Alates 01.07.2002 kehtinud äriseadustiku redaktsioonis muutus ulatuslikult sätete sõnastus ja paiknemine alates ettevõtja mõistest kuni registrimenetluse, äriühingute juhtimise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ning rakendussäteteni. Allolev võrdlus võimaldab iga muudatuskirje juures näha, milline tekst oli eelmises redaktsioonis ja milline tekst kehtis uues redaktsioonis.
Ettevõtja, ettevõtte üleminek ja kontsern
Redaktsiooni algusosas muudeti ettevõtja ja ettevõtluse põhimõisteid. § 1 varasemas sõnastuses käsitati püsiva tegevusena kaupade ja teenuste müüki, uues sõnastuses aga kaupade müüki või teenuste osutamist. § 3 lõikest 1 jäeti välja teovõimetu ja piiratud teovõimega isiku tehinguid käsitlenud laused ning alles jäi põhimõte, et füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik.
- § 5 lõikes 2 asendati kohustuste ja õiguste üleminekut üksikasjalikult kirjeldanud tekst viitega võlaõigusseaduses sätestatu kohaldamisele.
- § 6 lõigetes 1–3 asendati ettevõtte üleminekut puudutanud sätted emaettevõtja, tütarettevõtja ja kontserni määratlustega.
- § 5 lõike 3 varasem solidaarvastutuse ja nõude ülemineku kirjeldus asendati uues redaktsioonis lühikese tähisega „-(8)“.
Ärinimi ja prokuura
§§ 7–15 koondavad uues redaktsioonis ärinime mõiste, füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinime nõuded, ärinime eristatavuse, valiku piirangud ning kasutamise ja kaitse. Näiteks § 7 uus tekst määratleb ärinime registrisse kantud nimena, mille all ettevõtja tegutseb, ning § 9 lõige 1 sätestab, et äriühingul võib olla ainult üks ärinimi.
- § 12 lõigetes 1–8 sätestatakse uues redaktsioonis muu hulgas eksitava ärinime keeld, heade kommetega kooskõla, kaubamärgi ja geograafilise tähise kasutamise piirangud ning eesti-ladina tähestiku nõue.
- § 15 lõigetes 1 ja 2 asendati varem välja jäetud tekst ettevõtja ainuõigusega ärinimele ning ärilistel dokumentidel nõutavate andmetega.
- §§ 16–21 kujundati prokuura tervikregulatsiooniks: § 16 määratleb prokuura, § 17 käsitleb selle andmist, § 18 prokuristi allkirja, § 19 lõpetamist, § 20 üleandmise keeldu ja § 21 registrikannet.
Äriregister ja registrimenetlus
§§ 22–75 võrdluskirjed käsitlevad äriregistri pidamist, registriosakonna tööd, registri avalikkust, kannete tegemist, parandamist, avaldusi, dokumente ja vaidlustamist. § 22 lõige 1 määrab uues redaktsioonis registripidajateks maa- ja linnakohtute registriosakonnad ning § 28 lõige 1 sätestab registrikannete avalikkuse ja õiguse tutvuda registrikartoteegi ning äritoimikuga.
- § 33 lõike 1 uue teksti järgi tehakse kanne ettevõtja avalduse, kohtuotsuse või muu seaduses sätestatud aluse põhjal.
- § 45 võrdluses asendati varasemad registrikaardi vormistamise kirjeldused kande parandamise ja asenduskaardi avamise reeglitega.
- §§ 22–75 muudatuskirjed sisaldavad muudetud, lisatud ja kustutatud sätteid; iga üksiku kirje eelmine ja uus sõnastus on esitatud käesoleva JSON-objekti muudatuste massiivis.
Täisühing ja usaldusühing
§§ 79–134 muudatuskirjed käsitlevad täisühingu ja usaldusühingu mõistet, ühingulepingut, sissemakseid, juhtimist, esindamist, osanike suhteid, vastutust, lõpetamist ja likvideerimist. § 95 lõike 1 uues sõnastuses keelatakse osanikul teiste osanike nõusolekuta konkureerida täisühinguga samal tegevusalal või mõjutada konkureeriva äriühingu majandustegevust.
- § 125 lõige 1 määratleb uues redaktsioonis usaldusühingu äriühinguna, kus vähemalt üks täisosanik vastutab kogu varaga ja vähemalt üks usaldusosanik sissemakse ulatuses.
- § 82 lõike 1 kohta on võrdluses nii lisatud kui ka kustutatud kirje sama ühingulepingu alguslausena; mõlemad kirjed on muudatuste massiivis eraldi säilitatud.
- §§ 79–134 üksikasjalikud erinevused on esitatud iga sätte kaupa, ilma et muudatuseks loetaks võrdlusmassiivist puuduvaid paragrahve.
Osaühingu sätted
§§ 135–220 muudatuskirjed hõlmavad osaühingu mõistet, osakapitali, asutamist, sissemakseid, osi, osanike otsuseid, juhatust, kapitali muutmist, lõpetamist ja likvideerimist. § 135 lõige 1 määratleb osaühingu osadeks jaotatud osakapitaliga äriühinguna ning § 136 uus sõnastus näeb osakapitali miinimumina ette 40 000 krooni.
- § 140 lõige 1 sätestab uues redaktsioonis, et sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline ning põhikirja erisuseta tasutakse osa eest rahas.
- § 180 lõige 1 määratleb juhatuse osaühingu juhtimisorganina, mis esindab ja juhib osaühingut.
- § 200 lõike 1 lisatud kirje reguleerib osakapitali vähendamise registrisse kandmise avalduse esitamise aega ja avaldusele lisatavaid dokumente.
Aktsiaseltsi sätted
§§ 221–386 muudatuskirjed puudutavad aktsiaseltsi mõistet, aktsiakapitali, aktsiaid, asutamist, üldkoosolekut, juhatust, nõukogu, kapitali muutmist, lõpetamist, likvideerimist ja filiaali. § 221 lõige 1 määratleb aktsiaseltsi aktsiateks jaotatud aktsiakapitaliga äriühinguna ning § 222 uus tekst näeb aktsiakapitali miinimumina ette 400 000 krooni.
- § 228 lõike 1 uue teksti järgi on aktsiad nimelised ja need registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris.
- § 306 lõige 1 määratleb juhatuse aktsiaseltsi juhtimisorganina, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi.
- § 385 lõige 1 sätestab uues redaktsioonis filiaali juhataja määramise ning juhatajale esitatavad tingimused.
Filiaal ja ühinemine
§§ 387–422 muudatuskirjed liiguvad filiaali registriandmetest ja lõpetamisest äriühingute ühinemise regulatsioonini. § 391 lõige 1 sätestab uues redaktsioonis, et ühendatav ühing võib ühineda ühendava ühinguga ja ühendatav ühing loetakse lõppenuks. § 392 lõike 1 kohta on võrdluses nii lisatud kui ka kustutatud kirje ühinemislepingu algussõnastusega.
- § 403 lõige 1 seob uues redaktsioonis vara ülemineku ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse.
- § 417 lõige 1 käsitleb ühinemist uue osaühingu asutamisega ja välistab § 138 kohaldamise.
- §§ 387–422 muudatuste massiivis on iga lisatud, kustutatud ja muudetud kirje esitatud eraldi koos eelmise ja uue tekstiga.
Jagunemine ja ümberkujundamine
§§ 423–495 muudatuskirjed käsitlevad jagunemist, jagunemislepingut, otsust, kannet, vastutust ning äriühingu ümberkujundamist. § 434 lõige 1 määrab uues redaktsioonis, et jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. § 447 lõige 1 sätestab jagunemisel osalevate ühingute solidaarvastutuse enne jagunemise kandmist tekkinud kohustuste eest.
- § 480 lõike 1 uue teksti järgi otsustavad ümberkujundamise ühingu osanikud või aktsionärid ning otsus peab olema kirjalik.
- § 489 lõige 1 käsitleb eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike osalemist juhul, kui aktsiaselts kujundatakse ümber teist liiki ühinguks.
- §§ 423–495 muudatused on väljundis esitatud sättepõhiselt, et eristada muudetud, lisatud ja kustutatud teksti.
Rakendamine ja üleminekusätted
§§ 496–541 muudatuskirjed hõlmavad ümberkujundamise lõpuosa ning seadustiku jõustumise, varasemate äriühingute, registri, aruandluse ja rakendamise sätteid. § 506 lõige 1 sätestab uues redaktsioonis, et alates 1. septembrist 1995 võib äriühinguid asutada ainult äriseadustikus sätestatud korras ja neile kohaldatakse seadustiku sätteid.
- § 520 lõige 1 nõuab uues redaktsioonis, et asutajad kasutaksid äriühingu nimel tegutsemisel kavandatavat ärinime koos täiendiga „asutamisel“.
- § 541 lõike 1 uued kirjed annavad Vabariigi Valitsusele võimaluse anda seadustiku rakendamiseks määrusi ning kehtestada äriregistri andmete arvutivõrgu kaudu kasutamise kord.
- §§ 496–541 kõik võrdluses tuvastatud erinevused on muudatuste massiivis säilitatud eraldi kirjetena.
Kokkuvõte
01.07.2002 jõustunud redaktsiooni võrdlus näitab muudatusi kogu äriseadustiku ulatuses. §-des 1–21 muudeti ettevõtja, ärinime ja prokuura sätteid; §-des 22–75 registripidamise ja registrimenetluse reegleid; §-des 79–386 täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, aktsiaseltsi ning filiaali regulatsiooni. §-des 391–495 käsitletakse ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise tekste ning §-des 496–541 rakendamist ja üleminekut. Iga sisuline järeldus tugineb üksnes võrdluses esitatud muudatuskirjetele ning muudatuste massiivis on eraldi näidatud eelmine tekst, uus tekst ja muutuse liik.
Õigusaktid
- Äriseadustik ÄS