tehingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle osaühingule osaühingu äriregistrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.“.
§ 147 lg 3 (Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle osaühingule osaühingu äriregistrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.“. Uues redaktsioonis on „Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle osaühingule, kui osanikud kiidavad selle tehingu oma otsusega heaks.“.
§ 147 lg 4 (Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud): eelmises redaktsioonis oli „Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle osaühingule, kui osanikud kiidavad selle tehingu oma otsusega heaks.“. Uues redaktsioonis on „Kui osaühingu varast ei jätku ühingu võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad ühingu võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt ühingu kohustuste eest ulatuses, milles ühingu vara vähenes enne ühingu äriregistrisse kandmist ühingule võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühingu äriregistrisse kandmisest.“.

§ 148

§ 148 lg 1 (Osa): eelmises redaktsioonis oli „Kui osaühingu varast ei jätku ühingu võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad ühingu võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt ühingu kohustuste eest ulatuses, milles ühingu vara vähenes enne ühingu äriregistrisse kandmist ühingule võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühingu äriregistrisse kandmisest.“. Uues redaktsioonis on „Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni.“.
§ 148 lg 2 (Osa): eelmises redaktsioonis oli „Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni.“. Uues redaktsioonis on „Kui osa nimiväärtus on suurem kui 100 krooni, peab see olema 100 krooni täiskordne.“.
§ 148 lg 3 (Osa): eelmises redaktsioonis oli „Kui osa nimiväärtus on suurem kui 100 krooni, peab see olema 100 krooni täiskordne.“. Uues redaktsioonis on „Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega.“.
§ 148 lg 4 (Osa): eelmises redaktsioonis oli „Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega.“. Uues redaktsioonis on „Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus.“.
§ 148 lg 5 (Osa): eelmises redaktsioonis oli „Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus.“. Uues redaktsioonis on „Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.“.
§ 148 lg 6 (Osa): eelmises redaktsioonis oli „Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.“. Uues redaktsioonis on „Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit.“.
§ 148 lg 7 (Osa): eelmises redaktsioonis oli „Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit.“. Uues redaktsioonis on „Osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.“.

§ 149

§ 149 lg 1 (Osa võõrandamine): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.“. Uues redaktsioonis on „Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule.“.
§ 149 lg 2 (Osa võõrandamine): eelmises redaktsioonis oli „Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule.“. Uues redaktsioonis on „Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.“.
§ 149 lg 3 (Osa võõrandamine): eelmises redaktsioonis oli „Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamiseks kolmandale isikule või osa osaliseks võõrandamiseks on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. Ilma osanike vajaliku nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Mõjuval põhjusel võib teistelt osanikelt nõuda osa võõrandamiseks nõusoleku andmist.“.
§ 149 lg 4 (Osa võõrandamine): eelmises redaktsioonis oli „Põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamiseks kolmandale isikule või osa osaliseks võõrandamiseks on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. Ilma osanike vajaliku nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Mõjuval põhjusel võib teistelt osanikelt nõuda osa võõrandamiseks nõusoleku andmist.“. Uues redaktsioonis on „Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Seda nõuet ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel“.

§ 150

§ 150 lg 1 (Võõrandamisest teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Seda nõuet ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel“. Uues redaktsioonis on „Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.“.
§ 150 lg 2 (Võõrandamisest teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.“. Uues redaktsioonis on „Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist“.
§ 150 lg 3 (Võõrandamisest teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad õigustoimingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist.“. Uues redaktsioonis on „Osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta.“.
§ 150 lg 4 (Võõrandamisest teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta.“. Uues redaktsioonis on „Osa võõrandamise tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta. Teade saadetakse ka siis, kui notar koostab osa ülemineku kohta pärimisõiguse tunnistuse või kui kohtutäitur võõrandab osa enampakkumisel.“.
§ 150 lg 5 (Võõrandamisest teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Osa võõrandamise tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta. Teade saadetakse ka siis, kui notar koostab osa ülemineku kohta pärimisõiguse tunnistuse või kui kohtutäitur võõrandab osa enampakkumisel.“. Uues redaktsioonis on „Kui osa võõrandamise tagajärjel jääb osaühingule üks osanik või kui lisaks ühele osanikule kuulub selle osaühingu osa ainult osaühingule endale, peab osaühingu juhatus esitama äriregistri pidajale vastavasisulise kirjaliku teadaande. Teadaandes tuleb ainuosaniku kohta ära näidata käesoleva seadustiku § 182 1. lõikes nimetatud andmed. Teadaannet säilitatakse äritoimikus.“.
§ 150 lg 6 (Võõrandamisest teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osa võõrandamise tagajärjel jääb osaühingule üks osanik või kui lisaks ühele osanikule kuulub selle osaühingu osa ainult osaühingule endale, peab osaühingu juhatus esitama äriregistri pidajale vastavasisulise kirjaliku teadaande. Teadaandes tuleb ainuosaniku kohta ära näidata käesoleva seadustiku § 182 1. lõikes nimetatud andmed. Teadaannet säilitatakse äritoimikus.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1., 3. ja 4. lõikes sätestatut ei kohaldata osaühingutele, mille osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris“.

§ 151

§ 151 lg 1 (Osa pantimine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1., 3. ja 4. lõikes sätestatut ei kohaldata osaühingutele, mille osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris“. Uues redaktsioonis on „Osa võib pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 151 lg 2 (Osa pantimine): eelmises redaktsioonis oli „Osa võib pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Osa pantimise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Osa pantimise tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa pantimise kohta .“.
§ 151 lg 3 (Osa pantimine): eelmises redaktsioonis oli „Osa pantimise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Osa pantimise tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa pantimise kohta .“. Uues redaktsioonis on „Osa pantimisel teostab osast tulenevaid õigusi pantija.“.
§ 151 lg 4 (Osa pantimine): eelmises redaktsioonis oli „Osa pantimisel teostab osast tulenevaid õigusi pantija.“. Uues redaktsioonis on „Osaniku nõudel kannab osaühingu juhatus pantimise kohta märke osanike nimekirja. Osaühingule osa pantimisest teatamine või pandi kandmine osanike nimekirja ei mõjuta pandi kehtivust.“.
§ 151 lg 5 (Osa pantimine): eelmises redaktsioonis oli „Osaniku nõudel kannab osaühingu juhatus pantimise kohta märke osanike nimekirja. Osaühingule osa pantimisest teatamine või pandi kandmine osanike nimekirja ei mõjuta pandi kehtivust.“. Uues redaktsioonis on „Panditud osa võõrandamisel jääb pandiõigus osale kehtima, välja arvatud juhul, kui osa omandaja tõendab, et pandiõigusest ei olnud võõrandamise ajaks äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma.“.
§ 151 lg 6 (Osa pantimine): eelmises redaktsioonis oli „Panditud osa võõrandamisel jääb pandiõigus osale kehtima, välja arvatud juhul, kui osa omandaja tõendab, et pandiõigusest ei olnud võõrandamise ajaks äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade pantimisel“.

§ 152

§ 152 lg 1 (Osa jagamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade pantimisel“. Uues redaktsioonis on „Osanik võib teiste osanike nõusolekul võõrandada osa oma osast. Osaühingu nõusolek peab olema väljendatud osanike otsuses.“.
§ 152 lg 2 (Osa jagamine): eelmises redaktsioonis oli „Osanik võib teiste osanike nõusolekul võõrandada osa oma osast. Osaühingu nõusolek peab olema väljendatud osanike otsuses.“. Uues redaktsioonis on „Põhikirjas võib ette näha, et osast osa võõrandamisel teisele osanikule ei ole osanike nõusolek nõutav.“.
§ 152 lg 3 (Osa jagamine): eelmises redaktsioonis oli „Põhikirjas võib ette näha, et osast osa võõrandamisel teisele osanikule ei ole osanike nõusolek nõutav.“. Uues redaktsioonis on „Osa jagamisel peab järgima käesoleva seadustiku §-s 148 ja § 149 lõikes 4 ning §-s 150 sätestatut.“.

§ 153

§ 153 lg 1 (Osa üleminek pärijale): eelmises redaktsioonis oli „Osa jagamisel peab järgima käesoleva seadustiku §-s 148 ja § 149 lõikes 4 ning §-s 150 sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 153 lg 2 (Osa üleminek pärijale): eelmises redaktsioonis oli „Osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks.“.
§ 153 lg 3 (Osa üleminek pärijale): eelmises redaktsioonis oli „Põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks.“. Uues redaktsioonis on „Põhikirjas võib ette näha, et osa jagamisel osanike pärijate vahel ei ole nõutav käesoleva seadustiku §-s 152 nimetatud nõusolek.“.

§ 154

§ 154 lg 1 (Osanike võrdsus): eelmises redaktsioonis oli „Põhikirjas võib ette näha, et osa jagamisel osanike pärijate vahel ei ole nõutav käesoleva seadustiku §-s 152 nimetatud nõusolek.“. Uues redaktsioonis on „Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.“.
§ 154 lg 2 (Osanike võrdsus): eelmises redaktsioonis oli „Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.“. Uues redaktsioonis on „Osanikku ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad osa nimiväärtust ja ülekurssi“.

§ 155

§ 155 lg 1 (Sissemakse suurus): eelmises redaktsioonis oli „Osanikku ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad osa nimiväärtust ja ülekurssi“. Uues redaktsioonis on „Osanik on kohustatud tasuma oma osa nimiväärtusele vastava sissemakse.“.
§ 155 lg 2 (Sissemakse suurus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Põhikirjas võib ette näha osaühingu õiguse lasta osasid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust (ülekurss). Sellisel juhul on osanik kohustatud tasuma ka ülekursi. Ülekurssi korrigeeritakse rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Ülekurssi võib kasutada:“.
§ 155 lg 1 (Sissemakse suurus): eelmises redaktsioonis oli „Osanik on kohustatud tasuma oma osa nimiväärtusele vastava sissemakse.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 155 lg 2 (Sissemakse suurus): eelmises redaktsioonis oli „Põhikirjas võib ette näha osaühingu õiguse lasta osasid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust (ülekurss). Sellisel juhul on osanik kohustatud tasuma ka ülekursi. Ülekurssi korrigeeritakse rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Ülekurssi võib kasutada:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 156

§ 156 lg 1 (Sissemaksega viivitamise tagajärjed): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“.
§ 156 lg 2 (Sissemaksega viivitamise tagajärjed): eelmises redaktsioonis oli „Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus saadab maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest.“.
§ 156 lg 3 (Sissemaksega viivitamise tagajärjed): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus saadab maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest.“. Uues redaktsioonis on „Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku poolt tasutud summa, mis ei ületa 1/5 osa nimiväärtusest, kantakse reservkapitali, ülejäänud summa tagastatakse osanikule“.

§ 157

§ 157 lg 1 (Väljamaksete tegemine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku poolt tasutud summa, mis ei ületa 1/5 osa nimiväärtusest, kantakse reservkapitali, ülejäänud summa tagastatakse osanikule“. Uues redaktsioonis on „Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel“.
§ 157 lg 2 (Väljamaksete tegemine): eelmises redaktsioonis oli „Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud aastabilansi alusel.“. Uues redaktsioonis on „Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 157 lg 3 (Väljamaksete tegemine): eelmises redaktsioonis oli „Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.“.
§ 157 lg 4 (Väljamaksete tegemine): eelmises redaktsioonis oli „Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.“. Uues redaktsioonis on „Osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.“.
§ 157 lg 5 (Väljamaksete tegemine): eelmises redaktsioonis oli „Osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.“. Uues redaktsioonis on „Dividend makstakse välja rahas. Osaniku nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas“.

§ 158

§ 158 lg 1 (Ebaseadusliku väljamakse tagastamine): eelmises redaktsioonis oli „Dividend makstakse välja rahas. Osaniku nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas“. Uues redaktsioonis on „Kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama.“.
§ 158 lg 2 (Ebaseadusliku väljamakse tagastamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama.“. Uues redaktsioonis on „Kui osanik väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.“.
§ 158 lg 3 (Ebaseadusliku väljamakse tagastamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osanik väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatu tagastamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankrotimenetluses võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“.
§ 158 lg 4 (Ebaseadusliku väljamakse tagastamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatu tagastamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankrotimenetluses võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib osaühingu võlausaldajate ja pankrotihalduri suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti osaühingu pankrotimenetluses. Nõuete tasaarvestamine ei ole lubatud.“.
§ 158 lg 5 (Ebaseadusliku väljamakse tagastamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib osaühingu võlausaldajate ja pankrotihalduri suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti osaühingu pankrotimenetluses. Nõuete tasaarvestamine ei ole lubatud.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel väljamaksete tegemisest.“.
§ 158 lg 6 (Ebaseadusliku väljamakse tagastamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel väljamaksete tegemisest.“. Uues redaktsioonis on „Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad väljamakse tagastamise eest solidaarselt väljamakse saanud osanikuga“.
§ 158 lg 6 (Ebaseadusliku väljamakse tagastamine): eelmises redaktsioonis oli „Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad väljamakse tagastamise eest solidaarselt väljamakse saanud osanikuga“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

Muudatused § 159–§ 363

Selles jaotises on 257 deterministliku võrdluse kirjet asukohtadest § 159 kuni § 363. Iga kirje juures on esitatud paragrahv või lõige ning eelmise ja uue redaktsiooni võrdlus või märge sätte lisamise või kustutamise kohta.

§ 159

§ 159 lg 1 (Laenukeeld): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osaühing ei või anda laenu:“.
§ 159 lg 1 (Laenukeeld): eelmises redaktsioonis oli „Osaühing ei või anda laenu:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 159 lg 2 (Laenukeeld): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Tütarettevõtja ei või anda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikutele laenu osaühingu osa omandamiseks.“.
§ 159 lg 3 (Laenukeeld): eelmises redaktsioonis oli „Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Tütarettevõtja ei või anda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikutele laenu osaühingu osa omandamiseks.“. Uues redaktsioonis on „Osaühing ei või ka tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute poolt võetavat laenu. Keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Osaühing ei või tagada osaühingu osa omandamiseks võetavat laenu.“.
§ 159 lg 4 (Laenukeeld): eelmises redaktsioonis oli „Osaühing ei või ka tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute poolt võetavat laenu. Keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Osaühing ei või tagada osaühingu osa omandamiseks võetavat laenu.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut rikkuv tehing on tühine. Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab hüvitama tagamisega osaühingule tekkinud kahju.“.
§ 159 lg 5 (Laenukeeld): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut rikkuv tehing on tühine. Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab hüvitama tagamisega osaühingule tekkinud kahju.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikes sätestatut kohaldatakse vastavalt krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele“.

§ 160

§ 160 lg 1 (Reservkapital): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikes sätestatut kohaldatakse vastavalt krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele“. Uues redaktsioonis on „Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel.“.
§ 160 lg 2 (Reservkapital): eelmises redaktsioonis oli „Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel.“. Uues redaktsioonis on „Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 osakapitalist.“.
§ 160 lg 3 (Reservkapital): eelmises redaktsioonis oli „Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 osakapitalist.“. Uues redaktsioonis on „Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.“.

§ 161

§ 161 lg 1 (Reservkapitali kasutamine): eelmises redaktsioonis oli „Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.“. Uues redaktsioonis on „Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks.“.
§ 161 lg 2 (Reservkapitali kasutamine): eelmises redaktsioonis oli „Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks.“. Uues redaktsioonis on „Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid.“.

§ 162

§ 162 lg 1 (Oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine): eelmises redaktsioonis oli „Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid.“. Uues redaktsioonis on „Osaühing ei või omandada ega tagatiseks võtta oma osa, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“.
§ 162 lg 2 (Oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Oma osa omandamine või tagatiseks võtmine osaühingu poolt on lubatud, kui:“.
§ 162 lg 1 (Oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine): eelmises redaktsioonis oli „Osaühing ei või omandada ega tagatiseks võtta oma osa, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 162 lg 2 (Oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine): eelmises redaktsioonis oli „Oma osa omandamine või tagatiseks võtmine osaühingu poolt on lubatud, kui:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 162 lg 3 (Oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osaühing võib oma osa omandada käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud piiranguteta, kui osa omandatakse pärimisega.“.
§ 162 lg 4 (Oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine): eelmises redaktsioonis oli „Osaühing võib oma osa omandada käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud piiranguteta, kui osa omandatakse pärimisega.“. Uues redaktsioonis on „Osaühingu oma osad ei anna osaühingule mingeid osanikuõigusi.“.
§ 162 lg 5 (Oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingu oma osad ei anna osaühingule mingeid osanikuõigusi.“. Uues redaktsioonis on „Osaühing ei või omandada ise ega kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, oma osa osaühingu asutamisel ega osakapitali suurendamisel.“.
§ 162 lg 6 (Oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine): eelmises redaktsioonis oli „Osaühing ei või omandada ise ega kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, oma osa osaühingu asutamisel ega osakapitali suurendamisel.“. Uues redaktsioonis on „Äriühing ei või omandada emaettevõtjaks oleva osaühingu osakapitali suurendamisel selle osa.“.
§ 162 lg 7 (Oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine): eelmises redaktsioonis oli „Äriühing ei või omandada emaettevõtjaks oleva osaühingu osakapitali suurendamisel selle osa.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1., 2., 5. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine. See ei mõjuta osa omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust“.

§ 163

§ 163 lg 1 (Oma osa võõrandamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1., 2., 5. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine. See ei mõjuta osa omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust“. Uues redaktsioonis on „Kui osaühing on omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid käesoleva seadustiku § 162 3. lõike alusel ja nende nimiväärtuste summa koos kõigi osaühingule kuuluvate või tagatiseks võetud oma osade nimiväärtuste summaga ületab 1/10 osakapitalist, tuleb sellisel viisil omandatud või tagatiseks võetud 1/10 ületavad osad võõrandada või nende tagatiseks võtmine lõpetada kolme aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates.“.
§ 163 lg 2 (Oma osa võõrandamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osaühing on omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid käesoleva seadustiku § 162 3. lõike alusel ja nende nimiväärtuste summa koos kõigi osaühingule kuuluvate või tagatiseks võetud oma osade nimiväärtuste summaga ületab 1/10 osakapitalist, tuleb sellisel viisil omandatud või tagatiseks võetud 1/10 ületavad osad võõrandada või nende tagatiseks võtmine lõpetada kolme aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates.“. Uues redaktsioonis on „Kui osaühing on omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid seadusvastaselt, peab need võõrandama või tagatiseks võtmise lõpetama ühe aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates.“.
§ 163 lg 3 (Oma osa võõrandamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osaühing on omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid seadusvastaselt, peab need võõrandama või tagatiseks võtmise lõpetama ühe aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates.“. Uues redaktsioonis on „Kui osasid ei võõrandata või tagatiseks võtmist ei lõpetata käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, peab need tühistama ja osakapitali vastavalt vähendama.“.

§ 164

§ 164 (Osade vastastikune omandamine või tagatiseks võtmine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osasid ei võõrandata või tagatiseks võtmist ei lõpetata käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, peab need tühistama ja osakapitali vastavalt vähendama.“. Uues redaktsioonis on „Tütarettevõtja võib omandada või tagatiseks võtta emaettevõtja osasid samadel tingimustel kui oma osasid või aktsiaid. Kui tütarettevõtja omandab või võtab tagatiseks emaettevõtja osasid, loetakse, et need osad on käesoleva seaduse tähenduses omandanud või tagatiseks võtnud emaettevõtja.“.

§ 165

§ 165 lg 1 (Ühine osa): eelmises redaktsioonis oli „Tütarettevõtja võib omandada või tagatiseks võtta emaettevõtja osasid samadel tingimustel kui oma osasid või aktsiaid. Kui tütarettevõtja omandab või võtab tagatiseks emaettevõtja osasid, loetakse, et need osad on käesoleva seaduse tähenduses omandanud või tagatiseks võtnud emaettevõtja.“. Uues redaktsioonis on „Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja.“.
§ 165 lg 2 (Ühine osa): eelmises redaktsioonis oli „Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja.“. Uues redaktsioonis on „Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, vastutavad need isikud osaga seotud kohustuste täitmise eest solidaarselt.“.
§ 165 lg 3 (Ühine osa): eelmises redaktsioonis oli „Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, vastutavad need isikud osaga seotud kohustuste täitmise eest solidaarselt.“. Uues redaktsioonis on „Kui osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osaühingu poolt ühiste osanike suhtes tehtud tehing kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme osaniku suhtes“.

§ 166

§ 166 lg 1 (Osaniku õigus teabele): eelmises redaktsioonis oli „Kui osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osaühingu poolt ühiste osanike suhtes tehtud õigustoiming kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme osaniku suhtes“. Uues redaktsioonis on „Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.“.
§ 166 lg 2 (Osaniku õigus teabele): eelmises redaktsioonis oli „Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.“.
§ 166 lg 3 (Osaniku õigus teabele): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.“. Uues redaktsioonis on „Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama“.

§ 167

§ 167 lg 1 (Osaniku väljaarvamine): eelmises redaktsioonis oli „Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele.“.
§ 167 lg 2 (Osaniku väljaarvamine): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele.“. Uues redaktsioonis on „Hagi osaniku väljaarvamiseks võivad osaühingu nimel esitada osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.“.
§ 167 lg 3 (Osaniku väljaarvamine): eelmises redaktsioonis oli „Hagi osaniku väljaarvamiseks võivad osaühingu nimel esitada osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Osaniku väljaarvamisel müüakse osaniku osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Müügist saadud raha, millest arvatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse osanikule“.
§ 167 lg 1 (Vastutus osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu): eelmises redaktsioonis oli „Osaniku väljaarvamisel müüakse osaniku osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Müügist saadud raha, millest arvatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse osanikule“. Uues redaktsioonis on „Oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju.“.
§ 167 lg 2 (Vastutus osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu): eelmises redaktsioonis oli „Oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“.
§ 167 lg 3 (Vastutus osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu.“.
§ 167 lg 4 (Vastutus osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat.“.
§ 167 lg 5 (Vastutus osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“.
§ 167 lg 6 (Vastutus osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.“. Uues redaktsioonis on „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest loobunud või sõlminud kompromisslepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppe tulemusena muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud“.
§ 167 lg 6 (Vastutus osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu): eelmises redaktsioonis oli „Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest loobunud või sõlminud kompromisslepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppe tulemusena muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 168

§ 168 lg 1 (Osanike pädevus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osanike pädevusse kuulub:“.
§ 168 lg 1 (Osanike pädevus): eelmises redaktsioonis oli „Osanike pädevusse kuulub:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 168 lg 2 (Osanike pädevus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed“.

§ 169

§ 169 lg 1 (Osaniku häälte arv): eelmises redaktsioonis oli „Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed“. Uues redaktsioonis on „Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega.“.
§ 169 lg 2 (Osaniku häälte arv): eelmises redaktsioonis oli „Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega.“. Uues redaktsioonis on „Osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“.

§ 170

§ 170 lg 1 (Osanike koosolek): eelmises redaktsioonis oli „Osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.“.
§ 170 lg 2 (Osanike koosolek): eelmises redaktsioonis oli „Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.“. Uues redaktsioonis on „Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.“.
§ 170 lg 3 (Osanike koosolek): eelmises redaktsioonis oli „Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Osanik võib osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu. Esindajale antud volikiri peab olema kirjalikus vormis.“.
§ 170 lg 4 (Osanike koosolek): eelmises redaktsioonis oli „Osanik võib osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu. Esindajale antud volikiri peab olema kirjalikus vormis.“. Uues redaktsioonis on „Osanike koosoleku korraldamise kulud kannab osaühing. Kui osanike koosolek kutsutakse kokku osanike nõudel või nad kutsuvad selle kokku ise, võib osanike koosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest, jätta kulud koosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud osanike kanda“.

§ 171

§ 171 lg 1 (Osanike koosoleku kokkukutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Osanike koosoleku korraldamise kulud kannab osaühing. Kui osanike koosolek kutsutakse kokku osanike nõudel või nad kutsuvad selle kokku ise, otsustab kulude kandmiseks kohustatud isiku osanike koosolek“. Uues redaktsioonis on „Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.“.
§ 171 lg 2 (Osanike koosoleku kokkukutsumine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui:“.
§ 171 lg 1 (Osanike koosoleku kokkukutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 171 lg 2 (Osanike koosoleku kokkukutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 171 lg 3 (Osanike koosoleku kokkukutsumine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda.“.
§ 171 lg 4 (Osanike koosoleku kokkukutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda.“. Uues redaktsioonis on „Osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse osalevate osanike nimed ja nende osadest tulenev häälte arv, samuti osaniku esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul osalenud osanik või tema esindaja. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse koosoleku protokollile.“.
§ 171 lg 5 (Osanike koosoleku kokkukutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse osalevate osanike nimed ja nende osadest tulenev häälte arv, samuti osaniku esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul osalenud osanik või tema esindaja. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse koosoleku protokollile.“. Uues redaktsioonis on „Osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt § 304 1.-6. lõikes sätestatut.“.
§ 171 lg 6 (Osanike koosoleku kokkukutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt § 304 1.-6. lõikes sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Kui osanike koosolekul ei ole esindatud § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest“.
§ 171 lg 1 (Osanike koosoleku päevakord): eelmises redaktsioonis oli „Kui osanike koosolekul ei ole esindatud § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest“. Uues redaktsioonis on „Osanike koosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra.“.
§ 171 lg 2 (Osanike koosoleku päevakord): eelmises redaktsioonis oli „Osanike koosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra.“. Uues redaktsioonis on „Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda teatud küsimuse võtmist päevakorda.“.
§ 171 lg 3 (Osanike koosoleku päevakord): eelmises redaktsioonis oli „Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda teatud küsimuse võtmist päevakorda.“. Uues redaktsioonis on „Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist.“.
§ 171 lg 4 (Osanike koosoleku päevakord): eelmises redaktsioonis oli „Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist.“. Uues redaktsioonis on „Eelnevalt päevakorda võtmata võib osanike koosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib osanike koosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.“.

§ 172

§ 172 lg 1 (Osanike koosoleku kokkukutsumise teade): eelmises redaktsioonis oli „Eelnevalt päevakorda võtmata võib osanike koosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib osanike koosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.“.
§ 172 lg 2 (Osanike koosoleku kokkukutsumise teade): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.“. Uues redaktsioonis on „Teates tuleb näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.“.
§ 172 lg 3 (Osanike koosoleku kokkukutsumise teade): eelmises redaktsioonis oli „Teates tuleb näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.“. Uues redaktsioonis on „Kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel“.
§ 172 (Osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine): eelmises redaktsioonis oli „Kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel“. Uues redaktsioonis on „Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida“.

§ 173

§ 173 lg 1 (Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata): eelmises redaktsioonis oli „Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida“. Uues redaktsioonis on „Osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata.“.
§ 173 lg 2 (Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata): eelmises redaktsioonis oli „Osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.“.
§ 173 lg 3 (Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele. Hääletusprotokolli kantakse:“.
§ 173 lg 2 (Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 173 lg 3 (Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata): eelmises redaktsioonis oli „Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele. Hääletusprotokolli kantakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 173 lg 4 (Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud osanike kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.“.
§ 173 lg 4 (Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud osanike kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.“. Uues redaktsioonis on „Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab hääletusprotokollile alla kirjutama juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt hääletusprotokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab hääletusprotokolli digitaalallkirjastamine käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt“.
§ 173 lg 4 (Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata): eelmises redaktsioonis oli „Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab hääletusprotokollile alla kirjutama juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt hääletusprotokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab hääletusprotokolli digitaalallkirjastamine käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 4 1 . lõikes sätestatut ei pea järgima, kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. Käesoleva paragrahvi 4 1 . lõikes sätestatut ei pea järgima ka juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik“.
§ 173 lg 5 (Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 4 1 . lõikes sätestatut ei pea järgima, kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. Käesoleva paragrahvi 4 1 . lõikes sätestatut ei pea järgima ka juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 173 lg 6 (Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata §-s 170, § 171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning käesoleva paragrahvi 1.–4 1 . lõikes sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg. Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab ühe osaniku allkiri olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab otsuse digitaalallkirjastamine eelmises lauses nimetatud isiku poolt. Käesoleva paragrahvi 4 2 . lõiget kohaldatakse juhatuse liikme valimisele vastavalt“.
§ 173 lg 7 (Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata): eelmises redaktsioonis oli „Kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata §-s 170, § 171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning käesoleva paragrahvi 1.–4 1 . lõikes sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg. Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab ühe osaniku allkiri olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab otsuse digitaalallkirjastamine eelmises lauses nimetatud isiku poolt. Käesoleva paragrahvi 4 2 . lõiget kohaldatakse juhatuse liikme valimisele vastavalt“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui osanikke on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad“.

§ 174

§ 174 lg 1 (Osanike otsus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui osanikke on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad“. Uues redaktsioonis on „Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 174 lg 2 (Osanike otsus): eelmises redaktsioonis oli „Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 174 lg 3 (Osanike otsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 174 lg 4 (Osanike otsus): eelmises redaktsioonis oli „Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Kui osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus esitatakse äriregistrile, peab see sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv.“.

§ 175

§ 175 lg 1 (Põhikirja muutmise otsustamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus esitatakse äriregistrile, peab see sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv.“. Uues redaktsioonis on „Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 175 lg 2 (Põhikirja muutmise otsustamine): eelmises redaktsioonis oli „Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti.“.
§ 175 lg 2 (Põhikirja muutmise otsustamine): eelmises redaktsioonis oli „Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 176

§ 176 (Vara vähenemine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:“.
§ 176 (Vara vähenemine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 177

§ 177 lg 1 (Hääleõiguse piiramine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.“.
§ 177 lg 2 (Hääleõiguse piiramine): eelmises redaktsioonis oli „Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osaühingul on üksnes üks osanik või kui osanikuks on lisaks temale osaühing ise. Sel juhul peavad osaühingu ja ainuosaniku vahelised tehingud olema kirjalikud või nende kohta tuleb viivitamata vormistada osaniku allkirjastatud dokument tehingu oluliste tingimuste kohta“.
§ 177 lg 1 (Osanike otsuse tühisus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osaühingul on üksnes üks osanik või kui osanikuks on lisaks temale osaühing ise. Sel juhul peavad osaühingu ja ainuosaniku vahelised tehingud olema kirjalikud või nende kohta tuleb viivitamata vormistada osaniku allkirjastatud dokument tehingu oluliste tingimuste kohta“. Uues redaktsioonis on „Osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.“.
§ 177 lg 2 (Osanike otsuse tühisus): eelmises redaktsioonis oli „Osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.“. Uues redaktsioonis on „Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.“.
§ 177 lg 3 (Osanike otsuse tühisus): eelmises redaktsioonis oli „Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.“. Uues redaktsioonis on „Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.“.
§ 177 lg 4 (Osanike otsuse tühisus): eelmises redaktsioonis oli „Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.“. Uues redaktsioonis on „Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 178 5. ja 6. lõiget“.

§ 178

§ 178 lg 1 (Osanike otsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 178 5. ja 6. lõiget“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest.“.
§ 178 lg 2 (Osanike otsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest.“. Uues redaktsioonis on „Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas lõikes nimetatud hagi.“.
§ 178 lg 3 (Osanike otsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas lõikes nimetatud hagi.“. Uues redaktsioonis on „Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.“.
§ 178 lg 4 (Osanike otsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.“. Uues redaktsioonis on „Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaeg. Sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud erinevad hagid liidetakse ühte menetlusse.“.
§ 178 lg 5 (Osanike otsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaeg. Sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud erinevad hagid liidetakse ühte menetlusse.“. Uues redaktsioonis on „Osanike otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.“.
§ 178 lg 6 (Osanike otsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Osanike otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.“. Uues redaktsioonis on „Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks“.

§ 179

§ 179 lg 1 (Aruannete kinnitamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks“. Uues redaktsioonis on „Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras“.
§ 179 lg 2 (Aruannete kinnitamine): eelmises redaktsioonis oli „Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus esitab majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Majandusaasta aruanne peab olema allkirjastatud vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. Kui osaühingul on audiitor, peab aruandele lisama audiitori järeldusotsuse. Kui osaühingul on nõukogu, peab aruandele lisama nõukogu arvamuse“.
§ 179 lg 3 (Aruannete kinnitamine): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Majandusaasta aruanne peab olema allkirjastatud vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. Kui osaühingul on audiitor, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse. Kui osaühingul on nõukogu, peab aruannetele lisama nõukogu arvamuse.“. Uues redaktsioonis on „Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud. Osanik võib osaühingult nõuda, et järeldusotsuse andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks järeldusotsuse kohta selgitusi. Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt viis päeva enne osanike koosolekut“.
§ 179 lg 4 (Aruannete kinnitamine): eelmises redaktsioonis oli „Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud. Osanik võib osaühingult nõuda, et järeldusotsuse andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks järeldusotsuse kohta selgitusi. Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt viis päeva enne osanike koosolekut“. Uues redaktsioonis on „Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada majandusaasta aruande kinnitamise seisuga osanike nimekiri, mida säilitatakse äritoimikus. Nimekirjas tuleb märkida § 182 1. lõikes nimetatud andmed, osaniku aadressi asemel näidatakse üksnes elu- või asukohariik“.
§ 179 lg 4 (Aruannete kinnitamine): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada osanike nimekiri aastaaruande kinnitamise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus. Nimekirjas tuleb märkida § 182 1. lõikes nimetatud andmed, osaniku aadressi asemel näidatakse üksnes elu- või asukohajärgne riik. Aruanne esitatakse äriregistrile vastavalt käesoleva seadustiku § 67 4. lõike punkti 1 alusel kehtestatud korrale elektrooniliselt.“. Uues redaktsioonis on „Majandusaasta aruanne esitatakse äriregistrile vastavalt käesoleva seadustiku § 67 4. lõike punkti 1 alusel kehtestatud korrale elektrooniliselt“.

§ 180

§ 180 lg 1 (Juhatus): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut“.

§ 181

§ 181 lg 1 (Juhatuse esindusõigus): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse“.
§ 181 lg 4 (Juhatuse esindusõigus): eelmises redaktsioonis oli „Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu.“. Uues redaktsioonis on „Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu“.

§ 185

§ 185 lg 1 p 3 (Konkurentsikeeld): eelmises redaktsioonis oli „olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.“. Uues redaktsioonis on „olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega“.

§ 198

§ 198 lg 2 (Osakapitali vähendamise ulatus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ja käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatut ei kohaldata, kui osakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni. Osade eest, mis lastakse välja sellistel asjaoludel, võib tasuda ainult rahaga.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni. Sel juhul ei kohaldata ka §-s 199 sätestatut, kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt osakapitali senise suuruseni. Osade eest, mis lastakse välja samaaegselt osakapitali vähendamisega, võib tasuda ainult rahaga. Osakapitali suurendamise ja vähendamise otsus tuleb kanda äriregistrisse“.

§ 219

§ 219 lg 4 (Dokumentide säilitamine): eelmises redaktsioonis oli „Hoiule antud osaühingu dokumentidega võivad tutvuda osanikud ja nende õigusjärglased. Osaühingu võlausaldajad võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal“. Uues redaktsioonis on „Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda osanikud ja nende õigusjärglased. Osaühingu võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal“.

§ 250

§ 250 lg 3 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik aktsiaseltsi ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla ka see juhatuse liige. Ta peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige. Ta peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik aktsiaseltsi ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed“.

§ 286

§ 286 lg 4 (Ühine aktsia): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsionärid ei ole määranud endale aktsiast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse aktsiaseltsi poolt ühiste aktsionäride suhtes tehtud õigustoiming kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme aktsionäri suhtes“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsionärid ei ole määranud endale aktsiast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse aktsiaseltsi poolt ühiste aktsionäride suhtes tehtud tehing kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme aktsionäri suhtes“.

§ 297

§ 297 lg 3 (Üldkoosoleku läbiviimine): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate aktsionäride nimekiri, millesse kantakse koosolekul osalevate aktsionäride nimed ja nende aktsiatest tulenevate häälte arv, samuti aktsionäri esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud aktsionär või tema esindaja; esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate aktsionäride nimekiri, millesse kantakse koosolekul osalevate aktsionäride nimed ja nende aktsiatest tulenev häälte arv, samuti aktsionäri esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud aktsionär või tema esindaja. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile“.

§ 306

§ 306 lg 1 (Juhatuse pädevus): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi“.

§ 307

§ 307 lg 1 (Juhatuse esindusõigus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse“.
§ 307 lg 4 (Juhatuse esindusõigus): eelmises redaktsioonis oli „Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada aktsiaseltsi õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi aktsionärid või nõukogu“. Uues redaktsioonis on „Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada aktsiaseltsi tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi aktsionärid või nõukogu“.

§ 312

§ 312 lg 1 p 3 (Konkurentsikeeld): eelmises redaktsioonis oli „olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.“. Uues redaktsioonis on „olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega“.

§ 317

§ 317 lg 8 (Nõukogu õigused): eelmises redaktsioonis oli „Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja.“. Uues redaktsioonis on „Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja“.

§ 324

§ 324 lg 1 p 3 (Konkurentsikeeld): eelmises redaktsioonis oli „olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.“. Uues redaktsioonis on „olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega“.

§ 331

§ 331 pealkiri (Majandusaasta aruande koostamine): eelmises redaktsioonis oli „Aruannete koostamine“. Uues redaktsioonis on „Majandusaasta aruande koostamine“.
§ 331 (Majandusaasta aruande koostamine): eelmises redaktsioonis oli „Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.“. Uues redaktsioonis on „Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras“.

§ 332

§ 332 lg 1 (Aruannete esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist esitab juhatus need viivitamatult audiitorile.“. Uues redaktsioonis on „Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile“.
§ 332 lg 2 (Aruannete esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne), audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus esitab majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule“.

§ 334

§ 334 lg 2 (Majandusaasta aruande kinnitamine ja esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omanike nimekiri aastaaruande kinnitanud üldkoosoleku toimumise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus. Nimekirjas tuleb näidata § 233 1. lõikes nimetatud andmed. Aruanne esitatakse äriregistrile vastavalt käesoleva seadustiku § 67 4. lõike punkti 1 alusel kehtestatud korrale elektrooniliselt.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitanud üldkoosoleku toimumise seisuga. Nimekirja säilitatakse äritoimikus. Nimekirjas tuleb näidata § 233 1. lõikes nimetatud andmed. Aruanne esitatakse äriregistrile vastavalt käesoleva seadustiku § 67 4. lõike punkti 1 alusel kehtestatud korrale elektrooniliselt.“.

§ 335

§ 335 lg 1 (Kasumi jaotamise otsus): eelmises redaktsioonis oli „Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel.“. Uues redaktsioonis on „Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel“.

§ 345

§ 345 (Aktsionäri eesõigus): eelmises redaktsioonis oli „Uute aktsiate eest tasumisel võib üldkoosoleku otsusel tasaarvestada aktsionäri või muu aktsiat märkida sooviva isiku nõude aktsiaseltsi vastu, kui see ei kahjusta aktsiaseltsi ega tema võlausaldajate huve. Nõuet tuleb hinnata nagu mitterahalist sissemakset.“. Uues redaktsioonis on „346. Nõude tasaarvestamine“.
§ 345 (Aktsionäri eesõigus): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiakapitali suurendamisel on aktsiaid märgitud kogu aktsiakapitali suurendamise ulatuses, võib aktsiaseltsi nõukogu otsustada aktsiate märkimise lõpetamise enne aktsiakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tähtaja möödumist.“. Uues redaktsioonis on „Uute aktsiate eest tasumisel võib üldkoosoleku otsusel tasaarvestada aktsionäri või muu aktsiat märkida sooviva isiku nõude aktsiaseltsi vastu, kui see ei kahjusta aktsiaseltsi ega tema võlausaldajate huve. Nõuet tuleb hinnata nagu mitterahalist sissemakset.“.

§ 346

§ 346 pealkiri (Liigmärkimine): eelmises redaktsioonis oli „Nõude tasaarvestamine“. Uues redaktsioonis on „Liigmärkimine“.
§ 346 lg 1 (Liigmärkimine): eelmises redaktsioonis oli „Kui ilmneb, et aktsiaid on märgitud üle kavandatud aktsiakapitali suurendamise, otsustab nõukogu aktsiate jaotuse märkijate vahel vastavalt märgitud aktsiate arvule ning liigmärgitud aktsiate tühistamise, kui aktsiakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Liigmärgitud aktsiate eest tasutu tuleb aktsiaseltsi kulul märkijatele viivitamata tagastada.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiakapitali suurendamisel on aktsiaid märgitud kogu aktsiakapitali suurendamise ulatuses, võib aktsiaseltsi nõukogu otsustada aktsiate märkimise lõpetamise enne aktsiakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tähtaja möödumist.“.
§ 346 lg 2 (Liigmärkimine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiate märkimine loetakse ebaõnnestunuks, kui aktsiakapitali suurendamise otsuses näidatud tähtaja jooksul ei märgita kõiki uusi aktsiaid.“. Uues redaktsioonis on „Kui ilmneb, et aktsiaid on märgitud üle kavandatud aktsiakapitali suurendamise, otsustab nõukogu aktsiate jaotuse märkijate vahel vastavalt märgitud aktsiate arvule ning liigmärgitud aktsiate tühistamise, kui aktsiakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Liigmärgitud aktsiate eest tasutu tuleb aktsiaseltsi kulul märkijatele viivitamata tagastada.“.

§ 347

§ 347 pealkiri (Märkimise ebaõnnestumine): eelmises redaktsioonis oli „Liigmärkimine“. Uues redaktsioonis on „Märkimise ebaõnnestumine“.
§ 347 lg 1 (Märkimise ebaõnnestumine): eelmises redaktsioonis oli „Märkimise ebaõnnestumisel lõpevad märkijate kõik märkimisega seotud õigused ja aktsiakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama. Tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiate märkimine loetakse ebaõnnestunuks, kui aktsiakapitali suurendamise otsuses näidatud tähtaja jooksul ei märgita kõiki uusi aktsiaid.“.
§ 347 lg 2 (Märkimise ebaõnnestumine): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku otsusega võib juhatusele anda õiguse pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigusi teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu. Kui juhatuse antud uueks tähtpäevaks on aktsiad märgitud, loetakse märkimine kehtivaks.“. Uues redaktsioonis on „Märkimise ebaõnnestumisel lõpevad märkijate kõik märkimisega seotud õigused ja aktsiakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama. Tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt.“.
§ 347 lg 3 (Märkimise ebaõnnestumine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali suurendamise otsusega võib ette näha tähtpäeva, millest alates aktsiad annavad õiguse saada dividendi. See õigus ei või tekkida hiljem kui aktsiakapitali suurendamisele järgneva majandusaasta eest.“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku otsusega võib juhatusele anda õiguse pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigusi teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu. Kui juhatuse antud uueks tähtpäevaks on aktsiad märgitud, loetakse märkimine kehtivaks.“.

§ 348

§ 348 pealkiri (Kasumi jaotamises osalemine): eelmises redaktsioonis oli „Märkimise ebaõnnestumine“. Uues redaktsioonis on „Kasumi jaotamises osalemine“.
§ 348 lg 1 (Kasumi jaotamises osalemine): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiakapitali suurendamise otsuses ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtpäeva, tekib õigus saada dividendi majandusaastal, millal on tehtud aktsiakapitali suurendamise kanne.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali suurendamise otsusega võib ette näha tähtpäeva, millest alates aktsiad annavad õiguse saada dividendi. See õigus ei või tekkida hiljem kui aktsiakapitali suurendamisele järgneva majandusaasta eest.“.
§ 348 lg 2 (Kasumi jaotamises osalemine): eelmises redaktsioonis oli „Põhikirjaga võib anda nõukogule kuni kolmeks aastaks õiguse suurendada aktsiakapitali sissemaksete tegemisega.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiakapitali suurendamise otsuses ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtpäeva, tekib õigus saada dividendi majandusaastal, millal on tehtud aktsiakapitali suurendamise kanne.“.

§ 349

§ 349 pealkiri (Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali): eelmises redaktsioonis oli „Kasumi jaotamises osalemine“. Uues redaktsioonis on „Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali“.
§ 349 lg 1 (Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali): eelmises redaktsioonis oli „Nõukogu võib suurendada aktsiakapitali põhikirjas ettenähtud suuruseni. Aktsiakapitali ei või suurendada rohkem kui pool aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.“. Uues redaktsioonis on „Põhikirjaga võib anda nõukogule kuni kolmeks aastaks õiguse suurendada aktsiakapitali sissemaksete tegemisega.“.
§ 349 lg 2 (Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali): eelmises redaktsioonis oli „Nõukogul on käesoleva seadustiku § 347 3. lõikes nimetatud õigused.“. Uues redaktsioonis on „Nõukogu võib suurendada aktsiakapitali põhikirjas ettenähtud suuruseni. Aktsiakapitali ei või suurendada rohkem kui pool aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.“.
§ 349 lg 2 (Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali): eelmises redaktsioonis oli „Mitterahalise sissemaksega võib nõukogu väljalastud aktsiate eest tasuda ainult juhul, kui see on ette nähtud põhikirjas.“. Uues redaktsioonis on „Nõukogul on käesoleva seadustiku § 347 3. lõikes nimetatud õigused.“.
§ 349 lg 3 (Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrile esitatavale avaldusele aktsiakapitali suurendamise kohta lisatakse nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, käesoleva seadustiku §-s 323 sätestatud juhul hääletusprotokoll.“. Uues redaktsioonis on „Mitterahalise sissemaksega võib nõukogu väljalastud aktsiate eest tasuda ainult juhul, kui see on ette nähtud põhikirjas.“.
§ 349 lg 4 (Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaselts võib suurendada aktsiakapitali aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon).“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrile esitatavale avaldusele aktsiakapitali suurendamise kohta lisatakse nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, käesoleva seadustiku §-s 323 sätestatud juhul hääletusprotokoll.“.

§ 350

§ 350 pealkiri (Fondiemissioon): eelmises redaktsioonis oli „Nõukogu õigus suurendada aktsiakapitali“. Uues redaktsioonis on „Fondiemissioon“.
§ 350 lg 1 (Fondiemissioon): eelmises redaktsioonis oli „Fondiemissiooni võib üldkoosolek otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. Aktsiakapitali suurendamist ei kanta äriregistrisse, kui aktsiakapitali suurendamise avaldus ja otsus esitatakse äriregistri pidajale pärast kaheksa kuu möödumist ajast, mille seisuga aktsiakapitali suurendamise aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss koostati.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaselts võib suurendada aktsiakapitali aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon).“.
§ 350 lg 2 (Fondiemissioon): eelmises redaktsioonis oli „[Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Fondiemissiooni võib üldkoosolek otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. Aktsiakapitali suurendamist ei kanta äriregistrisse, kui aktsiakapitali suurendamise avaldus ja otsus esitatakse äriregistri pidajale pärast kaheksa kuu möödumist ajast, mille seisuga aktsiakapitali suurendamise aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss koostati.“.
§ 350 lg 3 (Fondiemissioon): eelmises redaktsioonis oli „Fondiemissiooni korral suureneb aktsionäri osa aktsiakapitalis võrdeliselt tema aktsiate nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine.“. Uues redaktsioonis on „[Kehtetu“.
§ 350 lg 4 (Fondiemissioon): eelmises redaktsioonis oli „Fondiemissioonis osalevad ka aktsiaseltsile kuuluvad oma aktsiad.“. Uues redaktsioonis on „Fondiemissiooni korral suureneb aktsionäri osa aktsiakapitalis võrdeliselt tema aktsiate nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine.“.
§ 350 lg 5 (Fondiemissioon): eelmises redaktsioonis oli „Fondiemissiooni teel suurendatakse aktsiakapitali uute aktsiate nimiväärtuste summa ulatuses või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise ulatuses“. Uues redaktsioonis on „Fondiemissioonis osalevad ka aktsiaseltsile kuuluvad oma aktsiad.“.
§ 350 lg 6 (Fondiemissioon): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaselts laseb välja vahetusvõlakirju (§ 241), võib juhatus suurendada aktsiakapitali aktsiate vastu vahetatavate vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ulatuses. Juhatus võib suurendada aktsiakapitali ka suuremas ulatuses, kui selline võimalus on ette nähtud tingimusliku aktsiakapitali suurendamise otsuses ja nimiväärtuste vahe kaetakse rahas.“. Uues redaktsioonis on „Fondiemissiooni teel suurendatakse aktsiakapitali uute aktsiate nimiväärtuste summa ulatuses või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise ulatuses“.

§ 351

§ 351 pealkiri (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Fondiemissioon“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine“.
§ 351 lg 1 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Võlakirja omaniku nõudel laseb juhatus välja aktsiaid ja vahetab need võlakirja vastu võlakirjas märgitud tähtajal.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaselts laseb välja vahetusvõlakirju (§ 241), võib juhatus suurendada aktsiakapitali aktsiate vastu vahetatavate vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ulatuses. Juhatus võib suurendada aktsiakapitali ka suuremas ulatuses, kui selline võimalus on ette nähtud tingimusliku aktsiakapitali suurendamise otsuses ja nimiväärtuste vahe kaetakse rahas.“.
§ 351 pealkiri (Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise läbiviimine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise läbiviimine“.
§ 351 lg 2 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaselts laseb välja vahetusvõlakirju, on aktsionäridel nende märkimise eesõigus käesoleva seadustiku §-s 345 sätestatud korras.“. Uues redaktsioonis on „Võlakirja omaniku nõudel laseb juhatus välja aktsiaid ja vahetab need võlakirja vastu võlakirjas märgitud tähtajal.“.
§ 351 lg 3 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosolek võib otsustada aktsiakapitali suurendamise tingimuslikult ka märkimisõiguse kasutamise ulatuses, kui see on vajalik aktsiaseltsi koondumise ettevalmistamiseks või aktsiate märkimise õiguse andmiseks aktsiaseltsi või sellega seotud äriühingu juhtorganite liikmetele või töötajatele.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaselts laseb välja vahetusvõlakirju, on aktsionäridel nende märkimise eesõigus käesoleva seadustiku §-s 345 sätestatud korras.“.
§ 351 lg 4 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali tingimuslikku suurendamist ei või otsustada suuremas kui kuni 1/3 ulatuses otsuse tegemise ajal olemasolevast aktsiakapitalist.“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosolek võib otsustada aktsiakapitali suurendamise tingimuslikult ka märkimisõiguse kasutamise ulatuses, kui see on vajalik aktsiaseltsi koondumise ettevalmistamiseks või aktsiate märkimise õiguse andmiseks aktsiaseltsi või sellega seotud äriühingu juhtorganite liikmetele või töötajatele.“.
§ 351 lg 5 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku otsus, mis on aktsiakapitali tingimusliku suurendamisega vastuolus, on tühine.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali tingimuslikku suurendamist ei või otsustada suuremas kui kuni 1/3 ulatuses otsuse tegemise ajal olemasolevast aktsiakapitalist.“.
§ 351 lg 6 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Üldkoosoleku otsus, mis on aktsiakapitali tingimusliku suurendamisega vastuolus, on tühine.“.
§ 351 lg 7 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuses tuleb märkida:“.
§ 351 lg 7 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuses tuleb märkida:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 351 lg 8 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus esitab avalduse aktsiakapitali tingimusliku suurendamise äriregistrisse kandmiseks.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise puhul võib aktsiate eest tasuda üksnes rahas“.
§ 351 lg 8 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise puhul võib aktsiate eest tasuda üksnes rahas“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 351 lg 1 (Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise läbiviimine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel ei või aktsiaid välja anda enne aktsiakapitali tingimusliku suurendamise äriregistrisse kandmist.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus esitab avalduse aktsiakapitali tingimusliku suurendamise äriregistrisse kandmiseks.“.
§ 351 pealkiri (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate väljalaskmise ja aktsiate sellisel turul kauplemisele võtmise korral): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise läbiviimine“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate väljalaskmise ja aktsiate sellisel turul kauplemisele võtmise korral“.
§ 351 lg 2 (Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise läbiviimine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel omandab saaja aktsia aktsiaseltsile esitatud tahteavalduse alusel nagu aktsia märkimisel. Juhatus laseb aktsiaid välja üksnes üldkoosoleku otsuse alusel ja selle täitmiseks ning mitte enne aktsia väljalaskehinna tasumist.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel ei või aktsiaid välja anda enne aktsiakapitali tingimusliku suurendamise äriregistrisse kandmist.“.
§ 351 lg 3 (Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise läbiviimine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral loetakse aktsiakapital suurendatuks aktsia väljaandmisest alates.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel omandab saaja aktsia aktsiaseltsile esitatud tahteavalduse alusel nagu aktsia märkimisel. Juhatus laseb aktsiaid välja üksnes üldkoosoleku otsuse alusel ja selle täitmiseks ning mitte enne aktsia väljalaskehinna tasumist.“.
§ 351 lg 4 (Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise läbiviimine): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus esitab hiljemalt ühe kuu jooksul, alates aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest, äriregistri pidajale avalduse selle kohta, et kanda registrisse, millises ulatuses on majandusaasta jooksul aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel aktsiaid välja antud ja aktsiakapital suurenenud. Avalduses kinnitavad juhatuse liikmed, et aktsiaid on välja antud ainult aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel ja et nende eest on täielikult tasutud“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral loetakse aktsiakapital suurendatuks aktsia väljaandmisest alates.“.
§ 351 lg 5 (Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise läbiviimine): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosolek võib otsustada aktsiakapitali tingimusliku suurendamise märkimisõiguse kasutamise ulatuses ka juhul, kui aktsiakapitali suurendamisel väljalastavad aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul või nende kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus esitab hiljemalt ühe kuu jooksul, alates aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest, äriregistri pidajale avalduse selle kohta, et kanda registrisse, millises ulatuses on majandusaasta jooksul aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel aktsiaid välja antud ja aktsiakapital suurenenud. Avalduses kinnitavad juhatuse liikmed, et aktsiaid on välja antud ainult aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel ja et nende eest on täielikult tasutud“.
§ 351 lg 1 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate väljalaskmise ja aktsiate sellisel turul kauplemisele võtmise korral): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul võib üldkoosolek otsustada aktsiakapitali tingimusliku suurendamise suuremas ulatuses kui 1/3 otsuse tegemise ajal olemasolevast aktsiakapitalist, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest.“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosolek võib otsustada aktsiakapitali tingimusliku suurendamise märkimisõiguse kasutamise ulatuses ka juhul, kui aktsiakapitali suurendamisel väljalastavad aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul või nende kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul.“.
§ 351 lg 2 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate väljalaskmise ja aktsiate sellisel turul kauplemisele võtmise korral): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel võib aktsiaid välja lasta kahe kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates ning tingimusel, et aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on kantud äriregistrisse ja aktsia väljalaskehind on tasutud.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul võib üldkoosolek otsustada aktsiakapitali tingimusliku suurendamise suuremas ulatuses kui 1/3 otsuse tegemise ajal olemasolevast aktsiakapitalist, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest.“.
§ 351 lg 3 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate väljalaskmise ja aktsiate sellisel turul kauplemisele võtmise korral): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul esitab juhatus 10 päeva jooksul aktsiate väljalaskmisest arvates äriregistri pidajale kandeavalduse selle kohta, millises ulatuses on aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel aktsiakapital suurenenud. Avalduses kinnitavad juhatuse liikmed, et aktsiaid on välja antud ainult aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel ja nende eest on täielikult tasutud.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel võib aktsiaid välja lasta kahe kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates ning tingimusel, et aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on kantud äriregistrisse ja aktsia väljalaskehind on tasutud.“.
§ 351 lg 4 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate väljalaskmise ja aktsiate sellisel turul kauplemisele võtmise korral): eelmises redaktsioonis oli „Käesolevas paragrahvis mõistetakse reguleeritud väärtpaberituru all reguleeritud väärtpaberiturgu ja mitmepoolset kauplemissüsteemi väärtpaberituru seaduse tähenduses“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul esitab juhatus 10 päeva jooksul aktsiate väljalaskmisest arvates äriregistri pidajale kandeavalduse selle kohta, millises ulatuses on aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel aktsiakapital suurenenud. Avalduses kinnitavad juhatuse liikmed, et aktsiaid on välja antud ainult aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel ja nende eest on täielikult tasutud.“.
§ 351 lg 5 (Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate väljalaskmise ja aktsiate sellisel turul kauplemisele võtmise korral): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega.“. Uues redaktsioonis on „Käesolevas paragrahvis mõistetakse reguleeritud väärtpaberituru all reguleeritud väärtpaberiturgu ja mitmepoolset kauplemissüsteemi väärtpaberituru seaduse tähenduses“.

§ 352

§ 352 pealkiri (Aktsiakapitali vähendamise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate väljalaskmise ja aktsiate sellisel turul kauplemisele võtmise korral“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali vähendamise viisid“.
§ 352 lg 1 (Aktsiakapitali vähendamise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Nimiväärtuse vähendamisel tuleb järgida käesoleva seadustiku § 223 1. ja 2. lõikes sätestatut“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega.“.
§ 352 lg 2 (Aktsiakapitali vähendamise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali ei või vähendada alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud minimaalse aktsiakapitali suuruse.“. Uues redaktsioonis on „Nimiväärtuse vähendamisel tuleb järgida käesoleva seadustiku § 223 1. ja 2. lõikes sätestatut“.

§ 353

§ 353 pealkiri (Aktsiakapitali vähendamise ulatus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendamise viisid“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali vähendamise ulatus“.
§ 353 lg 1 (Aktsiakapitali vähendamise ulatus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendatakse esmajärjekorras aktsiaseltsile kuuluvate oma aktsiate arvel.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali ei või vähendada alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud minimaalse aktsiakapitali suuruse.“.
§ 353 lg 2 (Aktsiakapitali vähendamise ulatus): eelmises redaktsioonis oli „Eelisaktsiate arvel võib aktsiakapitali vähendada ainult juhul, kui nende aktsiate omanikele on dividend täielikult välja makstud.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali vähendatakse esmajärjekorras aktsiaseltsile kuuluvate oma aktsiate arvel.“.
§ 353 lg 3 (Aktsiakapitali vähendamise ulatus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui aktsiakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse aktsiakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruseni. Sel juhul ei kohaldata ka §-s 358 sätestatut, kui samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega otsustatakse aktsiakapitali suurendamine vähemalt aktsiakapitali senise suuruseni. Aktsiate eest, mis lastakse välja samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega, võib tasuda ainult rahas. Aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise otsus tuleb kanda äriregistrisse“. Uues redaktsioonis on „Eelisaktsiate arvel võib aktsiakapitali vähendada ainult juhul, kui nende aktsiate omanikele on dividend täielikult välja makstud.“.
§ 353 lg 4 (Aktsiakapitali vähendamise ulatus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui aktsiakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse aktsiakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruseni. Sel juhul ei kohaldata ka §-s 358 sätestatut, kui samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega otsustatakse aktsiakapitali suurendamine vähemalt aktsiakapitali senise suuruseni. Aktsiate eest, mis lastakse välja samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega, võib tasuda ainult rahas. Aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise otsus tuleb kanda äriregistrisse“.

§ 354

§ 354 pealkiri (Üldkoosoleku kokkukutsumise teade): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendamise ulatus“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade“.
§ 354 (Üldkoosoleku kokkukutsumise teade): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Aktsiakapitali vähendamiseks märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates:“.
§ 354 (Üldkoosoleku kokkukutsumise teade): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendamiseks märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 355

§ 355 pealkiri (Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade“. Uues redaktsioonis on „Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid“.
§ 355 (Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiakapitali vähendamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosoleku kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest.“.
§ 355 (Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiakapitali vähendamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosoleku kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 356

§ 356 pealkiri (Aktsiakapitali vähendamise otsustamine): eelmises redaktsioonis oli „Erakorralisele üldkoosolekule esitatavad dokumendid“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali vähendamise otsustamine“.
§ 356 lg 1 (Aktsiakapitali vähendamise otsustamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on aktsiakapitali vähendamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule antud vähemalt 2/3 igat liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali vähendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“.
§ 356 lg 2 (Aktsiakapitali vähendamise otsustamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiakapitali vähendamise käigus soovitakse aktsiate nimiväärtust vähendada või aktsiaid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist vastavat liiki aktsiatest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt aktsionärid, kelle aktsiaid teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse või aktsiate nimiväärtust vähendatakse.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on aktsiakapitali vähendamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule antud vähemalt 2/3 igat liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.“.
§ 356 lg 2 (Aktsiakapitali vähendamise otsustamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiakapitali vähendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise otsustama enne aktsiakapitali vähendamist, välja arvatud siis, kui aktsiakapitali vähendatakse käesoleva seadustiku § 353 4. lõikes nimetatud juhul.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiakapitali vähendamise käigus soovitakse aktsiate nimiväärtust vähendada või aktsiaid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist vastavat liiki aktsiatest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt aktsionärid, kelle aktsiaid teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse või aktsiate nimiväärtust vähendatakse.“.
§ 356 lg 3 (Aktsiakapitali vähendamise otsustamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Kui aktsiakapitali vähendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise otsustama enne aktsiakapitali vähendamist, välja arvatud siis, kui aktsiakapitali vähendatakse käesoleva seadustiku § 353 4. lõikes nimetatud juhul.“.

§ 357

§ 357 pealkiri (Aktsiakapitali vähendamise otsus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendamise otsustamine“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali vähendamise otsus“.
§ 357 (Aktsiakapitali vähendamise otsus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Aktsiakapitali vähendamise otsuses märgitakse:“.
§ 357 (Aktsiakapitali vähendamise otsus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendamise otsuses märgitakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 358

§ 358 pealkiri (Võlausaldajatele teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendamise otsus“. Uues redaktsioonis on „Võlausaldajatele teatamine“.
§ 358 lg 1 (Võlausaldajatele teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendamise otsuse kohta peab juhatus avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsuma võlausaldajaid üles oma nõudeid esitama. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul“. Uues redaktsioonis on „Juhatus saadab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest teate aktsiakapitali uue suuruse kohta aktsiaseltsile teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded aktsiaseltsi vastu enne aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist.“.
§ 358 lg 2 (Võlausaldajatele teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaselts peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul teate avaldamisest arvates. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude tagamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise sätetele, arvestades käesolevas seadustikus toodud erisusi, või nõude rahuldamist. Võlausaldaja võib nõuda nõude tagamist, kui ta põhistab, et aktsiakapitali vähendamise tõttu on tema nõude rahuldamine ohus.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali vähendamise otsuse kohta peab juhatus avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsuma võlausaldajaid üles oma nõudeid esitama. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul“.
§ 358 lg 1 (Võlausaldajatele teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus saadab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest teate aktsiakapitali uue suuruse kohta aktsiaseltsile teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded aktsiaseltsi vastu enne aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 358 lg 3 (Võlausaldajatele teatamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Aktsiaselts peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul teate avaldamisest arvates. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude tagamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise sätetele, arvestades käesolevas seadustikus toodud erisusi, või nõude rahuldamist. Võlausaldaja võib nõuda nõude tagamist, kui ta põhistab, et aktsiakapitali vähendamise tõttu on tema nõude rahuldamine ohus.“.

§ 359

§ 359 pealkiri (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Võlausaldajatele teatamine“. Uues redaktsioonis on „Avalduse esitamine äriregistrile“.
§ 359 lg 1 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse esitab juhatus mitte varem kui kolme kuu möödudes aktsiakapitali vähendamise teate avaldamisest, välja arvatud juhul, kui aktsiakapitali vähendamise teadet ei pea avaldama. Avaldusele lisatakse:“.
§ 359 pealkiri (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Avalduse esitamine äriregistrile“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 359 lg 1 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse esitab juhatus mitte varem kui kolme kuu möödudes aktsiakapitali vähendamise teate avaldamisest, välja arvatud juhul, kui aktsiakapitali vähendamise teadet ei pea avaldama. Avaldusele lisatakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 359 lg 2 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapital loetakse vähendatuks kande tegemisel äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanud ja vähendamise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.“.
§ 359 lg 3 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendamisel võib teha väljamakseid aktsionäridele, kui see on ette nähtud aktsiakapitali vähendamise otsuses.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapital loetakse vähendatuks kande tegemisel äriregistrisse.“.
§ 359 lg 2 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanud ja vähendamise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 361

§ 361 pealkiri (Väljamakse aktsionäridele): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Väljamakse aktsionäridele“.
§ 361 lg 1 (Väljamakse aktsionäridele): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali vähendamisel võib teha väljamakseid aktsionäridele, kui see on ette nähtud aktsiakapitali vähendamise otsuses.“.
§ 361 lg 2 (Väljamakse aktsionäridele): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi kahjumi katmiseks võib aktsiakapitali vähendada, kohaldamata käesoleva seadustiku §-s 358 sätestatut (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine).“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud.“.

§ 362

§ 362 pealkiri (Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Väljamakse aktsionäridele“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine“.
§ 362 lg 1 (Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise võib läbi viia, kui kahjumi katmiseks ei piisa aktsiaseltsi reservkapitalist ja kui aktsiaseltsil ei ole ka muid reserve.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi kahjumi katmiseks võib aktsiakapitali vähendada, kohaldamata käesoleva seadustiku §-s 358 sätestatut (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine).“.
§ 362 lg 2 (Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali vähendamise otsuses tuleb näidata kahjum, mille katmiseks aktsiakapitali vähendatakse.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise võib läbi viia, kui kahjumi katmiseks ei piisa aktsiaseltsi reservkapitalist ja kui aktsiaseltsil ei ole ka muid reserve.“.
§ 362 lg 3 (Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult aktsiaseltsi kahjumi katmiseks. Kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali vähendamise otsuses tuleb näidata kahjum, mille katmiseks aktsiakapitali vähendatakse.“.
§ 362 lg 4 (Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või aktsionäridele teha väljamakseid ega maksta aktsiakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele dividendi.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult aktsiaseltsi kahjumi katmiseks. Kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali.“.

§ 363

§ 363 pealkiri (Kasumi jaotamise piirang): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine“. Uues redaktsioonis on „Kasumi jaotamise piirang“.
§ 363 lg 1 (Kasumi jaotamise piirang): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud keeldu ei kohaldata eelisaktsiate suhtes“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või aktsionäridele teha väljamakseid ega maksta aktsiakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele dividendi.“.
§ 363 pealkiri (Aktsiate ülevõtmise taotlus): eelmises redaktsioonis oli „Kasumi jaotamise piirang“. Uues redaktsioonis on „Aktsiate ülevõtmise taotlus“.
§ 363 lg 2 (Kasumi jaotamise piirang): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiaseltsi aktsiakapitalist (põhiaktsionär), võib aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud keeldu ei kohaldata eelisaktsiate suhtes“.
§ 363 lg 1 (Aktsiate ülevõtmise taotlus): eelmises redaktsioonis oli „Põhiaktsionäri aktsiatega esindatud aktsiakapitali suuruse määramisel ei arvestata aktsiaseltsi oma aktsiaid. Põhiaktsionäri aktsiateks käesoleva paragrahvi 1. lõike tähenduses loetakse ka põhiaktsionäri ema- või tütarettevõtja aktsiad, kui ema- või tütarettevõtja annab selleks oma nõusoleku.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiaseltsi aktsiakapitalist (põhiaktsionär), võib aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu.“.
§ 363 pealkiri (Hüvitise suuruse määramine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiate ülevõtmise taotlus“. Uues redaktsioonis on „Hüvitise suuruse määramine“.
§ 363 lg 2 (Aktsiate ülevõtmise taotlus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotlus esitatakse aktsiaseltsi juhatusele. Taotlusele tuleb lisada käesoleva seadustiku §-s 363 4 nimetatud dokumendid. Juhatus on kohustatud aktsiate ülevõtmise otsustamiseks kutsuma kokku üldkoosoleku.“. Uues redaktsioonis on „Põhiaktsionäri aktsiatega esindatud aktsiakapitali suuruse määramisel ei arvestata aktsiaseltsi oma aktsiaid. Põhiaktsionäri aktsiateks käesoleva paragrahvi 1. lõike tähenduses loetakse ka põhiaktsionäri ema- või tütarettevõtja aktsiad, kui ema- või tütarettevõtja annab selleks oma nõusoleku.“.
§ 363 lg 3 (Aktsiate ülevõtmise taotlus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotlust ei saa tagasi võtta või selle tingimusi muuta vähemusaktsionäride kahjuks.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotlus esitatakse aktsiaseltsi juhatusele. Taotlusele tuleb lisada käesoleva seadustiku §-s 363 4 nimetatud dokumendid. Juhatus on kohustatud aktsiate ülevõtmise otsustamiseks kutsuma kokku üldkoosoleku.“.
§ 363 lg 4 (Aktsiate ülevõtmise taotlus): eelmises redaktsioonis oli „Vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär. Hüvitise suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva. Juhatus peab põhiaktsionärile esitama kõik selleks vajalikud andmed ja dokumendid ning andma teavet.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotlust ei saa tagasi võtta või selle tingimusi muuta vähemusaktsionäride kahjuks.“.
§ 363 lg 1 (Hüvitise suuruse määramine): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu −“. Uues redaktsioonis on „Vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär. Hüvitise suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva. Juhatus peab põhiaktsionärile esitama kõik selleks vajalikud andmed ja dokumendid ning andma teavet.“.
§ 363 pealkiri (Üldkoosoleku kokkukutsumise teade): eelmises redaktsioonis oli „Hüvitise suuruse määramine“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade“.
§ 363 lg 2 (Hüvitise suuruse määramine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Kehtetu −“.
§ 363 (Üldkoosoleku kokkukutsumise teade): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Üldkoosoleku, millel otsustatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine, kokkukutsumise teates tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 294 4. lõikes nimetatule näidata:“.
§ 363 pealkiri (Ülevõtmisaruanne, audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade“. Uues redaktsioonis on „Ülevõtmisaruanne, audiitorkontroll“.
§ 363 (Üldkoosoleku kokkukutsumise teade): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku, millel otsustatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine, kokkukutsumise teates tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 294 4. lõikes nimetatule näidata:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 363 lg 1 (Ülevõtmisaruanne, audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Ülevõtmisaruannet peab kontrollima audiitor. Audiitor koostab kontrolli kohta kirjaliku aruande, kus tuleb eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suurus vastab käesoleva seadustiku §-s 363 2 sätestatule.“. Uues redaktsioonis on „Põhiaktsionär peab üldkoosolekule esitama kirjaliku aruande (ülevõtmisaruande), kus selgitatakse ja põhjendatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid.“.
§ 363 pealkiri (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Ülevõtmisaruanne, audiitorkontroll“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku ettevalmistamine“.
§ 363 lg 2 (Ülevõtmisaruanne, audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati hüvitise suuruse määramisel, millised olid hüvitise suuruse määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on hüvitise suuruse määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid hüvitise määramiseks. Kui hüvitise suuruse määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida, milline olnuks hüvitise suurus iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel saadud tulemus hüvitise suuruse määramisel.“. Uues redaktsioonis on „Ülevõtmisaruannet peab kontrollima audiitor. Audiitor koostab kontrolli kohta kirjaliku aruande, kus tuleb eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suurus vastab käesoleva seadustiku §-s 363 2 sätestatule.“.
§ 363 lg 1 (Ülevõtmisaruanne, audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Põhiaktsionär peab üldkoosolekule esitama kirjaliku aruande (ülevõtmisaruande), kus selgitatakse ja põhjendatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 363 lg 2 (Ülevõtmisaruanne, audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori määrab ja audiitorkontrolli kulud kannab põhiaktsionär.“. Uues redaktsioonis on „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati hüvitise suuruse määramisel, millised olid hüvitise suuruse määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on hüvitise suuruse määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid hüvitise määramiseks. Kui hüvitise suuruse määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida, milline olnuks hüvitise suurus iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel saadud tulemus hüvitise suuruse määramisel.“.
§ 363 lg 3 (Ülevõtmisaruanne, audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Audiitor vastutab ülevõtmisaruande kontrollimisega süüliselt tekitatud kahju eest.“. Uues redaktsioonis on „Audiitori määrab ja audiitorkontrolli kulud kannab põhiaktsionär.“.
§ 363 lg 4 (Ülevõtmisaruanne, audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Audiitor vastutab ülevõtmisaruande kontrollimisega süüliselt tekitatud kahju eest.“.
§ 363 lg 1 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Vähemalt üks kuu enne vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“.
§ 363 pealkiri (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku ettevalmistamine“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku korraldus“.
§ 363 lg 1 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Vähemalt üks kuu enne vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 363 lg 1 p 2 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „aktsiaseltsi viimase kolme aasta majandusaasta aruanded ja tegevusaruanded“. Uues redaktsioonis on „aktsiaseltsi viimase kolme aasta majandusaasta aruanded“.
§ 363 lg 2 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Põhiaktsionär on kohustatud üldkoosolekul selgitama vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“.
§ 363 lg 2 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 363 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku otsus vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 95/100 aktsiatega esindatud häältest.“. Uues redaktsioonis on „Põhiaktsionär on kohustatud üldkoosolekul selgitama vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid.“.
§ 363 pealkiri (Üldkoosoleku otsus): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku korraldus“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku otsus“.
§ 363 lg 1 (Üldkoosoleku otsus): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku, millel otsustati vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine, protokoll peab olema notariaalselt tõestatud.“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku otsus vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 95/100 aktsiatega esindatud häältest.“.
§ 363 pealkiri (Ülevõtmisotsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku otsus“. Uues redaktsioonis on „Ülevõtmisotsuse vaidlustamine“.
§ 363 lg 2 (Üldkoosoleku otsus): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib aktsionäri nõudel seadusega vastuolus oleva ülevõtmisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku, millel otsustati vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine, protokoll peab olema notariaalselt tõestatud.“.
§ 363 lg 1 (Ülevõtmisotsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Ülevõtmisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks.“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib aktsionäri nõudel seadusega vastuolus oleva ülevõtmisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.“.
§ 363 pealkiri (Aktsiate ülekandmine): eelmises redaktsioonis oli „Ülevõtmisotsuse vaidlustamine“. Uues redaktsioonis on „Aktsiate ülekandmine“.
§ 363 lg 2 (Ülevõtmisotsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks, võib kohus vähemusaktsionäri nõudel määrata õiglase hüvitise.“. Uues redaktsioonis on „Ülevõtmisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks.“.
§ 363 lg 3 (Ülevõtmisotsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu −“. Uues redaktsioonis on „Kui vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks, võib kohus vähemusaktsionäri nõudel määrata õiglase hüvitise.“.
§ 363 lg 4 (Ülevõtmisotsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Alates ülevõtmisotsuse tegemisest peab põhiaktsionär tasumata hüvitissummadelt maksma viivist seadusega kehtestatud suuruses“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu −“.
§ 363 lg 5 (Ülevõtmisotsuse vaidlustamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühe kuu möödumisel käesoleva seadustiku §-s 363 7 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest esitab aktsiaseltsi juhatus Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale avalduse vähemusaktsionäride aktsiate ülekandmiseks põhiaktsionärile. Avaldusele lisatakse käesoleva seadustiku §-s 363 7 nimetatud üldkoosoleku otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri.“. Uues redaktsioonis on „Alates ülevõtmisotsuse tegemisest peab põhiaktsionär tasumata hüvitissummadelt maksma viivist seadusega kehtestatud suuruses“.
§ 363 lg 1 (Aktsiate ülekandmine): eelmises redaktsioonis oli „Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja korraldab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse alusel aktsiate ülekandmise põhiaktsionäri kontole makse vastu, mille suurus vastab aktsiate eest makstavale hüvitisele.“. Uues redaktsioonis on „Ühe kuu möödumisel käesoleva seadustiku §-s 363 7 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest esitab aktsiaseltsi juhatus Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale avalduse vähemusaktsionäride aktsiate ülekandmiseks põhiaktsionärile. Avaldusele lisatakse käesoleva seadustiku §-s 363 7 nimetatud üldkoosoleku otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri.“.
§ 363 pealkiri (Ülevõtmisotsuse edastamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiate ülekandmine“. Uues redaktsioonis on „Ülevõtmisotsuse edastamine äriregistrile“.
§ 363 lg 2 (Aktsiate ülekandmine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja korraldab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse alusel aktsiate ülekandmise põhiaktsionäri kontole makse vastu, mille suurus vastab aktsiate eest makstavale hüvitisele.“.
§ 363 (Ülevõtmisotsuse edastamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaselts lõpetatakse:“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi juhatus esitab viivitamatult pärast aktsiate ülekandmist põhiaktsionäri kontole äriregistri pidajale käesoleva seadustiku §-s 289 1 nimetatud teadaande. Teadaandele lisatakse:“.
§ 363 (Ülevõtmisotsuse edastamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi juhatus esitab viivitamatult pärast aktsiate ülekandmist põhiaktsionäri kontole äriregistri pidajale käesoleva seadustiku §-s 289 1 nimetatud teadaande. Teadaandele lisatakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

Muudatused § 364–§ 419

Selles jaotises on 242 deterministliku võrdluse kirjet asukohtadest § 364 kuni § 419. Iga kirje juures on esitatud paragrahv või lõige ning eelmise ja uue redaktsiooni võrdlus või märge sätte lisamise või kustutamise kohta.

§ 364

§ 364 pealkiri (Aktsiaseltsi lõpetamise alused): eelmises redaktsioonis oli „Ülevõtmisotsuse edastamine äriregistrile“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi lõpetamise alused“.
§ 364 (Aktsiaseltsi lõpetamise alused): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Aktsiaselts lõpetatakse:“.

§ 365

§ 365 pealkiri (Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine üldkoosolekul): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi lõpetamise alused“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine üldkoosolekul“.
§ 365 lg 1 (Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine üldkoosolekul): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaseltsi lõpetamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosolekul kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest.“. Uues redaktsioonis on „Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik, et otsuse poolt hääletaks vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 365 lg 2 (Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine üldkoosolekul): eelmises redaktsioonis oli „Majandustegevuse ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul saab aktsiaselts rahuldada võlausaldajate nõuded.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaseltsi lõpetamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosolekul kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest.“.
§ 365 lg 1 (Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine üldkoosolekul): eelmises redaktsioonis oli „Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik, et otsuse poolt hääletaks vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 365 lg 3 (Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine üldkoosolekul): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Majandustegevuse ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul saab aktsiaselts rahuldada võlausaldajate nõuded.“.

§ 366

§ 366 pealkiri (Sundlõpetamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine üldkoosolekul“. Uues redaktsioonis on „Sundlõpetamine“.
§ 366 lg 1 (Sundlõpetamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Aktsiaselts lõpetatakse kohtumäärusega, kui:“.
§ 366 lg 1 (Sundlõpetamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaselts lõpetatakse kohtumäärusega, kui:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 366 lg 2 (Sundlõpetamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus aktsiaseltsile eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi sundlõpetamise avalduse võivad esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, aktsionär, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.“.
§ 366 lg 3 (Sundlõpetamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi lõpetamise otsuse kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus avalduse. Avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus ja üldkoosoleku protokoll.“. Uues redaktsioonis on „Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus aktsiaseltsile eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks.“.
§ 366 lg 2 (Sundlõpetamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi sundlõpetamise avalduse võivad esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, aktsionär, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 367

§ 367 pealkiri (Aktsiaseltsi lõpetamise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Sundlõpetamine“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi lõpetamise avaldus“.
§ 367 lg 1 (Aktsiaseltsi lõpetamise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaselts lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi lõpetamise otsuse kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus avalduse. Avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus ja üldkoosoleku protokoll.“.
§ 367 lg 2 (Aktsiaseltsi lõpetamise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaselts loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaselts lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“.
§ 367 lg 3 (Aktsiaseltsi lõpetamise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaselts loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega“.

§ 368

§ 368 pealkiri (Likvideerimine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi lõpetamise avaldus“. Uues redaktsioonis on „Likvideerimine“.
§ 368 (Likvideerimine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“.

§ 369

§ 369 pealkiri (Likvideerijate määramine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerimine“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijate määramine“.
§ 369 lg 1 (Likvideerijate määramine): eelmises redaktsioonis oli „Vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.“.
§ 369 lg 2 (Likvideerijate määramine): eelmises redaktsioonis oli „Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.“. Uues redaktsioonis on „Vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.“.
§ 369 lg 3 (Likvideerijate määramine): eelmises redaktsioonis oli „Juhatuse liikmest või põhikirjast tuleneva või üldkoosoleku otsusega määratud likvideerija võib üldkoosolek igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsuse tegemiseks on vajalik sama häälteenamus nagu likvideerija määramiseks.“. Uues redaktsioonis on „Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.“.

§ 370

§ 370 pealkiri (Likvideerijate tagasikutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijate määramine“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijate tagasikutsumine“.
§ 370 lg 1 (Likvideerijate tagasikutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija. Aktsionäride nõudel, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võib kohus mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või üldkoosoleku nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija.“. Uues redaktsioonis on „Juhatuse liikmest või põhikirjast tuleneva või üldkoosoleku otsusega määratud likvideerija võib üldkoosolek igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsuse tegemiseks on vajalik sama häälteenamus nagu likvideerija määramiseks.“.
§ 370 lg 2 (Likvideerijate tagasikutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerija võib tagasi astuda samal põhjusel ja samas korras nagu juhatuse liige“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija. Aktsionäride nõudel, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võib kohus mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või üldkoosoleku nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija.“.
§ 370 lg 3 (Likvideerijate tagasikutsumine): eelmises redaktsioonis oli „Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev otsus. Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerija võib tagasi astuda samal põhjusel ja samas korras nagu juhatuse liige“.

§ 371

§ 371 pealkiri (Likvideerija kanne): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijate tagasikutsumine“. Uues redaktsioonis on „Likvideerija kanne“.
§ 371 lg 1 (Likvideerija kanne): eelmises redaktsioonis oli „Kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“. Uues redaktsioonis on „Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev otsus. Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija.“.
§ 371 lg 2 (Likvideerija kanne): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid“. Uues redaktsioonis on „Kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.“.
§ 371 lg 3 (Likvideerija kanne): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta aktsionäride omavahelisi õigussuhteid ja aktsionäride suhteid aktsiaseltsiga ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid“.

§ 372

§ 372 pealkiri (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerija kanne“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijate õigused ja kohustused“.
§ 372 lg 1 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijad lõpetavad aktsiaseltsi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta aktsionäride omavahelisi õigussuhteid ja aktsionäride suhteid aktsiaseltsiga ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“.
§ 372 lg 2 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijad lõpetavad aktsiaseltsi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.“.
§ 372 lg 3 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtulahendiga ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Üldkoosoleku otsusega või kohtulahendiga nimetatud likvideerijad võivad aktsiaseltsi esindada üksnes ühiselt, kui üldkoosoleku otsuse või kohtulahendiga ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada aktsiaseltsi üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui see on kantud äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu.“.
§ 372 lg 4 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerimismenetluses peab aktsiaseltsi ärinimele lisama märkuse "likvideerimisel"“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtulahendiga ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Üldkoosoleku otsusega või kohtulahendiga nimetatud likvideerijad võivad aktsiaseltsi esindada üksnes ühiselt, kui üldkoosoleku otsuse või kohtulahendiga ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada aktsiaseltsi üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui see on kantud äriregistrisse.“.
§ 372 lg 5 (Likvideerijate õigused ja kohustused): eelmises redaktsioonis oli „Kui likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerimismenetluses peab aktsiaseltsi ärinimele lisama märkuse "likvideerimisel"“.

§ 373

§ 373 pealkiri (Pankrotiavalduse esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijate õigused ja kohustused“. Uues redaktsioonis on „Pankrotiavalduse esitamine“.
§ 373 (Pankrotiavalduse esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideeritav aktsiaselts peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Kui likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.“.

§ 374

§ 374 pealkiri (Raamatupidamine likvideerimise ajal): eelmises redaktsioonis oli „Pankrotiavalduse esitamine“. Uues redaktsioonis on „Raamatupidamine likvideerimise ajal“.
§ 374 lg 1 (Raamatupidamine likvideerimise ajal): eelmises redaktsioonis oli „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid.“. Uues redaktsioonis on „Likvideeritav aktsiaselts peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.“.
§ 374 lg 2 (Raamatupidamine likvideerimise ajal): eelmises redaktsioonis oli „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb aktsiaseltsi seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande aktsiaseltsi lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga.“. Uues redaktsioonis on „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid.“.
§ 374 lg 3 (Raamatupidamine likvideerimise ajal): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäride üldkoosolek kinnitab likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.“. Uues redaktsioonis on „Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb aktsiaseltsi seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande aktsiaseltsi lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga.“.
§ 374 lg 4 (Raamatupidamine likvideerimise ajal): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib aktsiaseltsi vabastada likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande auditeerimise kohustusest, kui aktsiaseltsi varaline olukord on nii selge, et auditeerimine ilmselt ei ole ei aktsionäride ega võlausaldajate huvides vajalik“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäride üldkoosolek kinnitab likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.“.
§ 374 lg 5 (Raamatupidamine likvideerimise ajal): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijad avaldavad viivitamata teate aktsiaseltsi likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib aktsiaseltsi vabastada likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande auditeerimise kohustusest, kui aktsiaseltsi varaline olukord on nii selge, et auditeerimine ilmselt ei ole ei aktsionäride ega võlausaldajate huvides vajalik“.

§ 375

§ 375 pealkiri (Võlausaldajatele teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Raamatupidamine likvideerimise ajal“. Uues redaktsioonis on „Võlausaldajatele teatamine“.
§ 375 lg 1 (Võlausaldajatele teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijad avaldavad viivitamata teate aktsiaseltsi likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.“.
§ 375 lg 2 (Võlausaldajatele teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest.“. Uues redaktsioonis on „Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma.“.
§ 375 lg 3 (Võlausaldajatele teatamine): eelmises redaktsioonis oli „Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest aktsiaseltsi vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat aktsiaseltsi kohtus hageda“. Uues redaktsioonis on „Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest.“.

§ 376

§ 376 pealkiri (Nõuete esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Võlausaldajatele teatamine“. Uues redaktsioonis on „Nõuete esitamine“.
§ 376 (Nõuete esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijad rahuldavad aktsiaseltsile teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest.“. Uues redaktsioonis on „Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest aktsiaseltsi vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat aktsiaseltsi kohtus hageda“.

§ 377

§ 377 pealkiri (Nõuete rahuldamine): eelmises redaktsioonis oli „Nõuete esitamine“. Uues redaktsioonis on „Nõuete rahuldamine“.
§ 377 lg 1 (Nõuete rahuldamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaseltsile teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole aktsiaseltsist sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamise tingimuste olemasolul temale kuuluv raha.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijad rahuldavad aktsiaseltsile teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest.“.
§ 377 lg 2 (Nõuete rahuldamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või aktsiaseltsi vara aktsionäride vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaseltsile teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole aktsiaseltsist sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamise tingimuste olemasolul temale kuuluv raha.“.
§ 377 lg 3 (Nõuete rahuldamine): eelmises redaktsioonis oli „Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.“. Uues redaktsioonis on „Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või aktsiaseltsi vara aktsionäride vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist“.

§ 378

§ 378 pealkiri (Lõppbilanss): eelmises redaktsioonis oli „Nõuete rahuldamine“. Uues redaktsioonis on „Lõppbilanss“.
§ 378 lg 1 (Lõppbilanss): eelmises redaktsioonis oli „Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor.“. Uues redaktsioonis on „Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.“.
§ 378 lg 2 (Lõppbilanss): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijad peavad lõppbilansi ja vara jaotusplaani esitama aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks kõigile aktsionäridele ja teatama sellest aktsionäridele, kellel on nimelised aktsiad. Kui aktsiaseltsil on esitajaaktsiad, avaldavad likvideerijad ajalehes teate bilansiga ja vara jaotusplaaniga tutvumise kohta.“. Uues redaktsioonis on „Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor.“.
§ 378 lg 3 (Lõppbilanss): eelmises redaktsioonis oli „Kui bilansi või vara jaotusplaani koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või üldkoosoleku otsuseid, võib kohus aktsionäride, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, hagi alusel otsustada uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib esitada kahe kuu jooksul, alates bilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamise ajast. Kostjaks on aktsiaselts“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijad peavad lõppbilansi ja vara jaotusplaani esitama aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks kõigile aktsionäridele ja teatama sellest aktsionäridele, kellel on nimelised aktsiad. Kui aktsiaseltsil on esitajaaktsiad, avaldavad likvideerijad ajalehes teate bilansiga ja vara jaotusplaaniga tutvumise kohta.“.
§ 378 lg 4 (Lõppbilanss): eelmises redaktsioonis oli „Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Kui bilansi või vara jaotusplaani koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või üldkoosoleku otsuseid, võib kohus aktsionäride, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, hagi alusel otsustada uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib esitada kahe kuu jooksul, alates bilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamise ajast. Kostjaks on aktsiaselts“.

§ 379

§ 379 pealkiri (Vara jaotamine): eelmises redaktsioonis oli „Lõppbilanss“. Uues redaktsioonis on „Vara jaotamine“.
§ 379 lg 1 (Vara jaotamine): eelmises redaktsioonis oli „Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud.“. Uues redaktsioonis on „Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 379 lg 2 (Vara jaotamine): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib lubada teha aktsionärile väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve.“. Uues redaktsioonis on „Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud.“.
§ 379 lg 3 (Vara jaotamine): eelmises redaktsioonis oli „Väljamaksed tehakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib lubada teha aktsionärile väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve.“.
§ 379 lg 4 (Vara jaotamine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku“. Uues redaktsioonis on „Väljamaksed tehakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“.
§ 379 lg 5 (Vara jaotamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaseltsi lõpetamine on ette nähtud põhikirjaga või otsustatud üldkoosoleku otsusega, võib üldkoosolek kuni vara aktsionäride vahel jagamise alustamiseni otsustada aktsiaseltsi tegevuse jätkamise või aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul antud häältest.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku“.

§ 380

§ 380 pealkiri (Lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamine): eelmises redaktsioonis oli „Vara jaotamine“. Uues redaktsioonis on „Lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamine“.
§ 380 lg 1 (Lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, tuleb sama otsusega määrata uus nõukogu ja juhatus ning vähendada aktsiakapitali järelejäänud vara maksumuseni. Kui vara on vähenenud alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurust, tuleb lisaks otsustada aktsiakapitali suurendamine.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaseltsi lõpetamine on ette nähtud põhikirjaga või otsustatud üldkoosoleku otsusega, võib üldkoosolek kuni vara aktsionäride vahel jagamise alustamiseni otsustada aktsiaseltsi tegevuse jätkamise või aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul antud häältest.“.
§ 380 lg 2 (Lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamise äriregistrisse kandmiseks. Jätkamise otsus jõustub selle äriregistrisse kandmisest.“. Uues redaktsioonis on „Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, tuleb sama otsusega määrata uus nõukogu ja juhatus ning vähendada aktsiakapitali järelejäänud vara maksumuseni. Kui vara on vähenenud alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurust, tuleb lisaks otsustada aktsiakapitali suurendamine.“.
§ 380 lg 3 (Lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamine): eelmises redaktsioonis oli „Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest ja tingimusel, et aktsiaselts ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse aktsiaseltsi kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani kohtus vaidlustatud ei ole või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et aktsiaseltsi võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et aktsiaselts ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamise äriregistrisse kandmiseks. Jätkamise otsus jõustub selle äriregistrisse kandmisest.“.

§ 381

§ 381 pealkiri (Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine): eelmises redaktsioonis oli „Lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamine“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine“.
§ 381 lg 1 (Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine): eelmises redaktsioonis oli „Kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.“. Uues redaktsioonis on „Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest ja tingimusel, et aktsiaselts ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse aktsiaseltsi kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani kohtus vaidlustatud ei ole või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et aktsiaseltsi võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et aktsiaselts ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses.“.
§ 381 lg 2 (Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue aktsiaseltsi vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui aktsiaseltsi ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata“. Uues redaktsioonis on „Kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.“.
§ 381 lg 3 (Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue aktsiaseltsi vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui aktsiaseltsi ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata“.

§ 382

§ 382 pealkiri (Dokumentide säilitamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine“. Uues redaktsioonis on „Dokumentide säilitamine“.
§ 382 lg 1 (Dokumentide säilitamine): eelmises redaktsioonis oli „Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumendi hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.“.
§ 382 lg 2 (Dokumentide säilitamine): eelmises redaktsioonis oli „Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.“. Uues redaktsioonis on „Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumendi hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“.
§ 382 lg 3 (Dokumentide säilitamine): eelmises redaktsioonis oli „Hoiule antud aktsiaseltsi dokumentidega võivad tutvuda aktsionärid ja nende õigusjärglased. Aktsiaseltsi võlausaldajad võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal“. Uues redaktsioonis on „Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.“.
§ 382 lg 4 (Dokumentide säilitamine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed.“. Uues redaktsioonis on „Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda aktsionärid ja nende õigusjärglased. Aktsiaseltsi võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal“.

§ 383

§ 383 pealkiri (Likvideerijate vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Dokumentide säilitamine“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijate vastutus“.
§ 383 (Likvideerijate vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed.“.

§ 384

§ 384 pealkiri (Välismaa äriühingu filiaal): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerijate vastutus“. Uues redaktsioonis on „Välismaa äriühingu filiaal“.
§ 384 lg 1 (Välismaa äriühingu filiaal): eelmises redaktsioonis oli „Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest.“. Uues redaktsioonis on „Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali.“.
§ 384 lg 2 (Välismaa äriühingu filiaal): eelmises redaktsioonis oli „Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks.“. Uues redaktsioonis on „Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest.“.
§ 384 lg 3 (Välismaa äriühingu filiaal): eelmises redaktsioonis oli „Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad. Juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatajaks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 49 1 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb filiaal, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel“. Uues redaktsioonis on „Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks.“.

§ 385

§ 385 pealkiri (Filiaali juhataja): eelmises redaktsioonis oli „Välismaa äriühingu filiaal“. Uues redaktsioonis on „Filiaali juhataja“.
§ 385 lg 1 (Filiaali juhataja): eelmises redaktsioonis oli „Juhataja juhib ja esindab filiaali ning korraldab filiaali raamatupidamist. Juhataja võib anda prokuura.“. Uues redaktsioonis on „Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad. Juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatajaks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 49 1 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb filiaal, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel“.
§ 385 lg 2 (Filiaali juhataja): eelmises redaktsioonis oli „Kui filiaalile on määratud mitu juhatajat, võib filiaali esindada igaüks neist, kui ei ole määratud, et filiaali võivad esindada juhatajad või mõned neist ühiselt.“. Uues redaktsioonis on „Juhataja juhib ja esindab filiaali ning korraldab filiaali raamatupidamist. Juhataja võib anda prokuura.“.
§ 385 lg 3 (Filiaali juhataja): eelmises redaktsioonis oli „Juhataja filiaali esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.“. Uues redaktsioonis on „Kui filiaalile on määratud mitu juhatajat, võib filiaali esindada igaüks neist, kui ei ole määratud, et filiaali võivad esindada juhatajad või mõned neist ühiselt.“.
§ 385 lg 4 (Filiaali juhataja): eelmises redaktsioonis oli „Juhatajatele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 310 ja 312 - 315 sätestatut“. Uues redaktsioonis on „Juhataja filiaali esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.“.
§ 385 lg 5 (Filiaali juhataja): eelmises redaktsioonis oli „Välismaa äriühingu filiaal kantakse selle asukoha äriregistrisse filiaali juhataja avaldusel. Avalduses märgitakse käesoleva seadustiku §-s 387 sätestatud andmed.“. Uues redaktsioonis on „Juhatajatele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 310 ja 312 - 315 sätestatut“.

§ 386

§ 386 pealkiri (Filiaali registrisse kandmine): eelmises redaktsioonis oli „Filiaali juhataja“. Uues redaktsioonis on „Filiaali registrisse kandmine“.
§ 386 lg 1 (Filiaali registrisse kandmine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Välismaa äriühingu filiaal kantakse selle asukoha äriregistrisse filiaali juhataja avaldusel. Avalduses märgitakse käesoleva seadustiku §-s 387 sätestatud andmed.“.
§ 386 lg 2 (Filiaali registrisse kandmine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Avaldusele lisatakse:“.
§ 386 lg 2 (Filiaali registrisse kandmine): eelmises redaktsioonis oli „Avaldusele lisatakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 386 lg 3 (Filiaali registrisse kandmine): eelmises redaktsioonis oli „Filiaali äriregistrisse kandmise avaldusele ja teistele äriregistrile esitatavatele avaldustele kirjutab alla filiaali juhataja. Kui filiaalil on mitu juhatajat, peavad avaldusele kirjutama alla mitu juhatajat, kui nad on õigustatud filiaali esindama ainult ühiselt.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 386 lg 4 (Filiaali registrisse kandmine): eelmises redaktsioonis oli „Filiaal loetakse asutatuks selle äriregistrisse kandmisest ja lõppenuks selle äriregistrist kustutamisel.“. Uues redaktsioonis on „Filiaali äriregistrisse kandmise avaldusele ja teistele äriregistrile esitatavatele avaldustele kirjutab alla filiaali juhataja. Kui filiaalil on mitu juhatajat, peavad avaldusele kirjutama alla mitu juhatajat, kui nad on õigustatud filiaali esindama ainult ühiselt.“.
§ 386 lg 3 (Filiaali registrisse kandmine): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 386 lg 5 (Filiaali registrisse kandmine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Filiaal loetakse asutatuks selle äriregistrisse kandmisest ja lõppenuks selle äriregistrist kustutamisel.“.

§ 387

§ 387 pealkiri (Äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis oli „Filiaali registrisse kandmine“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kantavad andmed“.
§ 387 (Äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Äriregistrisse kantakse:“.
§ 387 (Äriregistrisse kantavad andmed): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 388

§ 388 pealkiri (Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantavad andmed“. Uues redaktsioonis on „Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine“.
§ 388 lg 1 (Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Välismaa äriühingu filiaali juhataja peab hiljemalt üks kuu pärast äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist või seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande lihtärakirja. Nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühingutele, kelle majandusaasta aruannet ei pea asukohariigi õigusaktide kohaselt avalikustama.“. Uues redaktsioonis on „Välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist. Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele.“.
§ 388 lg 2 (Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui filiaali asutaja on asukohamaal tütarettevõtja, võib ta aastaaruande esitamise asemel esitada emaettevõtja kontserniaruande lihtärakirja, kui samaaegselt esitatakse emaettevõtja juhtorgani poolt allakirjutatud õiend selle kohta, et tütarettevõtja ei pea äriühingu asukohamaa seaduse kohaselt aastaaruannet koostama ja äriühingu bilanss ning kasum kajastuvad emaettevõtja kontserniaruandes.“. Uues redaktsioonis on „Välismaa äriühingu filiaali juhataja peab hiljemalt üks kuu pärast äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist või seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande lihtärakirja. Nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühingutele, kelle majandusaasta aruannet ei pea asukohariigi õigusaktide kohaselt avalikustama.“.
§ 388 lg 1 (Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist. Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 388 lg 3 (Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruande ärakirja õigsust kinnitab filiaali juhataja oma allkirjaga.“. Uues redaktsioonis on „Kui filiaali asutaja on asukohamaal tütarettevõtja, võib ta aastaaruande esitamise asemel esitada emaettevõtja kontserniaruande lihtärakirja, kui samaaegselt esitatakse emaettevõtja juhtorgani poolt allakirjutatud õiend selle kohta, et tütarettevõtja ei pea äriühingu asukohamaa seaduse kohaselt aastaaruannet koostama ja äriühingu bilanss ning kasum kajastuvad emaettevõtja kontserniaruandes.“.
§ 388 lg 4 (Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded peavad olema koostatud kooskõlas raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud raamatupidamistavaga. Seda nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi äriühingule“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruande ärakirja õigsust kinnitab filiaali juhataja oma allkirjaga.“.
§ 388 lg 5 (Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingu pankrotimenetluse või likvideerimise alustamisest peab filiaali juhataja 14 päeva jooksul teatama filiaali asukoha registripidajale, kes teeb selle kohta äriregistrisse vastava märke.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded peavad olema koostatud kooskõlas raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud raamatupidamistavaga. Seda nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi äriühingule“.

§ 389

§ 389 pealkiri (Äriühingu pankrot või likvideerimine): eelmises redaktsioonis oli „Raamatupidamine ja aastaaruannete esitamine“. Uues redaktsioonis on „Äriühingu pankrot või likvideerimine“.
§ 389 (Äriühingu pankrot või likvideerimine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Äriühingu pankrotimenetluse või likvideerimise alustamisest peab filiaali juhataja 14 päeva jooksul teatama filiaali asukoha registripidajale, kes teeb selle kohta äriregistrisse vastava märke.“.

§ 390

§ 390 pealkiri (Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingu pankrot või likvideerimine“. Uues redaktsioonis on „Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine“.
§ 390 lg 1 (Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Filiaal kustutatakse äriregistrist, kui:“.
§ 390 lg 1 (Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Filiaal kustutatakse äriregistrist, kui:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 390 lg 2 (Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Pärast filiaali registrist kustutamist võib välismaa äriühing Eestis ettevõtjana tegevust jätkata ainult siis, kui ta laseb registrisse kanda uue filiaali. Filiaali kustutamisel registrist võlausaldaja taotlusel võib uue filiaali registrisse kanda ainult siis, kui võlausaldaja nõue on rahuldatud või kui esitatakse võlausaldaja kirjalik nõusolek filiaal registrisse kanda.“. Uues redaktsioonis on „Filiaal kustutatakse äriregistrist kohtumääruse alusel selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel, kui filiaali tegevuse eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega või võlausaldaja taotlusel, kes tõendab, et ei saa oma nõuet, mis tuleneb äriühingu tegutsemisest Eestis, rahuldada äriühingu Eestis oleva vara arvel, samuti muul seaduses sätestatud alusel.“.
§ 390 lg 3 (Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Enne filiaali registrist kustutamist tuleb teostada filiaali likvideerimine, millele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 369-372, 374-377, 378 1. ja 2. lõikes ja 381-383 sätestatut. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi, mis lisatakse filiaali registrist kustutamise avaldusele.“. Uues redaktsioonis on „Pärast filiaali registrist kustutamist võib välismaa äriühing Eestis ettevõtjana tegevust jätkata ainult siis, kui ta laseb registrisse kanda uue filiaali. Filiaali kustutamisel registrist võlausaldaja taotlusel võib uue filiaali registrisse kanda ainult siis, kui võlausaldaja nõue on rahuldatud või kui esitatakse võlausaldaja kirjalik nõusolek filiaal registrisse kanda.“.
§ 390 lg 2 (Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Filiaal kustutatakse äriregistrist kohtumääruse alusel selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel, kui filiaali tegevuse eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega või võlausaldaja taotlusel, kes tõendab, et ei saa oma nõuet, mis tuleneb äriühingu tegutsemisest Eestis, rahuldada äriühingu Eestis oleva vara arvel, samuti muul seaduses sätestatud alusel.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 390 lg 4 (Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks.“. Uues redaktsioonis on „Enne filiaali registrist kustutamist tuleb teostada filiaali likvideerimine, millele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 369-372, 374-377, 378 1. ja 2. lõikes ja 381-383 sätestatut. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi, mis lisatakse filiaali registrist kustutamise avaldusele.“.

§ 391

§ 391 pealkiri (Ühinemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Filiaali likvideerimine ja registrist kustutamine“. Uues redaktsioonis on „Ühinemise viisid“.
§ 391 lg 1 (Ühinemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks.“. Uues redaktsioonis on „Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks.“.
§ 391 lg 2 (Ühinemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.“. Uues redaktsioonis on „Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks.“.
§ 391 lg 3 (Ühinemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.“.
§ 391 lg 4 (Ühinemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle.“.
§ 391 lg 5 (Ühinemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid.“.
§ 391 lg 6 (Ühinemise viisid): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“.

§ 392

§ 392 pealkiri (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemise viisid“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisleping“.
§ 392 lg 1 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 397 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida:“.
§ 392 lg 1 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 397 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 392 lg 2 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei tule ühinemislepingus näidata käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 - 4 nimetatud andmeid.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemislepingus ette nähtud ühendava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste summat.“.
§ 392 lg 3 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei tule ühinemislepingus näidata käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 - 4 nimetatud andmeid.“.
§ 392 lg 2 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemislepingus ette nähtud ühendava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste summat.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 392 lg 4 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib ühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.“.
§ 392 lg 5 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Ühinevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ühinemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele.“. Uues redaktsioonis on „Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib ühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega“.

§ 393

§ 393 pealkiri (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisleping“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisaruanne“.
§ 393 lg 1 (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu ainus osa või kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis.“. Uues redaktsioonis on „Ühinevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ühinemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele.“.
§ 393 lg 2 (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ühinevad ühingud võivad koostada ühise ühinemisaruande.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu ainus osa või kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis.“.
§ 393 lg 3 (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühinev ühing kuulub kontserni, tuleb ühinemisaruandes märkida ka ühinemiseks olulised andmed kontserni teiste äriühingute kohta.“. Uues redaktsioonis on „Ühinevad ühingud võivad koostada ühise ühinemisaruande.“.
§ 393 lg 4 (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele ühinevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused“. Uues redaktsioonis on „Kui ühinev ühing kuulub kontserni, tuleb ühinemisaruandes märkida ka ühinemiseks olulised andmed kontserni teiste äriühingute kohta.“.
§ 393 lg 5 (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib ühinemislepingut audiitor.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele ühinevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused“.

§ 394

§ 394 pealkiri (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisaruanne“. Uues redaktsioonis on „Audiitorkontroll“.
§ 394 lg 1 (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Audiitor ei pea ühinemislepingut kontrollima, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor ühinemislepingut ei kontrolli.“. Uues redaktsioonis on „Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib ühinemislepingut audiitor.“.
§ 394 lg 2 (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori määravad ühineva ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Ühe audiitori võib määrata mitme või kõigi ühinevate ühingute jaoks.“. Uues redaktsioonis on „Audiitor ei pea ühinemislepingut kontrollima, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor ühinemislepingut ei kontrolli.“.

§ 395

§ 395 pealkiri (Audiitori määramine): eelmises redaktsioonis oli „Audiitorkontroll“. Uues redaktsioonis on „Audiitori määramine“.
§ 395 (Audiitori määramine): eelmises redaktsioonis oli „Audiitor koostab ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. Ühinemislepingut kontrollivad audiitorid võivad koostada ühingutele ühise aruande.“. Uues redaktsioonis on „Audiitori määravad ühineva ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Ühe audiitori võib määrata mitme või kõigi ühinevate ühingute jaoks.“.

§ 396

§ 396 pealkiri (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori määramine“. Uues redaktsioonis on „Audiitori aruanne ja vastutus“.
§ 396 lg 1 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Aruandes tuleb näidata, kas ühinemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksed on kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele ning kas ühinemine võib kaasa tuua ühingu võlausaldajate huvide kahjustamise.“. Uues redaktsioonis on „Audiitor koostab ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. Ühinemislepingut kontrollivad audiitorid võivad koostada ühingutele ühise aruande.“.
§ 396 lg 2 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati ühingute osade või aktsiate asendussuhte määramisel ning millised olid asendussuhte määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on asendussuhte määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid asendussuhte määramiseks. Kui asendussuhte määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida, milline olnuks asendussuhe iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel saadud tulemus asendussuhte määramisel.“. Uues redaktsioonis on „Aruandes tuleb näidata, kas ühinemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksed on kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele ning kas ühinemine võib kaasa tuua ühingu võlausaldajate huvide kahjustamise.“.
§ 396 lg 2 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori aruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele ühinevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“. Uues redaktsioonis on „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati ühingute osade või aktsiate asendussuhte määramisel ning millised olid asendussuhte määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on asendussuhte määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid asendussuhte määramiseks. Kui asendussuhte määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida, milline olnuks asendussuhe iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel saadud tulemus asendussuhte määramisel.“.
§ 396 lg 2 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitor vastutab ühinemislepingu ebaõige kontrollimisega äriühingule, tema osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele tekitatud kahju eest samamoodi nagu majandusaasta aruande kontrollimisel.“. Uues redaktsioonis on „Audiitori aruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele ühinevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“.
§ 396 lg 3 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitoril on ühinemislepingu kontrollimisel samasugused õigused ja kohustused nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. Audiitoril on õigus saada kontrollimiseks vajalikku teavet ka ühineva ühinguga samasse kontserni kuuluvatelt teistelt äriühingutelt“. Uues redaktsioonis on „Audiitor vastutab ühinemislepingu ebaõige kontrollimisega äriühingule, tema osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele tekitatud kahju eest samamoodi nagu majandusaasta aruande kontrollimisel.“.
§ 396 lg 4 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad ühingud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik.“. Uues redaktsioonis on „Audiitoril on ühinemislepingu kontrollimisel samasugused õigused ja kohustused nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. Audiitoril on õigus saada kontrollimiseks vajalikku teavet ka ühineva ühinguga samasse kontserni kuuluvatelt teistelt äriühingutelt“.

§ 397

§ 397 pealkiri (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori aruanne ja vastutus“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisotsus“.
§ 397 lg 1 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Vähemalt kaks nädalat enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist ühinemislepingu, ühinemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad ühingud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik.“.
§ 397 lg 2 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Osanik või aktsionär võib nõuda ühinemislepingu ja -otsuse ärakirja.“. Uues redaktsioonis on „Vähemalt kaks nädalat enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist ühinemislepingu, ühinemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“.
§ 397 lg 3 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“. Uues redaktsioonis on „Osanik või aktsionär võib nõuda ühinemislepingu ja -otsuse ärakirja.“.

§ 398

§ 398 pealkiri (Ühinemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisotsus“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine“.
§ 398 lg 1 (Ühinemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühendatava ühingu ühinemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“.
§ 398 lg 2 (Ühinemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda ühendavalt ühingult tagasimakset, mis võib ületada käesoleva seadustiku § 392 2. lõikes nimetatud määra.“. Uues redaktsioonis on „Ühendatava ühingu ühinemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“.
§ 398 lg 3 (Ühinemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Alates ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha registrisse peab ühendav ühing tasumata tagasimakselt maksma viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist“. Uues redaktsioonis on „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda ühendavalt ühingult tagasimakset, mis võib ületada käesoleva seadustiku § 392 2. lõikes nimetatud määra.“.
§ 398 lg 4 (Ühinemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühendav ühing avaldab viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud ühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada ühendavale ühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“. Uues redaktsioonis on „Alates ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha registrisse peab ühendav ühing tasumata tagasimakselt maksma viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist“.

§ 399

§ 399 pealkiri (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine“. Uues redaktsioonis on „Võlausaldajate kaitse“.
§ 399 lg 1 (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Ühendav ühing peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul tagama ühinevate ühingute võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist“. Uues redaktsioonis on „Ühendav ühing avaldab viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud ühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada ühendavale ühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“.
§ 399 lg 2 (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ühendav ühing peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul tagama ühinevate ühingute võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist“.

§ 400

§ 400 pealkiri (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Võlausaldajate kaitse“. Uues redaktsioonis on „Avalduse esitamine äriregistrile“.
§ 400 lg 1 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise oma ühingu asukoha äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“.
§ 400 lg 1 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise oma ühingu asukoha äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 400 lg 2 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et ühinemisotsust ei ole vaidlustatud või on vastav avaldus rahuldamata jäetud.“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja võib ühinemise registrisse kanda ainult siis, kui ühendatava ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted. Lõppbilanss koostatakse ühinemise bilansi päevale eelneva päeva seisuga.“.
§ 400 lg 3 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Ühendava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud võivad esitada avalduse ka ühendatava ühingu ühinemise äriregistrisse kandmiseks.“. Uues redaktsioonis on „Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et ühinemisotsust ei ole vaidlustatud või on vastav avaldus rahuldamata jäetud.“.
§ 400 lg 2 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja võib ühinemise registrisse kanda ainult siis, kui ühendatava ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted. Lõppbilanss koostatakse ühinemise bilansi päevale eelneva päeva seisuga.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 400 lg 4 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Ühendav ühing võib jätkata tegevust ühendatava ühingu ärinime all.“. Uues redaktsioonis on „Ühendava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud võivad esitada avalduse ka ühendatava ühingu ühinemise äriregistrisse kandmiseks.“.

§ 401

§ 401 pealkiri (Ühendava ühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Avalduse esitamine äriregistrile“. Uues redaktsioonis on „Ühendava ühingu ärinimi“.
§ 401 lg 1 (Ühendava ühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendatava ühingu osanik või aktsionär oli füüsiline isik, kes ühendavas ühingus enam ei osale, võib ühendav ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“. Uues redaktsioonis on „Ühendav ühing võib jätkata tegevust ühendatava ühingu ärinime all.“.
§ 401 lg 2 (Ühendava ühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemine kantakse ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, kui see on kantud kõigi ühendatavate ühingute asukoha äriregistritesse. Kandes ühendatava ühingu asukoha äriregistris märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendatava ühingu osanik või aktsionär oli füüsiline isik, kes ühendavas ühingus enam ei osale, võib ühendav ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“.

§ 402

§ 402 pealkiri (Ühinemise kanne): eelmises redaktsioonis oli „Ühendava ühingu ärinimi“. Uues redaktsioonis on „Ühinemise kanne“.
§ 402 lg 1 (Ühinemise kanne): eelmises redaktsioonis oli „Ühendava ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab ühendatava ühingu asukoha registripidajale ühinemise äriregistrisse kandmisest. Saanud teate, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on ühinemine kantud ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Ühendatava ühingu registripidaja saadab tema juures hoitavad ühingu dokumendid ühendava ühingu asukoha registripidajale.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemine kantakse ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, kui see on kantud kõigi ühendatavate ühingute asukoha äriregistritesse. Kandes ühendatava ühingu asukoha äriregistris märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“.
§ 402 lg 2 (Ühinemise kanne): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendatava ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, teavitab ühendatava ühingu asukoha äriregistri pidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest.“. Uues redaktsioonis on „Ühendava ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab ühendatava ühingu asukoha registripidajale ühinemise äriregistrisse kandmisest. Saanud teate, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on ühinemine kantud ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Ühendatava ühingu registripidaja saadab tema juures hoitavad ühingu dokumendid ühendava ühingu asukoha registripidajale.“.
§ 402 lg 3 (Ühinemise kanne): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites ühendava ühingu avaldusel.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendatava ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, teavitab ühendatava ühingu asukoha äriregistri pidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest.“.

§ 403

§ 403 pealkiri (Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemise kanne“. Uues redaktsioonis on „Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine“.
§ 403 lg 1 (Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühendatav ühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites ühendava ühingu avaldusel.“.
§ 403 lg 2 (Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse saavad ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks ning nende osad või aktsiad asendatakse ühendava ühingu osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima ühendava ühingu osade ja aktsiate suhtes.“. Uues redaktsioonis on „Ühendatav ühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist.“.
§ 403 lg 3 (Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühendatava ühingu osasid või aktsiaid, mis kuuluvad ühendavale ühingule või ühendatavale ühingule endale või isikule, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, ei asendata ja need kaotavad kehtivuse.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse saavad ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks ning nende osad või aktsiad asendatakse ühendava ühingu osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima ühendava ühingu osade ja aktsiate suhtes.“.
§ 403 lg 4 (Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Ühendatava ühingu osasid või aktsiaid, mis kuuluvad ühendavale ühingule või ühendatavale ühingule endale või isikule, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, ei asendata ja need kaotavad kehtivuse.“.
§ 403 lg 5 (Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühineva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt ühinemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“.
§ 403 lg 6 (Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse“. Uues redaktsioonis on „Ühineva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt ühinemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“.
§ 403 lg 7 (Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühendatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, võib eri liiki ühingute ühinemisel kahe kuu jooksul ühinemise ühendava ühingu asukoha äriregistrisse kandmisest nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui rahasumma, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ühinemisotsuse tegemise ajal.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse“.

§ 404

§ 404 pealkiri (Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine“. Uues redaktsioonis on „Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel“.
§ 404 lg 1 (Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punktis 1 1 ja § 283 2. lõike punktis 2 sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Ühendatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, võib eri liiki ühingute ühinemisel kahe kuu jooksul ühinemise ühendava ühingu asukoha äriregistrisse kandmisest nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui rahasumma, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ühinemisotsuse tegemise ajal.“.
§ 404 lg 2 (Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ühinemisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas §-s nimetatud õigusi, lisatakse ühinemisotsusele. Ühinemisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“. Uues redaktsioonis on „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punktis 1 1 ja § 283 2. lõike punktis 2 sätestatut.“.
§ 404 lg 3 (Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendav ühing on täis- või usaldusühing, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“. Uues redaktsioonis on „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ühinemisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas §-s nimetatud õigusi, lisatakse ühinemisotsusele. Ühinemisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“.
§ 404 lg 4 (Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Alates ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, peab ühendav ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendav ühing on täis- või usaldusühing, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“.
§ 404 lg 5 (Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühinemisotsusega mittenõustunud osanik või aktsionär ei nõua käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitust, võib ta osa või aktsia võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest“. Uues redaktsioonis on „Alates ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, peab ühendav ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“.
§ 404 lg 6 (Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisele uue ühingu asutamisega kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühinemisotsusega mittenõustunud osanik või aktsionär ei nõua käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitust, võib ta osa või aktsia võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest“.

§ 405

§ 405 pealkiri (Ühinemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel“. Uues redaktsioonis on „Ühinemine uue ühingu asutamisega“.
§ 405 lg 1 (Ühinemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Ühinevatele ühingutele kohaldatakse ühendatava ühingu kohta sätestatut ja asutatavale ühingule ühendava ühingu kohta sätestatut. Ühingud loetakse ühinenuks uue ühingu registrisse kandmisel.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisele uue ühingu asutamisega kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.“.
§ 405 lg 2 (Ühinemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Uue ühingu asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajateks on ühinevad ühingud.“. Uues redaktsioonis on „Ühinevatele ühingutele kohaldatakse ühendatava ühingu kohta sätestatut ja asutatavale ühingule ühendava ühingu kohta sätestatut. Ühingud loetakse ühinenuks uue ühingu registrisse kandmisel.“.
§ 405 lg 3 (Ühinemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes sätestatule määrata uue ühingu ärinimi ja asukoht. Ühinemislepingule lisatakse asutatava ühingu põhikiri või ühinguleping, mis kinnitatakse ühinemisotsusega.“. Uues redaktsioonis on „Uue ühingu asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajateks on ühinevad ühingud.“.
§ 405 lg 4 (Ühinemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad avalduse ühinemise kandmiseks ühingu asukoha äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes sätestatule määrata uue ühingu ärinimi ja asukoht. Ühinemislepingule lisatakse asutatava ühingu põhikiri või ühinguleping, mis kinnitatakse ühinemisotsusega.“.
§ 405 lg 5 (Ühinemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Ühinevate ühingute juhatused või ühinguid esindama õigustatud osanikud esitavad ühise avalduse uue ühingu kandmiseks selle asukoha äriregistrisse. 2. jagu. Täis- või usaldusühing ühineva ühinguna“. Uues redaktsioonis on „Ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad avalduse ühinemise kandmiseks ühingu asukoha äriregistrisse.“.
§ 405 lg 6 (Ühinemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“. Uues redaktsioonis on „Ühinevate ühingute juhatused või ühinguid esindama õigustatud osanikud esitavad ühise avalduse uue ühingu kandmiseks selle asukoha äriregistrisse. 2. jagu. Täis- või usaldusühing ühineva ühinguna“.

§ 406

§ 406 pealkiri (Sissemakse tähendus): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemine uue ühingu asutamisega“. Uues redaktsioonis on „Sissemakse tähendus“.
§ 406 (Sissemakse tähendus): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendavaks ühinguks on täis- või usaldusühing, tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes märkida ühendatava ühingu iga osaniku või aktsionäri kohta, kas ta saab ühendavas ühingus täis- või usaldusosanikuks ning milline on tema sissemakse suurus.“. Uues redaktsioonis on „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“.

§ 407

§ 407 pealkiri (Ühinemislepingu sisu): eelmises redaktsioonis oli „Sissemakse tähendus“. Uues redaktsioonis on „Ühinemislepingu sisu“.
§ 407 lg 1 (Ühinemislepingu sisu): eelmises redaktsioonis oli „Ühendatava usaldusühingu usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär, kes ühinemisotsusega ei nõustunud, saab ühendava ühingu usaldusosanikuks.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendavaks ühinguks on täis- või usaldusühing, tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes märkida ühendatava ühingu iga osaniku või aktsionäri kohta, kas ta saab ühendavas ühingus täis- või usaldusosanikuks ning milline on tema sissemakse suurus.“.
§ 407 lg 2 (Ühinemislepingu sisu): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühineva täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“. Uues redaktsioonis on „Ühendatava usaldusühingu usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär, kes ühinemisotsusega ei nõustunud, saab ühendava ühingu usaldusosanikuks.“.

§ 408

§ 408 pealkiri (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemislepingu sisu“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisaruanne“.
§ 408 (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühineva täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“.

§ 409

§ 409 pealkiri (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisaruanne“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisotsus“.
§ 409 lg 1 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ühingulepinguga võib ette näha, et ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 osanikest. Kui ühinemisotsusega ei nõustu ühendatava täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, saab ta ühendavas ühingus usaldusosanikuks.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“.
§ 409 lg 2 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühinemisotsuse võib vastavalt ühingulepingule teha häälteenamusega, võib osanik ühingu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“. Uues redaktsioonis on „Ühingulepinguga võib ette näha, et ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 osanikest. Kui ühinemisotsusega ei nõustu ühendatava täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, saab ta ühendavas ühingus usaldusosanikuks.“.
§ 409 lg 3 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui täis- või usaldusühing ühineb usaldusühingu, osaühingu või aktsiaseltsiga, vastutab täisosanik ühendatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühinemisotsuse võib vastavalt ühingulepingule teha häälteenamusega, võib osanik ühingu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“.

§ 410

§ 410 pealkiri (Osaniku vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisotsus“. Uues redaktsioonis on „Osaniku vastutus“.
§ 410 lg 1 (Osaniku vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Kui täis- või usaldusühing ühineb usaldusühinguga, mille täisosanikuks saab ühendatava ühingu täisosanik, ei kehti täisosaniku suhtes käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vastutuse piirang. 3. jagu. Osaühing ühineva ühinguna“. Uues redaktsioonis on „Kui täis- või usaldusühing ühineb usaldusühingu, osaühingu või aktsiaseltsiga, vastutab täisosanik ühendatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.“.
§ 410 lg 2 (Osaniku vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Ühineva osaühingu osanik võib osaühingu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“. Uues redaktsioonis on „Kui täis- või usaldusühing ühineb usaldusühinguga, mille täisosanikuks saab ühendatava ühingu täisosanik, ei kehti täisosaniku suhtes käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vastutuse piirang. 3. jagu. Osaühing ühineva ühinguna“.

§ 411

§ 411 pealkiri (Ühinemislepingu audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Osaniku vastutus“. Uues redaktsioonis on „Ühinemislepingu audiitorkontroll“.
§ 411 (Ühinemislepingu audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Ühineva osaühingu osanik võib osaühingu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“.

§ 412

§ 412 pealkiri (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemislepingu audiitorkontroll“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisotsus“.
§ 412 lg 1 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühinemisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 412 lg 2 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühinemisega kahjustatakse või piiratakse osanikule kuuluvaid eriõigusi ühingu juhtimisel, on ühinemisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühinemisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 412 lg 2 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui vähemalt 9/10 ühendatava osaühingu osakapitalist või aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale osaühingule, ei ole ühendamiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava osaühingu ühinemisotsusega. Ühinemisotsus on vajalik, kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/20 osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksemat esindatust. Esindatuse määramisel ei arvestata ühendatava ühingu oma osasid või aktsiaid“. Uues redaktsioonis on „Kui ühinemisega kahjustatakse või piiratakse osanikule kuuluvaid eriõigusi ühingu juhtimisel, on ühinemisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek.“.
§ 412 lg 3 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ühendava osaühingu osakapitali suurendamisel seoses ühinemisega ei ole teistel osanikel eesõigust osade omandamisele (§ 193).“. Uues redaktsioonis on „Kui vähemalt 9/10 ühendatava osaühingu osakapitalist või aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale osaühingule, ei ole ühendamiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava osaühingu ühinemisotsusega. Ühinemisotsus on vajalik, kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/20 osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksemat esindatust. Esindatuse määramisel ei arvestata ühendatava ühingu oma osasid või aktsiaid“.

§ 413

§ 413 pealkiri (Ühendava ühingu osakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisotsus“. Uues redaktsioonis on „Ühendava ühingu osakapitali suurendamine“.
§ 413 lg 1 (Ühendava ühingu osakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 196 1. lõikes nimetatud dokumentidele ühinemislepingu ja ühinevate ühingute ühinemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“. Uues redaktsioonis on „Ühendava osaühingu osakapitali suurendamisel seoses ühinemisega ei ole teistel osanikel eesõigust osade omandamisele (§ 193).“.
§ 413 lg 2 (Ühendava ühingu osakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühendav osaühing annab üle ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt ühendava osaühingu oma osa.“. Uues redaktsioonis on „Osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 196 1. lõikes nimetatud dokumentidele ühinemislepingu ja ühinevate ühingute ühinemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“.

§ 414

§ 414 pealkiri (Osade üleandmine ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Ühendava ühingu osakapitali suurendamine“. Uues redaktsioonis on „Osade üleandmine ühinemisel“.
§ 414 lg 1 (Osade üleandmine ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele antakse üle ühendava osaühingu oma osa, võib selle jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud nimiväärtust“. Uues redaktsioonis on „Ühendav osaühing annab üle ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt ühendava osaühingu oma osa.“.
§ 414 pealkiri (Osade üleandmine ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Osade üleandmine ühinemisel“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 414 lg 2 (Osade üleandmine ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendav ühing on osaühing, mille osakapitali seoses ühinemisega suurendatakse või kui ühinemisel asutatakse uus osaühing, tuleb osaühingu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 143) hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab osakapitali suurendamiseks või asutatava osaühingu osakapitaliks. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse koos ühinemise avaldusega äriregistrile.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele antakse üle ühendava osaühingu oma osa, võib selle jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud nimiväärtust“.

§ 416

§ 416 pealkiri (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Üleantava vara hindamine“.
§ 416 (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühingute ühinemisele uue osaühingu asutamisega ei kohaldata §-s 138 sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendav ühing on osaühing, mille osakapitali seoses ühinemisega suurendatakse või kui ühinemisel asutatakse uus osaühing, tuleb osaühingu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 143) hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab osakapitali suurendamiseks või asutatava osaühingu osakapitaliks. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse koos ühinemise avaldusega äriregistrile.“.

§ 417

§ 417 pealkiri (Ühinemine uue osaühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Üleantava vara hindamine“. Uues redaktsioonis on „Ühinemine uue osaühingu asutamisega“.
§ 417 lg 1 (Ühinemine uue osaühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisel uue osaühingu asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava osaühingu osakapitali suurus, samuti juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, märgitakse ka nõukogu liikmed. 4. jagu. Aktsiaselts ühineva ühinguna“. Uues redaktsioonis on „Ühingute ühinemisele uue osaühingu asutamisega ei kohaldata §-s 138 sätestatut.“.
§ 417 lg 2 (Ühinemine uue osaühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi ühinemisel peab ühinemislepingut kontrollima audiitor.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisel uue osaühingu asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava osaühingu osakapitali suurus, samuti juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, märgitakse ka nõukogu liikmed. 4. jagu. Aktsiaselts ühineva ühinguna“.

§ 418

§ 418 pealkiri (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemine uue osaühingu asutamisega“. Uues redaktsioonis on „Audiitorkontroll“.
§ 418 (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Aktsiaseltsi ühinemisel peab ühinemislepingut kontrollima audiitor.“.

§ 419

§ 419 pealkiri (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Audiitorkontroll“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku ettevalmistamine“.
§ 419 lg 1 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“.
§ 419 lg 1 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 419 lg 1 p 2 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „ühinevate ühingute viimase kolme majandusaasta aruanded ja tegevusaruanded“. Uues redaktsioonis on „ühinevate ühingute viimase kolme majandusaasta aruanded“.
§ 419 lg 2 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühineva aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ühinemislepingu sõlmimist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“.
§ 419 lg 3 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus äriregistri pidajale ühinemislepingu ning avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ühinemislepingu sõlmimise kohta. Teates tuleb märkida, et ühinemislepinguga on võimalik tutvuda registriosakonnas ja juhatuse poolt määratud kohas“. Uues redaktsioonis on „Kui ühineva aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ühinemislepingu sõlmimist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“.
§ 419 lg 2 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 419 lg 4 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus selgitab üldkoosolekul ühinemise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“. Uues redaktsioonis on „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus äriregistri pidajale ühinemislepingu ning avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ühinemislepingu sõlmimise kohta. Teates tuleb märkida, et ühinemislepinguga on võimalik tutvuda registriosakonnas ja juhatuse poolt määratud kohas“.

Muudatused § 420–§ 471

Selles jaotises on 242 deterministliku võrdluse kirjet asukohtadest § 420 kuni § 471. Iga kirje juures on esitatud paragrahv või lõige ning eelmise ja uue redaktsiooni võrdlus või märge sätte lisamise või kustutamise kohta.

§ 420

§ 420 pealkiri (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku ettevalmistamine“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku korraldus“.
§ 420 lg 1 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Nõukogu esitab üldkoosolekul ühinemise kohta oma arvamuse.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus selgitab üldkoosolekul ühinemise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“.
§ 420 lg 2 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka teisi ühinevaid ühinguid puudutavate asjaolude kohta.“. Uues redaktsioonis on „Nõukogu esitab üldkoosolekul ühinemise kohta oma arvamuse.“.
§ 420 lg 3 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka teisi ühinevaid ühinguid puudutavate asjaolude kohta.“.

§ 421

§ 421 pealkiri (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku korraldus“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisotsus“.
§ 421 lg 1 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ühinemisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud korras, peab otsuse poolt hääletama vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 421 lg 2 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, osalevad ühendatava aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ühinemisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud korras, peab otsuse poolt hääletama vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 421 lg 3 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui vähemalt 9/10 ühendatava osaühingu osakapitalist või aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale aktsiaseltsile, ei ole ühendamiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava aktsiaseltsi ühinemisotsusega, kui vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist ühendatava ühingu poolt on ühendava aktsiaseltsi juhatus avaldanud ühinemislepingu sõlmimise teate käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 sätestatud korras ning esitanud aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks käesoleva seaduse § 419 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid. Ühinemisotsus on vajalik, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksemat esindatust. Esindatuse määramisel ei arvestata ühendatava ühingu oma osasid või aktsiaid“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, osalevad ühendatava aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“.
§ 421 lg 4 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel seoses ühinemisega ei ole teistel aktsionäridel aktsiate omandamise eesõigust (§ 345).“. Uues redaktsioonis on „Kui vähemalt 9/10 ühendatava osaühingu osakapitalist või aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale aktsiaseltsile, ei ole ühendamiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava aktsiaseltsi ühinemisotsusega, kui vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist ühendatava ühingu poolt on ühendava aktsiaseltsi juhatus avaldanud ühinemislepingu sõlmimise teate käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 sätestatud korras ning esitanud aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks käesoleva seaduse § 419 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid. Ühinemisotsus on vajalik, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksemat esindatust. Esindatuse määramisel ei arvestata ühendatava ühingu oma osasid või aktsiaid“.

§ 422

§ 422 pealkiri (Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisotsus“. Uues redaktsioonis on „Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine“.
§ 422 lg 1 (Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 343 1. lõikes nimetatud dokumentidele ühinemislepingu ja ühinevate ühingute ühinemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“. Uues redaktsioonis on „Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel seoses ühinemisega ei ole teistel aktsionäridel aktsiate omandamise eesõigust (§ 345).“.
§ 422 lg 2 (Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühendav aktsiaselts annab üle ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt ühendava aktsiaseltsi oma aktsiad.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 343 1. lõikes nimetatud dokumentidele ühinemislepingu ja ühinevate ühingute ühinemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“.

§ 423

§ 423 pealkiri (Aktsiate üleandmine ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Ühendava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine“. Uues redaktsioonis on „Aktsiate üleandmine ühinemisel“.
§ 423 (Aktsiate üleandmine ühinemisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendav ühing on aktsiaselts, mille aktsiakapitali seoses ühinemisega suurendatakse, või kui ühinemisel asutatakse uus aktsiaselts, tuleb aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 249) hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab aktsiakapitali suurendamiseks või asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitaliks. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse koos ühinemise avaldusega äriregistrile.“. Uues redaktsioonis on „Ühendav aktsiaselts annab üle ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt ühendava aktsiaseltsi oma aktsiad.“.

§ 424

§ 424 pealkiri (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiate üleandmine ühinemisel“. Uues redaktsioonis on „Üleantava vara hindamine“.
§ 424 (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühendavas aktsiaseltsis säilivad ühendatava aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike õigused, mis neil olid ühendatavas aktsiaseltsis.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendav ühing on aktsiaselts, mille aktsiakapitali seoses ühinemisega suurendatakse, või kui ühinemisel asutatakse uus aktsiaselts, tuleb aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 249) hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab aktsiakapitali suurendamiseks või asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitaliks. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse koos ühinemise avaldusega äriregistrile.“.
§ 424 pealkiri (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Üleantava vara hindamine“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 426

§ 426 pealkiri (Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse“.
§ 426 lg 1 (Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, omandavad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud ühendava ühingu osad samadel alustel ühendatava aktsiaseltsi aktsionäridega. Ühinemislepinguga mittenõustumisel võivad nad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 404.“. Uues redaktsioonis on „Ühendavas aktsiaseltsis säilivad ühendatava aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike õigused, mis neil olid ühendatavas aktsiaseltsis.“.
§ 426 lg 2 (Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Ühingute ühinemisele uue aktsiaseltsi asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, omandavad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud ühendava ühingu osad samadel alustel ühendatava aktsiaseltsi aktsionäridega. Ühinemislepinguga mittenõustumisel võivad nad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 404.“.

§ 427

§ 427 pealkiri (Ühinemine uue aktsiaseltsi asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse“. Uues redaktsioonis on „Ühinemine uue aktsiaseltsi asutamisega“.
§ 427 lg 1 (Ühinemine uue aktsiaseltsi asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisel uue aktsiaseltsi asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus, samuti juhatuse ja nõukogu liikmed“. Uues redaktsioonis on „Ühingute ühinemisele uue aktsiaseltsi asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatut.“.
§ 427 lg 2 (Ühinemine uue aktsiaseltsi asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Tulundusühistu võib ühineda ainult tulundusühistuga.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisel uue aktsiaseltsi asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus, samuti juhatuse ja nõukogu liikmed“.

§ 428

§ 428 pealkiri (Tulundusühistu ühineva ühinguna): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemine uue aktsiaseltsi asutamisega“. Uues redaktsioonis on „Tulundusühistu ühineva ühinguna“.
§ 428 (Tulundusühistu ühineva ühinguna): eelmises redaktsioonis oli „Tulundusühistu osamakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“. Uues redaktsioonis on „Tulundusühistu võib ühineda ainult tulundusühistuga.“.

§ 429

§ 429 pealkiri (Osamaks ja liikmelisus): eelmises redaktsioonis oli „Tulundusühistu ühineva ühinguna“. Uues redaktsioonis on „Osamaks ja liikmelisus“.
§ 429 lg 1 (Osamaks ja liikmelisus): eelmises redaktsioonis oli „Tulundusühistu liiget loetakse käesoleva peatüki tähenduses osanikuks.“. Uues redaktsioonis on „Tulundusühistu osamakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“.
§ 429 lg 2 (Osamaks ja liikmelisus): eelmises redaktsioonis oli „Ühineva tulundusühistu liige võib tulundusühistu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“. Uues redaktsioonis on „Tulundusühistu liiget loetakse käesoleva peatüki tähenduses osanikuks.“.

§ 430

§ 430 pealkiri (Ühinemislepingu audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Osamaks ja liikmelisus“. Uues redaktsioonis on „Ühinemislepingu audiitorkontroll“.
§ 430 (Ühinemislepingu audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Ühineva tulundusühistu liige võib tulundusühistu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli.“.

§ 431

§ 431 pealkiri (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemislepingu audiitorkontroll“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisotsus“.
§ 431 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ühendatava tulundusühistu poolt üleantav vara tuleb hinnata ühistu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse äriregistrile.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.

§ 432

§ 432 pealkiri (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisotsus“. Uues redaktsioonis on „Üleantava vara hindamine“.
§ 432 (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisel uue tulundusühistu asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava ühistu juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, siis märgitakse ka nõukogu liikmed. 6. jagu.Piiriülene ühinemine[“. Uues redaktsioonis on „Ühendatava tulundusühistu poolt üleantav vara tuleb hinnata ühistu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse äriregistrile.“.

§ 433

§ 433 pealkiri (Ühinemine uue tulundusühistu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Üleantava vara hindamine“. Uues redaktsioonis on „Ühinemine uue tulundusühistu asutamisega“.
§ 433 (Ühinemine uue tulundusühistu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik ) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 1–9) artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub lepinguriigis (edaspidi piiriülene ühinemine ).“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisel uue tulundusühistu asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava ühistu juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, siis märgitakse ka nõukogu liikmed. 6. jagu.Piiriülene ühinemine[“.
§ 433 pealkiri (Piiriülene ühinemine): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemine uue tulundusühistu asutamisega“. Uues redaktsioonis on „Piiriülene ühinemine“.
§ 433 lg 1 (Piiriülene ühinemine): eelmises redaktsioonis oli „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui piiriülese ühinemise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik ) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 1–9) artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub lepinguriigis (edaspidi piiriülene ühinemine ).“.
§ 433 pealkiri (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Piiriülene ühinemine“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisleping“.
§ 433 lg 2 (Piiriülene ühinemine): eelmises redaktsioonis oli „Piiriüleses ühinemises ei või ühendatava ega ühendava ühinguna osaleda tulundusühistu.“. Uues redaktsioonis on „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui piiriülese ühinemise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti.“.
§ 433 lg 3 (Piiriülene ühinemine): eelmises redaktsioonis oli „Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse §-s 41 2 sätestatud juhtudel ja korras tuleb piiriülese ühinemise korral ühendava äriühingu töötajad kaasata osalema ühendava äriühingu juhtimises“. Uues redaktsioonis on „Piiriüleses ühinemises ei või ühendatava ega ühendava ühinguna osaleda tulundusühistu.“.
§ 433 lg 4 (Piiriülene ühinemine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse §-s 41 2 sätestatud juhtudel ja korras tuleb piiriülese ühinemise korral ühendava äriühingu töötajad kaasata osalema ühendava äriühingu juhtimises“.
§ 433 lg 1 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Lisaks käesoleva seaduse § 392 lõikes 1 sätestatule tuleb ühinemislepingus märkida:“.
§ 433 pealkiri (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisleping“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisaruanne“.
§ 433 lg 1 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Lisaks käesoleva seaduse § 392 lõikes 1 sätestatule tuleb ühinemislepingus märkida:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 433 lg 2 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemislepingule lisatakse ka ühendava ühingu põhikiri.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendatava ühingu kõik hääleõiguse andvad osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei tule ühinemislepingus näidata käesoleva seaduse § 392 lõike 1 punktides 2–4 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid.“.
§ 433 lg 3 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemislepingus ettenähtud ühendava ühingu juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele võib ületada ühe kümnendiku ühendava ühingu osade või aktsiate nimiväärtuse summast, kui piiriüleses ühinemises osaleva ühendava ühingu suhtes kohaldatava lepinguriigi õiguse kohaselt on see lubatud.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemislepingule lisatakse ka ühendava ühingu põhikiri.“.
§ 433 lg 2 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendatava ühingu kõik hääleõiguse andvad osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei tule ühinemislepingus näidata käesoleva seaduse § 392 lõike 1 punktides 2–4 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 433 lg 4 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ühinemislepingus ettenähtud ühendava ühingu juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele võib ületada ühe kümnendiku ühendava ühingu osade või aktsiate nimiväärtuse summast, kui piiriüleses ühinemises osaleva ühendava ühingu suhtes kohaldatava lepinguriigi õiguse kohaselt on see lubatud.“.
§ 433 lg 5 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ühinemislepingule kohaldatakse käesoleva seaduse § 419 lõiget 4. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas teates tuleb lisaks märkida järgmist:“.
§ 433 lg 5 (Ühinemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemislepingule kohaldatakse käesoleva seaduse § 419 lõiget 4. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas teates tuleb lisaks märkida järgmist:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 433 lg 1 (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisaruandele ei kohaldata käesoleva seaduse § 393 lõiget 2“. Uues redaktsioonis on „Piiriülese ühinemise korral tuleb ühinemisaruandes selgitada ka ühinemise mõju aktsiaseltsi või osaühingu töötajatele ning võlausaldajatele. Aruandele lisatakse ka töötajate usaldusisiku või ametiühingu usaldusisiku arvamus, kui see esitatakse vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut.“.
§ 433 pealkiri (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisaruanne“. Uues redaktsioonis on „Audiitorkontroll“.
§ 433 lg 2 (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Piiriülese ühinemise korral peab ühinemislepingut kontrollima audiitor.“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisaruandele ei kohaldata käesoleva seaduse § 393 lõiget 2“.
§ 433 lg 1 (Ühinemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Piiriülese ühinemise korral tuleb ühinemisaruandes selgitada ka ühinemise mõju aktsiaseltsi või osaühingu töötajatele ning võlausaldajatele. Aruandele lisatakse ka töötajate usaldusisiku või ametiühingu usaldusisiku arvamus, kui see esitatakse vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 433 lg 1 (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Piiriülese ühinemise korral võib mitme või kõigi ühinevate ühingute jaoks olla määratud üks või mitu ühist audiitorit. Ühine audiitor võib või ühised audiitorid võivad olla määratud vaid selle lepinguriigi kohtu või haldusasutuse poolt või loal, mille õigusele üks ühendatavatest ühingutest või ühendav ühing allub.“. Uues redaktsioonis on „Piiriülese ühinemise korral peab ühinemislepingut kontrollima audiitor.“.
§ 433 pealkiri (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitorkontroll“. Uues redaktsioonis on „Ühinemisotsus“.
§ 433 lg 2 (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Eesti kohus nimetab ühinevate ühingute taotlusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud audiitori või audiitorid, kellel on piiriülese ühinemise lepingu auditi tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Kohus määrab ka tema poolt määratud audiitori või audiitorite tasustamise korra ja tasu suuruse“. Uues redaktsioonis on „Piiriülese ühinemise korral võib mitme või kõigi ühinevate ühingute jaoks olla määratud üks või mitu ühist audiitorit. Ühine audiitor võib või ühised audiitorid võivad olla määratud vaid selle lepinguriigi kohtu või haldusasutuse poolt või loal, mille õigusele üks ühendatavatest ühingutest või ühendav ühing allub.“.
§ 433 lg 3 (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut tuleb ühingu osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvuda ühinemislepingu, ühinemisaruande ja audiitori aruandega. Ühinemisaruanne tehakse vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut kättesaadavaks ka äriühingu töötajate usaldusisikule või ametiühingu usaldusisikule või nende puudumise korral töötajatele.“. Uues redaktsioonis on „Eesti kohus nimetab ühinevate ühingute taotlusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud audiitori või audiitorid, kellel on piiriülese ühinemise lepingu auditi tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Kohus määrab ka tema poolt määratud audiitori või audiitorite tasustamise korra ja tasu suuruse“.
§ 433 lg 1 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendatava ühingu kõik hääleõigust andvad osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei pea ühinemislepingut ühendatava osaühingu koosolekul või aktsiaseltsi üldkoosolekul heaks kiitma.“. Uues redaktsioonis on „Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut tuleb ühingu osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvuda ühinemislepingu, ühinemisaruande ja audiitori aruandega. Ühinemisaruanne tehakse vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut kättesaadavaks ka äriühingu töötajate usaldusisikule või ametiühingu usaldusisikule või nende puudumise korral töötajatele.“.
§ 433 pealkiri (Osade või aktsiate asendussuhe): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemisotsus“. Uues redaktsioonis on „Osade või aktsiate asendussuhe“.
§ 433 lg 2 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Piiriüleses ühinemises osalevale Eesti äriregistrisse kantud osaühingule kohaldatakse käesoleva seaduse § 412 lõike 3 asemel käesoleva seaduse § 421 lõiget 4.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendatava ühingu kõik hääleõigust andvad osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei pea ühinemislepingut ühendatava osaühingu koosolekul või aktsiaseltsi üldkoosolekul heaks kiitma.“.
§ 433 lg 3 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ühendatava ühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek võib seada ühinemisotsuse heakskiitmise tingimuseks, et ühendav ühing on kinnitanud selgesõnaliselt ühendava ühingu töötajate ühingu juhtimises osalemise korra“. Uues redaktsioonis on „Piiriüleses ühinemises osalevale Eesti äriregistrisse kantud osaühingule kohaldatakse käesoleva seaduse § 412 lõike 3 asemel käesoleva seaduse § 421 lõiget 4.“.
§ 433 lg 4 (Ühinemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui teise lepinguriigi õiguse kohaselt, millele ühinemises osalev ühing allub, ei ole osanikul või aktsionäril õigust nõuda tagasimakset käesoleva seaduse § 398 lõike 3 tähenduses, on Eesti äriregistrisse kantud äriühingu osanikul või aktsionäril õigus nõuda nimetatud tagasimakset vaid juhul, kui ühinemises osalev teise lepinguriigi õigusele alluv ühing sellise tagasimakse saamise nõudeõigust ühinemisotsuses tunnustab.“. Uues redaktsioonis on „Ühendatava ühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek võib seada ühinemisotsuse heakskiitmise tingimuseks, et ühendav ühing on kinnitanud selgesõnaliselt ühendava ühingu töötajate ühingu juhtimises osalemise korra“.
§ 433 lg 1 (Osade või aktsiate asendussuhe): eelmises redaktsioonis oli „Piiriülese ühinemise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 398 lõikeid 3 ja 4 ka juhul, kui ühinemises osaleb ühing, kellele kohaldatava teise lepinguriigi õiguse kohaselt on osanikul või aktsionäril õigus nõuda osade või aktsiate madala asendussuhte korral tagasimakset, ja kui asi allub Eesti kohtule.“. Uues redaktsioonis on „Kui teise lepinguriigi õiguse kohaselt, millele ühinemises osalev ühing allub, ei ole osanikul või aktsionäril õigust nõuda tagasimakset käesoleva seaduse § 398 lõike 3 tähenduses, on Eesti äriregistrisse kantud äriühingu osanikul või aktsionäril õigus nõuda nimetatud tagasimakset vaid juhul, kui ühinemises osalev teise lepinguriigi õigusele alluv ühing sellise tagasimakse saamise nõudeõigust ühinemisotsuses tunnustab.“.
§ 433 pealkiri (Hüvitus piiriülese ühinemise korral): eelmises redaktsioonis oli „Osade või aktsiate asendussuhe“. Uues redaktsioonis on „Hüvitus piiriülese ühinemise korral“.
§ 433 lg 2 (Osade või aktsiate asendussuhe): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestamata juhtudel ning juhul, kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võib Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu ühinemisotsuse tunnistada kehtetuks ka põhjusel, et on määratud liiga madal osade või aktsiate asendussuhe“. Uues redaktsioonis on „Piiriülese ühinemise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 398 lõikeid 3 ja 4 ka juhul, kui ühinemises osaleb ühing, kellele kohaldatava teise lepinguriigi õiguse kohaselt on osanikul või aktsionäril õigus nõuda osade või aktsiate madala asendussuhte korral tagasimakset, ja kui asi allub Eesti kohtule.“.
§ 433 lg 3 (Osade või aktsiate asendussuhe): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, on Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, õigus käesoleva seaduse §-s 404 sätestatud korras osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestamata juhtudel ning juhul, kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võib Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu ühinemisotsuse tunnistada kehtetuks ka põhjusel, et on määratud liiga madal osade või aktsiate asendussuhe“.
§ 433 (Hüvitus piiriülese ühinemise korral): eelmises redaktsioonis oli „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ühineb piiriüleselt selliselt, et ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, käesoleva seaduse §-s 399 sätestatut ei kohaldata.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, on Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, õigus käesoleva seaduse §-s 404 sätestatud korras osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest“.
§ 433 pealkiri (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Hüvitus piiriülese ühinemise korral“. Uues redaktsioonis on „Võlausaldajate kaitse“.
§ 433 lg 1 (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ühineb piiriüleselt selliselt, et ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võivad osaühingu või aktsiaseltsi võlausaldajad käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 nimetatud teate avaldamisest arvates kahe kuu jooksul esitada nõude tagatise saamiseks.“. Uues redaktsioonis on „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ühineb piiriüleselt selliselt, et ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, käesoleva seaduse §-s 399 sätestatut ei kohaldata.“.
§ 433 pealkiri (Ühinemiskanne ja -tõend): eelmises redaktsioonis oli „Võlausaldajate kaitse“. Uues redaktsioonis on „Ühinemiskanne ja -tõend“.
§ 433 lg 2 (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tagatise saamise õigus on vaid võlausaldajal, kes ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja kes põhistab, et ühinemine võib ohustada tema nõude täitmist.“. Uues redaktsioonis on „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ühineb piiriüleselt selliselt, et ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võivad osaühingu või aktsiaseltsi võlausaldajad käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 nimetatud teate avaldamisest arvates kahe kuu jooksul esitada nõude tagatise saamiseks.“.
§ 433 lg 3 (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Võlausaldajal on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud alusel õigus nõuda tagatist sellistele nõuetele, mis on tekkinud enne või 15 päeva pärast käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 nimetatud teate avaldamist“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tagatise saamise õigus on vaid võlausaldajal, kes ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja kes põhistab, et ühinemine võib ohustada tema nõude täitmist.“.
§ 433 lg 4 (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Eesti äriregistrisse kantud või kantava ühendatava või ühendava ühingu korral kohaldatakse äriregistrile esitatava avalduse suhtes käesoleva seaduse § 400. Lisaks peavad juhatuse liikmed avalduses kinnitama, et äriühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt käesoleva seaduse §-le 433 8 .“. Uues redaktsioonis on „Võlausaldajal on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud alusel õigus nõuda tagatist sellistele nõuetele, mis on tekkinud enne või 15 päeva pärast käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 nimetatud teate avaldamist“.
§ 433 lg 1 (Ühinemiskanne ja -tõend): eelmises redaktsioonis oli „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, väljastab registripidaja äriühingule tõendi, milles kinnitatakse, et ühendatav ühing on nõutavad ühinemiseelsed toimingud teinud ja et ühinemine on äriregistrisse kantud. Tõendis märgitakse kande tegemise kuupäev, samuti viidatakse käesoleva seaduse § 433 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asendussuhet kontrollivale kohtumenetlusele, kui see on asjakohane.“. Uues redaktsioonis on „Eesti äriregistrisse kantud või kantava ühendatava või ühendava ühingu korral kohaldatakse äriregistrile esitatava avalduse suhtes käesoleva seaduse § 400. Lisaks peavad juhatuse liikmed avalduses kinnitama, et äriühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt käesoleva seaduse §-le 433 8 .“.
§ 433 lg 2 (Ühinemiskanne ja -tõend): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ühinemise tõendi koostamise ja väljastamise korra kehtestab justiitsminister.“. Uues redaktsioonis on „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, väljastab registripidaja äriühingule tõendi, milles kinnitatakse, et ühendatav ühing on nõutavad ühinemiseelsed toimingud teinud ja et ühinemine on äriregistrisse kantud. Tõendis märgitakse kande tegemise kuupäev, samuti viidatakse käesoleva seaduse § 433 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asendussuhet kontrollivale kohtumenetlusele, kui see on asjakohane.“.
§ 433 lg 3 (Ühinemiskanne ja -tõend): eelmises redaktsioonis oli „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, märgitakse ühendatava ühingu asukoha äriregistrisse, et ühinemine loetakse toimunuks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, millele ühendav ühing allub. Saanud selle liikmesriigi kohtult, notarilt või muult pädevalt asutuselt, mille õigusele ühendav äriühing allub, teate ühinemise toimumise kohta, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on ühinemine saadud teate kohaselt toimunud, ning teavitab sellest ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat, kui ühendatava ühingu osad või aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ühinemise tõendi koostamise ja väljastamise korra kehtestab justiitsminister.“.
§ 433 lg 4 (Ühinemiskanne ja -tõend): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toimingute järel edastab registripidaja kõik talle ühendatava ühingu kohta esitatud dokumendid elektrooniliselt selle liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele ühendav ühing allub.“. Uues redaktsioonis on „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, märgitakse ühendatava ühingu asukoha äriregistrisse, et ühinemine loetakse toimunuks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, millele ühendav ühing allub. Saanud selle liikmesriigi kohtult, notarilt või muult pädevalt asutuselt, mille õigusele ühendav äriühing allub, teate ühinemise toimumise kohta, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on ühinemine saadud teate kohaselt toimunud, ning teavitab sellest ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat, kui ühendatava ühingu osad või aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.“.
§ 433 lg 5 (Ühinemiskanne ja -tõend): eelmises redaktsioonis oli „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendava ühinguna, esitab lepinguriigi õigusele alluv ühendatav äriühing registripidajale vastava lepinguriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse tõendi selle kohta, et lepinguriigi õigusele alluva ühendatava ühingu puhul on ühinemisele kehtestatud nõuded täidetud ning ühinemiseelsed toimingud lõpule viidud, samuti esitab ta ühinemislepingu. Tõend tuleb esitada kuue kuu jooksul selle väljastamisest arvates. Kui tõendist nähtub, et ühendatava äriühingu suhtes on algatatud osade või aktsiate asendussuhte kohtuliku kontrolli menetlus käesoleva seaduse § 398 lõike 3 tähenduses, ei takista see ühinemiskande tegemist.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toimingute järel edastab registripidaja kõik talle ühendatava ühingu kohta esitatud dokumendid elektrooniliselt selle liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele ühendav ühing allub.“.
§ 433 lg 6 (Ühinemiskanne ja -tõend): eelmises redaktsioonis oli „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendava ühinguna, siis ühingu asukoha registripidaja teavitab ühinemiskandest viivitamata selle lepinguriigi kohut, notarit või muud pädevat asutust, mille õigusele ühendatav ühing allub, samuti Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat, kui ühendava ühingu osad või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris.“. Uues redaktsioonis on „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendava ühinguna, esitab lepinguriigi õigusele alluv ühendatav äriühing registripidajale vastava lepinguriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse tõendi selle kohta, et lepinguriigi õigusele alluva ühendatava ühingu puhul on ühinemisele kehtestatud nõuded täidetud ning ühinemiseelsed toimingud lõpule viidud, samuti esitab ta ühinemislepingu. Tõend tuleb esitada kuue kuu jooksul selle väljastamisest arvates. Kui tõendist nähtub, et ühendatava äriühingu suhtes on algatatud osade või aktsiate asendussuhte kohtuliku kontrolli menetlus käesoleva seaduse § 398 lõike 3 tähenduses, ei takista see ühinemiskande tegemist.“.
§ 433 lg 7 (Ühinemiskanne ja -tõend): eelmises redaktsioonis oli „Piiriülese ühinemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamisel peab ühendava ühingu juhatus esitama avalduse osa- või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks ühe aasta jooksul osa- või aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest arvates“. Uues redaktsioonis on „Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendava ühinguna, siis ühingu asukoha registripidaja teavitab ühinemiskandest viivitamata selle lepinguriigi kohut, notarit või muud pädevat asutust, mille õigusele ühendatav ühing allub, samuti Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat, kui ühendava ühingu osad või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris.“.
§ 433 lg 8 (Ühinemiskanne ja -tõend): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel.“. Uues redaktsioonis on „Piiriülese ühinemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamisel peab ühendava ühingu juhatus esitama avalduse osa- või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks ühe aasta jooksul osa- või aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest arvates“.

§ 434

§ 434 pealkiri (Jagunemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemiskanne ja -tõend“. Uues redaktsioonis on „Jagunemise viisid“.
§ 434 lg 1 (Jagunemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel.“.
§ 434 lg 2 (Jagunemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Jaotumisel saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks.“. Uues redaktsioonis on „Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks.“.
§ 434 lg 3 (Jagunemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing.“. Uues redaktsioonis on „Jaotumisel saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks.“.
§ 434 lg 4 (Jagunemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing.“. Uues redaktsioonis on „Eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing.“.
§ 434 lg 5 (Jagunemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Omandavateks ühinguteks võivad üheaegselt olla Eestis äriregistrisse kantud olemasolevad või uued ühingud.“. Uues redaktsioonis on „Eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing.“.
§ 434 lg 6 (Jagunemise viisid): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Omandavateks ühinguteks võivad üheaegselt olla Eestis äriregistrisse kantud olemasolevad või uued ühingud.“.
§ 434 lg 7 (Jagunemise viisid): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“.

§ 435

§ 435 pealkiri (Jagunemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemise viisid“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisleping“.
§ 435 lg 1 (Jagunemisleping): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Jagunemiseks sõlmivad jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 440 sätestatud korras. Jagunemislepingus tuleb märkida:“.
§ 435 lg 1 (Jagunemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemiseks sõlmivad jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 440 sätestatud korras. Jagunemislepingus tuleb märkida:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 435 lg 2 (Jagunemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemislepingus ettenähtud omandava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste summat.“.
§ 435 lg 3 (Jagunemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib ühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.“.
§ 435 lg 2 (Jagunemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemislepingus ettenähtud omandava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste summat.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 435 lg 4 (Jagunemisleping): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (jagunemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult jagunemist ja jagunemislepingut. Jaotumisel, samuti eraldumisel osade või aktsiate andmise vastu jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele tuleb aruandes põhjendada osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele.“. Uues redaktsioonis on „Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib ühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega“.

§ 436

§ 436 pealkiri (Jagunemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisleping“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisaruanne“.
§ 436 lg 1 (Jagunemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisaruannet ei pea koostama eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui sellega on nõus jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (jagunemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult jagunemist ja jagunemislepingut. Jaotumisel, samuti eraldumisel osade või aktsiate andmise vastu jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele tuleb aruandes põhjendada osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele.“.
§ 436 lg 2 (Jagunemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel osalevad ühingud võivad koostada ühise jagunemisaruande.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisaruannet ei pea koostama eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui sellega on nõus jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid.“.
§ 436 lg 3 (Jagunemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Kui jagunemisel osalev ühing kuulub kontserni, tuleb jagunemisaruandes märkida ka ühinemiseks olulised andmed kontserni teiste äriühingute kohta.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisel osalevad ühingud võivad koostada ühise jagunemisaruande.“.
§ 436 lg 4 (Jagunemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele jagunemisel osalevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused“. Uues redaktsioonis on „Kui jagunemisel osalev ühing kuulub kontserni, tuleb jagunemisaruandes märkida ka ühinemiseks olulised andmed kontserni teiste äriühingute kohta.“.
§ 436 lg 5 (Jagunemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib jagunemislepingut audiitor.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele jagunemisel osalevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused“.

§ 437

§ 437 pealkiri (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisaruanne“. Uues redaktsioonis on „Audiitorkontroll“.
§ 437 lg 1 (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Audiitor ei pea jagunemislepingut kontrollima eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor jagunemislepingut ei kontrolli.“. Uues redaktsioonis on „Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib jagunemislepingut audiitor.“.
§ 437 lg 2 (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori määravad jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Ühe audiitori võib määrata mitme või kõigi jagunemises osalevate ühingute jaoks.“. Uues redaktsioonis on „Audiitor ei pea jagunemislepingut kontrollima eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor jagunemislepingut ei kontrolli.“.

§ 438

§ 438 pealkiri (Audiitori määramine): eelmises redaktsioonis oli „Audiitorkontroll“. Uues redaktsioonis on „Audiitori määramine“.
§ 438 (Audiitori määramine): eelmises redaktsioonis oli „Audiitor koostab jagunemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. Jagunemislepingut kontrollivad audiitorid võivad koostada ühingutele ühise aruande.“. Uues redaktsioonis on „Audiitori määravad jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Ühe audiitori võib määrata mitme või kõigi jagunemises osalevate ühingute jaoks.“.

§ 439

§ 439 pealkiri (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori määramine“. Uues redaktsioonis on „Audiitori aruanne ja vastutus“.
§ 439 lg 1 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Aruandes tuleb näidata, kas jagunemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksed on kohaseks tasuks jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ning kas jagunemine võib kaasa tuua ühingu võlausaldajate huvide kahjustamise.“. Uues redaktsioonis on „Audiitor koostab jagunemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. Jagunemislepingut kontrollivad audiitorid võivad koostada ühingutele ühise aruande.“.
§ 439 lg 2 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele üleantavate osade või aktsiate asendussuhte määramisel ning millised olid asendussuhte määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on asendussuhte määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid asendussuhte määramiseks. Kui asendussuhte määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida, milline olnuks asendussuhe iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel saadud tulemus asendussuhte määramisel.“. Uues redaktsioonis on „Aruandes tuleb näidata, kas jagunemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksed on kohaseks tasuks jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ning kas jagunemine võib kaasa tuua ühingu võlausaldajate huvide kahjustamise.“.
§ 439 lg 2 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitor vastutab jagunemislepingu ebaõige kontrollimisega äriühingule, tema osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele tekitatud kahju eest samamoodi nagu majandusaasta aruande kontrollimisel.“. Uues redaktsioonis on „Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele üleantavate osade või aktsiate asendussuhte määramisel ning millised olid asendussuhte määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on asendussuhte määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid asendussuhte määramiseks. Kui asendussuhte määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida, milline olnuks asendussuhe iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel saadud tulemus asendussuhte määramisel.“.
§ 439 lg 3 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitoril on jagunemislepingu kontrollimisel samasugused õigused ja kohustused nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. Audiitoril on õigus saada kontrollimiseks vajalikku teavet ka jagunemisel osaleva ühinguga samasse kontserni kuuluvatelt teistelt äriühingutelt.“. Uues redaktsioonis on „Audiitor vastutab jagunemislepingu ebaõige kontrollimisega äriühingule, tema osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele tekitatud kahju eest samamoodi nagu majandusaasta aruande kontrollimisel.“.
§ 439 lg 4 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori aruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele jagunemisel osalevale ühingule või sellega samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused“. Uues redaktsioonis on „Audiitoril on jagunemislepingu kontrollimisel samasugused õigused ja kohustused nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. Audiitoril on õigus saada kontrollimiseks vajalikku teavet ka jagunemisel osaleva ühinguga samasse kontserni kuuluvatelt teistelt äriühingutelt.“.
§ 439 lg 5 (Audiitori aruanne ja vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad ühingud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik.“. Uues redaktsioonis on „Audiitori aruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele jagunemisel osalevale ühingule või sellega samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused“.

§ 440

§ 440 pealkiri (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Audiitori aruanne ja vastutus“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisotsus“.
§ 440 lg 1 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Osanik või aktsionär võib nõuda jagunemislepingu ja -otsuse ärakirja.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad ühingud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik.“.
§ 440 lg 2 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Vähemalt kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist jagunemislepingu, jagunemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“. Uues redaktsioonis on „Osanik või aktsionär võib nõuda jagunemislepingu ja -otsuse ärakirja.“.
§ 440 lg 3 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui osad või aktsiad määratakse omandavas ühingus jaguneva ühingu osanike või aktsionäride vahel teistsuguse suhtega kui jagunevas ühingus, peavad ühinemisotsuse poolt olema kõik jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid“. Uues redaktsioonis on „Vähemalt kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist jagunemislepingu, jagunemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“.
§ 440 lg 4 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“. Uues redaktsioonis on „Kui osad või aktsiad määratakse omandavas ühingus jaguneva ühingu osanike või aktsionäride vahel teistsuguse suhtega kui jagunevas ühingus, peavad jagunemisotsuse poolt olema kõik jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid“.

§ 441

§ 441 pealkiri (Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisotsus“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine“.
§ 441 lg 1 (Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Jaguneva ühingu jagunemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“.
§ 441 pealkiri (Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 441 lg 2 (Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda omandavalt ühingult tagasimakset, mis võib ületada käesoleva seadustiku § 435 2. lõikes nimetatud määra.“. Uues redaktsioonis on „Jaguneva ühingu jagunemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“.
§ 441 lg 3 (Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha registrisse, tuleb tasumata tagasimakselt maksta viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist“. Uues redaktsioonis on „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda omandavalt ühingult tagasimakset, mis võib ületada käesoleva seadustiku § 435 2. lõikes nimetatud määra.“.
§ 441 lg 4 (Jagunemisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha registrisse, tuleb tasumata tagasimakselt maksta viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist“.

§ 443

§ 443 pealkiri (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Avalduse esitamine äriregistrile“.
§ 443 lg 1 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest oma ühingu asukohas avalduse jagunemise äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“.
§ 443 lg 1 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest oma ühingu asukohas avalduse jagunemise äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 443 lg 2 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et jagunemise otsust ei vaidlustatud või vastav avaldus on jäetud rahuldamata.“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja võib jaotumise registrisse kanda ainult siis, kui jaguneva ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted. Lõppbilanss koostatakse jagunemise bilansi päevale eelneva päeva seisuga.“.
§ 443 lg 3 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Jaotumise korral võib üks omandav ühing jätkata tegevust jaguneva ühingu ärinime all.“. Uues redaktsioonis on „Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et jagunemise otsust ei vaidlustatud või vastav avaldus on jäetud rahuldamata.“.
§ 443 lg 2 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja võib jaotumise registrisse kanda ainult siis, kui jaguneva ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted. Lõppbilanss koostatakse jagunemise bilansi päevale eelneva päeva seisuga.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 444

§ 444 pealkiri (Omandava ühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Avalduse esitamine äriregistrile“. Uues redaktsioonis on „Omandava ühingu ärinimi“.
§ 444 lg 1 (Omandava ühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Kui jaguneva ühingu osanikuks või aktsionäriks oli füüsiline isik, kes omandavas ühingus enam ei osale, võib omandav ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“. Uues redaktsioonis on „Jaotumise korral võib üks omandav ühing jätkata tegevust jaguneva ühingu ärinime all.“.
§ 444 lg 2 (Omandava ühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemine kantakse jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, kui see on kantud kõigi omandavate ühingute asukoha äriregistritesse. Kandes omandavate ühingute asukoha äriregistrites märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Kui jaguneva ühingu osanikuks või aktsionäriks oli füüsiline isik, kes omandavas ühingus enam ei osale, võib omandav ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“.

§ 445

§ 445 pealkiri (Jagunemise kanne): eelmises redaktsioonis oli „Omandava ühingu ärinimi“. Uues redaktsioonis on „Jagunemise kanne“.
§ 445 lg 1 (Jagunemise kanne): eelmises redaktsioonis oli „Jaguneva ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab omandavate ühingute asukoha registripidajatele jagunemise äriregistrisse kandmisest ja saadab neile äriregistri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on jagunemine kantud jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemine kantakse jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, kui see on kantud kõigi omandavate ühingute asukoha äriregistritesse. Kandes omandavate ühingute asukoha äriregistrites märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“.
§ 445 lg 2 (Jagunemise kanne): eelmises redaktsioonis oli „Kui jaguneva ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, teavitab jaguneva äriühingu asukoha registripidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest“. Uues redaktsioonis on „Jaguneva ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab omandavate ühingute asukoha registripidajatele jagunemise äriregistrisse kandmisest ja saadab neile äriregistri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on jagunemine kantud jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“.
§ 445 lg 3 (Jagunemise kanne): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse läheb jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele. Pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites omandava ühingu avaldusel.“. Uues redaktsioonis on „Kui jaguneva ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, teavitab jaguneva äriühingu asukoha registripidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest“.

§ 446

§ 446 pealkiri (Kande õiguslik toime): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemise kanne“. Uues redaktsioonis on „Kande õiguslik toime“.
§ 446 lg 1 (Kande õiguslik toime): eelmises redaktsioonis oli „Jaotumisel loetakse jagunev ühing lõppenuks jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. Registripidaja kustutab jaguneva ühingu äriregistrist.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse läheb jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele. Pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites omandava ühingu avaldusel.“.
§ 446 lg 2 (Kande õiguslik toime): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid vastavalt jagunemislepingule omandavate ühingute osanikeks või aktsionärideks, välja arvatud, kui omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab eraldumisel jagunev ühing.“. Uues redaktsioonis on „Jaotumisel loetakse jagunev ühing lõppenuks jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. Registripidaja kustutab jaguneva ühingu äriregistrist.“.
§ 446 lg 3 (Kande õiguslik toime): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel asendatakse jaguneva ühingu osanike osad või aktsionäride aktsiad omandavate ühingute osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima omandava ühingu osade ja aktsiate suhtes.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid vastavalt jagunemislepingule omandavate ühingute osanikeks või aktsionärideks, välja arvatud, kui omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab eraldumisel jagunev ühing.“.
§ 446 lg 4 (Kande õiguslik toime): eelmises redaktsioonis oli „Osasid või aktsiaid, mis kuuluvad omandavale ühingule või jagunevale ühingule endale või isikule, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, jagunemisel ei asendata ja need kaotavad kehtivuse, välja arvatud, kui jagunev ühing saab eraldumisel omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisel asendatakse jaguneva ühingu osanike osad või aktsionäride aktsiad omandavate ühingute osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima omandava ühingu osade ja aktsiate suhtes.“.
§ 446 lg 5 (Kande õiguslik toime): eelmises redaktsioonis oli „Jaotumisel jagamata jäänud vara jagatakse omandavate ühingute vahel võrdeliselt nende osaga jagatud varas.“. Uues redaktsioonis on „Osasid või aktsiaid, mis kuuluvad omandavale ühingule või jagunevale ühingule endale või isikule, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, jagunemisel ei asendata ja need kaotavad kehtivuse, välja arvatud, kui jagunev ühing saab eraldumisel omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks.“.
§ 446 lg 6 (Kande õiguslik toime): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse“. Uues redaktsioonis on „Jaotumisel jagamata jäänud vara jagatakse omandavate ühingute vahel võrdeliselt nende osaga jagatud varas.“.
§ 446 lg 7 (Kande õiguslik toime): eelmises redaktsioonis oli „Enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse“.

§ 447

§ 447 pealkiri (Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Kande õiguslik toime“. Uues redaktsioonis on „Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine“.
§ 447 lg 1 (Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel osalev ühing, kellele kohustusi jagunemislepinguga ei määratud, vastutab jaguneva ühingu kohustuste eest, kui nende täitmise tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga.“.
§ 447 lg 2 (Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel osalev ühing avaldab viivitamata pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemise kohta jagunemisel osalevate ühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisel osalev ühing, kellele kohustusi jagunemislepinguga ei määratud, vastutab jaguneva ühingu kohustuste eest, kui nende täitmise tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“.
§ 447 lg 2 (Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel osalev ühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 2 1 . lõikes nimetatud teate avaldamisest alates tagama esitatud võlausaldajate nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda rahuldamist ja nad põhistavad, et jagunemine võib ohustada nende nõuete täitmist.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisel osalev ühing avaldab viivitamata pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemise kohta jagunemisel osalevate ühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“.
§ 447 lg 2 (Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel osaleva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt jagunemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisel osalev ühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 2 1 . lõikes nimetatud teate avaldamisest alates tagama esitatud võlausaldajate nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda rahuldamist ja nad põhistavad, et jagunemine võib ohustada nende nõuete täitmist.“.
§ 447 lg 3 (Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisel osaleva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt jagunemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“.
§ 447 lg 4 (Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui jagunemisel osalevad eri liiki ühingud, võib jaguneva ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole jagunemisotsusega nõus, kahe kuu jooksul, arvates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, nõuda, et omandav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud jagunemisotsuse tegemise ajal.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse“.

§ 448

§ 448 pealkiri (Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel): eelmises redaktsioonis oli „Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamine“. Uues redaktsioonis on „Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel“.
§ 448 lg 1 (Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel): eelmises redaktsioonis oli „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata vastavalt käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punktis 1 1 ja § 283 2. lõike punktis 2 sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Kui jagunemisel osalevad eri liiki ühingud, võib jaguneva ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole jagunemisotsusega nõus, kahe kuu jooksul, arvates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, nõuda, et omandav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud jagunemisotsuse tegemise ajal.“.
§ 448 lg 2 (Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel): eelmises redaktsioonis oli „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus jagunemisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas §-s nimetatud õigusi, lisatakse jagunemisotsusele. Jagunemisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“. Uues redaktsioonis on „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata vastavalt käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punktis 1 1 ja § 283 2. lõike punktis 2 sätestatut.“.
§ 448 lg 3 (Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui omandav ühing on täis- või usaldusühing, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“. Uues redaktsioonis on „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus jagunemisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas §-s nimetatud õigusi, lisatakse jagunemisotsusele. Jagunemisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“.
§ 448 lg 4 (Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel): eelmises redaktsioonis oli „Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, peab omandav ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“. Uues redaktsioonis on „Kui omandav ühing on täis- või usaldusühing, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“.
§ 448 lg 5 (Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui jagunemisotsusega mittenõustunud osanik või aktsionär ei nõua käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitust, võib ta osa või aktsia võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest“. Uues redaktsioonis on „Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, peab omandav ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“.
§ 448 lg 6 (Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisele uue ühingu asutamisega kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.“. Uues redaktsioonis on „Kui jagunemisotsusega mittenõustunud osanik või aktsionär ei nõua käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitust, võib ta osa või aktsia võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest“.

§ 449

§ 449 pealkiri (Jagunemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel“. Uues redaktsioonis on „Jagunemine uue ühingu asutamisega“.
§ 449 lg 1 (Jagunemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Asutatavatele ühingutele kohaldatakse omandavate ühingute kohta sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisele uue ühingu asutamisega kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.“.
§ 449 lg 2 (Jagunemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Uue ühingu asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev ühing.“. Uues redaktsioonis on „Asutatavatele ühingutele kohaldatakse omandavate ühingute kohta sätestatut.“.
§ 449 lg 3 (Jagunemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel uue ühingu asutamisega koostavad jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut. Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes sätestatule määrata uue ühingu ärinimi ja asukoht. Jagunemiskavale lisatakse asutatava ühingu põhikiri või ühinguleping, mis kinnitatakse jagunemisotsusega.“. Uues redaktsioonis on „Uue ühingu asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev ühing.“.
§ 449 lg 4 (Jagunemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad avalduse uute ühingute kandmiseks nende asukoha äriregistrisse ning jagunemise kandmiseks jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisel uue ühingu asutamisega koostavad jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut. Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes sätestatule määrata uue ühingu ärinimi ja asukoht. Jagunemiskavale lisatakse asutatava ühingu põhikiri või ühinguleping, mis kinnitatakse jagunemisotsusega.“.
§ 449 lg 5 (Jagunemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Iga uue ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab jaguneva ühingu asukoha registripidajale uue ühingu äriregistrisse kandmisest. Teadete saamisel kõigi uute ühingute kohta kannab jaguneva ühingu asukoha äriregistri registripidaja jagunemise äriregistrisse ja teatab kande tegemisest iga uue ühingu asukoha registripidajale ning saadab neile äriregistri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on jagunemine kantud jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad avalduse uute ühingute kandmiseks nende asukoha äriregistrisse ning jagunemise kandmiseks jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“.
§ 449 lg 6 (Jagunemine uue ühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“. Uues redaktsioonis on „Iga uue ühingu asukoha äriregistri registripidaja teatab jaguneva ühingu asukoha registripidajale uue ühingu äriregistrisse kandmisest. Teadete saamisel kõigi uute ühingute kohta kannab jaguneva ühingu asukoha äriregistri registripidaja jagunemise äriregistrisse ja teatab kande tegemisest iga uue ühingu asukoha registripidajale ning saadab neile äriregistri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on jagunemine kantud jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“.

§ 450

§ 450 pealkiri (Sissemakse tähendus): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemine uue ühingu asutamisega“. Uues redaktsioonis on „Sissemakse tähendus“.
§ 450 (Sissemakse tähendus): eelmises redaktsioonis oli „Kui omandavaks ühinguks on täis- või usaldusühing, tuleb jagunemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes sätestatule märkida jaguneva ühingu iga osaniku või aktsionäri kohta, kas ta saab omandavas ühingus täis- või usaldusosanikuks ning milline on tema sissemakse suurus.“. Uues redaktsioonis on „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“.

§ 451

§ 451 pealkiri (Jagunemislepingu sisu): eelmises redaktsioonis oli „Sissemakse tähendus“. Uues redaktsioonis on „Jagunemislepingu sisu“.
§ 451 lg 1 (Jagunemislepingu sisu): eelmises redaktsioonis oli „Kui jaguneva usaldusühingu usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär jagunemisotsusega ei nõustunud, saab omandavaks ühinguks olla usaldusühing ja mitte nõustunud usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär saab omandava ühingu usaldusosanikuks.“. Uues redaktsioonis on „Kui omandavaks ühinguks on täis- või usaldusühing, tuleb jagunemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes sätestatule märkida jaguneva ühingu iga osaniku või aktsionäri kohta, kas ta saab omandavas ühingus täis- või usaldusosanikuks ning milline on tema sissemakse suurus.“.
§ 451 lg 2 (Jagunemislepingu sisu): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisaruannet ei pea koostama, kui jaguneva täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“. Uues redaktsioonis on „Kui jaguneva usaldusühingu usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär jagunemisotsusega ei nõustunud, saab omandavaks ühinguks olla usaldusühing ja mitte nõustunud usaldusosanik, osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär saab omandava ühingu usaldusosanikuks.“.

§ 452

§ 452 pealkiri (Jagunemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemislepingu sisu“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisaruanne“.
§ 452 (Jagunemisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisaruannet ei pea koostama, kui jaguneva täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“.

§ 453

§ 453 pealkiri (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisaruanne“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisotsus“.
§ 453 lg 1 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ühingulepinguga võib ette näha, et jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 osanikest. Kui jagunemisotsusega ei nõustu jaguneva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, saab ta omandavas usaldusühingus usaldusosanikuks.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“.
§ 453 lg 2 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui jagunemisotsuse võib vastavalt ühingulepingule teha häälteenamusega, võib osanik ühingu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“. Uues redaktsioonis on „Ühingulepinguga võib ette näha, et jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 osanikest. Kui jagunemisotsusega ei nõustu jaguneva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, saab ta omandavas usaldusühingus usaldusosanikuks.“.
§ 453 lg 3 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui täis- või usaldusühingu jaotumisel on omandavaks ühinguks usaldusühing, osaühing või aktsiaselts, vastutab täisosanik jaguneva ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Kui jagunemisotsuse võib vastavalt ühingulepingule teha häälteenamusega, võib osanik ühingu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“.

§ 454

§ 454 pealkiri (Osaniku vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisotsus“. Uues redaktsioonis on „Osaniku vastutus“.
§ 454 lg 1 (Osaniku vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Kui omandavaks ühinguks on usaldusühing, mille täisosanikuks saab jaguneva ühingu täisosanik, ei kehti täisosaniku suhtes käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vastutuse piirang.“. Uues redaktsioonis on „Kui täis- või usaldusühingu jaotumisel on omandavaks ühinguks usaldusühing, osaühing või aktsiaselts, vastutab täisosanik jaguneva ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.“.
§ 454 lg 2 (Osaniku vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemises osaleva osaühingu osanik võib osaühingu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“. Uues redaktsioonis on „Kui omandavaks ühinguks on usaldusühing, mille täisosanikuks saab jaguneva ühingu täisosanik, ei kehti täisosaniku suhtes käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vastutuse piirang.“.

§ 455

§ 455 pealkiri (Jagunemislepingu audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Osaniku vastutus“. Uues redaktsioonis on „Jagunemislepingu audiitorkontroll“.
§ 455 (Jagunemislepingu audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemises osaleva osaühingu osanik võib osaühingu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“.

§ 456

§ 456 pealkiri (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemislepingu audiitorkontroll“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisotsus“.
§ 456 lg 1 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui jagunemisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest ja seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 456 lg 2 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui jagunemisega kahjustatakse või piiratakse osanikule kuuluvaid eriõigusi ühingu juhtimisel, on jagunemisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek“. Uues redaktsioonis on „Kui jagunemisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest ja seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 456 lg 3 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Omandava osaühingu osakapitali suurendamisel seoses jagunemisega ei ole teistel osanikel eesõigust osade omandamisele (§ 193).“. Uues redaktsioonis on „Kui jagunemisega kahjustatakse või piiratakse osanikule kuuluvaid eriõigusi ühingu juhtimisel, on jagunemisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek“.

§ 457

§ 457 pealkiri (Omandava ühingu osakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisotsus“. Uues redaktsioonis on „Omandava ühingu osakapitali suurendamine“.
§ 457 lg 1 (Omandava ühingu osakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 196 1. lõikes nimetatud dokumentidele jagunemislepingu ja jagunemisel osalevate ühingute jagunemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“. Uues redaktsioonis on „Omandava osaühingu osakapitali suurendamisel seoses jagunemisega ei ole teistel osanikel eesõigust osade omandamisele (§ 193).“.
§ 457 lg 2 (Omandava ühingu osakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Omandav osaühing annab üle jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt omandava osaühingu oma osa.“. Uues redaktsioonis on „Osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 196 1. lõikes nimetatud dokumentidele jagunemislepingu ja jagunemisel osalevate ühingute jagunemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“.

§ 458

§ 458 pealkiri (Osade üleandmine jagunemisel): eelmises redaktsioonis oli „Omandava ühingu osakapitali suurendamine“. Uues redaktsioonis on „Osade üleandmine jagunemisel“.
§ 458 lg 1 (Osade üleandmine jagunemisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele antakse üle omandava osaühingu oma osa, võib selle jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud nimiväärtust.“. Uues redaktsioonis on „Omandav osaühing annab üle jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt omandava osaühingu oma osa.“.
§ 458 lg 2 (Osade üleandmine jagunemisel): eelmises redaktsioonis oli „[Välja jäetud]“. Uues redaktsioonis on „Kui jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele antakse üle omandava osaühingu oma osa, võib selle jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud nimiväärtust.“.
§ 458 lg 3 (Osade üleandmine jagunemisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui jagunemisotsusega mittenõustunud osanik ei nõua käesoleva seadustiku § 448 1. lõikes nimetatud hüvitust, võib ta osa võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata käesoleva seadustiku § 149 1. - 3. lõikes sätestatud käsutuspiirangutest.“. Uues redaktsioonis on „[Välja jäetud]“.

§ 459

§ 459 pealkiri (Võõrandamise lubatavus): eelmises redaktsioonis oli „Osade üleandmine jagunemisel“. Uues redaktsioonis on „Võõrandamise lubatavus“.
§ 459 (Võõrandamise lubatavus): eelmises redaktsioonis oli „Kui omandav ühing on osaühing, mille osakapitali seoses jagunemisega suurendatakse või kui jagunemisel asutatakse uus osaühing, tuleb osaühingu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 143) hinnata, kas jaguneva ühingu poolt üleantud varast piisab osakapitali suurendamiseks või asutatava osaühingu osakapitaliks. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse koos jagunemise avaldusega äriregistrile.“. Uues redaktsioonis on „Kui jagunemisotsusega mittenõustunud osanik ei nõua käesoleva seadustiku § 448 1. lõikes nimetatud hüvitust, võib ta osa võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata käesoleva seadustiku § 149 1. - 3. lõikes sätestatud käsutuspiirangutest.“.

§ 460

§ 460 pealkiri (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Võõrandamise lubatavus“. Uues redaktsioonis on „Üleantava vara hindamine“.
§ 460 (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui jagunemise korraldamiseks tuleb vähendada jaguneva osaühingu osakapitali, võib seda teha lihtsustatud korras.“. Uues redaktsioonis on „Kui omandav ühing on osaühing, mille osakapitali seoses jagunemisega suurendatakse või kui jagunemisel asutatakse uus osaühing, tuleb osaühingu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 143) hinnata, kas jaguneva ühingu poolt üleantud varast piisab osakapitali suurendamiseks või asutatava osaühingu osakapitaliks. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse koos jagunemise avaldusega äriregistrile.“.
§ 460 pealkiri (Jaguneva ühingu osakapitali vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Üleantava vara hindamine“. Uues redaktsioonis on „Jaguneva ühingu osakapitali vähendamine“.
§ 460 lg 1 (Jaguneva ühingu osakapitali vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Jaguneva osaühingu osakapitali vähendamise korral ei või jagunemist kanda jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse enne osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist“. Uues redaktsioonis on „Kui jagunemise korraldamiseks tuleb vähendada jaguneva osaühingu osakapitali, võib seda teha lihtsustatud korras.“.
§ 460 lg 2 (Jaguneva ühingu osakapitali vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Ühingu jagunemisele uue osaühingu asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 138 sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Jaguneva osaühingu osakapitali vähendamise korral ei või jagunemist kanda jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse enne osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist“.

§ 461

§ 461 pealkiri (Jagunemine uue osaühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Jaguneva ühingu osakapitali vähendamine“. Uues redaktsioonis on „Jagunemine uue osaühingu asutamisega“.
§ 461 lg 1 (Jagunemine uue osaühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel uue osaühingu asutamisega tuleb jagunemiskavas lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava osaühingu osakapitali suurus, samuti juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, märgitakse ka nõukogu liikmed.“. Uues redaktsioonis on „Ühingu jagunemisele uue osaühingu asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 138 sätestatut.“.
§ 461 lg 2 (Jagunemine uue osaühingu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaselts osaleb jagunemises, peab audiitor kontrollima jagunemislepingut.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisel uue osaühingu asutamisega tuleb jagunemiskavas lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava osaühingu osakapitali suurus, samuti juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, märgitakse ka nõukogu liikmed.“.

§ 462

§ 462 pealkiri (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemine uue osaühingu asutamisega“. Uues redaktsioonis on „Audiitorkontroll“.
§ 462 (Audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Kui aktsiaselts osaleb jagunemises, peab audiitor kontrollima jagunemislepingut.“.

§ 463

§ 463 pealkiri (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Audiitorkontroll“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku ettevalmistamine“.
§ 463 lg 1 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Vähemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“.
§ 463 lg 1 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Vähemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 463 lg 1 p 2 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „jagunemises osalevate ühingute viimase kolme majandusaasta aruanded ja tegevusaruanded“. Uues redaktsioonis on „jagunemises osalevate ühingute viimase kolme majandusaasta aruanded“.
§ 463 lg 2 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui jagunemisel osaleva aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne jagunemislepingu sõlmimist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“.
§ 463 lg 3 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Vähemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus äriregistri pidajale jagunemislepingu ning avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemislepingu sõlmimise kohta. Teates tuleb märkida, et jagunemislepinguga on võimalik tutvuda registriosakonnas ja juhatuse poolt määratud kohas“. Uues redaktsioonis on „Kui jagunemisel osaleva aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne jagunemislepingu sõlmimist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“.
§ 463 lg 2 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 463 lg 4 (Üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Juhatus selgitab üldkoosolekul jagunemise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas osade või aktsiate asendamist.“. Uues redaktsioonis on „Vähemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus äriregistri pidajale jagunemislepingu ning avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemislepingu sõlmimise kohta. Teates tuleb märkida, et jagunemislepinguga on võimalik tutvuda registriosakonnas ja juhatuse poolt määratud kohas“.

§ 464

§ 464 pealkiri (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku ettevalmistamine“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku korraldus“.
§ 464 lg 1 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Nõukogu esitab üldkoosolekul jagunemise kohta oma arvamuse.“. Uues redaktsioonis on „Juhatus selgitab üldkoosolekul jagunemise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas osade või aktsiate asendamist.“.
§ 464 lg 2 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka teisi jagunemises osalevaid ühinguid puudutavate oluliste asjaolude kohta.“. Uues redaktsioonis on „Nõukogu esitab üldkoosolekul jagunemise kohta oma arvamuse.“.
§ 464 lg 3 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Jaguneva aktsiaseltsi juhatus peab teatama üldkoosolekule ja omandavate ühingute juhatustele kõigist jagunemislepingu sõlmimise ja jagunemist otsustava üldkoosoleku toimumise vahelisel ajal toimunud olulistest muudatustest aktsiaseltsi varas.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka teisi jagunemises osalevaid ühinguid puudutavate oluliste asjaolude kohta.“.
§ 464 lg 4 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Jaguneva aktsiaseltsi juhatus peab teatama üldkoosolekule ja omandavate ühingute juhatustele kõigist jagunemislepingu sõlmimise ja jagunemist otsustava üldkoosoleku toimumise vahelisel ajal toimunud olulistest muudatustest aktsiaseltsi varas.“.

§ 465

§ 465 pealkiri (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku korraldus“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisotsus“.
§ 465 lg 1 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaseltsil on mitu liiki aktsiaid, on jagunemisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud korras, peab otsuse poolt hääletama vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 465 lg 2 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui omandavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, osalevad jaguneva aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaseltsil on mitu liiki aktsiaid, on jagunemisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud korras, peab otsuse poolt hääletama vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 465 lg 3 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel seoses jagunemisega ei ole teistel aktsionäridel eesõigust aktsiate omandamisel (§ 345).“. Uues redaktsioonis on „Kui omandavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, osalevad jaguneva aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“.

§ 466

§ 466 pealkiri (Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisotsus“. Uues redaktsioonis on „Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine“.
§ 466 lg 1 (Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 343 1. lõikes nimetatud dokumentidele jagunemislepingu ja jagunemisel osalevate ühingute jagunemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“. Uues redaktsioonis on „Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel seoses jagunemisega ei ole teistel aktsionäridel eesõigust aktsiate omandamisel (§ 345).“.
§ 466 lg 2 (Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine): eelmises redaktsioonis oli „Omandav aktsiaselts annab üle jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt omandava aktsiaseltsi oma aktsiad.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmise avaldusele lisatakse täiendavalt käesoleva seadustiku § 343 1. lõikes nimetatud dokumentidele jagunemislepingu ja jagunemisel osalevate ühingute jagunemisotsuste notariaalselt kinnitatud ärakirjad.“.

§ 467

§ 467 pealkiri (Aktsiate üleandmine jagunemisel): eelmises redaktsioonis oli „Omandava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine“. Uues redaktsioonis on „Aktsiate üleandmine jagunemisel“.
§ 467 (Aktsiate üleandmine jagunemisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui omandav ühing on aktsiaselts, mille aktsiakapitali seoses jagunemisega suurendatakse, või kui jagunemisel asutatakse uus aktsiaselts, tuleb aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 249) hinnata, kas jaguneva ühingu poolt üleantud varast piisab aktsiakapitali suurendamiseks või asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitaliks. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse koos jagunemise avaldusega äriregistrile.“. Uues redaktsioonis on „Omandav aktsiaselts annab üle jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel kõigepealt omandava aktsiaseltsi oma aktsiad.“.

§ 468

§ 468 pealkiri (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiate üleandmine jagunemisel“. Uues redaktsioonis on „Üleantava vara hindamine“.
§ 468 (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui jagunemise korraldamiseks tuleb vähendada jaguneva aktsiaseltsi aktsiakapitali, võib seda teha lihtsustatud korras.“. Uues redaktsioonis on „Kui omandav ühing on aktsiaselts, mille aktsiakapitali seoses jagunemisega suurendatakse, või kui jagunemisel asutatakse uus aktsiaselts, tuleb aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 249) hinnata, kas jaguneva ühingu poolt üleantud varast piisab aktsiakapitali suurendamiseks või asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitaliks. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse koos jagunemise avaldusega äriregistrile.“.
§ 468 pealkiri (Jaguneva ühingu aktsiakapitali vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Üleantava vara hindamine“. Uues redaktsioonis on „Jaguneva ühingu aktsiakapitali vähendamine“.
§ 468 lg 1 (Jaguneva ühingu aktsiakapitali vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Jaguneva aktsiaseltsi aktsiakapitali vähendamise korral ei või jagunemist kanda jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse enne aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist“. Uues redaktsioonis on „Kui jagunemise korraldamiseks tuleb vähendada jaguneva aktsiaseltsi aktsiakapitali, võib seda teha lihtsustatud korras.“.
§ 468 pealkiri (Jaguneva ühingu aktsiakapitali vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Jaguneva ühingu aktsiakapitali vähendamine“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 468 lg 2 (Jaguneva ühingu aktsiakapitali vähendamine): eelmises redaktsioonis oli „Omandavas aktsiaseltsis säilivad jaguneva aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike õigused, mis neil olid jagunevas aktsiaseltsis.“. Uues redaktsioonis on „Jaguneva aktsiaseltsi aktsiakapitali vähendamise korral ei või jagunemist kanda jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse enne aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist“.

§ 470

§ 470 pealkiri (Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse“.
§ 470 lg 1 (Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Kui omandavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, omandavad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud omandava ühingu osad samadel alustel jaguneva aktsiaseltsi aktsionäridega. Jagunemislepinguga mittenõustumisel võivad nad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 448.“. Uues redaktsioonis on „Omandavas aktsiaseltsis säilivad jaguneva aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike õigused, mis neil olid jagunevas aktsiaseltsis.“.
§ 470 lg 2 (Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Ühingu jagunemisele uue aktsiaseltsi asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Kui omandavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, omandavad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud omandava ühingu osad samadel alustel jaguneva aktsiaseltsi aktsionäridega. Jagunemislepinguga mittenõustumisel võivad nad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 448.“.

§ 471

§ 471 pealkiri (Jagunemine uue aktsiaseltsi asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse“. Uues redaktsioonis on „Jagunemine uue aktsiaseltsi asutamisega“.
§ 471 lg 1 (Jagunemine uue aktsiaseltsi asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel uue aktsiaseltsi asutamisega tuleb jagunemiskavas lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus, samuti juhatuse ja nõukogu liikmed“. Uues redaktsioonis on „Ühingu jagunemisele uue aktsiaseltsi asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatut.“.
§ 471 lg 2 (Jagunemine uue aktsiaseltsi asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Eraldumisel ei või eralduva ühistu liikmeks saada jagunev ühing.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisel uue aktsiaseltsi asutamisega tuleb jagunemiskavas lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus, samuti juhatuse ja nõukogu liikmed“.

Muudatused § 472–§ 541

Selles jaotises on 280 deterministliku võrdluse kirjet asukohtadest § 472 kuni § 541. Iga kirje juures on esitatud paragrahv või lõige ning eelmise ja uue redaktsiooni võrdlus või märge sätte lisamise või kustutamise kohta.

§ 472

§ 472 pealkiri (Tulundusühistu jagunemises osaleva ühinguna): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemine uue aktsiaseltsi asutamisega“. Uues redaktsioonis on „Tulundusühistu jagunemises osaleva ühinguna“.
§ 472 (Tulundusühistu jagunemises osaleva ühinguna): eelmises redaktsioonis oli „Tulundusühistu osamakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“. Uues redaktsioonis on „Eraldumisel ei või eralduva ühistu liikmeks saada jagunev ühing.“.

§ 473

§ 473 pealkiri (Osamaks ja liikmelisus): eelmises redaktsioonis oli „Tulundusühistu jagunemises osaleva ühinguna“. Uues redaktsioonis on „Osamaks ja liikmelisus“.
§ 473 lg 1 (Osamaks ja liikmelisus): eelmises redaktsioonis oli „Tulundusühingu liiget loetakse käesoleva peatüki tähenduses osanikuks.“. Uues redaktsioonis on „Tulundusühistu osamakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“.
§ 473 lg 2 (Osamaks ja liikmelisus): eelmises redaktsioonis oli „Jaguneva tulundusühingu liige võib tulundusühistu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“. Uues redaktsioonis on „Tulundusühingu liiget loetakse käesoleva peatüki tähenduses osanikuks.“.

§ 474

§ 474 pealkiri (Jagunemislepingu audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Osamaks ja liikmelisus“. Uues redaktsioonis on „Jagunemislepingu audiitorkontroll“.
§ 474 (Jagunemislepingu audiitorkontroll): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Jaguneva tulundusühingu liige võib tulundusühistu kulul nõuda jagunemislepingu audiitorkontrolli.“.

§ 475

§ 475 pealkiri (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemislepingu audiitorkontroll“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisotsus“.
§ 475 (Jagunemisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Jaguneva tulundusühistu poolt üleantav vara tuleb hinnata ühistu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse äriregistrile“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.

§ 476

§ 476 pealkiri (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisotsus“. Uues redaktsioonis on „Üleantava vara hindamine“.
§ 476 (Üleantava vara hindamine): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemisel uue tulundusühistu asutamisega tuleb jagunemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava ühistu juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, siis märgitakse ka nõukogu liikmed.“. Uues redaktsioonis on „Jaguneva tulundusühistu poolt üleantav vara tuleb hinnata ühistu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse äriregistrile“.

§ 477

§ 477 pealkiri (Jagunemine uue tulundusühistu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Üleantava vara hindamine“. Uues redaktsioonis on „Jagunemine uue tulundusühistu asutamisega“.
§ 477 (Jagunemine uue tulundusühistu asutamisega): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingu võib ümber kujundada teist liiki äriühinguks. Tulundusühistu ümberkujundamine, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud.“. Uues redaktsioonis on „Jagunemisel uue tulundusühistu asutamisega tuleb jagunemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes ja § 449 4. lõikes sätestatule märkida asutatava ühistu juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, siis märgitakse ka nõukogu liikmed.“.

§ 478

§ 478 pealkiri (Ümberkujundamise õigus): eelmises redaktsioonis oli „Jagunemine uue tulundusühistu asutamisega“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamise õigus“.
§ 478 lg 1 (Ümberkujundamise õigus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks või aktsionärideks.“. Uues redaktsioonis on „Äriühingu võib ümber kujundada teist liiki äriühinguks. Tulundusühistu ümberkujundamine, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud.“.
§ 478 lg 2 (Ümberkujundamise õigus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ümberkujundamisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ning majanduslikult ümberkujundamist, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks või aktsionärideks.“.

§ 479

§ 479 pealkiri (Ümberkujundamisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamise õigus“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisaruanne“.
§ 479 lg 1 (Ümberkujundamisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisaruande osaks on ka ümberkujundamisotsuse projekt.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ümberkujundamisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ning majanduslikult ümberkujundamist, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele.“.
§ 479 lg 1 (Ümberkujundamisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda oluline kahju ümberkujundatavale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisaruande osaks on ka ümberkujundamisotsuse projekt.“.
§ 479 lg 1 (Ümberkujundamisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisaruannet ei pea koostama, kui ümberkujundatavas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär või kui ümberkujundatava ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et ümberkujundamisaruannet ei pea koostama“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda oluline kahju ümberkujundatavale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.“.
§ 479 lg 2 (Ümberkujundamisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamise otsustavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid. Ümberkujundamisotsus peab olema kirjalik.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisaruannet ei pea koostama, kui ümberkujundatavas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär või kui ümberkujundatava ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et ümberkujundamisaruannet ei pea koostama“.

§ 480

§ 480 pealkiri (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisaruanne“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisotsus“.
§ 480 lg 1 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Osanik või aktsionär võib nõuda ümberkujundamisotsuse ärakirja.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamise otsustavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid. Ümberkujundamisotsus peab olema kirjalik.“.
§ 480 lg 2 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osanik või aktsionär võib nõuda ümberkujundamisotsuse ärakirja.“.
§ 480 lg 3 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ümberkujundamisotsuses tuleb märkida:“.
§ 480 lg 3 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisotsuses tuleb märkida:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 480 lg 4 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamise otsusega kinnitatakse uue ühingu põhikiri või ühinguleping. Ühingu ümberkujundamisel osaühinguks või aktsiaseltsiks valitakse koos otsuse tegemisega juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed, kui moodustatakse nõukogu.“. Uues redaktsioonis on „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ümberkujundamisotsusega, lisatakse ümberkujundamisotsusele. Ümberkujundamisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“.
§ 480 lg 5 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui ümberkujundamisega kahjustatakse või piiratakse osaniku eriõigusi ühingu juhtimisel, on ümberkujundamisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamise otsusega kinnitatakse uue ühingu põhikiri või ühinguleping. Ühingu ümberkujundamisel osaühinguks või aktsiaseltsiks valitakse koos otsuse tegemisega juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed, kui moodustatakse nõukogu.“.
§ 480 lg 4 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ümberkujundamisotsusega, lisatakse ümberkujundamisotsusele. Ümberkujundamisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 480 lg 6 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kohus võib osaniku või aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ümberkujundamisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“. Uues redaktsioonis on „Kui ümberkujundamisega kahjustatakse või piiratakse osaniku eriõigusi ühingu juhtimisel, on ümberkujundamisotsuse vastuvõtmiseks vajalik ka selle osaniku nõusolek“.

§ 481

§ 481 pealkiri (Ümberkujundamisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisotsus“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine“.
§ 481 lg 1 (Ümberkujundamisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“. Uues redaktsioonis on „Kohus võib osaniku või aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ümberkujundamisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.“.
§ 481 lg 2 (Ümberkujundamisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda uuelt ühingult tagasimakset.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks.“.
§ 481 lg 3 (Ümberkujundamisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Alates ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest tuleb tasumata tagasimakselt maksta viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist“. Uues redaktsioonis on „Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda uuelt ühingult tagasimakset.“.
§ 481 lg 4 (Ümberkujundamisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, milleks ühing ümber kujundatakse, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajateks loetakse ümberkujundatava ühingu osanikke või aktsionäre, kes hääletasid ümberkujundamisotsuse poolt.“. Uues redaktsioonis on „Alates ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest tuleb tasumata tagasimakselt maksta viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist“.

§ 482

§ 482 pealkiri (Asutamissätete kohaldamine): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisotsuse vaidlustamine ja kahju hüvitamine“. Uues redaktsioonis on „Asutamissätete kohaldamine“.
§ 482 (Asutamissätete kohaldamine): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundatud ühing avaldab viivitamata pärast ümberkujundamise äriregistrisse kandmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ümberkujundamise kohta ühingu võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, milleks ühing ümber kujundatakse, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajateks loetakse ümberkujundatava ühingu osanikke või aktsionäre, kes hääletasid ümberkujundamisotsuse poolt.“.

§ 483

§ 483 pealkiri (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Asutamissätete kohaldamine“. Uues redaktsioonis on „Võlausaldajate kaitse“.
§ 483 lg 1 (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Ühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest alates tagama esitatud võlausaldajate nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda rahuldamist ja nad põhistavad, et ümberkujundamine võib ohustada nende nõuete täitmist.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundatud ühing avaldab viivitamata pärast ümberkujundamise äriregistrisse kandmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ümberkujundamise kohta ühingu võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest.“.
§ 483 pealkiri (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Võlausaldajate kaitse“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 483 lg 2 (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osaühing või aktsiaselts kujundatakse ümber täis- või usaldusühinguks“. Uues redaktsioonis on „Ühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest alates tagama esitatud võlausaldajate nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda rahuldamist ja nad põhistavad, et ümberkujundamine võib ohustada nende nõuete täitmist.“.
§ 483 lg 3 (Võlausaldajate kaitse): eelmises redaktsioonis oli „[Välja jäetud]“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osaühing või aktsiaselts kujundatakse ümber täis- või usaldusühinguks“.

§ 484

§ 484: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „[Välja jäetud]“.

§ 485

§ 485 pealkiri (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Avalduse esitamine äriregistrile“.
§ 485 lg 1 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ümberkujundamisotsuse vastuvõtmisest avalduse ümberkujundamise kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele lisatakse:“.
§ 485 lg 1 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ümberkujundamisotsuse vastuvõtmisest avalduse ümberkujundamise kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele lisatakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 485 lg 2 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud avalduses kinnitama, et ümberkujundamisotsust ei ole vaidlustatud või on vastav avaldus rahuldamata jäetud.“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja võib ümberkujundamise registrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Bilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted. Ümberkujundamisel aluseks võetav bilanss koostatakse ümberkujundamise bilansi päevale eelneva päeva seisuga.“.
§ 485 lg 3 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Kui ümberkujundamisega kaasneb ühingu asukoha muutus ning ühing läheb üle teise registripiirkonda, tuleb käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avaldus esitada uue ühingu asukoha äriregistri registripidajale ja ümberkujundatava ühingu senise asukoha äriregistri registripidajale. Ümberkujundatava ühingu senise asukoha äriregistrisse tehtava kande juurde tehakse märge, et ümberkujundamine jõustub uue ühingu kandmisega äriregistrisse. Uue ühingu võib äriregistrisse kanda pärast ümberkujundamise kandmist ümberkujundatava ühingu senise asukoha äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud avalduses kinnitama, et ümberkujundamisotsust ei ole vaidlustatud või on vastav avaldus rahuldamata jäetud.“.
§ 485 lg 2 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja võib ümberkujundamise registrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Bilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted. Ümberkujundamisel aluseks võetav bilanss koostatakse ümberkujundamise bilansi päevale eelneva päeva seisuga.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 485 lg 4 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Kui koos ümberkujundamisega otsustatakse äriühingu osa- või aktsiakapitali suurendamine, tuleb äriregistrile täiendavalt esitada osa- või aktsiakapitali suurendamist tõendavad dokumendid.“. Uues redaktsioonis on „Kui ümberkujundamisega kaasneb ühingu asukoha muutus ning ühing läheb üle teise registripiirkonda, tuleb käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avaldus esitada uue ühingu asukoha äriregistri registripidajale ja ümberkujundatava ühingu senise asukoha äriregistri registripidajale. Ümberkujundatava ühingu senise asukoha äriregistrisse tehtava kande juurde tehakse märge, et ümberkujundamine jõustub uue ühingu kandmisega äriregistrisse. Uue ühingu võib äriregistrisse kanda pärast ümberkujundamise kandmist ümberkujundatava ühingu senise asukoha äriregistrisse.“.
§ 485 lg 5 (Avalduse esitamine äriregistrile): eelmises redaktsioonis oli „Uus ühing võib jätkata tegevust ümberkujundatava ühingu ärinime all. Ärinimes ei või kasutada täiendit ega lühendit, mis viitab ümberkujundatava ühingu liigile.“. Uues redaktsioonis on „Kui koos ümberkujundamisega otsustatakse äriühingu osa- või aktsiakapitali suurendamine, tuleb äriregistrile täiendavalt esitada osa- või aktsiakapitali suurendamist tõendavad dokumendid.“.

§ 486

§ 486 pealkiri (Uue ühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Avalduse esitamine äriregistrile“. Uues redaktsioonis on „Uue ühingu ärinimi“.
§ 486 lg 1 (Uue ühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Kui ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär oli füüsiline isik, kes uues ühingus enam ei osale, võib uus ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“. Uues redaktsioonis on „Uus ühing võib jätkata tegevust ümberkujundatava ühingu ärinime all. Ärinimes ei või kasutada täiendit ega lühendit, mis viitab ümberkujundatava ühingu liigile.“.
§ 486 lg 2 (Uue ühingu ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest loetakse ühing ümberkujundatuks.“. Uues redaktsioonis on „Kui ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär oli füüsiline isik, kes uues ühingus enam ei osale, võib uus ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.“.

§ 487

§ 487 pealkiri (Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Uue ühingu ärinimi“. Uues redaktsioonis on „Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine“.
§ 487 lg 1 (Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamise äriregistrisse kandmisega saavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid uue ühingu osanikeks või aktsionärideks ning nende osad või aktsiad asendatakse uue ühingu osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima uue ühingu osade või aktsiate suhtes.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest loetakse ühing ümberkujundatuks.“.
§ 487 lg 2 (Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui ümberkujundatava äriühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris või kui ühing kujundatakse ümber aktsiaseltsiks, teavitab äriregistri pidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamise äriregistrisse kandmisega saavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid uue ühingu osanikeks või aktsionärideks ning nende osad või aktsiad asendatakse uue ühingu osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima uue ühingu osade või aktsiate suhtes.“.
§ 487 lg 2 (Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui ümberkujundamisega kaasneb ühingu registripiirkonna muutus, loetakse ühing ümberkujundatuks uue ühingu äriregistrisse kandmisest.“. Uues redaktsioonis on „Kui ümberkujundatava äriühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris või kui ühing kujundatakse ümber aktsiaseltsiks, teavitab äriregistri pidaja viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest“.
§ 487 lg 3 (Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamist ei saa vaidlustada pärast selle äriregistrisse kandmist.“. Uues redaktsioonis on „Kui ümberkujundamisega kaasneb ühingu registripiirkonna muutus, loetakse ühing ümberkujundatuks uue ühingu äriregistrisse kandmisest.“.
§ 487 lg 4 (Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundatava ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt ümberkujundamisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamist ei saa vaidlustada pärast selle äriregistrisse kandmist.“.
§ 487 lg 5 (Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundatava ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt ümberkujundamisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.“.
§ 487 lg 6 (Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisel võib ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahalise hüvituse suurus peab olema niisama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ümberkujundamisotsuse tegemise ajal.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest.“.

§ 488

§ 488 pealkiri (Hüvitus ümberkujundamisel): eelmises redaktsioonis oli „Kande õiguslik toime ja ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamine“. Uues redaktsioonis on „Hüvitus ümberkujundamisel“.
§ 488 lg 1 (Hüvitus ümberkujundamisel): eelmises redaktsioonis oli „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata vastavalt käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punkti 1 1 ja § 283 2. lõike punkti 2 sätteid.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisel võib ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahalise hüvituse suurus peab olema niisama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ümberkujundamisotsuse tegemise ajal.“.
§ 488 lg 2 (Hüvitus ümberkujundamisel): eelmises redaktsioonis oli „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ümberkujundamisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi, lisatakse ümberkujundamisotsusele. Ümberkujundamisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“. Uues redaktsioonis on „Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata vastavalt käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punkti 1 1 ja § 283 2. lõike punkti 2 sätteid.“.
§ 488 lg 3 (Hüvitus ümberkujundamisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui ühing kujundatakse ümber täis- või usaldusühinguks, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“. Uues redaktsioonis on „Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus ümberkujundamisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi, lisatakse ümberkujundamisotsusele. Ümberkujundamisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga.“.
§ 488 lg 4 (Hüvitus ümberkujundamisel): eelmises redaktsioonis oli „Alates ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest, peab uus ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“. Uues redaktsioonis on „Kui ühing kujundatakse ümber täis- või usaldusühinguks, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitust nõuda osanik, kes lahkub ühingust.“.
§ 488 lg 5 (Hüvitus ümberkujundamisel): eelmises redaktsioonis oli „Ühingu ümberkujundamisel võib osanik või aktsionär, kes ei nõustunud otsusega ega nõua hüvitust, võõrandada osa või aktsia kahe kuu jooksul ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest“. Uues redaktsioonis on „Alates ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest, peab uus ühing maksma hüvituselt viivist seaduses sätestatud suuruses.“.
§ 488 lg 6 (Hüvitus ümberkujundamisel): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaselts kujundatakse ümber teist liiki ühinguks, osalevad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“. Uues redaktsioonis on „Ühingu ümberkujundamisel võib osanik või aktsionär, kes ei nõustunud otsusega ega nõua hüvitust, võõrandada osa või aktsia kahe kuu jooksul ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest“.

§ 489

§ 489 pealkiri (Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Hüvitus ümberkujundamisel“. Uues redaktsioonis on „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse“.
§ 489 lg 1 (Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud omandavad uue ühingu osad samadel alustel ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsionäridega. Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud, kes ümberkujundamisotsusega ei nõustunud, võivad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 488.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaselts kujundatakse ümber teist liiki ühinguks, osalevad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel.“.
§ 489 pealkiri (Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 489 lg 2 (Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike kaitse): eelmises redaktsioonis oli „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“. Uues redaktsioonis on „Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud omandavad uue ühingu osad samadel alustel ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsionäridega. Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud, kes ümberkujundamisotsusega ei nõustunud, võivad nõuda hüvitust vastavalt käesoleva seadustiku §-le 488.“.

§ 491

§ 491 pealkiri (Sissemakse tähendus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Sissemakse tähendus“.
§ 491 (Sissemakse tähendus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisaruannet ei pea koostama, kui ümberkujundatava täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“. Uues redaktsioonis on „Täis- või usaldusühingu osaniku sissemakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks.“.

§ 492

§ 492 pealkiri (Ümberkujundamisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Sissemakse tähendus“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisaruanne“.
§ 492 (Ümberkujundamisaruanne): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisaruannet ei pea koostama, kui ümberkujundatava täis- või usaldusühingu kõik osanikud on ühingu juhtimiseks õigustatud.“.

§ 493

§ 493 pealkiri (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisaruanne“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisotsus“.
§ 493 lg 1 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ühingulepinguga võib ette näha, et ümberkujundamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 2/3 osanike häältest.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud.“.
§ 493 pealkiri (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisotsus“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 493 lg 2 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui täis- või usaldusühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, vastutab täisosanik ümberkujundatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest.“. Uues redaktsioonis on „Ühingulepinguga võib ette näha, et ümberkujundamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 2/3 osanike häältest.“.

§ 495

§ 495 pealkiri (Osanike vastutus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osanike vastutus“.
§ 495 (Osanike vastutus): eelmises redaktsioonis oli „Vähemalt kaks nädalat enne ümberkujundamist otsustavat üldkoosolekut esitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks ümberkujundamisaruande ja aktsiaseltsi viimase majandusaasta aruande. Ümberkujundamisaruannet ei esitata käesoleva seadustiku § 479 2. lõikes nimetatud juhul.“. Uues redaktsioonis on „Kui täis- või usaldusühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, vastutab täisosanik ümberkujundatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest.“.

§ 496

§ 496 pealkiri (Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Osanike vastutus“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine“.
§ 496 lg 1 (Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“. Uues redaktsioonis on „Vähemalt kaks nädalat enne ümberkujundamist otsustavat üldkoosolekut esitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks ümberkujundamisaruande ja aktsiaseltsi viimase majandusaasta aruande. Ümberkujundamisaruannet ei esitata käesoleva seadustiku § 479 2. lõikes nimetatud juhul.“.
§ 496 lg 2 (Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ümberkujundamisotsuse tegemist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“.
§ 496 lg 3 (Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäride üldkoosolekul selgitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus ümberkujundamise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ümberkujundamisotsuse tegemist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“.

§ 497

§ 497 pealkiri (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku korraldus“.
§ 497 lg 1 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Nõukogu esitab üldkoosolekul ümberkujundamise kohta oma arvamuse.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäride üldkoosolekul selgitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus ümberkujundamise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“.
§ 497 lg 2 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka ümberkujundamise teiste oluliste asjaolude kohta.“. Uues redaktsioonis on „Nõukogu esitab üldkoosolekul ümberkujundamise kohta oma arvamuse.“.
§ 497 lg 3 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Täisühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud või aktsionärid.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka ümberkujundamise teiste oluliste asjaolude kohta.“.

§ 498

§ 498 pealkiri (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku korraldus“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisotsus“.
§ 498 lg 1 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Usaldusühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike või aktsionäride koosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet ja otsuse poolt on hääletanud kõik osanikud või aktsionärid, kes saavad usaldusühingu täisosanikuks.“. Uues redaktsioonis on „Täisühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud või aktsionärid.“.
§ 498 pealkiri (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisotsus“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 498 lg 2 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui osaühingu usaldusühinguks ümberkujundamise otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet ja otsuse poolt on hääletanud kõik osanikud, kes saavad usaldusühingu täisosanikuks.“. Uues redaktsioonis on „Usaldusühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike või aktsionäride koosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet ja otsuse poolt on hääletanud kõik osanikud või aktsionärid, kes saavad usaldusühingu täisosanikuks.“.
§ 498 lg 3 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ümberkujundamisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet“. Uues redaktsioonis on „Kui osaühingu usaldusühinguks ümberkujundamise otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet ja otsuse poolt on hääletanud kõik osanikud, kes saavad usaldusühingu täisosanikuks.“.
§ 498 lg 4 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ümberkujundamisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet“.

§ 500

§ 500 pealkiri (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ümberkujundamisotsus“.
§ 500 lg 1 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui ümberkujundamisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 500 pealkiri (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisotsus“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 500 lg 2 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi aktsiate nimiväärtused võib määrata erinevalt ümberkujundatava osaühingu osade omadest, kuid need peavad vastama käesoleva seadustiku § 223 nõuetele. Ümberkujundatava osaühingu osad võib jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud nimiväärtust.“. Uues redaktsioonis on „Kui ümberkujundamisotsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 500 lg 3 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundatava osaühingu osad tuleb enne äriregistrile käesoleva seadustiku §-s 485 nimetatud avalduse esitamist registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi aktsiate nimiväärtused võib määrata erinevalt ümberkujundatava osaühingu osade omadest, kuid need peavad vastama käesoleva seadustiku § 223 nõuetele. Ümberkujundatava osaühingu osad võib jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ja arvestamata osa väikseimat lubatud nimiväärtust.“.
§ 500 lg 4 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Vähemalt üks kuu enne ümberkujundamist otsustavat üldkoosolekut esitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks ümberkujundamisaruande ja aktsiaseltsi viimase majandusaasta aruande. Ümberkujundamisaruannet ei esitata käesoleva seadustiku § 479 2. lõikes nimetatud juhul.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundatava osaühingu osad tuleb enne äriregistrile käesoleva seadustiku §-s 485 nimetatud avalduse esitamist registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris“.

§ 502

§ 502 pealkiri (Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine“.
§ 502 lg 1 (Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“. Uues redaktsioonis on „Vähemalt üks kuu enne ümberkujundamist otsustavat üldkoosolekut esitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks ümberkujundamisaruande ja aktsiaseltsi viimase majandusaasta aruande. Ümberkujundamisaruannet ei esitata käesoleva seadustiku § 479 2. lõikes nimetatud juhul.“.
§ 502 lg 2 (Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ümberkujundamisotsuse tegemist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäri nõudel antakse talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest viivitamatult ärakiri.“.
§ 502 lg 3 (Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäride üldkoosolekul selgitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus ümberkujundamise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaseltsi viimane majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ümberkujundamisotsuse tegemist, koostatakse aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse aktsionäridele tutvumiseks.“.

§ 503

§ 503 pealkiri (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine“. Uues redaktsioonis on „Üldkoosoleku korraldus“.
§ 503 lg 1 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Nõukogu esitab üldkoosolekul ümberkujundamise kohta oma arvamuse.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäride üldkoosolekul selgitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus ümberkujundamise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist.“.
§ 503 lg 2 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka ümberkujundamise teiste oluliste asjaolude kohta.“. Uues redaktsioonis on „Nõukogu esitab üldkoosolekul ümberkujundamise kohta oma arvamuse.“.
§ 503 lg 3 (Üldkoosoleku korraldus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka ümberkujundamise teiste oluliste asjaolude kohta.“.

§ 504

§ 504 pealkiri (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Üldkoosoleku korraldus“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisotsus“.
§ 504 lg 1 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ümberkujundamisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud korras, peab otsuse poolt hääletama vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 504 pealkiri (Ebaõigete andmete esitamine aktsionäride nimekirja): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisotsus“. Uues redaktsioonis on „Ebaõigete andmete esitamine aktsionäride nimekirja“.
§ 504 lg 2 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Osaühingu osade nimiväärtused võib määrata erinevalt ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsiate omadest, kuid need peavad vastama käesoleva seadustiku § 148 nõuetele.“. Uues redaktsioonis on „Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on ümberkujundamisotsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on otsuse poolt hääletanud vähemalt 2/3 iga liiki aktsiate omanikest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse § 297 2. lõikes sätestatud korras, peab otsuse poolt hääletama vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“.
§ 504 lg 3 (Ümberkujundamisotsus): eelmises redaktsioonis oli „Aktsionäri või tema esindaja poolt üldkoosolekul koostatavasse aktsionäride nimekirja ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut“. Uues redaktsioonis on „Osaühingu osade nimiväärtused võib määrata erinevalt ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsiate omadest, kuid need peavad vastama käesoleva seadustiku § 148 nõuetele.“.
§ 504 (Ebaõigete andmete esitamine aktsionäride nimekirja): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiate väljalaske eest enne väljalaskehinna täielikku tasumist või aktsiate väljalaske eest enne aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise kohta äriregistri kande tegemist, samuti lubatust väiksema nimiväärtusega aktsiate väljalaske eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut“. Uues redaktsioonis on „Aktsionäri või tema esindaja poolt üldkoosolekul koostatavasse aktsionäride nimekirja ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut“.
§ 504 pealkiri (Aktsia väljalaske nõuete rikkumine): eelmises redaktsioonis oli „Ebaõigete andmete esitamine aktsionäride nimekirja“. Uues redaktsioonis on „Aktsia väljalaske nõuete rikkumine“.
§ 504 (Aktsia väljalaske nõuete rikkumine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiaseltsile sama aktsiaseltsi aktsiate ebaseadusliku omandamise või nende tagatiseks võtmise, aktsiaseltsi oma aktsiate võõrandamiseks mittepakkumise või aktsiaseltsile oma aktsiate tagatiseks võtmise lõpetamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiate väljalaske eest enne väljalaskehinna täielikku tasumist või aktsiate väljalaske eest enne aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise kohta äriregistri kande tegemist, samuti lubatust väiksema nimiväärtusega aktsiate väljalaske eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut“.
§ 504 pealkiri (Aktsia võõrandamise nõuete rikkumine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsia väljalaske nõuete rikkumine“. Uues redaktsioonis on „Aktsia võõrandamise nõuete rikkumine“.
§ 504 (Aktsia võõrandamise nõuete rikkumine): eelmises redaktsioonis oli „Eriliste eeliste pakkumise või vastuvõtmise eest, kui sellega seondub kohustus üldkoosolekul või osanike koosolekul kindlal viisil hääletada või hääletamata jätta, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut“. Uues redaktsioonis on „Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiaseltsile sama aktsiaseltsi aktsiate ebaseadusliku omandamise või nende tagatiseks võtmise, aktsiaseltsi oma aktsiate võõrandamiseks mittepakkumise või aktsiaseltsile oma aktsiate tagatiseks võtmise lõpetamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.“.
§ 504 pealkiri (Aktsia võõrandamise nõuete rikkumine): eelmises redaktsioonis oli „Aktsia võõrandamise nõuete rikkumine“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 504 pealkiri (Eeliste pakkumine ja vastuvõtmine hääletamisel): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Eeliste pakkumine ja vastuvõtmine hääletamisel“.
§ 504 (Eeliste pakkumine ja vastuvõtmine hääletamisel): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva seaduse §-des 504 1 –504 5 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.“. Uues redaktsioonis on „Eriliste eeliste pakkumise või vastuvõtmise eest, kui sellega seondub kohustus üldkoosolekul või osanike koosolekul kindlal viisil hääletada või hääletamata jätta, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut“.
§ 504 pealkiri (Menetlus): eelmises redaktsioonis oli „Eeliste pakkumine ja vastuvõtmine hääletamisel“. Uues redaktsioonis on „Menetlus“.
§ 504 lg 1 (Menetlus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva seaduse §-des 504 1 –504 5 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva seaduse §-des 504 1 –504 5 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.“.
§ 504 pealkiri (Menetlus): eelmises redaktsioonis oli „Menetlus“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 504 lg 2 (Menetlus): eelmises redaktsioonis oli „Alates 1995. aasta 1. septembrist võib äriühinguid asutada ainult käesolevas seadustikus sätestatud korras ja neile kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva seaduse §-des 504 1 –504 5 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.“.

§ 505

§ 505: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „[Käesolevast tekstist välja jäetud]“.
§ 505: eelmises redaktsioonis oli „[Käesolevast tekstist välja jäetud]“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 506

§ 506 pealkiri (Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele“.
§ 506 lg 1 (Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele): eelmises redaktsioonis oli „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud äriühingutele kohaldatakse kuni nende äriregistrisse kandmiseni vastavalt käesoleva seadustiku §-des 1, 2 1., 4. ja 5. lõikes, 4-6, 79-82, 85-98, 100, 101, 102 1.-3. lõikes, 103 1.-3. lõikes, 104-111, 113-115, 117-121, 123-126, 128-130, 131 1. lõikes, 132, 134 1. lõikes, 135, 140-143, 144 1. lõike punktides 1, 2, 4, 5, 7, 8 ja 3. lõikes, 145, 146, 148 3.-6. lõikes, 149-170, 171 1. ja 3. lõikes, samuti 2. lõike punktis 3, 172-175, 177, 178, 179 1.-3. lõikes, 180 1., 2., 6. ja 7. lõikes ning 3. lõike esimeses ja teises lauses, 181-188, 189 2. lõikes, 190, 191, 192 1. ja 2. lõikes, 193-195, 197-199, 201-203, 205-207, 209-216, 219 1. lõikes, 220, 221, 223-226, 227 1. ja 2. lõikes, 228-240, 241 1., 2., 3. ja 4. lõikes, 246-248, 249 4. lõikes, 250 1. lõike punktides 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 3. lõikes, 251, 252, 272-291, 292 1. lõike punktis 2, 2. ja 3. lõikes, 293-299, 300 1. lõikes, 302-307, 308 1.-3. lõikes, 309-315, 327-332, 334-340, 341 1.-3. lõikes, 342, 344-358, 360-366, 368-370, 372-379 ja 383 sätestatut. Kuni äriregistrisse kandmiseni on aktsiaseltsi juhatusel nii juhatuse kui ka nõukogu õigused, kui aktsiaseltsi põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Kui äriühingu põhikiri või ühinguleping on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Äriregistrisse kandmata aktsiaseltsi juhatuse liikmele laieneb käesoleva seadustiku §-s 327 ettenähtud nõukogu liikme vastutus juhul, kui aktsiaseltsil ei ole nõukogu.“. Uues redaktsioonis on „Alates 1995. aasta 1. septembrist võib äriühinguid asutada ainult käesolevas seadustikus sätestatud korras ja neile kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut.“.
§ 506 lg 2 (Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva seadustiku §-des 187 ja 315 ning § 506 2. lõikes sätestatud isiklikku vastutust kohaldatakse ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhile juhul, kui ta ei tõenda, et ta tehingu tegemise või toimingu tegemata jätmise ajal ei olnud ettevõtte juht.“. Uues redaktsioonis on „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud äriühingutele kohaldatakse kuni nende äriregistrisse kandmiseni vastavalt käesoleva seadustiku §-des 1, 2 1., 4. ja 5. lõikes, 4-6, 79-82, 85-98, 100, 101, 102 1.-3. lõikes, 103 1.-3. lõikes, 104-111, 113-115, 117-121, 123-126, 128-130, 131 1. lõikes, 132, 134 1. lõikes, 135, 140-143, 144 1. lõike punktides 1, 2, 4, 5, 7, 8 ja 3. lõikes, 145, 146, 148 3.-6. lõikes, 149-170, 171 1. ja 3. lõikes, samuti 2. lõike punktis 3, 172-175, 177, 178, 179 1.-3. lõikes, 180 1., 2., 6. ja 7. lõikes ning 3. lõike esimeses ja teises lauses, 181-188, 189 2. lõikes, 190, 191, 192 1. ja 2. lõikes, 193-195, 197-199, 201-203, 205-207, 209-216, 219 1. lõikes, 220, 221, 223-226, 227 1. ja 2. lõikes, 228-240, 241 1., 2., 3. ja 4. lõikes, 246-248, 249 4. lõikes, 250 1. lõike punktides 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 3. lõikes, 251, 252, 272-291, 292 1. lõike punktis 2, 2. ja 3. lõikes, 293-299, 300 1. lõikes, 302-307, 308 1.-3. lõikes, 309-315, 327-332, 334-340, 341 1.-3. lõikes, 342, 344-358, 360-366, 368-370, 372-379 ja 383 sätestatut. Kuni äriregistrisse kandmiseni on aktsiaseltsi juhatusel nii juhatuse kui ka nõukogu õigused, kui aktsiaseltsi põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Kui äriühingu põhikiri või ühinguleping on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Äriregistrisse kandmata aktsiaseltsi juhatuse liikmele laieneb käesoleva seadustiku §-s 327 ettenähtud nõukogu liikme vastutus juhul, kui aktsiaseltsil ei ole nõukogu.“.
§ 506 lg 2 (Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva seadustiku §-des 363 1 -363 10 sätestatut kohaldatakse üksnes aktsiaseltsile, kelle aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva seadustiku §-des 187 ja 315 ning § 506 2. lõikes sätestatud isiklikku vastutust kohaldatakse ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhile juhul, kui ta ei tõenda, et ta tehingu tegemise või toimingu tegemata jätmise ajal ei olnud ettevõtte juht.“.
§ 506 lg 2 (Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele): eelmises redaktsioonis oli „Kuni äriühingu äriregistrisse kandmiseni toimub osaühingu ja aktsiaseltsi juhtimine, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad riigile, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud erisusi arvestades.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva seadustiku §-des 363 1 -363 10 sätestatut kohaldatakse üksnes aktsiaseltsile, kelle aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.“.
§ 506 lg 3 (Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele): eelmises redaktsioonis oli „Kuni äriregistrisse kandmiseni on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses lisaks § 298 1. lõikes sätestatule ka muude aktsiaseltsi põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.“. Uues redaktsioonis on „Kuni äriühingu äriregistrisse kandmiseni toimub osaühingu ja aktsiaseltsi juhtimine, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad riigile, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud erisusi arvestades.“.
§ 506 lg 4 (Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele): eelmises redaktsioonis oli „Enne § 180 2. lõike neljandas lauses ja § 308 4. lõikes nimetatud nõuete jõustumist peab äriregistrisse kantud osaühingute ja aktsiaseltside juhatuse koosseis olema viidud vastavusse nimetatud nõuetega 1997. aasta 1. septembriks.“. Uues redaktsioonis on „Kuni äriregistrisse kandmiseni on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses lisaks § 298 1. lõikes sätestatule ka muude aktsiaseltsi põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.“.
§ 506 lg 5 (Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele): eelmises redaktsioonis oli „Kuni 1999. aasta 1. septembrini võib osaühingu ja aktsiaseltsi juhatus omandada ja võõrandada osaühingu või aktsiaseltsi nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ning osalust teistes äriühingutes (osad, aktsiad) ainult nõukogu, selle puudumisel aga osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel, kui osaühingu või aktsiaseltsi põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud piirang kehtib kolmandate isikute suhtes.“. Uues redaktsioonis on „Enne § 180 2. lõike neljandas lauses ja § 308 4. lõikes nimetatud nõuete jõustumist peab äriregistrisse kantud osaühingute ja aktsiaseltside juhatuse koosseis olema viidud vastavusse nimetatud nõuetega 1997. aasta 1. septembriks.“.
§ 506 lg 6 (Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele): eelmises redaktsioonis oli „Aruandeperioodidele, mis algasid enne 2005. aasta 1. jaanuari, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 97 lõike 1, § 155 lõike 2, § 179 lõike 2, § 225 lõike 2, § 332 lõike 4, § 335 lõike 1 1 ja § 388 lõike 5 sätteid enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis.“. Uues redaktsioonis on „Kuni 1999. aasta 1. septembrini võib osaühingu ja aktsiaseltsi juhatus omandada ja võõrandada osaühingu või aktsiaseltsi nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ning osalust teistes äriühingutes (osad, aktsiad) ainult nõukogu, selle puudumisel aga osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel, kui osaühingu või aktsiaseltsi põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud piirang kehtib kolmandate isikute suhtes.“.
§ 506 lg 7 (Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele): eelmises redaktsioonis oli „Enne 2005. aasta 1. detsembrit alanud ühinemiste, jagunemiste ja ümberkorraldamiste suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 400 lõike 2, § 443 lõike 2, § 480 lõike 3 ja § 485 lõike 2 sätteid enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis“. Uues redaktsioonis on „Aruandeperioodidele, mis algasid enne 2005. aasta 1. jaanuari, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 97 lõike 1, § 155 lõike 2, § 179 lõike 2, § 225 lõike 2, § 332 lõike 4, § 335 lõike 1 1 ja § 388 lõike 5 sätteid enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis.“.
§ 506 lg 8 (Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele): eelmises redaktsioonis oli „Enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtted, mida ei ole ettevõtjana sätestatud käesolevas seadustikus, tuleb 1997. aasta 1. septembriks ümber kujundada vastavalt käesoleva seadustiku §-le 509 või lõpetada . Selliste ettevõtete asutamine ja nendeks ettevõteteks ümberkujundamine, nendega ühinemine või nendeks jagunemine ei ole pärast 1995. aasta 1. septembrit lubatud.“. Uues redaktsioonis on „Enne 2005. aasta 1. detsembrit alanud ühinemiste, jagunemiste ja ümberkorraldamiste suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 400 lõike 2, § 443 lõike 2, § 480 lõike 3 ja § 485 lõike 2 sätteid enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis“.

§ 507

§ 507 pealkiri (Käesolevas seadustikus sätestamata ettevõtted): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva seadustiku kohaldamine äriühingutele“. Uues redaktsioonis on „Käesolevas seadustikus sätestamata ettevõtted“.
§ 507 lg 1 (Käesolevas seadustikus sätestamata ettevõtted): eelmises redaktsioonis oli „Enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtetele, mida ei ole ettevõtjana sätestatud käesolevas seadustikus, kohaldatakse nende ettevõtete kohta käivates õigusaktides sätestatut .“. Uues redaktsioonis on „Enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtted, mida ei ole ettevõtjana sätestatud käesolevas seadustikus, tuleb 1997. aasta 1. septembriks ümber kujundada vastavalt käesoleva seadustiku §-le 509 või lõpetada . Selliste ettevõtete asutamine ja nendeks ettevõteteks ümberkujundamine, nendega ühinemine või nendeks jagunemine ei ole pärast 1995. aasta 1. septembrit lubatud.“.
§ 507 lg 2 (Käesolevas seadustikus sätestamata ettevõtted): eelmises redaktsioonis oli „Kui enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtet ei ole 1997. aasta 1. septembriks ümber kujundatud või lõpetatud, sundlõpetatakse see käesoleva seadustiku §-s 513 sätestatud korras.“. Uues redaktsioonis on „Enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtetele, mida ei ole ettevõtjana sätestatud käesolevas seadustikus, kohaldatakse nende ettevõtete kohta käivates õigusaktides sätestatut .“.
§ 507 lg 3 (Käesolevas seadustikus sätestamata ettevõtted): eelmises redaktsioonis oli „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud ettevõtte võib kanda Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrisse (edaspidi ettevõtteregister), kui sellele ettevõttele on asutamisluba antud enne 1995. aasta 1. septembrit ja registrisse kandmise avaldus on esitatud hiljemalt 1995. aasta 10. septembriks.“. Uues redaktsioonis on „Kui enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtet ei ole 1997. aasta 1. septembriks ümber kujundatud või lõpetatud, sundlõpetatakse see käesoleva seadustiku §-s 513 sätestatud korras.“.

§ 508

§ 508 pealkiri (Ettevõtte asutamine enne käesoleva seadustiku jõustumist): eelmises redaktsioonis oli „Käesolevas seadustikus sätestamata ettevõtted“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtte asutamine enne käesoleva seadustiku jõustumist“.
§ 508 (Ettevõtte asutamine enne käesoleva seadustiku jõustumist): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantud äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub käesolevas seadustikus sätestatud korras. Äriregistrisse kantud äriühing ei või ühineda äriregistrisse kandmata äriühinguga.“. Uues redaktsioonis on „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud ettevõtte võib kanda Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrisse (edaspidi ettevõtteregister), kui sellele ettevõttele on asutamisluba antud enne 1995. aasta 1. septembrit ja registrisse kandmise avaldus on esitatud hiljemalt 1995. aasta 10. septembriks.“.

§ 509

§ 509 pealkiri (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtte asutamine enne käesoleva seadustiku jõustumist“. Uues redaktsioonis on „Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine“.
§ 509 lg 1 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmata ettevõtte võib ümber kujundada käesolevas seadustikus sätestatud ettevõtjaks või muul käesolevas §-s sätestatud viisil. Äriregistrisse kandmata ettevõtete ümberkujundamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 478-482, 485-487, 489-495, 498, 500 ja 504 sätestatut. Äriregistrisse kandmata ettevõtte ümberkujundamisel ei kohaldata § 485 1. lõike esimeses lauses toodud tähtaega.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kantud äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub käesolevas seadustikus sätestatud korras. Äriregistrisse kantud äriühing ei või ühineda äriregistrisse kandmata äriühinguga.“.
§ 509 lg 2 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Riigiettevõtete, riiklike ettevõtete ja riiklike väikeettevõtete, samuti muude riigile kuuluvate ettevõtete ning rahva- ja rendiettevõtete ja riiklike fondide ümberkujundamine, ühinemine ja jagunemine toimub Vabariigi Valitsuse korralduse alusel ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmata ettevõtte võib ümber kujundada käesolevas seadustikus sätestatud ettevõtjaks või muul käesolevas §-s sätestatud viisil. Äriregistrisse kandmata ettevõtete ümberkujundamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 478-482, 485-487, 489-495, 498, 500 ja 504 sätestatut. Äriregistrisse kandmata ettevõtte ümberkujundamisel ei kohaldata § 485 1. lõike esimeses lauses toodud tähtaega.“.
§ 509 lg 3 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Munitsipaalettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks või kohaliku omavalitsuse asutuseks. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamise otsustab valla- või linnavolikogu ja korraldab valla- või linnavalitsus.“. Uues redaktsioonis on „Riigiettevõtete, riiklike ettevõtete ja riiklike väikeettevõtete, samuti muude riigile kuuluvate ettevõtete ning rahva- ja rendiettevõtete ja riiklike fondide ümberkujundamine, ühinemine ja jagunemine toimub Vabariigi Valitsuse korralduse alusel ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.“.
§ 509 lg 4 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Riigiettevõtte või riikliku ettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks, avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks või riigiasutuseks.“. Uues redaktsioonis on „Munitsipaalettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks või kohaliku omavalitsuse asutuseks. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamise otsustab valla- või linnavolikogu ja korraldab valla- või linnavalitsus.“.
§ 509 lg 5 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Rendiettevõtte, rahvaettevõtte või riikliku väikeettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks või aktsiaseltsiks.“. Uues redaktsioonis on „Riigiettevõtte või riikliku ettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks, avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks või riigiasutuseks.“.
§ 509 lg 6 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisel tuleb äriregistripidajale esitada § 485 1. lõike punktides 1-4 ja 6-8 sätestatud dokumendid, aktsiaseltsiks ümberkujundamise korral samuti audiitori arvamus selle kohta, kas aktsiaseltsil on netovara, mis vastab aktsiakapitalile. Osaühinguks ümberkujundamise korral tuleb audiitori arvamus lisada juhul, kui ühing vastab tingimustele, mille korral on audiitorkontroll ette nähtud.“. Uues redaktsioonis on „Rendiettevõtte, rahvaettevõtte või riikliku väikeettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks või aktsiaseltsiks.“.
§ 509 lg 7 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmata ettevõtted võivad ühineda selliselt, et asutavad uue äriühingu, mis kantakse äriregistrisse, samuti selliselt, et üks ettevõte ühendatakse teisega. Ettevõtete ühinemisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-des 391-393, 397, 398, 400, 401, 403, 405-410, 412-417, 421-433 sätestatut. Äriregistrisse kandmata ettevõtete ühinemisel ei kohaldata § 400 1. lõike esimeses lauses sätestatut. Äriregistripidajale tuleb täiendavalt esitada äriregistrisse kantava aktsiaseltsi kohta audiitori arvamus selle kohta, kas aktsiaseltsil on netovara, mis vastab aktsiakapitalile. Osaühingu äriregistrisse kandmise korral tuleb audiitori arvamus lisada juhul, kui ühing vastab tingimustele, mille korral on audiitorkontroll ette nähtud.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisel tuleb äriregistripidajale esitada § 485 1. lõike punktides 1-4 ja 6-8 sätestatud dokumendid, aktsiaseltsiks ümberkujundamise korral samuti audiitori arvamus selle kohta, kas aktsiaseltsil on netovara, mis vastab aktsiakapitalile. Osaühinguks ümberkujundamise korral tuleb audiitori arvamus lisada juhul, kui ühing vastab tingimustele, mille korral on audiitorkontroll ette nähtud.“.
§ 509 lg 8 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamine või ühinemine käesolevas seadustikus sätestatud äriühinguks loetakse toimunuks äriühingu äriregistrisse kandmisest. Riigiettevõtte, riikliku ettevõtte või riikliku väikeettevõtte või riikliku fondi või munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel äriühinguks loetakse neile riigi poolt õiguslikul alusel üleantud vara, selle vara baasil või muul viisil soetatud ja äriregistrisse kandmise ajal tema seaduslikus valduses olev vara, riigilt äriühingu omandisse üleläinuks äriühingu registrisse kandmise hetkest. Sama kehtib riikliku fondi või munitsipaalettevõtte kandmisel sihtasutusena mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmata ettevõtted võivad ühineda selliselt, et asutavad uue äriühingu, mis kantakse äriregistrisse, samuti selliselt, et üks ettevõte ühendatakse teisega. Ettevõtete ühinemisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-des 391-393, 397, 398, 400, 401, 403, 405-410, 412-417, 421-433 sätestatut. Äriregistrisse kandmata ettevõtete ühinemisel ei kohaldata § 400 1. lõike esimeses lauses sätestatut. Äriregistripidajale tuleb täiendavalt esitada äriregistrisse kantava aktsiaseltsi kohta audiitori arvamus selle kohta, kas aktsiaseltsil on netovara, mis vastab aktsiakapitalile. Osaühingu äriregistrisse kandmise korral tuleb audiitori arvamus lisada juhul, kui ühing vastab tingimustele, mille korral on audiitorkontroll ette nähtud.“.
§ 509 lg 9 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „[Äriseadustiku § 509 lõiget 9 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1995. aasta 1. septembrist – RK s 17.02.98 jõust.22.03.98 –“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamine või ühinemine käesolevas seadustikus sätestatud äriühinguks loetakse toimunuks äriühingu äriregistrisse kandmisest. Riigiettevõtte, riikliku ettevõtte või riikliku väikeettevõtte või riikliku fondi või munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel äriühinguks loetakse neile riigi poolt õiguslikul alusel üleantud vara, selle vara baasil või muul viisil soetatud ja äriregistrisse kandmise ajal tema seaduslikus valduses olev vara, riigilt äriühingu omandisse üleläinuks äriühingu registrisse kandmise hetkest. Sama kehtib riikliku fondi või munitsipaalettevõtte kandmisel sihtasutusena mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.“.
§ 509 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi lõike 9 teises lauses sätestatut kohaldatakse vastavalt lõikes 9 nimetatud ettevõtete ühinemise korral äriühingule, kellele läheb üle ühinevate ettevõtete valduses olev vara.“. Uues redaktsioonis on „[Äriseadustiku § 509 lõiget 9 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1995. aasta 1. septembrist – RK s 17.02.98 jõust.22.03.98 –“.
§ 509 lg 9 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „[Äriseadustiku § 509 lõiget 9.1 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1995. aasta 1. septembrist – RK s 17.02.98 jõust.22.03.98 –“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi lõike 9 teises lauses sätestatut kohaldatakse vastavalt lõikes 9 nimetatud ettevõtete ühinemise korral äriühingule, kellele läheb üle ühinevate ettevõtete valduses olev vara.“.
§ 509 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Riigiettevõtte jagunemisel käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus riigiettevõtte valduses oleva vara äriühingu omandisse ülemineku korra .“. Uues redaktsioonis on „[Äriseadustiku § 509 lõiget 9.1 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1995. aasta 1. septembrist – RK s 17.02.98 jõust.22.03.98 –“.
§ 509 lg 9 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmata ettevõtete ümberkujundamisel või ühinemisel käesolevas seadustikus sätestatud ettevõtjaks ei maksustata uutele ettevõtjatele üleantavat vara tulu- ja käibemaksuga.“. Uues redaktsioonis on „Riigiettevõtte jagunemisel käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus riigiettevõtte valduses oleva vara äriühingu omandisse ülemineku korra .“.
§ 509 lg 10 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmata täis- ja usaldusühingut ei või ümber kujundada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmata ettevõtete ümberkujundamisel või ühinemisel käesolevas seadustikus sätestatud ettevõtjaks ei maksustata uutele ettevõtjatele üleantavat vara tulu- ja käibemaksuga.“.
§ 509 lg 11 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Riikliku fondi võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks, sihtasutuseks või avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundatava riikliku fondi avaldus peab olema äriregistri pidajale esitatud hiljemalt 1997. aasta 1. septembriks, sihtasutuseks ümberkujundatava riikliku fondi avaldus peab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale olema esitatud hiljemalt 1998. aasta 1. oktoobriks.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmata täis- ja usaldusühingut ei või ümber kujundada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.“.
§ 509 lg 12 (Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmata osaühingu või aktsiaseltsi, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad ühele füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, võib osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel ümber kujundada selle füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks. Nimetatud ümberkujundamine on lubatud ja loetakse toimunuks, kui füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Riikliku fondi võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks, sihtasutuseks või avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundatava riikliku fondi avaldus peab olema äriregistri pidajale esitatud hiljemalt 1997. aasta 1. septembriks, sihtasutuseks ümberkujundatava riikliku fondi avaldus peab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale olema esitatud hiljemalt 1998. aasta 1. oktoobriks.“.

§ 510

§ 510 pealkiri (Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks): eelmises redaktsioonis oli „Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks“.
§ 510 lg 1 (Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamisel läheb osaühingu või aktsiaseltsi vara koos kohustustega üle osanikust või aktsionärist füüsilisest isikust ettevõtjale.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmata osaühingu või aktsiaseltsi, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad ühele füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, võib osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel ümber kujundada selle füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks. Nimetatud ümberkujundamine on lubatud ja loetakse toimunuks, kui füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse.“.
§ 510 lg 2 (Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamise otsuses määratakse füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja ettevõtte asukoht, samuti muud ümberkujundamiseks vajalikud abinõud.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamisel läheb osaühingu või aktsiaseltsi vara koos kohustustega üle osanikust või aktsionärist füüsilisest isikust ettevõtjale.“.
§ 510 lg 3 (Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ümberkujundamise otsuses määratakse füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja ettevõtte asukoht, samuti muud ümberkujundamiseks vajalikud abinõud.“.
§ 510 lg 4 (Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ümberkujundamise ja füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmiseks esitab füüsilisest isikust ettevõtja avalduse. Avaldusele lisatakse:“.
§ 510 lg 4 (Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamise ja füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmiseks esitab füüsilisest isikust ettevõtja avalduse. Avaldusele lisatakse:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 510 lg 5 (Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamise ja füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmisega läheb osaühingu või aktsiaseltsi vara üle füüsilisest isikust ettevõtjale. Osaühing või aktsiaselts lõpeb ümberkujundamise kandega.“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja võib ümberkujundamise äriregistrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Bilansi koostamisel kehtivad majandusaasta aruande koostamise kohta käivad sätted.“.
§ 510 lg 6 (Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja võib kasutada osaühingu või aktsiaseltsi ärinime, järgides käesoleva seadustiku § 8 nõudeid.“. Uues redaktsioonis on „Ümberkujundamise ja füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmisega läheb osaühingu või aktsiaseltsi vara üle füüsilisest isikust ettevõtjale. Osaühing või aktsiaselts lõpeb ümberkujundamise kandega.“.
§ 510 lg 5 (Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja võib ümberkujundamise äriregistrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Bilansi koostamisel kehtivad majandusaasta aruande koostamise kohta käivad sätted.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 510 lg 7 (Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks): eelmises redaktsioonis oli „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud ja ettevõtteregistris registreeritud ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust ettevõtja võib kasutada osaühingu või aktsiaseltsi ärinime, järgides käesoleva seadustiku § 8 nõudeid.“.

§ 511

§ 511 pealkiri (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmise avaldus“.
§ 511 lg 1 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmise avalduses tuleb märkida ettevõtja kohta seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid, samuti tema ettevõtteregistris registreerimise tunnistus. Avaldusele kirjutavad alla kõik äriühingu juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud.“. Uues redaktsioonis on „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud ja ettevõtteregistris registreeritud ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel.“.
§ 511 pealkiri (Elu- või asukoha või aadressiandmete muutmine registripidaja poolt): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmise avaldus“. Uues redaktsioonis on „Elu- või asukoha või aadressiandmete muutmine registripidaja poolt“.
§ 511 lg 2 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingu põhikiri peab äriregistrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla käesolevas seadustikus sätestatuga.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmise avalduses tuleb märkida ettevõtja kohta seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid, samuti tema ettevõtteregistris registreerimise tunnistus. Avaldusele kirjutavad alla kõik äriühingu juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud.“.
§ 511 lg 3 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte samas vormis või ümberkujundamise või ühinemise teel äriregistrisse kandmise avalduse peab kandemääruse tegemiseks pädev isik läbi vaatama kuue kuu jooksul, arvates selle esitamisest. Avaldused vaadatakse läbi nende laekumise järjekorras. Kohtu registriosakonna juhataja võib mõjuval põhjusel lubada avalduse läbi vaadata eelisjärjekorras. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt tõendatud osavõttu tehingust, mille puhul vastav füüsiline või juriidiline isik peab maareformi seaduse kohaselt olema kantud äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Äriühingu põhikiri peab äriregistrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla käesolevas seadustikus sätestatuga.“.
§ 511 lg 4 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Maakohtute registriosakondade ajutise ebavõrdse töökoormuse korral võib justiitsminister teenistuslikes huvides lähetada väiksema töökoormusega registriosakonna kohtunikuabi või registrisekretäri kuni üheks kuuks oma teenistuskohustusi täitma suurema töökoormusega registriosakonna juurde. Lähetatud kohtunikuabile või registrisekretärile tasutakse majutus- ja sõidukulud ning makstakse lisatasu justiitsministri määratud ulatuses, kuid mitte alla 25 protsendi ja mitte üle 50 protsendi ametipalgast.“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte samas vormis või ümberkujundamise või ühinemise teel äriregistrisse kandmise avalduse peab kandemääruse tegemiseks pädev isik läbi vaatama kuue kuu jooksul, arvates selle esitamisest. Avaldused vaadatakse läbi nende laekumise järjekorras. Kohtu registriosakonna juhataja võib mõjuval põhjusel lubada avalduse läbi vaadata eelisjärjekorras. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt tõendatud osavõttu tehingust, mille puhul vastav füüsiline või juriidiline isik peab maareformi seaduse kohaselt olema kantud äriregistrisse.“.
§ 511 lg 5 (Äriregistrisse kandmise avaldus): eelmises redaktsioonis oli „Kui käesoleva seaduse § 62 lõigetes 3–5 1 sätestatud isiku elu- või asukoha või aadressiandmeid muudetakse, teeb registripidaja muutmise kanded iga ettevõtja kohta eraldi koos ettevõtja teiste registriandmete muutmisega. Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib aadressandmeid parandada ka automatiseeritult justiitsministri kehtestatud korras“. Uues redaktsioonis on „Maakohtute registriosakondade ajutise ebavõrdse töökoormuse korral võib justiitsminister teenistuslikes huvides lähetada väiksema töökoormusega registriosakonna kohtunikuabi või registrisekretäri kuni üheks kuuks oma teenistuskohustusi täitma suurema töökoormusega registriosakonna juurde. Lähetatud kohtunikuabile või registrisekretärile tasutakse majutus- ja sõidukulud ning makstakse lisatasu justiitsministri määratud ulatuses, kuid mitte alla 25 protsendi ja mitte üle 50 protsendi ametipalgast.“.
§ 511 (Elu- või asukoha või aadressiandmete muutmine registripidaja poolt): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja tööpiirkonna muutmisel kohaldatakse käesoleva seadustiku § 57 lõikeid 1 ja 2 niivõrd, kuivõrd registriandmete ülekandmist ei ole automatiseeritud. Justiitsministril on õigus anda määrusi registriandmete automatiseeritud ülekandmiseks .“. Uues redaktsioonis on „Kui käesoleva seaduse § 62 lõigetes 3–5 1 sätestatud isiku elu- või asukoha või aadressiandmeid muudetakse, teeb registripidaja muutmise kanded iga ettevõtja kohta eraldi koos ettevõtja teiste registriandmete muutmisega. Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib aadressandmeid parandada ka automatiseeritult justiitsministri kehtestatud korras“.
§ 511 pealkiri (Registripidaja tööpiirkonna muutmine): eelmises redaktsioonis oli „Elu- või asukoha või aadressiandmete muutmine registripidaja poolt“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja tööpiirkonna muutmine“.
§ 511 lg 1 (Registripidaja tööpiirkonna muutmine): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja tööpiirkonna muutmise korral ei pea füüsilisest isikust ettevõtja muutma oma ärinime, kui see on eksitavalt sarnane teiste uue registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud nimedega, tingimusel, et tema ettevõtte asukoht jääb pärast tööpiirkonna muutmist senisesse maakonda“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja tööpiirkonna muutmisel kohaldatakse käesoleva seadustiku § 57 lõikeid 1 ja 2 niivõrd, kuivõrd registriandmete ülekandmist ei ole automatiseeritud. Justiitsministril on õigus anda määrusi registriandmete automatiseeritud ülekandmiseks .“.
§ 511 pealkiri (Märke tegemine aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja tööpiirkonna muutmine“. Uues redaktsioonis on „Märke tegemine aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris“.
§ 511 lg 2 (Registripidaja tööpiirkonna muutmine): eelmises redaktsioonis oli „Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib märke aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris teha registrikaardile automatiseeritult Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmete alusel justiitsministri kehtestatud korras. Teade märke tegemise kohta edastatakse ettevõtjale justiitsministri määratud korras“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja tööpiirkonna muutmise korral ei pea füüsilisest isikust ettevõtja muutma oma ärinime, kui see on eksitavalt sarnane teiste uue registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud nimedega, tingimusel, et tema ettevõtte asukoht jääb pärast tööpiirkonna muutmist senisesse maakonda“.
§ 511 (Märke tegemine aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris): eelmises redaktsioonis oli „Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avalduse alusel. Avalduse esitamine on võimalik 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Avalduse esitamine on riigilõivuvaba.“. Uues redaktsioonis on „Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib märke aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris teha registrikaardile automatiseeritult Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmete alusel justiitsministri kehtestatud korras. Teade märke tegemise kohta edastatakse ettevõtjale justiitsministri määratud korras“.
§ 511 pealkiri (Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kandmine äriregistrisse): eelmises redaktsioonis oli „Märke tegemine aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris“. Uues redaktsioonis on „Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kandmine äriregistrisse“.
§ 511 lg 1 (Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kandmine äriregistrisse): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks muudele käesolevas seadustikus sätestatud andmetele märkida ka füüsilisest isikust ettevõtja registreerimine maksukohustuslaste registris. Äriregistrisse kantakse füüsilisest isikust ettevõtja maksukohustuslaste registris registreerimise alguskuupäev.“. Uues redaktsioonis on „Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avalduse alusel. Avalduse esitamine on võimalik 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Avalduse esitamine on riigilõivuvaba.“.
§ 511 lg 2 (Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kandmine äriregistrisse): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmise avaldus vaadatakse läbi käesoleva seadustiku § 53 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Kui kandeavaldus esitatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja viimase viie kuu jooksul, vaadatakse kandeavaldus läbi 10 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks muudele käesolevas seadustikus sätestatud andmetele märkida ka füüsilisest isikust ettevõtja registreerimine maksukohustuslaste registris. Äriregistrisse kantakse füüsilisest isikust ettevõtja maksukohustuslaste registris registreerimise alguskuupäev.“.
§ 511 lg 3 (Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kandmine äriregistrisse): eelmises redaktsioonis oli „Registripidaja teatab Maksu- ja Tolliametile viivitamata nende füüsilisest isikust ettevõtjate andmed, kelle äriregistrisse kandmise avaldus rahuldati, ja pärast 2009. aasta 31. detsembrit nende füüsilisest isikust ettevõtjate andmed, kelle kandeavaldus jäeti rahuldamata.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmise avaldus vaadatakse läbi käesoleva seadustiku § 53 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Kui kandeavaldus esitatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja viimase viie kuu jooksul, vaadatakse kandeavaldus läbi 10 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates.“.
§ 511 lg 4 (Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kandmine äriregistrisse): eelmises redaktsioonis oli „Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle äriregistrisse kandmise avaldus rahuldati või kes ei ole äriregistrisse kandmise avaldust käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtpäevaks esitanud või kelle kandeavaldus on jäetud rahuldamata, kustutatakse maksukohustuslaste registrist. Maksu- ja Tolliamet teavitab füüsilisest isikust ettevõtjat tema kustutamisest maksukohustuslaste registrist“. Uues redaktsioonis on „Registripidaja teatab Maksu- ja Tolliametile viivitamata nende füüsilisest isikust ettevõtjate andmed, kelle äriregistrisse kandmise avaldus rahuldati, ja pärast 2009. aasta 31. detsembrit nende füüsilisest isikust ettevõtjate andmed, kelle kandeavaldus jäeti rahuldamata.“.
§ 511 lg 5 (Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kandmine äriregistrisse): eelmises redaktsioonis oli „Enne 1995. aasta 1. septembrit ettevõtteregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal või esindus kantakse ettevõtja avaldusel filiaalina äriregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle äriregistrisse kandmise avaldus rahuldati või kes ei ole äriregistrisse kandmise avaldust käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtpäevaks esitanud või kelle kandeavaldus on jäetud rahuldamata, kustutatakse maksukohustuslaste registrist. Maksu- ja Tolliamet teavitab füüsilisest isikust ettevõtjat tema kustutamisest maksukohustuslaste registrist“.

§ 512

§ 512 pealkiri (Välismaa äriühingu filiaal): eelmises redaktsioonis oli „Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kandmine äriregistrisse“. Uues redaktsioonis on „Välismaa äriühingu filiaal“.
§ 512 lg 1 (Välismaa äriühingu filiaal): eelmises redaktsioonis oli „Avaldusele kirjutab alla filiaali või esinduse juhataja. Avaldusele lisatakse filiaali kohta seaduses sätestatud dokumendid.“. Uues redaktsioonis on „Enne 1995. aasta 1. septembrit ettevõtteregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal või esindus kantakse ettevõtja avaldusel filiaalina äriregistrisse.“.
§ 512 lg 2 (Välismaa äriühingu filiaal): eelmises redaktsioonis oli „1995. aasta 1. septembrist kaotab välismaa äriühingu filiaal juriidilise isiku õigused.“. Uues redaktsioonis on „Avaldusele kirjutab alla filiaali või esinduse juhataja. Avaldusele lisatakse filiaali kohta seaduses sätestatud dokumendid.“.
§ 512 lg 3 (Välismaa äriühingu filiaal): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtteregistris oleva ettevõtja kandmisel äriregistrisse tehakse ettevõtteregistri kandesse vastav märge äriregistri pidaja teate alusel.“. Uues redaktsioonis on „1995. aasta 1. septembrist kaotab välismaa äriühingu filiaal juriidilise isiku õigused.“.

§ 513

§ 513 pealkiri (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Välismaa äriühingu filiaal“. Uues redaktsioonis on „Registrist kustutamine“.
§ 513 lg 1 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtted, mida ei ole 1997. aasta 1. septembriks ettevõtjana äriregistrisse kantud või mille äriregistrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud või mille äriregistrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks.“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtteregistris oleva ettevõtja kandmisel äriregistrisse tehakse ettevõtteregistri kandesse vastav märge äriregistri pidaja teate alusel.“.
§ 513 pealkiri (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Registrist kustutamine“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 513 lg 2 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtted, mida ei ole 1997. aasta 1. septembriks ettevõtjana äriregistrisse kantud või mille äriregistrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud või mille äriregistrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks.“.
§ 513 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Sundlõpetatud ettevõtte juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni või vastava ettevõtte registrist kustutamiseni. Juhatuse või seda asendava organi koosseisus võib teha muudatusi kuni selle ajani ainult mõjuval põhjusel ja kohtu loal. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eelkõige:“.
§ 513 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Sundlõpetatud ettevõtte juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni või vastava ettevõtte registrist kustutamiseni. Juhatuse või seda asendava organi koosseisus võib teha muudatusi kuni selle ajani ainult mõjuval põhjusel ja kohtu loal. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eelkõige:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 513 lg 3 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Ettevõtteregistri pidaja avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ettevõtja sundlõpetamisest. Kui äriregistri pidaja teeb ettevõtja äriregistrisse kandmise avalduse kohta otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata pärast 1997. aasta 1. septembrit, avaldab äriregistri pidaja ise teateametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpetamise teates tuleb märkida, et võlausaldajad, aktsionärid, osanikud ja liikmed esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest ettevõtte asukohajärgsele kohtule likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks.“.
§ 513 lg 3 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Sundlõpetatud ettevõte ei tohi:“. Uues redaktsioonis on „Nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud teate avaldamisest võivad võlausaldajad või aktsionärid või osanikud või liikmed esitada ettevõtte asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võib ettevõtte likvideerijaks määrata eeskätt ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhi, kes on kohustatud likvideerija ülesanded vastu võtma, välja arvatud juhul, kui sellest keeldumiseks on käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud mõjuv põhjus. Avalduses likvideerimise läbiviimise kohta tuleb esitada:“.
§ 513 lg 3 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtteregistri pidaja avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ettevõtja sundlõpetamisest. Kui äriregistri pidaja teeb ettevõtja äriregistrisse kandmise avalduse kohta otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata pärast 1997. aasta 1. septembrit, avaldab äriregistri pidaja ise teateametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpetamise teates tuleb märkida, et võlausaldajad, aktsionärid, osanikud ja liikmed esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest ettevõtte asukohajärgsele kohtule likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 513 lg 3 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud teate avaldamisest võivad võlausaldajad või aktsionärid või osanikud või liikmed esitada ettevõtte asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võib ettevõtte likvideerijaks määrata eeskätt ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhi, kes on kohustatud likvideerija ülesanded vastu võtma, välja arvatud juhul, kui sellest keeldumiseks on käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud mõjuv põhjus. Avalduses likvideerimise läbiviimise kohta tuleb esitada:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 513 lg 3 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Sundlõpetatud ettevõte ei tohi:“.
§ 513 lg 4 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui võlausaldajad, osanikud, aktsionärid või liikmed oma nõuetest käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul ei teata või kui likvideerimine on lõpetatud, loetakse ettevõte lõppenuks ja kustutatakse registrist.“. Uues redaktsioonis on „[Välja jäetud]“.
§ 513 lg 5 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Likvideerimise lõpetamiseks esitab likvideerija ettevõtteregistri pidajale lõppbilansi ning avalduse ettevõtte registrist kustutamiseks ja likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidja registrisse märkimiseks. Kui ettevõte on lõppenud nõuetest mitteteatamise tõttu, loetakse ettevõtte juht, kes on ettevõtte lõppemise hetkel kantud ettevõtteregistrisse, likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidjaks ja märgitakse ettevõtteregistri pidaja poolt ettevõtteregistrisse.“. Uues redaktsioonis on „Kui võlausaldajad, osanikud, aktsionärid või liikmed oma nõuetest käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul ei teata või kui likvideerimine on lõpetatud, loetakse ettevõte lõppenuks ja kustutatakse registrist.“.
§ 513 lg 4 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „[Välja jäetud]“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 513 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud äriühingu või filiaali äriregistrisse kandmisel tehakse äriregistrisse märge ühingu või filiaali varasema registreerituse kohta ettevõtteregistris, näidates ära senise registrinumbri.“. Uues redaktsioonis on „Likvideerimise lõpetamiseks esitab likvideerija ettevõtteregistri pidajale lõppbilansi ning avalduse ettevõtte registrist kustutamiseks ja likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidja registrisse märkimiseks. Kui ettevõte on lõppenud nõuetest mitteteatamise tõttu, loetakse ettevõtte juht, kes on ettevõtte lõppemise hetkel kantud ettevõtteregistrisse, likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidjaks ja märgitakse ettevõtteregistri pidaja poolt ettevõtteregistrisse.“.
§ 513 lg 6 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Välismaa äriühingu filiaali või esinduse, mida ei ole 1997. aasta 1. septembriks äriregistrisse kantud või mille äriregistrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud või mille äriregistrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, kustutab ettevõtteregistri pidaja ettevõtteregistrist, välja arvatud juhul, kui tegemist on välisriigi krediidiasutuse filiaali või esindusega.“. Uues redaktsioonis on „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud äriühingu või filiaali äriregistrisse kandmisel tehakse äriregistrisse märge ühingu või filiaali varasema registreerituse kohta ettevõtteregistris, näidates ära senise registrinumbri.“.
§ 513 lg 7 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Justiitsminister võib oma määrusega kehtestada täpsema korra käesolevas paragrahvis nimetatud sundlõpetamise teostamiseks. Justiitsminister kehtestab oma määrusega sundlõpetatud ettevõtete likvideerijatele tasu määramise korra ja tasu piirmäärad.“. Uues redaktsioonis on „Välismaa äriühingu filiaali või esinduse, mida ei ole 1997. aasta 1. septembriks äriregistrisse kantud või mille äriregistrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud või mille äriregistrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, kustutab ettevõtteregistri pidaja ettevõtteregistrist, välja arvatud juhul, kui tegemist on välisriigi krediidiasutuse filiaali või esindusega.“.
§ 513 lg 8 (Registrist kustutamine): eelmises redaktsioonis oli „Enne 1995. aasta 1. septembrit välja lastud aktsiatest tulenevad õigused, mis ei vasta käesolevas seadustikus sätestatule, jäävad kehtima. Need õigused tuleb ära näidata aktsiaseltsi põhikirjas.“. Uues redaktsioonis on „Justiitsminister võib oma määrusega kehtestada täpsema korra käesolevas paragrahvis nimetatud sundlõpetamise teostamiseks. Justiitsminister kehtestab oma määrusega sundlõpetatud ettevõtete likvideerijatele tasu määramise korra ja tasu piirmäärad.“.

§ 515

§ 515 pealkiri (Eri liiki aktsiatest tulenevad õigused): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Eri liiki aktsiatest tulenevad õigused“.
§ 515 lg 1 (Eri liiki aktsiatest tulenevad õigused): eelmises redaktsioonis oli „Asutajate ja aktsionäride õigused, mis ei tulene aktsiatest, on 1995. aasta 1. septembrist tühised.“. Uues redaktsioonis on „Enne 1995. aasta 1. septembrit välja lastud aktsiatest tulenevad õigused, mis ei vasta käesolevas seadustikus sätestatule, jäävad kehtima. Need õigused tuleb ära näidata aktsiaseltsi põhikirjas.“.
§ 515 lg 2 (Eri liiki aktsiatest tulenevad õigused): eelmises redaktsioonis oli „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud osaühingu osad, mille nimiväärtus on väiksem käesoleva seadustiku §-s 148 sätestatust, jäävad kehtima.“. Uues redaktsioonis on „Asutajate ja aktsionäride õigused, mis ei tulene aktsiatest, on 1995. aasta 1. septembrist tühised.“.

§ 516

§ 516 pealkiri (Osa nimiväärtus): eelmises redaktsioonis oli „Eri liiki aktsiatest tulenevad õigused“. Uues redaktsioonis on „Osa nimiväärtus“.
§ 516 (Osa nimiväärtus): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtja kandmisel äriregistrisse teeb registripidaja järelepärimised ettevõtteregistrile sama või sarnase nime registreerituse kohta vastavates registrites.“. Uues redaktsioonis on „Enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud osaühingu osad, mille nimiväärtus on väiksem käesoleva seadustiku §-s 148 sätestatust, jäävad kehtima.“.

§ 517

§ 517 pealkiri (Ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Osa nimiväärtus“. Uues redaktsioonis on „Ärinimi“.
§ 517 lg 1 (Ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Taotletavat ärinime ei kanta äriregistrisse, kui see või sellega eksitavalt sarnane ärinimi on registreeritud ettevõtteregistris teise ettevõtja poolt enne taotlejat.“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtja kandmisel äriregistrisse teeb registripidaja järelepärimised ettevõtteregistrile sama või sarnase nime registreerituse kohta vastavates registrites.“.
§ 517 lg 2 (Ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Taotletavat ärinime ei kanta äriregistrisse, kui see või sellega eksitavalt sarnane ärinimi on registreeritud ettevõtteregistris teise ettevõtja poolt enne taotlejat.“.
§ 517 lg 3 (Ärinimi): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtteregistrisse kantud osaühingu või aktsiaseltsi samas vormis äriregistrisse kandmisel tuleb esitada osaühingu või aktsiaseltsi bilanss, mis peab olema koostatud seisuga mitte varem kui kuus kuud enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Bilanss peab kajastama registrisse kantavat osa- või aktsiakapitali.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.

§ 518

§ 518 pealkiri (Osa- ja aktsiakapitali kontroll): eelmises redaktsioonis oli „Ärinimi“. Uues redaktsioonis on „Osa- ja aktsiakapitali kontroll“.
§ 518 lg 1 (Osa- ja aktsiakapitali kontroll): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aktsiaseltsi bilansile tuleb lisada audiitori arvamus selle kohta, kas aktsiaseltsil on netovara, mis vastab aktsiakapitalile. Osaühingu bilansile tuleb lisada audiitori arvamus juhul, kui osaühing vastab tingimustele, mille korral on audiitorkontroll ette nähtud.“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtteregistrisse kantud osaühingu või aktsiaseltsi samas vormis äriregistrisse kandmisel tuleb esitada osaühingu või aktsiaseltsi bilanss, mis peab olema koostatud seisuga mitte varem kui kuus kuud enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Bilanss peab kajastama registrisse kantavat osa- või aktsiakapitali.“.
§ 518 lg 2 (Osa- ja aktsiakapitali kontroll): eelmises redaktsioonis oli „Osa- või aktsiakapitali muutmise otsuse võib äriühingu äriregistrisse kandmise eesmärgil teha, sõltumata ühingu põhikirjas ettenähtud kapitali muutmise piirangutest. Kapitali muutmist ei pea eelnevalt registreerima ettevõtteregistris.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aktsiaseltsi bilansile tuleb lisada audiitori arvamus selle kohta, kas aktsiaseltsil on netovara, mis vastab aktsiakapitalile. Osaühingu bilansile tuleb lisada audiitori arvamus juhul, kui osaühing vastab tingimustele, mille korral on audiitorkontroll ette nähtud.“.
§ 518 lg 3 (Osa- ja aktsiakapitali kontroll): eelmises redaktsioonis oli „Alates 1995. aasta 1. septembrist peab asutatava ja äriregistrisse kantava osaühingu osakapital olema vähemalt 10 000 krooni ja aktsiaseltsi aktsiakapital vähemalt 100 000 krooni.“. Uues redaktsioonis on „Osa- või aktsiakapitali muutmise otsuse võib äriühingu äriregistrisse kandmise eesmärgil teha, sõltumata ühingu põhikirjas ettenähtud kapitali muutmise piirangutest. Kapitali muutmist ei pea eelnevalt registreerima ettevõtteregistris.“.

§ 519

§ 519 pealkiri (Osa- või aktsiakapitali suurus): eelmises redaktsioonis oli „Osa- ja aktsiakapitali kontroll“. Uues redaktsioonis on „Osa- või aktsiakapitali suurus“.
§ 519 lg 1 (Osa- või aktsiakapitali suurus): eelmises redaktsioonis oli „Alates 1999. aasta 1. septembrist peab osaühingu osakapital vastama käesoleva seadustiku §-s 136 ja aktsiaseltsi aktsiakapital §-s 222 sätestatud suurusele.“. Uues redaktsioonis on „Alates 1995. aasta 1. septembrist peab asutatava ja äriregistrisse kantava osaühingu osakapital olema vähemalt 10 000 krooni ja aktsiaseltsi aktsiakapital vähemalt 100 000 krooni.“.
§ 519 lg 2 (Osa- või aktsiakapitali suurus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Alates 1999. aasta 1. septembrist peab osaühingu osakapital vastama käesoleva seadustiku §-s 136 ja aktsiaseltsi aktsiakapital §-s 222 sätestatud suurusele.“.
§ 519 lg 3 (Osa- või aktsiakapitali suurus): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Osaühing, mille osakapital ei ole vähemalt 40 000 krooni, või aktsiaselts, mille aktsiakapital ei ole vähemalt 400 000 krooni, loetakse sundlõpetatuks, kui:“.
§ 519 lg 3 (Osa- või aktsiakapitali suurus): eelmises redaktsioonis oli „Osaühing, mille osakapital ei ole vähemalt 40 000 krooni, või aktsiaselts, mille aktsiakapital ei ole vähemalt 400 000 krooni, loetakse sundlõpetatuks, kui:“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 519 lg 4 (Osa- või aktsiakapitali suurus): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingu asutamisel peavad asutajad äriühingu nimel tegutsemiseks kasutama äriühingu kavandatavat ärinime koos täiendiga «asutamisel». Lisaks sellele tähistatakse asutatavat äriühingut riigi ja omavalitsuse andmekogudes asutamistehingu tõestamise toimingu numbriga, mittenotariaalse asutamistehingu korral asutajatele äriregistri internetipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumbriga“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 513 sätestatut , kusjuures ettevõtteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet "äriregister" ning antud sätetega ettevõtteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja.“.
§ 519 lg 4 (Osa- või aktsiakapitali suurus): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 513 sätestatut , kusjuures ettevõtteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet "äriregister" ning antud sätetega ettevõtteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 520

§ 520 pealkiri (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Osa- või aktsiakapitali suurus“. Uues redaktsioonis on „Äriühingu asutamine“.
§ 520 lg 1 (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tõestamistoimingu numbri ja asutamisnumbri moodustamise korra kehtestab justiitsminister määrusega“. Uues redaktsioonis on „Äriühingu asutamisel peavad asutajad äriühingu nimel tegutsemiseks kasutama äriühingu kavandatavat ärinime koos täiendiga «asutamisel». Lisaks sellele tähistatakse asutatavat äriühingut riigi ja omavalitsuse andmekogudes asutamistehingu tõestamise toimingu numbriga, mittenotariaalse asutamistehingu korral asutajatele äriregistri internetipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumbriga“.
§ 520 pealkiri (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingu asutamine“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 520 lg 1 (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Mitterahalise sissemakse tegemiseks sõlmitakse asutatava ühinguga leping sissemakse eseme üleandmise kohta. Leping peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi kohustuslikkust.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tõestamistoimingu numbri ja asutamisnumbri moodustamise korra kehtestab justiitsminister määrusega“.
§ 520 lg 2 (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Mitterahalise sissemakse tegemiseks sõlmitakse asutatava ühinguga leping sissemakse eseme üleandmise kohta. Leping peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi kohustuslikkust.“.
§ 520 lg 3 (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Rahaliste sissemaksete tegemiseks osaühingusse või aktsiaseltsi avavad asutajad asutatava äriühingu nimel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ärinime, täiendit ja numbrit kasutades pangaarve Eesti krediidiasutuses, mida võib äriühingu nimel käsutada pärast äriühingu äriregistrisse kandmist. Asutajad võivad pangakonto avamiseks volitada notarit.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.
§ 520 lg 4 (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Kiirmenetluses tehakse äriühingu asutamisel rahaline sissemakse registripidaja deposiitkontole või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1 . lõikes nimetatud pangakontole. Sissemakse tegemisel kasutatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ärinime, täiendit ja numbrit. Kui sissemakse tehakse registripidaja deposiitkontole, taotleb äriühing hiljemalt ühe aasta jooksul pärast enda registrisse kandmist sissemakse tagastamist oma pangakontole krediidiasutuses, tähtaja ületamise korral jääb sissemakse riigituludesse. Sissemakse tagastatakse viie tööpäeva jooksul pärast korrektse taotluse esitamist.“. Uues redaktsioonis on „Rahaliste sissemaksete tegemiseks osaühingusse või aktsiaseltsi avavad asutajad asutatava äriühingu nimel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ärinime, täiendit ja numbrit kasutades pangaarve Eesti krediidiasutuses, mida võib äriühingu nimel käsutada pärast äriühingu äriregistrisse kandmist. Asutajad võivad pangakonto avamiseks volitada notarit.“.
§ 520 lg 4 (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Justiitsminister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõike 4 1 nimetatud tagastamistaotluse esitamise korra ja tehnilised nõuded ning määrab tagastamisi teostama Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse, kellele tagastamistaotlused esitatakse“. Uues redaktsioonis on „Kiirmenetluses tehakse äriühingu asutamisel rahaline sissemakse registripidaja deposiitkontole või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1 . lõikes nimetatud pangakontole. Sissemakse tegemisel kasutatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ärinime, täiendit ja numbrit. Kui sissemakse tehakse registripidaja deposiitkontole, taotleb äriühing hiljemalt ühe aasta jooksul pärast enda registrisse kandmist sissemakse tagastamist oma pangakontole krediidiasutuses, tähtaja ületamise korral jääb sissemakse riigituludesse. Sissemakse tagastatakse viie tööpäeva jooksul pärast korrektse taotluse esitamist.“.
§ 520 lg 4 (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1 . lõikes nimetatud pangakontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. Samuti tagastatakse kohtumäärusega määratud korras registripidaja deposiitkontole või asutatava äriühingu nimele avatud pangakontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse, kui äriühingut ei kanta registrisse, või osa- või aktsiakapitali enammakse, kui deposiitkontole või pangakontole on tasutud osa- või aktsiakapitali ületav summa. Kohus teeb määruse asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise või enammakse tegemise põhjused, millistele asutajatele millises ulatus käsutusõigus anda ja kes on millises ulatuses sissemaksed teinud. Registripidaja deposiitkontole tehtud sissemakse jääb riigituludesse, kui selle tagastamise avaldust ei esitata kohtule kahe aasta jooksul alates sisse- või enammakse tegemisest.“. Uues redaktsioonis on „Justiitsminister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõike 4 1 nimetatud tagastamistaotluse esitamise korra ja tehnilised nõuded ning määrab tagastamisi teostama Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse, kellele tagastamistaotlused esitatakse“.
§ 520 lg 5 (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Krediidiasutus teavitab registripidajat viivitamata, kui ta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1 . lõikes nimetatud pangakonto kohta ei nõustu arvelduslepingut sõlmima või kui äriühing ei ole nimetatud sätte teises lauses kehtestatud kohustust täitnud. Asutatava äriühingu nimele avatud pangakontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse tagastamise otsustab registripidaja kohtumäärusega kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 4. lõikega. Registripidaja määrab äriühingule ühekuulise tähtaja uue osa- või aktsiakapitali sissemakse tegemiseks. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul osa- või aktsiakapitali sissemakse tegemist ei tõenda, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.“. Uues redaktsioonis on „Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1 . lõikes nimetatud pangakontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. Samuti tagastatakse kohtumäärusega määratud korras registripidaja deposiitkontole või asutatava äriühingu nimele avatud pangakontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse, kui äriühingut ei kanta registrisse, või osa- või aktsiakapitali enammakse, kui deposiitkontole või pangakontole on tasutud osa- või aktsiakapitali ületav summa. Kohus teeb määruse asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise või enammakse tegemise põhjused, millistele asutajatele millises ulatus käsutusõigus anda ja kes on millises ulatuses sissemaksed teinud. Registripidaja deposiitkontole tehtud sissemakse jääb riigituludesse, kui selle tagastamise avaldust ei esitata kohtule kahe aasta jooksul alates sisse- või enammakse tegemisest.“.
§ 520 lg 5 (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Kui rahapesu andmebüroo on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 40 1. lõike alusel teinud ettekirjutuse nimetatud seaduse § 15 4 1 . lõikes märgitud pangakonto käsutamise piiramise kohta, kantakse registrikaardile sellekohane märge. Märge kustutatakse registrikaardilt rahapesu andmebüroo vastava taotluse alusel. Kui rahapesu andmebüroo kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 40 4. lõikega konto käsutamise piirangut ei lõpeta, teavitab ta sellest registripidajat. Nimetatud teavituse alusel algatab registripidaja äriühingu sundlõpetamise käesoleva paragrahvi 5 1 . lõikes kehtestatud korras.“. Uues redaktsioonis on „Krediidiasutus teavitab registripidajat viivitamata, kui ta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4 1 . lõikes nimetatud pangakonto kohta ei nõustu arvelduslepingut sõlmima või kui äriühing ei ole nimetatud sätte teises lauses kehtestatud kohustust täitnud. Asutatava äriühingu nimele avatud pangakontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse tagastamise otsustab registripidaja kohtumäärusega kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 4. lõikega. Registripidaja määrab äriühingule ühekuulise tähtaja uue osa- või aktsiakapitali sissemakse tegemiseks. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul osa- või aktsiakapitali sissemakse tegemist ei tõenda, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.“.
§ 520 lg 5 (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Kui rahapesu andmebüroo on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 40 1. lõike alusel teinud ettekirjutuse nimetatud seaduse § 15 4 1 . lõikes märgitud pangakonto käsutamise piiramise kohta, kantakse registrikaardile sellekohane märge. Märge kustutatakse registrikaardilt rahapesu andmebüroo vastava taotluse alusel. Kui rahapesu andmebüroo kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 40 4. lõikega konto käsutamise piirangut ei lõpeta, teavitab ta sellest registripidajat. Nimetatud teavituse alusel algatab registripidaja äriühingu sundlõpetamise käesoleva paragrahvi 5 1 . lõikes kehtestatud korras.“.
§ 520 lg 6 (Äriühingu asutamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantud ettevõtja tegevusala kustutab registripidaja ilma kandeavalduse ja kandemääruseta, kui registripidajale on esitatud tegevusala andmed vastavalt käesoleva seadustiku § 4 lõigetele 5 ja 6. Kustutamisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 61 ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teist lauset ning selle eest ei võeta riigilõivu.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.

§ 521

§ 521 pealkiri (Äriregistrisse kantud tegevusala andmete uuendamine): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Äriregistrisse kantud tegevusala andmete uuendamine“.
§ 521 lg 1 (Äriregistrisse kantud tegevusala andmete uuendamine): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtjale, kelle kohta äriregistrisse on kantud tegevusala, teeb registripidaja järelepärimise ning määrab tähtaja teate esitamiseks tegevusala kohta.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kantud ettevõtja tegevusala kustutab registripidaja ilma kandeavalduse ja kandemääruseta, kui registripidajale on esitatud tegevusala andmed vastavalt käesoleva seadustiku § 4 lõigetele 5 ja 6. Kustutamisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 61 ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teist lauset ning selle eest ei võeta riigilõivu.“.
§ 521 lg 2 (Äriregistrisse kantud tegevusala andmete uuendamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriühingule, kes peab registripidajale esitama oma majandusaasta aruande, ei tehta järelepärimist. Tema tegevusala andmed muudetakse majandusaasta aruande alusel“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtjale, kelle kohta äriregistrisse on kantud tegevusala, teeb registripidaja järelepärimise ning määrab tähtaja teate esitamiseks tegevusala kohta.“.
§ 521 lg 3 (Äriregistrisse kantud tegevusala andmete uuendamine): eelmises redaktsioonis oli „Vabariigi Valitsus korraldab äriregistri rakendamisest tulenevalt ümber ettevõtteregistri töö .“. Uues redaktsioonis on „Äriühingule, kes peab registripidajale esitama oma majandusaasta aruande, ei tehta järelepärimist. Tema tegevusala andmed muudetakse majandusaasta aruande alusel“.

§ 522

§ 522 pealkiri (Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantud tegevusala andmete uuendamine“. Uues redaktsioonis on „Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine“.
§ 522 lg 1 (Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine): eelmises redaktsioonis oli „Kehtetu“. Uues redaktsioonis on „Vabariigi Valitsus korraldab äriregistri rakendamisest tulenevalt ümber ettevõtteregistri töö .“.
§ 522 lg 2 (Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kantud aktsiaseltsile ei kohaldata raamatupidamise seaduse § 2 4. lõikes sätestatut. Äriregistrisse kandmata aktsiaseltsil peab olema audiitor, kui see on ette nähtud vastavalt raamatupidamise seaduse § 2 4. lõikele või aktsiaseltsi põhikirjaga.“. Uues redaktsioonis on „Kehtetu“.

§ 523

§ 523 pealkiri (Aruandlus ja audiitor): eelmises redaktsioonis oli „Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine“. Uues redaktsioonis on „Aruandlus ja audiitor“.
§ 523 lg 1 (Aruandlus ja audiitor): eelmises redaktsioonis oli „Äriregistrisse kandmata ettevõtja esitab raamatupidamise seaduse §-s 24 nimetatud majandusaasta aruande ettevõtteregistrile.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kantud aktsiaseltsile ei kohaldata raamatupidamise seaduse § 2 4. lõikes sätestatut. Äriregistrisse kandmata aktsiaseltsil peab olema audiitor, kui see on ette nähtud vastavalt raamatupidamise seaduse § 2 4. lõikele või aktsiaseltsi põhikirjaga.“.
§ 523 pealkiri (Elektroonilise aruandluse rakendamine): eelmises redaktsioonis oli „Aruandlus ja audiitor“. Uues redaktsioonis on „Elektroonilise aruandluse rakendamine“.
§ 523 lg 2 (Aruandlus ja audiitor): eelmises redaktsioonis oli „Kuni vastava seaduse jõustumiseni määratakse audiitori tegevuse kord ja alused ning audiitorile esitatavad nõuded Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.“. Uues redaktsioonis on „Äriregistrisse kandmata ettevõtja esitab raamatupidamise seaduse §-s 24 nimetatud majandusaasta aruande ettevõtteregistrile.“.
§ 523 lg 3 (Aruandlus ja audiitor): eelmises redaktsioonis oli „Audiitor vastutab käesoleva seadustiku § 509 7. ja 8. lõikes ning § 518 2. lõikes nimetatud ebaõige arvamuse andmisega ettevõtjale või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Kui arvamuse andmisega tekitasid kahju mitu audiitorit, vastutavad nad solidaarselt.“. Uues redaktsioonis on „Kuni vastava seaduse jõustumiseni määratakse audiitori tegevuse kord ja alused ning audiitorile esitatavad nõuded Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.“.
§ 523 lg 4 (Aruandlus ja audiitor): eelmises redaktsioonis oli „Käesoleva seadustiku § 97 1 1 . lõike teises lauses, § 179 4. lõike neljandas lauses ja § 334 2. lõike neljandas lauses sätestatut kohaldatakse majandusaasta aruandele, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“. Uues redaktsioonis on „Audiitor vastutab käesoleva seadustiku § 509 7. ja 8. lõikes ning § 518 2. lõikes nimetatud ebaõige arvamuse andmisega ettevõtjale või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Kui arvamuse andmisega tekitasid kahju mitu audiitorit, vastutavad nad solidaarselt.“.
§ 523 (Elektroonilise aruandluse rakendamine): eelmises redaktsioonis oli „Registriosakonna koosseisu võib kuuluda registrisekretär.“. Uues redaktsioonis on „Käesoleva seadustiku § 97 1 1 . lõikes, § 179 4 1. lõikes ja § 334 2. lõikes sätestatud majandusaasta aruande elektroonilise esitamise kohustust kohaldatakse majandusaasta aruande suhtes, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“.
§ 523 pealkiri (Elektroonilise aruandluse rakendamine): eelmises redaktsioonis oli „Elektroonilise aruandluse rakendamine“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 525

§ 525 pealkiri (Registrisekretär): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Registrisekretär“.
§ 525 lg 1 (Registrisekretär): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Registriosakonna koosseisu võib kuuluda registrisekretär.“.
§ 525 pealkiri (Registrisekretär): eelmises redaktsioonis oli „Registrisekretär“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 525 lg 2 (Registrisekretär): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Registrisekretär on kohtuametnik, kes :“.
§ 525 lg 2 (Registrisekretär): eelmises redaktsioonis oli „Registrisekretär on kohtuametnik, kes :“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 525 lg 3 (Registrisekretär): eelmises redaktsioonis oli „Registrisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtudirektor kohtu registriosakonna juhataja ettepanekul“. Uues redaktsioonis on „Registrisekretäriks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt kolm kuud registriosakonna tehnilise töötajana ning sooritanud seejärel registrisekretäri kutseeksami justiitsministri moodustatud eksamikomisjoni ees. Kutseeksam hõlmab registriosakonna ülesandeid puudutavat materiaal- ja menetlusõigust.“.
§ 525 lg 4 (Registrisekretär): eelmises redaktsioonis oli „Vabariigi Valitsus võib kooskõlas käesoleva seadustikuga anda käesoleva seadustiku rakendamiseks määrusi.“. Uues redaktsioonis on „Registrisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtudirektor kohtu registriosakonna juhataja ettepanekul“.
§ 525 lg 3 (Registrisekretär): eelmises redaktsioonis oli „Registrisekretäriks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt kolm kuud registriosakonna tehnilise töötajana ning sooritanud seejärel registrisekretäri kutseeksami justiitsministri moodustatud eksamikomisjoni ees. Kutseeksam hõlmab registriosakonna ülesandeid puudutavat materiaal- ja menetlusõigust.“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 526–540

§ 526–540: eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „[Käesolevast tekstist välja jäetud]“.
§ 526–540: eelmises redaktsioonis oli „[Käesolevast tekstist välja jäetud]“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.

§ 541

§ 541 pealkiri (Rakendamise määrused): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Rakendamise määrused“.
§ 541 lg 1 (Rakendamise määrused): eelmises redaktsioonis oli „Vabariigi Valitsus võib kehtestada korra , mille kohaselt riigiasutused peavad kasutama äriregistri andmeid arvutivõrgu kaudu ega tohi isikutelt nõuda samade andmete esitamist. Kui haldusorgan või kohtuasutus saab äriregistri andmeid arvutivõrgu kaudu kasutada, ei kohaldata muude seaduste sätteid isiku poolt registrikaardi esitamise kohustuse kohta.“. Uues redaktsioonis on „Vabariigi Valitsus võib kooskõlas käesoleva seadustikuga anda käesoleva seadustiku rakendamiseks määrusi.“.
§ 541 pealkiri (Rakendamise määrused): eelmises redaktsioonis oli „Rakendamise määrused“. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
§ 541 lg 1 (Rakendamise määrused): eelmises redaktsioonis oli „Justiitsminister võib anda määrusi registriosakonna tegevuse korraldamiseks .“. Uues redaktsioonis on „Vabariigi Valitsus võib kehtestada korra , mille kohaselt riigiasutused peavad kasutama äriregistri andmeid arvutivõrgu kaudu ega tohi isikutelt nõuda samade andmete esitamist. Kui haldusorgan või kohtuasutus saab äriregistri andmeid arvutivõrgu kaudu kasutada, ei kohaldata muude seaduste sätteid isiku poolt registrikaardi esitamise kohustuse kohta.“.
§ 541 lg 2 (Rakendamise määrused): eelmises redaktsioonis oli „Justiitsministri määrusega ettenähtud ulatuses ei tule äriregistri pidajale käesolevas seaduses sätestatud andmeid esitada , kui need on registripidajale arvutivõrgu vahendusel kättesaadavad Eesti väärtpaberite keskregistrist. Paragrahvi 182 lõikes 3 nimetatud osanike nimekirjaga ja § 334 lõikes 2 nimetatud aktsionäride andmetega, välja arvatud osaniku või aktsionäri aadressiga, saab äriregistri kaudu tutvuda kui äritoimiku andmetega“. Uues redaktsioonis on „Justiitsminister võib anda määrusi registriosakonna tegevuse korraldamiseks .“.
§ 541 lg 3 (Rakendamise määrused): eelmises redaktsioonis oli „Justiitsministri määrusega ettenähtud ulatuses ei pea äriühing registripidajale esitama käesolevas seadustikus sätestatud kinnistusraamatu või vallasvara registri väljavõtet, kui registripidajal on arvutivõrgu kaudu juurdepääs vastavasse andmekogusse ning sealt on tuvastatav omaniku vahetumine asjaomase äriühingu kasuks.“. Uues redaktsioonis on „Justiitsministri määrusega ettenähtud ulatuses ei tule äriregistri pidajale käesolevas seaduses sätestatud andmeid esitada , kui need on registripidajale arvutivõrgu vahendusel kättesaadavad Eesti väärtpaberite keskregistrist. Paragrahvi 182 lõikes 3 nimetatud osanike nimekirjaga ja § 334 lõikes 2 nimetatud aktsionäride andmetega, välja arvatud osaniku või aktsionäri aadressiga, saab äriregistri kaudu tutvuda kui äritoimiku andmetega“.
§ 541 lg 4 (Rakendamise määrused): eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uues redaktsioonis lisati „Justiitsministri määrusega ettenähtud ulatuses ei pea äriühing registripidajale esitama käesolevas seadustikus sätestatud kinnistusraamatu või vallasvara registri väljavõtet, kui registripidajal on arvutivõrgu kaudu juurdepääs vastavasse andmekogusse ning sealt on tuvastatav omaniku vahetumine asjaomase äriühingu kasuks.“.

Kokkuvõte

01.07.2009 redaktsiooni ja 08.06.2009–30.06.2009 redaktsiooni võrdlus sisaldab 1507 muudatuskirjet: 1272 muudetud, 117 lisatud ja 118 kustutatud kirjet. Muudetud kirjete puhul on kõrvuti esitatud varasem ja uus sõnastus; lisatud kirjete puhul on märgitud, et eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud; kustutatud kirjete puhul, et uues redaktsioonis seda enam ei ole. Üksikasjalik loetelu hõlmab ainult võrdluses esitatud §-de 5–541 kirjeid ega tee järeldusi sätete kohta, mida muudatuste massiivis ei olnud.

Õigusaktid

Äriseadustik ÄS

Vaata õigusakti Riigi Teatajas

Äriseadustiku redaktsioonivõrdlus 01.07.2009