Äriseadustiku muudatused seoses võõrkeelsete dokumentide tõlkimisega alates 01.01.2014

Äriseadustiku muudatused alates 01.01.2014 toovad kaasa uue nõude võõrkeelsete dokumentide eestikeelsetele tõlgetele, mis peavad olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud.

Alates 01.01.2014 jõustusid olulised Äriseadustiku muudatused, mis täpsustavad registripidajale esitatavate dokumentide tõlkimise ja kinnitamise nõudeid. Käesolev ülevaade selgitab üksikasjalikult, millised uued reeglid kehtivad võõrkeelsete dokumentide eestikeelsetele tõlgetele ja kuidas see muudatus mõjutab ettevõtjaid võrreldes varasema kehtinud korraga, aidates tagada dokumentide korrektse ja tõrgeteta esitamise registripidajale.

Võõrkeelsete dokumentide tõlkimise uus kord

Äriseadustiku paragrahvi 32 lõikes 2 tehti oluline muudatus seoses võõrkeelsete dokumentide eestikeelsete tõlgetega.

Eelmises redaktsioonis, mis kehtis kuni 31.12.2013, oli sätestatud, et registripidajale esitatav allkirjanäidis ja võõrkeelse dokumendi eestikeelne tõlge peavad mõlemad olema notariaalselt kinnitatud.

Uues redaktsioonis, mis hakkas kehtima alates 01.01.2014, muudeti tõlgete esitamise korda järgmiselt:

  • Registripidajale esitatav allkirjanäidis peab endiselt olema notariaalselt kinnitatud.
  • Võõrkeelse dokumendi eestikeelne tõlge peab uue korra kohaselt olema kas vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud.

Seega on ettevõtjatel nüüd valikuvõimalus tõlke vormistamisel, võimaldades kasutada lisaks notarile ka vandetõlgi teenuseid.

Allkirjanäidise esitamise erandid

Kuigi tõlgete esitamise kord muutus, jäid allkirjanäidise esitamise erandid samaks.

Ettevõtja või tema seadusjärgse esindaja allkirjanäidist ei pea esitama, kui sama isik on notari juuresolekul kirjutanud alla asjaomase kande tegemise avaldusele või seda sisaldavale asutamislepingule.

See tähendab, et kui asutamisleping või kandeavaldus allkirjastatakse vahetult notari juures, ei ole eraldi allkirjanäidise esitamine vajalik.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks toob Äriseadustiku muudatus alates 01.01.2014 kaasa suurema paindlikkuse võõrkeelsete dokumentide esitamisel registripidajale. Kui varem nõuti tõlgetelt rangelt notariaalset kinnitamist, siis uue redaktsiooni kohaselt on lubatud ka vandetõlgi tehtud tõlked. Allkirjanäidiste notariaalse kinnitamise nõuded ja nendega seotud erandid jäid samaks, tagades jätkuvalt tehingute turvalisuse ja õigsuse. Ettevõtjad peaksid dokumentide ettevalmistamisel arvestama selle uue võimalusega, mis võib säästa aega ja lihtsustada asjaajamist.

Õigusaktid